“VABADE BESTLASTE HAALERANDIA.

_VABA Cusriane

VALTAANDIA oft Vaba Eestlane; 135 Tecumseth St Toronto
: | PEATOIMETAJA: Earl Arto
: . TOIMETAJA: Hannes Oja |
| POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stu. C, Toronte 3, Ont. MG SBi7
| TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
J a ekspeditsioon) 364-7675

: {ELLDMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas 918.— fe

i veerandaastas $9... kitipostiga aastas $48, poolaastas $25.50 |

- ja veerandaastas $13.50.

| TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas-

j las $17.~- ja veerandaastas $9.50. Kiripestiga USA-s: aastas

«$53, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— :
LENNUPOSTIGA. Hlemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50

Andress muudatus wc. — Vksiknumbri hind 35 ,

FREE ESTONIAN

Published by Free Estonian Publisher, Ltd:, 135 Tecumseth St.,
1... Toronto 3, Ont. M6) 282 :

| pete ae

— Onnestunud Tallinna valor on

Toronto eesti ihiskonna: poolt
hesti Majas korraldatud Ja. OTga-
niseeritud rahvusvaheliste Kara-
yani-pidusiuste Tallinna paviljon
.saavutas. juba yormiliself, suure-
ma menu kui eelmistel aastatel,
kima eestlaste panust vidristati

- koime aubinnags. Nn tuii Tallinn

kunsti- ja Kisitééde valjapaneku-
“te osas koie} 58 paviljoni hulgas
. esitohale, sai teise koha huvitava-
ma sise¢kujunduse eest ning lisaks
unnetati Tallinnale aubind pari-
mg lavastuse eest, mille all tuleb
mista suures saalis esitatud poi-
amikut  Legendide maa”. ,
See thelepanu avaldus eestlas-
_ te paviljonile on kahilemata ithest
kiiljest' suureks  tumnustuseks
eestlaste algatusvéimele, leidlik-
‘ kusele, mitmekiilgsetele voimete-
fe ja kuituurialastele paranditele,
kuid teisest kiiljest tiivustab see
paviljoni organisecrijaid ja kor-
raldajaid uutele tezucele, algatus-
‘tele ja uritustele, milleks jargmi-
sel aastal toimuv, Karavan peaks
pakkuma wusj voimalusi.
_Tailinna | paviljoni kiilastades
seekord oli. seal ni
layastus kui ka ruumide sisustus,
erialaline jaotus ja valjapanekud
pohjalikumalt libi mécldud ja
abi tootatud kul varematel aasta-
tel. Kui Tallinn sai oma kunsti- ja
—kksitéide viljapanekute ecst esi-
mese auhinna,. siis ei olnnd sea
jubustik, vaid selle korge hinde
saavutamiseks oli tehtud ka tési-
selt t60d, kusjuures arh. Eneri
Tauli kunstilist meelt ja tatenti
valjapanekute esitamisel tuleb
eriti esile fOsta. Viaikese saali
muutmine kohvik ,,Kajakaks™,
mis 'oli erit} meelepiraseks pea-
-ftuskohaks nooremale generatsioo-
nile, tuleb eriti hinnata, kuna see
saal tditis sense tihja koha véi-

'- maldades vastavyatel ansamblitel

esineda kergemate meeleoluliste

faulupaladega, jiittes tdsisemad
ja meie rahvuskultuuri tutvusta-
vad cttekanded suure saali ehiia-
tud poodiumile ja lavale.

Tallinna paviljoni pealavastuse
»Legendide maa“ juures oli And-
res Raudsepp ja tema ahilised
teinud tthusat ja leidlikku tiéd
ning kujundanud vishaalsetest
valeuspiltide efektidest, laval esi-
fatavatest eesti miitoloogiast. yée-

_?t

7 Ainuli 2 gallonit
pensiini pdevas

WASHINGTON —° Ameerika
Uhendrikide valitsus on koostanud
bensiini ratsioonide rakendamise
plaani, mille president véib kiiku
_. rakendada 45 pdeva pirast Oli sis-
seveo araloikamist. Plaani alusel
antakse igale autole paevas kasu-
tamiseks 2 gallonit bensiini vaa-

