heteistktimne aastane onupeég And- . . . - . . " . . . . . . ed er a = a1 ve — a . 7 - —_—S seas . . oma” . . "4 - . - | . . . . 1 US PURJEKAS Olay, “led Sa: “Kindel; et Koik on. ieti.. 2 ktisis Tifu, kui nagi. venda - paadisillal’ oma wut purjekat esime- ” seks sdiduks ettevalmistamas. = - Muidugi olen", vastas ‘kiisitu taht salt. Tifu ‘oli alles kiimnene, tema: - aga. juba kolmteist ja. mida teadsid tiidrukud paatidest, pealegi nurjeka- test? Kool oli loppenud, suvevahe- aeg oli alanud, nad olid jarve dares — suvyilas. Mootorpaati ta oskas kasi- - tada, sellega ta algas juba. paar aas vat tagasi. Veesuuskadel oli ta juba yilunud kihuiaja, kanuuga vois ka | pikki ‘retkeid ette vOtta, ja mis ime gee purjekaga. jarvele mines ikka © «Fra ‘el olnud, Pealegi. on ilusa purje- haga. “Mulle- tundub, midagt on. ‘valesti", kahtles Tiin, teraselt vena tegevust _ jalgides. — _ ,Midagi ei. ole “yallesti, ra saagi pila, kui ‘tahad tule Ka, mele Andru- sepa lahemie. Séllel purjekal on ruu- _. mi kolmele, nii setsab raamatus, sils _ gaaksid ka esimesest retkest osa." Mina ei tule. Mina ei taha veel | surra,. vastas Tiin ja viristas hir-- . munult élgu. _ Mina kiill tahan. Suriaa saaila one gi tore, laheme juba", fists Ka- rus. | Ti sooksis tuppa: {Ema, poisid 4@hevad purjekaga, ma arvan midagi gli yalesti, kas sa lubasid neid.. 2" Olav on suur poiss, ta utles, ef o5- kab paati kasitada. Kui neil padste- - yestid seljas on, juhtl kui “‘peaksid timber -minema, siis. teab ka kuidas - toimida", julgustas, ema. Yaevalt olid poaisid ankrundori ‘paastnud, kui tuligi tuuteii!, mis neid - _fahest suure kiirusega ulgujdrvele liikkas. Purl paisus, paat lendas vee- : _-valjal ja poistel oli paliu lébu, Aga, $amas, metsa tagant tdusis | singe ja suur dikesepily,.ka tuut k6- yenes. Varsti saéhvisid valgud, kou . . XOmises vabistades massavat jarve : ja. kaldakaijuid. Ema. ja vanaisa iooksid suvilast, et néha, kas purje-. kas poistega pédrdub randa tagasi. ~ Olavil oli keelatud diksega jarvelolek, Aga. rannasolijad nagid oma ehma- tuseks, purjekas kihutas ikka kau - gemale ja kaugemale. /Miks nad tagasi ne kord.” | Vanaisa niagw smbus pilve, ta hiippas paati, ¢t hddalistele appi minna, aga nagu Onnétuseks, moc tor ei startinud. Mis niitid... 2 ki- sis ta vihmas Ja formes seistes ise murelikult . kaugeniejaid yaadates, _ Aga, ema el jaanudki yanaisaga arut- Jema, ta likkas kanuu vette 34 algas sdudma. Ta-ei -méeinud ka sellest, palju. ta aidata suudaks, aga ta tea- dis, tema olt praegu ainuke, kes pidi . app! rutiama, Torm oli tales yoimuses, dike sah. vis, kéu kémises ja vihma kallas. . Sdudjale tundus, iga wus laine tiris. teda randa tagasi voi proovis Unt per kummutada. Vanaisa ja Tilu sei- sid kaldal, vaatasid kaugenevaid ha- dasolijaid ja lainetega voitlevat, ap- lemad -hoopis lainete taha ja vaata-. jatel hingaminegi seisatas. Tuul vist pddrdus, purjckas vattis kurst kanuu suunas, sis nad kohtu- sid ja l6puks ometi, paatide ninad -olid kodupoole pédrdud, Mare puri: plagises tuules. Tormis kannatada - saanud. purjekas ei ndidud enam nit a uhke, kui startides. Kanged mere. mehéd ei olnud sugugi nit pravuur- sed nagu retke alul, kui nad kanuu sleppides randa jdudsid, Nad varisee ““"" sid vilust tuulest ja méargadest riie- test. Ema pale oli aga fisna kahvatu, ta pidi ju. lainetega vOideldes ti inimlikult pingutama, et vaid koha- le jGuda ja mitte timber. paiskuda. .Noh Andrus, on sul kahju, et ef surnud..? ‘kiisis Tiiu ja naeratas. »Nagite ju, et torm: tuli, miks te ta- gasi ei podrdunud..?' Jah miks, hea. kiisimus'. vastias Olav habelikult. ,Puri ei poérdunud, — mul... lumuusi..- Seda n ma sulle iitlesin’, “foogutas Tiiu. Ega see suur au kiill ei olnud,. kaks tarka kaptenit uhke purjekage kanuu slepis ja emagi oleksite pea -aegu uputanud.” Aga ema vébrdus oma Kahvatu palge halli taeva poole - ja sealt jooksid’ nii vihma, kui ka tanupisarad. | v. A, KIMBERGKOTKAS, - oe ~ SUVISED SODUD Minul ol véga tore ‘suvi. Me pida: sime Minu suinmipaeva juulikwu e$i- mesel, sesi et osa minu sugulastest séitsid Rootsi véi reisima ja ma [k- sin laagrisesse. Mina sain palju ra: ha ja kingitusi oma siinnipievaks. Neljandal me Vaksime Ghtut sédmia tadiga ia seal kik éttekandjad laut: . sid mute iHappy Birthday“ ja téid _ - gnulle Ghe suure hiina , Fortune Coo- . ie". Fargmime paev ma sditsin faag- risse, Juulikuu kuuendal oli minu di- ge siinnipiev ja ema oli kiipsetanud Kringli, et votta laagrisse kaasa. Ka pr: ‘Ellen Kitti oli kiipsetanud kring- fi, Laagris me tegime orienteerumist, _ -MAngisime vorkpalli ja rahvastepal- di, Me tegime ka kasitdod ja ujusi- me, Kahekiimneneljandal likeimne onupoja pulma, koos .teiste sugulas- tega Copnecticutist. Juuli lopus me. sditsime Cape Codi, mis vottis meil 5 tundi autoga sdita. Cape Codis mu.onu oli uurinud mele ube suvi- [a 8 magamistoaga. Seal me xohtasi- me kaht last, kes olid Nova Scotiast ja olid meiega kods samas ‘suvilas. Karin ja mina valisime endale the -toa lilla kaardinatega ja hea tukuga. Rannas Sastel’ oli. vaga tore, Kaks korda kdisime mngimas ,,Miniature Golfi". Uhel pieval laksime teatrisse ,lom Sawyerit” vaatama. Teisel maul vist = olnud veel Vir . __- sirtsutamisega, Minu isa ja ema OM ° ~ SONNIPAEV ; nageleb teises toas: miitsi ja kindaid!" ~ KOOLIPAEV Paljudele lastele el meeldi kooli- niev. Kas te teate miks? Ma utten. velle Igal hommikul peame arkama tiles vara. Me koik teame, et ka meie - _. yanemad peavad Srkama vara, aga . . gemad on ju selle reegli teinud. Siis peame sddma suure hommkusGogi, : mis on puder v6i muna, mitte el saa - kooki vGi sala. ‘paneme kokku kooliraamatud. Siis Kui oleme séénud ruitu, rutt. susajakid selga ja ema Mina vahest vaidien yast: Keeg ei kanna miitsi- pracgu, mina ka - galitsi ei votal" (Auhinnatud kis] andusvolstiusel 7 f vanusegrupis) - Minu siinnipaev on 22. septembril. Sel aastal sain Isa ja ema kaest jalgratta, kingiks. ‘Yanaemalt sain _yeinipunased ‘pliksid ja ilusa pluusi. ‘Sébrannadelt: Gosarei, pluusi, ithe karvase looma nimega ‘Kaki a vee} palju teisi asju. Sel: aastal ma sain kaheksa a asta - SES, Parast seda, kui ma -Kingid behtt ‘tepin, me sdime