_ tamata auto suurusele. Plaani tegi

- avalikisusele teatavak$ energia mi-
nister James Schlesinger, kes iiht-
lasi mainis, et valitsus katsub kdi-
piti hoiduda bensiini ratsiconide
 rekendamise eest, Schlesinger li-

sas, et kui thendriikide Kongress
valitsuse poolt’ esitatud energia
programmi ¢1 kinnita, siis kdigu-
tab see tunduvalt Uhendriikide po-

iud stseenidest, poodiumile tea-
dud rahvatantsude ja véimlemise
ettekannetest ja selleks pubhuks
moodustatud vaikesest laulukoc-
rist harmoonilise terviku, mida ei
suutnud hairida méned viikse-!
mad hingad ja viperused. Kahtle-
mata oli. see lavastus wks pare-
maid seekordse Karavani paljude
ettekannete mosaiizis ning sai Ka
auhiidamiskomisjonit vasiaya
tunnustuse. |

Kuid kui incie réagime auhin:
dadest ja Tallima paviljonis nah-
tust-kuntdust, siis om need vali-

sel efektid, mille kérval ef saa

unustada Tallinna payiljoni kor-
raldamise thisaktsiooni ereutavat
ia stimuleerivat toimet kozu meie
eesti iihiskonnale ja eriti Toronto
eestlaskonna noorematele gene-
ratsioonidele, Paljude noorte osa-
yott Tallinna paviljoni organisec- |
Timisest ning rohkearyulise noor- |
fepere esinemine mitmesuguste
meie rahvuskultuuri tutvustavate
etiekannetega tuhandetele inimes-
tele kinnitavad, et noored on val-
mis meie asja kaasa tegema ja
OMa tzit panust andma, kui osata
neid kaasa timmata ning an-
da necile vdimalusi. oma ideede
rakendamiseks ja endaalgatusii-
kuks tegevuseks, Kuid samal ajal
on hinnatad ka kéigi erialaliste
etiekannete juhid ning majandus-
liku sektori organiseerijad-korral-
dajad, Kellede pannus ei paista
selliste pidustuste juurés sellisel

miaral silma kui kuubmise-nige-

mise meeli erutayad etiekanded,
kuid keficdel on siiski Wimalt tih-

fis asa tafta irituse iildise! MIRES- 3

flumise}.

- Seekordne Turonte Karavan on
jainud ajalukku. Kui korraldajad
moéned kuud tazasi Tallinna pa-
viljoni organiseerima hakkasid
kéhkleval sammul, -karies et meil
ei jatku voibolla enam vajalikku
energiat ja inimesi sellise suure
iirituse edukaks lahiviimiseks,
siis Tallinna edu liikkas iimber
koik need kahilused, isjane menu
Hivustab ja isegi kohustah meid
Talinna paviljoni organiseerima

ja meije kultuuri ja rahvast vairi- |

alt ‘esitama. ja tutvustama ka
jaremisel aastal.

K, A.

Valisministeerium
| mthkub Washingtonis .
Yahaplaaniie = —

- WASHINGTON — Washington}
pohitilistes ringkondades . maini-
takse, et vahekorrad  Zhigniew

Brzezinski Riikliku. Julgeocleku-
noukogu: ja  valisministeerium)
ametkondade. vahe} on muutunud
seg] tunduvamalt teravaimaiks
kui need olid Henry Kissingeri ja
omaaegse .valisministri William
Rogerst vahel, kuna Kissinger
mangis valispoliitilisel alal -presi-
dent Nixoni juures palju tahtsa-
1a Tolli Kui vélisminister Ro-

gers, Niiiid on ka Brzezinski ha-
kanud varjutama praegust valis-

ministrit Cyrus Vance’t, mis on

‘sitsiooni jublis -Bonnis toimuayal ! tekitanud mdlemate asutuste va-

majanduskonverentsil.

rhel paksu verd.

if Brae 7 fat rey
bes a
na ae =a aia ome ee te

Se :
crete ee

Majanduselu

2, |kommentoarid —

Niiiid, kui Kanada Infisisiconi

Board terevus on léppemas, on

aeg vaadelda kui edukas on olnud
fideraalyalitsuse voitlus imflatsi-
oonigs. =

1975. 2. siigisel, kui peaminister .
| Trudeau vastupidiselt oma vali-

miseelsele lubadusele, Kehtestas
Kanadas hinna ja palga kontrol-

oe Nid, oli inflatsioon . umbes 9.5%,

o si.