sunniptieva -kooki ja siis Liksime aeda mangima, sest ilm oli vaga. soe ja patkesepaisiéline, Mangisime peitust. . | Kiilatised lahkusid kell nel aga iiks nendest, kes elas ligidal,. jai meie - juurde kella kuueni. Mina saatsin ta koju ja tulin tiksinda tagasi. Mul oli tore mingida sébrannade- | ga, oll. lébus siinnipaéva pidu. Ma tahaksin, et mu! oleks nii tore olla ‘iga. piev, Stinnipaev votks olla ia paev.. Ma unustasin midagi ‘uhtsat. Ma sain musta- ja valgekirju-koera ka (oma siinnipaevaks, Panimé talle ni. meks -Prints, Ma hoolitsen da eest hast, . INGRID LAAR _ Torento ES. Te dienduskoct. Ema aga kindlasti vastab:. _ Sina. . teed; mis mina iitlen, mina kasva- tan sind, mitte teiste. lapsi!“ Lépuks kui saan majast valja, -kohtan sépradega ‘kooli ees ja lahe- me oma klassiruumi ukse taha cota: — ma. Kui kiassi saame, cotame dpe- tajat, kui ta on tulnud, alustame tood. Tuubime prantsuse keelt ja — emakeelt, ‘Kui on voimlemine, on meil hea piev. Léunavaheajal . rattan: koju sii. ma, Parast lGunat on meil matemaa tika ja ajalugu. Matemaatika meel- Kui Sppetunnid on abi, ruttan ko- ju, et harjutada muusikat ja. teha - | (oalitdad. Lapuks tuleb aeg maga- miseks, Kas Teie, arvate, et laste elu on raske? Niiiid iitlen, kuidas lapsed arva-. vad, milline koolipiiev olema peaks: Me. drkaksime iiles umbes kell 9 hommikul SGSksime ka kooki vai muud mis ainult meile maitseb, La- heksime ‘kooti iiheks tunniks,. siis miangiksime palli. Lounasdigiks Ji-.. heksime McDonaldisse. Peale IGunat_ veel kord kooli ja siis koju. | Mis te arvate? Kas see ei oleks uks tore koolipZev? ‘Kui ma Gigesti jargi métlen, see ei oleks siiski kasulik meile. . VIVIENNE MEDRI Toronto ES. Tdienduskool -MINU SOBER - (Kirjandusvéistluse Il vanusegrupis cubinnatud tea i auhinnege) Yanavu suvel mina olin laps lin- nuga.’Minu lind on iiks pahakeet. Ta on tiidruk ja ta nimi on Tiki. Tal on ‘Hus tirkiis rind ja kollane pea, Ma sain ta jaanuaris. Ta on olnud mu Fa teeb meile palju rédmu majja sAdistamisega ja _k6ige parem séber, isegi ia head sObrad. Ka praegu, kui ma : kirjutan, ta kiGbistab ja maadieb oma kellaga puuris, mis ripub mu toas. (Ohtuti, kui: teen koolitédd, ta jookseb lile mu raamatute, 7 Mu, téélaual on ka kuldkala ak- vaarium, . mis -huvitab teda viga, est seal on kaks kuldkata Juliet ja Kleopatra. Tiki: Wiheb sinna juurde j2 toksib nokega yastu purgi klaasi, aepa end lobustades,. | Vahest tal tulevad imelikud iw rid, siis ta hiippab kala akvaariumi fpeale ja joob veit sealt. Vahest: ta - gin tetle.. seg hiippab sisse ja siblib tiivade- ga. Siis saab ta sugeda mo kiest. Talle nahtavasti meeldib vesi. Va- hest viin ta vannituppa ja annan tal- le vanni. Panen veidi vett kraani- -kaussi, panen vaikese peegli ka ‘sin- na, et teda méelitada. Siis panen ta kaussi, Seal ta oma tlivadega pritsib | ja siblib. Parast vanni ta paistab nii JKimpi* Bind. Sel suvel olf alles draatna. ‘Ma rad- laulis lindudega voIdu ja coset! ma- , e "gas meiega toas. tai Kana, ‘kui kalad ujuvad edasi; ta, . na gasi ta'nina ees, ‘Nii ia vaatab kava “vanavanematega ja olin nende juu- ord tulin siiski Torontosse Ona res, kuna Jinnas oli toimetusi teha. ‘Tiki toime kaasa, Uhel kenal pieval riputasime ta puuri vyanavanemate méanni.ctsa. Mina olin toas, kiipseta- . sin kooke, kid -kuulsin iiht miirtsu Gues. Jooksin valija ja nagin ht kas- si jooksmas We tee, Tiki puuri maas ja Tikit vétja lendamas! Kass: oli hiipanud puturile, t6mbanud puuri pohja alt fra. Lind paases valja. Ta - fendas iiles’ kase otsa. Jooksin talle Pm RAAMAT "nip - = Axe — ‘TEKST — AXEL VALGMA - Hind $2.50 (saatekulu 75 c} — MUUGIL Mle ELU” falituses | 958 Brondview Ave. Toronto, Cat. | lad ara. Laupiieval ‘Sditsime jalleet: sugulastega tagasi Connecticiti, Geal waisime Eesti Suvepaeval.: Paarj pye- va parast olime fille Torontos ta-. gasi. MOne pdeva parast laksime Al —gonquin Parki, kus mu tadil olf ui. ritud suvila.' Seal oli shmuti tore olla, Ma jain: sinna itheks nadalaks. Ka mu kooliéde oli korvalsuyijas: paev ja ma proovisin kiipsetady <2. _laja talle illatuseks koogi, Sel oh tul laksime valja chtut sodma.. Jarg. | _ misel paeval tne sditsime - canoe tri pile’, kus kiisime ka teise] jirvel,: Laupideval ja pithapieval ma kiisin’ veesuusatamas naabrilastegg. Liksin mitu korda tile suurte lainete 3 ja isegi ukskord kukkusin. See oli vaga tore nidal. Piihapdeva peale dunai Site ‘sime koju. Ma olin viga vésinug bp taksin vara magama. : péeval me Kiksime Provincetown ja... suuriesse liivamigedesse mis oli kui korbe, Seal. me korvetasime oma. is- LISA ‘LAMBUR . Toronto ES. Tiienduskea) - _kellega ma mangisin Madalakipul. Teisipadeval oli mu -vanaemal slinnie jirele. hiitidsin ja vilistasin. Talle - paistis see seiklus meeldivat. Hakkas kase lehti nokkima ja Jaulma’ teiste jindudega, Jdrsku téusis ta lendu ja lendas tinavast alla. Arvasin, et ma teda enam katte el saa, aga tiirutas. “ja--lendas telefoni ‘iraadile. ‘Igiidas ta stida peksis ja hingeldas. Ta. polnud kunagi nii palju lenna- ' pd. . Inimesed ‘jaid tinavale vaatama, . _ Vanaema titles, et voiksin teda, tema - oma puuriga, meelitada. .Votsin puu- rt, hoidsin selle tileval, et ta ndeks. _ Ta yaataskt mu poole viltu, vist tun- dis dra oma m4anguasju puuril. Ta hiippas - alumisele. traadile ja nagu - =" nool lendas. puurile,. Panin ta sisse ja viisin tuppa, | Ma lihtsalt el uskunud, et fa ‘una. gt enam tagasi tuleb, Olin nit r5d- mus, et nisin. Tean, et see on ru- | mal, aga. ta oli vaga : armas mrulie ja ikkagi on! Tiki: ise, on niiiid selle ‘Kindlasti unustanud, aga ma seda Kuil kunagi - et unusta, Olen-ntiid teda oma jare- - le vilistama 6petanud ja Gpetan talle yeelgi trikke.. Mina ja Tiki kindlasti Jobutseme koos veel kaua. . RIPNA KINDLAM - Toronto E.S, Taienduskool »ATA unusta ‘dib mulle, aga ajalugy Ort natuke | ‘jeav.- - alt Koik tinge!tangel, “keerlevad sdidukid, kus oli kilkamist naljakas, kui ta suled on- marjad ja ae et olime kombetud.