Seedrioru Suvihari 1978 contsert-aktusel esinesid ihendkoorina amitton: esti Segakoor ja . Het

- detajad. Pitdil vaacle koorile monumendi korvale ehitatud lautuiaval.

_ Foto: Vaba Eestiane |

~ [Resfi tulewik oleneb meie rahva hoiakust
Eestlaste Kesknéukoqu Kanadas esimees U. Petersoa kéneles
Seedrioru Ssuveharja pidustustel

Seedriorn Suveharja pidustustel 1. juulil pid as aktusekéne Eestlaste Kesknoukogu Kanadas
. esimees Udo Pefersoo, kes eriti aila kriipsutas, et meie rahva ja Eesti tulevik oleneb suurel miia-
ral meist endist, meie panusest ja meie voitiustah test. Allpool anname kone edasi iihendatud kujul.

Mere rahva identsus ¢estlastens |
on leidnud nentimist juba 5006
aastat voi isegi rohkem, Rooma
ajaloolane Tacitus, @simésel sn-
jandi] parast Krisiust, kirjutas

eesti rahvusest, mis oli siis juba |

vilia kujunenud ja tunnistamist
leidnud Balti mere ida kallastel.

Olles Balti mere Kallastel, on meie |

ranvas alati olnud kawbanduse ja
sojakdikude ristteel -- sellega
alati ithe vét teise rahiva, mdjuta-
mise piirkonnas, Kuid vaatamata
sellele sdilitas meie rahvas oma

loovilistesse probleemidesse. Ma
é1 title, et meil neid probleeme ¢i
oleks, ava vaatamata sellele ej to-
hi meie neisse. mattuda selliselt,
ef meie rahva pea-eesmark kaoks
meie silmapiirilt. Seda aga ei saa
keegi kaskida — scda ei saa kas-
kida UKs isik ega iiks organisatsi-
con. Neid mtteid saab ainult

tiles tésta ja eSitada meie rahvale
|— kas rahvas selle jarele toimib,
ipeab jaama rahva enese rahvus-

identsuse paralleelselt meiehdj-} o

mude ungarlaste ja soomlastega.
See naitab, et juba kaugete esi-
anemate rahyuslizu _idenisuse

mentaliteedis on alati olnud mi} a ae

dagi, mis.on Sra hoidnud véareste

rahvuste méjud. Aastatuhancete

jooksul ek cle meie rahvusenrmp
sepunenud vOi tle voetud teiste
poolt, vaid vastupidi -- inimesed
vii isegi grupid on aegade jook-
sul votnud taielikult vastu eest-
laste identsuse ja kultuuri See
nihe armad tunnistust tugevast
iseteadvismentaliteedist, mis on
lahutamatu osa meie. esivanema-
te hoiakust. ja kOigest sellest, mil-
fest Kerkib mGiste eesti rahvus. .

Pohjus, milleks ma seda kauget
ajaloclist Voi sotsjcloogilist: fakti'
nimetan ja esile tistan on see, et
sim naeme midagi, mis on juur-
dunud.— foomulikult juurdunud,
mele Tahvusesse,

‘Mee rahvus ¢i ole mitte kunst-

likult tiles ehitatud — ta. ci ote |

mitte tekkinud mone iiksiku
kunings yaoi muistse sOjavie-
~ pealiku sundimisel,

Vastupidi — on proovitud thku-
da ja kaotada eestlase ja eestlu-

ise identsust, ‘kuid see mis-oli ja
jon. loomrulikult

mele rahvasse |
juurdunud, see on’ siiani olnud tu |
gevam kui kOitk mojud ja‘ iGhku-
miskatsed teiste rahvaste poolt:

Ja 56 Parancdus on praegu meie
kies — see tuhandete aastaie

“| jooksul ies ehitatud rahvuslik
parandus on meie. valduses ja
}meic holul. Meie oleme praegw see
jainuke lili ajaloo kulgemise yoo-
jlus, Kelle ‘kaes on eestlaste paran-

dus. Meisi oleneb selle paranduse

\tulevik, sest kui kusagil katkeb

See parandamise protsess, kui
katkeb kett, siis vaevalt leiab see
taas Kokkulnimist. Millele raiaks
tulevased’ generatsioonid - eestt
rahvusliku identsuse Kui Seda nei
le el Paranda eelnevad generatsi-
oonid. Iga lili rahvus-mentaalses
identsuse ketis om ratitlemata
tahtsusega — iga ili Kohaj vib
see Keit Katkeda — vii Sigemini
léppeda.

‘Sellepirast meie Kui eestlaste
kohustus Ja meie tihisus pikaaia-

lises perspektiivis on Koike otsus-

tay meje rahvuse ja selle eksjstec-

Timise sithtes, Seda on olnud jza

ajastu oma tahtsuses ja siiani on
meie esivancmad siilitarud eesti
rahvuse Keti kuigi see ej ole toi-
minud tima voltlusteta ja ohytr
tela.

UBD PETERSOO

| Need on viiga tosised motted,

milledesse cleme praecu  lasiku-
nud, kuid olukord ja eesmirgid

on lima tihtsusega ia tésised

mele rahvale ja iga eestlane peab
seda vGtma ‘kui konkreetset prob-
‘leemi,
kodumaal on praegu kommunist-
liku Venema siistemaatiline stht.

sest eestluse hé&vitamine

Meie fahistame ianaste pidus-
tuste raames voidupiiha.

See on moment, mil mete rah-

vas saavutas konkreetselt selle,

munud labi aastatuhandete.

Visaduse ja jonnakusega oli eesti
rahvas vastu pannud k6ikidele
raskustele, koikidele riinnakutele.

korkidele hinge suretamistele pi-

ka ajaloo jooksul. Ja lépuks oli
olukord kiips ja soodne, et eesti
ranvas sal ennast relvade jou
maksma panna arvuliselt ilekaa-
lukate vaenlaste vastu. -
Vahbadussojas astus eesti -rah-

vas valja tervikuna — kui iiks!-

mees ja tks hing. Aeg ja areng
aga muutsid selle véimalikuks ja
tulemuseks ol; vabadus ja kéatte-

voideldud enesemairamise digus.

Viidupiiha- peab seda selget - ja
iimberlikkamata tOsiasja meile
alati meelde tuletama. Eesti rah-
vas saavutas vOldu alies siis kui

ta oli. vOimeline seisma ja vilja
astuma kui iiks mees — nditama

iseendile ja maailmale, et kuigi
vaikesearvuline rahva poolest,
siiski tulihingeliseit kokkuhoidey
ja resoluutne oma plilidlustes ja
idealisius.

Sama boik maksab ka tina ja
saab maksma ka homme — a2s8-
takiimnete ja -sadade parast,

Meie lootused saavad olla méelda-
vad ja realistlikud ainult siis kuj

rotsiv ja t6sime tunne, mis tun-

moragiseks otsuselks.
Ma usun-kindlasti, et eesti rah-
Vas. el murdu, |

Ma usun, et see vaim, mis aas-
faluhandete jooksul meje esi-
vanemate poolt meisse on istu-
tatud, ei jase katkeda meie rah-
vus-aadete aheiat.

Ma olen cindel, et eesti. rahvas
sailitab oma valmiscleku ja valy-
suse. Kuigi punane vene okupat-

aastas, 1978 mais oli infiatsioon
9% aastas ja naitas tusutendent-

Vorreldes. teiste riikide. koge-
musi; nagu USA-d ja Inglismaad,

loli juba 1975. a. seige, et pikema-

ajalised kontrollid ei suuda oh-
jeldada inflatsiconi. Pirast kol-
meaastast Gppeaega on see sai

nud selgeks ka Kanada valitsuse—

le. Kegemused on pidevalt naida-

nud, et inflatsioon ei vahene /hin.

na ja palza kentrolliga. Kasu ase.

mele on tekkinnd kahju, best
todstuste kasumid on vahenenud,
selietottu ka tahe-uusi investec-
ringuid teha ning seega toopun-

cust leevyendada, Saksamaa suu-

tis pidurdada inflafsioom ima
palga ja hinna kontrollita, Kasu-
tates -selleks ajnuit ranget ibis-
konna kulude kontrolii...

Mitmezastase poOua, . mactalate

‘hindade ja suurte kulude tottu on

loomakasvatajad laskoud looma-
de arvu langeda nii madalale, ct

tinavu on tekkinud noorloomade —

puvdus ning eluslooma hind on
tousnud isegi Korgemale kuj see

oli Nixoni binnakentrolli ajastul..
-Nii téusis elushind mone kuuga

42 ecendilt 72 cendile naelult. Selii-
se kérge hinna jumres tasub far-
meritel sédta loomi nisuga, saa-
des seliega 5 dollarit nisu bushe-
lilt, samalajal kui nisu turuhind
on $3.50 bushelit. Ka turustavatl
traditsioonilised
tinavu vahem, kuna korge hinna

tOitu yaivad nad ise. sdéta osta

ja. kasvatada loomi tile talve, sel-
leasemel, et nait. sugisel ned
miliizile lasta, nagu tavaliseit.
Tundemireid ennustavad,
loomaliha hind téuseb veelei. Ku-
na tarbijad asendavad kallist loo-
maliha odavama sealihags, siis

sealiha hinna langust ei oie oodata . _

seliel maaral nagu seda oleks vdi-
nud icota sealiha traditsioonitise
tOusu-lancuse - tsiikti pohjal. Ta-
lumeeste arvamise keliaselt ej

sicon katsub limmatada  meie/ Sle toota loomaliha hinna Jangust

kodumaad ja eestlaste vaimu ju-
ha wile kohmekitmne aaste, elab
edasi meie tahe mis kord saavu-
tab oma eesmirei, Mele el tohi
aimuf ennast lasta heidutada m6-
hingatest. haéltest, mis stin vGi
seal vaiyad tiles kerkida, sugeree-
rides mejle, et meie piltidtused
on kaotarnas oma mdotet, et meie
rahvas Kodumaal on juba aktsep-

_pleermud paratamatu olukorra jal
mille pooie ta oli vans sam-

sellega leppinud. Nad ei ole selle-
ga leppinud, nad ei Ole seda alkt-
septeerinud. Mitte suur ja valdav
enamus! Iga vastupidine viide
kujutab eridast airmut vale-infor-
maisiooni relva, mida meje rah-
va vaenlased — kas venelased, v6i
ka méned eestlased nende hulgas
—- proovivad Kasutads, et nérgen-
dada mele panust ja ka luua aru-

saamatusi meie ja kodumaal vil-

bivate Kaaseestlaste vahel.

Ka kodumaal viibivad eesila-
sed pthitsevad meie rahvuslik-
ke tihipdevi — nagu on seda
Vabariigi Aastapaev ja voidupili-
ha a
Nad. teevad seda oma siidames.
mis on vahel vdibolla: tahtsam
voi veelgi rohkem jéudu andey
kui avalik: tihistamine, sest see

nistab vabadusidee edasi elamist.

Ja siinjuures me peame alati ka
Meeles pidama, et mele ei ole tik.
sinda maailmas, kes voitlevad va-
baduse eest. Liinemaailm on
mele ‘Seljataga, tagasihoidliku-
malt kui me seda vast tahaksime
néha, aga, siiski. meid toetavalt,.
Meie ei ole mitte iiks viike kild
Araldizatud timbritsevast masil-
Mast: Meil on asutada -. avalik

meie neile. oleme suutelised ithist :maailma foorum ja meie kisi.

kindiat alust. andma. See on esj-
meseks noudeks. — kéige tihtsa-
maks noudeks meie piitidluste ja

taothiste ahelikus. Kui me seda.
pole suutelised saavutama kui

rehyas, siis vdibolla vahenevad
meie lootused juba meie ptiiidlus-
te algastmetes. Meie kui rahvas,
Kodumaal ja vabas maailmas, ei
{chi mattuda isrkitkesse Ja sotsic- |

mus, mee 6igus inmmodigustele nij
individuaalsel kui ka rehvuslikul
pinnal, on ka maailma probleeth
ja seda laheridatakse kord, va-
rem v61 hiijem glohaalselt: Tolle
momendini peame meie piisima
et koos teiste ikestatud rahvaste-
ga anda oma panus meie kodu-
maa ja voibolila terve maauma
héegks, :

i

enne kui tinavazastased vasikad
omakorda vasikad saavad) -s.t.
1980—1981. aastal.

a

Invasioon  ARITeSSe Oi Seisime
pannud Zaire rikkahilaid vasekae.
vandused, Sissetunei ajal olf kar-

fa, et kaevandused on saanud ras-.
ja yaschinnad |

Kelt  Kannatada -
tousid kiirelt. Nivid on. seleunud.
et Kaevanduste kahju on viike

ning yasehinnad on wuwesti lange- -

nud, kuigi valged kaevanduste
jubatajad Keelduvad Zairesse ta-

Pasi minemast ning raudteeihen--
dus Mosambiigiga. ft ikka veel |

katkernuel.

Vasetcodang ja varud on-suh-

teliselt tarbimisega niivérd suu-

retl, et vaatamata mitmele Kana_
fla ja USA kaevanduse seismapa-
nekule, Kulub veel méni aasta, en-
ne Kui.yase hind jalle oma jev-

| mulikue tasemele jéuab. Valia-_ |

arvatud. ainult juhui kui suurem
soda peaks puhkema. |
_

Uldiselt on hirs ndidanud miir.
gatavat tousutendentsi.
Gow tesoria. jiingrid on hakanud
isegi arvama, et nud on loots
fugevat ja piisiva téusu, ehk mn.
ppulli turgu*, Nende ridade kir-
jutaja ei néustu stiski selfe 1oo-

tusega. Tousu vast. kénelevad
tundemar-. .

MUW-Stas jaremised
gid:

1, USA laenu intressi ‘tous ja
defitsiit-eelarve.

8. USA tédjiu efektiivsuse lan.
sus,

3. Kontrajefti laine. fe0oria.

Kontrajeff arendas oma teuo--

Tia Stalini ajastul Nouk. Liidus.
Ta. viidab,: et ldinemaailma ma-
jandus touseh ja langeb 50 aas-
tases tsiiklis, olenemata. poliitii-
Sest dlukorrast. Kuna see oli
marksistliku-stalinilar
vastu, sat Kontrajeff ,pubkust“
Siberis, Laiinemaailmas on teoo-
ria Jetdmud tunnustust ning hil-
Jjutine rahvusvaheline pankiiride
kongresse avaldas arvamist, et

mafjandus On praegu Kontrajeiti.

(Firg lk. 3)

~ Joomamitiijad -

Mitmyed

teooria -

15. ja
cir. B.A

Jéeka
item

Joekaa
inate Kas
saatmise
moodunuids
red pekuy
MLoOnsirat
nini e1 ole
eesti rahv
rahveming
Metsala ot
im. mance
suvekodu
Nurmsele
tanud, kes
noortele ¢

nad eesti §

ius huum. |
matult hu
‘vanadele,

esti f°:
reerjmid s!
laasrites 1
kplamane ae
uhiskondlik
samimaride
yasse vol
rapidustus
vanemate

lnjemalté el

“

Taaral
* Kiklamsart
maa kuts:
herichisry
ndlvekule
latiima.
tikropuiast |g

— dipoolt ,.e

Bussid-
Eesti K
manguc
Kijlama
arvukatele &
ronto Eesi
dust. lahev
Kilaimingu
ATasciduge
10.30 ‘om
du aia Soo
Kodu “ku
ringkondac
sel teatate
ta Capsemé
mal ajal.

Majanc
komme

jane moot
tags voib vi
ts. Georgia
duie an ele
tanud lant
joudes tul
sid ‘olid |
1845—1876,
wastast ku
aasiaieni. jy
t815—-1845, fi
1949. Selle
Iggim tous
taf. |
—6 On ood
majanduslil
kuid siimp
1920 aasta®
newid riigiu
majandusela™
varasemate]
krijsiaegade
na téoandja
sjd bangetad
pensionarnl
isikud lic
mut astujo
kaudu ja kK
narid ja tree
aihasid maj