} . Pirast mu gaidilaagrit. mina ja Tiki. yeetsime sooja paikese ' kdes Kotkajarvel peaegu kogu suve- pultkuse. Tiki rippus puuriga rédul, - oleh Bu = CLS ae HEeNane HANES INE rogue SPEEA NTE e Une e jaadress : cf o ella Leivat, _ Olime Peetriga niitusel vai nagu - slin kdtk titlevad exhibitionil. Vaata:- mist ja imetlemist oli laialt. Med, poisse, huvitasid eriti masinavirgid ja loomad. Samuti -kodistas stidarne ja naeru. Meie ei tahtnud, et inime- ‘sed iimberringi me jutust ja arva- - podrlevad ja - — OIGED SONAD Olete haruldaselt tublid poisid" kiitis proua. ,,Niitid voir sopradelegi ubkusega riakida, et nditusel tutvu- sin Tauno ja Peetriga selle téttu, et nad omavahel kénelesid eesti keelt." ; aga Peeter, Kas su isa ‘on ka cest- Jane?" Ei ole. ‘kuid teised omaksed Koik mustest aru saavad, seeparast kéne- jon, Isale Opetan mina eesti keelt. Ta _ lesime omavahel valjusti eesti keelt. -Muidugi olime peale poolepaevast ringikolamist tsna naljased ja visi- nud. Glime juba paar hamburgerit ~. Kinni-pistnud, kui mirkasime, et tiks .. daam-meid teraselt silmitseb. Kiisi- sin Peetrilt, kas see daam on-tema. tuttav, aga sOber raputas pead. Siis tGusis meie silmitseja, astus mele “ juurde, teretas ja tutvustas. Ta nimi ‘oli proua Réigas. Mulle.ei tulnudki meelde; et ‘pidin piist! tousma, Kui proua teretas, Pa- nin veel yiimase pala. suhu ja utle-. sin istudes oma nime: Tauno Tuisk. _Samuti tegi ka Peeter, kui ta end tut-. vustades iltles, et ta on Peeter Mc- Caun. (Praegu, mil seda meenutan, | | | Prous Réigas nagu imestas ja ki: is: -,Kutdas, palun?" ‘Sober vastas slis Oige pikkamisi ja selgelt: ,,Pee-- ter McCann!" . leate, miks just telega tutvuda tahtsin”, alustas juttu vastne tuttay proua, ,Selleparast, et raakisite eesti -keelt. Tanapdeval ei -kohta nii sageli noori kes ‘omavahel mei igioma ‘seda teevad, on eesti keel noorte suus mu siidamele ja Korvadele, kauneim muusika.” Ma pidin proua Réigasele just vas: | tama, et ega me ka alati seda ei tee, _¢t Inglise Keelt on palju kergem ké- nelda. Ainult tina tahtsime olla nii | ighisad, et teised me juttu ei méis- taks ja rdidata, et meie méistame - ka teisi keeli... Kuid énneks sain oige! silmapileul aru, et sellise jutu-. fa véin proua tundeid haavata ja luiskasin veidi: Mele kéneleme ala- ii eesti Keelt, sest kodus ja eesti koo dis néutakse." (Viimane pool sellest lausest ei olnud siiski vale!) Nagin, Juba moistab - usna palju." Sina ja Tauno: olete téesti tore dad eesti poisid”, kittls uwuesti mete proua Roigas ja lahkus. Veidi aja. pirast ilmus ta tagasi kahe suure : torbiku: maasikajiatisega. | _ See on telle. meeleheaks", lausus 7 athe itl ‘ara ikki ‘nootuk: Niitid istus ta mete juurde pingile vestiema, Ofe- ti jutustas tema, meie kuulasime. Selle juiu. tuum oli umbes sarnane, et saagu meile emakeele rdakimine nii omaseks, et alati igalpool .kdne- leksime omavahel j ja eestlaste keskel “emakeelt, ‘See el tilienda,. et inglise keel on kergem; Tugévad noored el tee alati | seda, mis on kerge, vaid nende mois-. tus titleb netle mida teha. Noored 'on kuulnud,.et raakida head ema-. luuakse. tugev side kodu, Sugulastega , ja. eesti _ tihiskonnaga. . ei tohi seda sidet katkestada, Nad ja alles hoidma. -Lépetades utles meie. uus tadi, et . | Noored ! tema on keele kiisimuse -mitmele noorele selgeks telnud ja mele ju res seda Ghutanud. Ta oli veendu- nud, ¢t meie Peetriga oleme selles osas tugevad -poisid ning soovis mei- lane olla, aina kasvaks, Kui kodus vanaisale Koigest sellest ridkisin arvas ta, et Gigetele sOndale peaksid jarenema Siged teod. Sarlu- ti. arvas ta kaheteist aastasele jomp- sikale antakse ebaviisakus teretami- se juure andeks. stin maal neid kombeid ni palju kui. | vanas $ maaiimas, aust tulime, HELLA LE! VAT orenanongvoMeuRaceeH io mens rarremeoneceercmcirns te Lehekiily »Mete Noored' {imub Kanada Eesti Opetajate Uhingu liritusena. Toimetajad: Hella Leivat Je Valeria Kotkas. Toimetuse- | ~ a\l6 Cortland ve, " Toronto, f “ Ont. LMR . | ye | | | ULESKUTSE Argakem, noored, aeg tulnud nitid, -et korvus meil kumisekg. sOjahiilid ja thineks tiheks meil siida ja meel: — Ei kaduda tohi me ema cell | | -Hallist surraani -kandkem ta helisevat Viit, nii sOnas kui Jaulus meid iihendav iit. Kas knuled-veel kaugusest Vanemuise kaja? ‘ Rokaku sellest me koda 7 ja maja! Sahvaku see heledalt kui virmaliste valgatus, kémisegu voimsalt kui ouekargatus, _ et kajaks ta vastu, kus iganes hdim! Ei vaigista me laulu siis vGOraski véim.- Me vGitlejad noored, iluf emakeel suule! ‘Mell relvadeks tiksmeel, laud j ja luule, Noe SHG BuOOH ut 0 Bu awe ADH Tae BDA oe aorroee yr oreen erase i -/. . . fo: i -HELLE REIKMAN oom 7 - - keelt on an asi. Ainult emakeelega peavad emakeelset sidet tugevdams ; le, et meie rahvustunne ja ind eest- - Pealegi polevatkii 7 SOU EOU EUG OU EST NERS WS RS PT BY PES LOE FE ST Ee Te oor el ae mo i re oe 7 at 8 . calc ere ae NL ee TP rs Ant ral b= Pa | ona 2 eee : MELA ae, ea ee a awe ET a | " Th nT): nae u ey a at ee ies er Te ar . min * 1 — = 1 oe te . a oe ee Se peas rege = _ ee - Pe oe th 7 Dake ee Pre et er 15 . . my — aye Pye iT eee aoe . = : = 74 Treat a : kool maailmas on sajandite. jooksul ‘Kolme ja poole sajandi joksul on teda evakueeritud tdielikult yi osa- ‘ liselt kolm korda, tema nime ja Gp- pekeelt on muudetud pool tosinat KEERUKAS AJ ALUGU - motte innukas eestvditleja oli Saare. -protestantliku: likumise téttu. Kui: _ aga peale-Liivi séda 16, sajandi. k- m .. LL. tors a" Hn. “7a a a ee) a . : te ee os lt ~ teaduskonda: filosoofia- 3h Jadina keek Esimesed kaus aasiat ne malik olnud vastust anda. Mitmed nimed vdiksid olla kuulunud cest- | lastele. Nii immatrikuleeriti 1642. a. ~ vabaks lastud talupojad. -enamasii hariduseta.talupoja $¢cisu- | iMete Fehu" tw. 38 (1700) 198 ~ 350- AASTAN Kogu maailtas nil Eestis kul viljaspoo @ . val aastal Tartu Ulikooli asutamise 350. : tega ning Tt kohta kiivate triikiteoste vil ginud T 0 on saavutanud ka maallmakuul | taysnud teadlasi, kes kuuluvad maailma Sealjuures vaevalt iikski, teine Lili. - SWEIRE ol nid nii paiju kordi suletud, uuesti avatd, evakueeritud, timber Tisti- tud ja oppekeelt vahetanud kui TU, , todtanud Tartus, Tallinnas. ja oe gy Parnus. © Valjapoole Eesti piire on BE: kordi. TO ajalugu on pikem j la keerukam.. ” kui monelgi teisel tilikoolil,-Juba 16. sajandi algul tekkis Vana-Lilvimas katoluklkel uswmeestel kavatsus asutada maale kdrgem Sppcasutis ~ vaimulike ettevalmistamiscks, Selle Laainemaa piiskop Johannes Kiewel, | Selle katoliikliku Sppeasutuse asuta- mine jai fra Eestimaale tunginud pul Tartu olf sattunud katoliikliku Poola riigi vaimti alla, saabusid 1583. Univer a.: Tartusse, jesuiidid, kes asutasid me rek siia algul guimnmaasiumi ja 1585. a. _. tolkide seminari, et saada télke” fud ili abiks Jjesuiitidele maarahvaga lébi les 86a Kdimises, Rootsi vied. vdisid poola- aastal katit Tartu dra 1625. aastal, hiivita. vust Ta sid seminart ya 1630, -a, asidati pro onime a testanthike roaislaste poolt Tartus I FI. ; siimnaasium, kus Gpetath ka cesti, ‘Kooli i i iti ja ingeri keeli, kuna roots! ase: valinis - valitseja | voimupiirkonda kindusid’ ptisinu peale Eesti- ja Litvimaa ka Inger ja = Selle Karjala. See- giimnaasium muueli tilikoo! 1632. a. rooisi kuninga ° Gustav He. da: us . Adolfi kaskkirjaga ilikopliks, nime teadus ga Academia Gustaviana. Ulikool ajaloo. | foocus Ieks ‘u kujun dusi 1 hs on mig 9. “ scks ECsti _ Faeht [874— UNIV Bal. owul a rime! bo pel lasisl tuuatk omy, 1905. ai Lure de va 19]. koh: ralist | 64 mi Peeter ald, kuraator 1918-28. pejGu | ; essa avati pidulikult 15, oktoobril 1632, Kopp seega saab kaesoleval aastal 350-aas- opila taseks. _ oli 24 | ’ EES’ ACADEMIA GUSTAVIANA : Pobjamail ja Yda-Euroopas kuutub” | " ‘TO vanimate hulka. Esimesed ult hate _ koolid asutali Soames 1640, Norras - ain yuure 1810, Venemaa_ esimené, ulikool asue } tati Moskvas aastal 1755, seega on - ary - ja m Ti-st noorem 123 aastat. nud: Academia Gustaviana- emas- neh ‘usu-, Gigus- ja arstiteaduskonna. ja @ppekeeleks juli Glikeolis Oppida iildhariduslikus Filosoofialeaduskonnas ja sus kulus’ veel -kolm aaslal. spetsialiserumiscks, ni et kogu kursus kestis dheksa GaSe tat. ‘1632. a. ‘immmatrikuleeriti 83 itigpi “Yast, 1633 — 44, 1643 — 30. Uldse im matrikuleeriti aastail 1632-1665 1050 iiliGpilast, neist prit Rootsist 476, - Soomest 115, Ingerist 11, Baliikumist 303 ine. Kas nende hulgas oll ka cest-_ lasi, sellele kiisimusele pole seni vGi- - Johannes Freyer, Sellist perekonna- nime kandsid tol aijal tihti orjusest Kuigi eestiastel, kes tol ajat olid se5 ja majanduslikult alfa surutud, - et olnud yoimalik wulikooll nidseda, siiski téi roolsiacgne ilikool_ ecsti rahvale méningat kasu, sest wlikoo’ list tuli umbes 250 kirikudpelajat, kes kiriku kaudu ka rahva hariduse- KOO ga tegclesid. “das Tartu langemine venelaste kalte . res 1656. a, katkestas iilikooli tegevuse -, U Tartus ja iilikool viidi tile Tallinna, Pur _ kus ta tidtas 1665, aastani. Tallinnas © 472 -. Immatrikuleerus tiheksa aasta jook- © 4FV sul ainult 49 Ulidpilast, Uhkool avati,. 5¢€ uuesti Tartus 1657. a, viidi ‘sealt, ule: 1699, a. Paérnu ja ldpctas tegevuse ka 4709. a, kui venelased kogu Baltiku- JUS mi vallutasid, lan hot UNIVERSITAS DORPATENSIS das: 1721. a, Uusikaupungi rahulepingu- . iali ga Rootsi ja Venemaa vahel maara val ii muuseas, et enne Pohjasodda Parnu ma asunud ja hiljem Ructsi evexuceri-. ko: