Silt Ziatbeaetty APP rete acd eee

ABA BESTLANE cisiplieval, 2 20. . januari! | 1987 - — ~ Tuesday fanuary 2 20. - 1987

a er ee sss ee ee ee a

Tagasi vanadel feeradadel (2)
Berliin — saar punases —

meres ja Orwelli maailm

Rannud on viinud paljudele saartele Hi iiumaast kuni Balini, &
kuid esmakordselt viibime niiiid psaare nurases meres‘. Sel- |

jeks nimetatakse ménel: pool La

ne-Berliini, kuigi selle eral-

| Gajaks ei ole vesi, vaid ideloogilised barjdirid ja Bertiini . 2 2 Re

“Umuuyr, .

Ida-Saksamaa .algab ju otse Hamburgi kiilje-alt ja

” Berliini Tegeli lennuvaljal maandumiseks tuleb Mibida ligema-

le paarisajakilomeetriline Ghukoridor. Siis olengi paigas, mis _

kdigist Saksamaa yanadest teeradadest on kahtlemata koige.

pobjalikumalt muutunud.

Sel, kes Hitleri Saksamaa lépu
‘eel piiidis end sdjavakke ja s6ja-
_ téGstusesse varbajate eest korvale

hoida, oli peamiselt kaks valikut

—'kas peita end magedes, eluvoo-

Just eemal,-vdi kasutada teist a&r-

must — valida asupaigaks Berlin,
, mille suurus ja“alaline rahvatuly

soodustasid iiksikisiku anoniiiim-
sust. Seetdttu saigi puhuti elatud —
. Berliinis, kuigi igadised hatresi-

__ reenid ja neile tavaliselt jargnenud

pommid tegid selle’ rahutuks ja
_ohttikuks asukohaks. Toonasest
Berliinist on. meelde jaanud
hing, mille koostisosade’ huika

kuulus suitsunud varemete ning

puugaasimooterite tossu ja margi-
vabade ,,Stammegerichtide’* ima-

-lavOitu auru arvukatest sdogima-

_jadest. |
~- Nendes sai rahuldada kdige Dii-
navamat naljatunnet, kusjuures
. aga motted jaid alatiselt toidupoo-
“Tisele! Ja selles rusuderagus -—
_ moningate andmete kchaselt havis
— umbes 60% Berliinist sdjakeerises
' — kus ‘domineerisid sdjavagi ja
~ muud mundrikandjad, klahvisid

,,Siég Heilid*' ja ,,Heil Hitlerid"*,
qekkis nagu mingi maailmalopu-

-eelne paratamatusetunne, muillele
sliski hsandus - jootusevartant, et
tagatipus jooksevad mdlemad to-
~ talitaarsed
-maantekraavi.

 Niiid jalle Kurfiirstendammil -

Jalutades j 1a restoraniakendele val-

 toendoselt |

sojamasinad ajaloo |

ja pandud toitude loetelusid ‘sit-
mitsedes ilmutab end omaaegne
sG6giprobleem vastupidisest kul-
jest. Igal maal on ‘oma -hérgutised

oe ie ae

ja siin tahaks proovida kGiki neid . .

erinevatd vorstisorie, torte, stru-
deleid,
jaatisesegusid. Aga niiiid on ohjel-

dajaks kalorid. Parem olla m6é-

seni maitsemata jéanud —

dukas kui hakata hiljem kodus’ es

kaatule astudes enesele etteheiteid |

tegema. Ja k6dige néudlikumg:
silm voib tanapaeva Laane Berlii-
ni elegantseks pidada. .,Ka De

Ve‘ suurkaubamaja suudab eriti
-Moeriietuse alal vabali vorstelda

sama ala esindajatega New |
Yorgis, Hongkongis, Singapuris.

Berliinlane armastab elegantseli

riietuda, kuigi see pole sugugi .

—odav. Hinnad niéivad olevat um-_
-bes samas kategoorias kut Uhend-

riikides, inimeste stssetulekud aga
marksa- madalamad..
Isegi kerge suveritetuse varvitoo-
nid on maitsekalt kokku sobitatud,

midagi ei ole likskéikselt ega huu-

pi valitud.

Ja Shtul siittivad néiid omaaegse
pimenduse aseme] rahuaegse
suurlinna tuled. Voogame kaasa
jalutajatega, vaatleme nende moc-
dumist vabaohukohviku fJaua ta-

gant ja jalgime moneks ajaks:
ckunstnikku, kes kasutab .,louen-

diks‘* kOnniteeplaati, . kaabulott

kOrval muntide jaoks, millele mé-_
mi oviskab seltsiks paberrahagt.

eae heh eee
cca a ae Be: ied a

eed ee

rceayte
Sceen aman oe
hey “ ea a . =m

Nee ate
spi es s Seats ease oe

jude vabaduse otstjate kurba saatust.

Selliseid kdnniteemaalijaid olemé
nainud. Londonis, Parusis ja mu-
jalgi, kuid Saksamaa osas tundub
see uue iiminguna. Oeldakse, et
Berliin on iildse kuyunenud Sak-
samaa kunstnike- Mekaks. Miks

neid just siia on hakanud eriliselt

kogunema, ei ole pariselt teada,
kuid vast on neilegi see anoniiim-
SUS,

praktilistel kutsealadel kalduvad
mimesed, kes 30-40 aasta piirides

on j6udnud oma ‘teénimisvéime

kOrgpunkti Berliinist lahkuma.
Tédstuse arengut pliravad  siin
isoleeritusest tingitud varustamise

- ja turustamise probleemid. Ja pal-
jusid voib muidugi eemale hirmu- |

tada ka see .+punase mere saaré
staalus.. :
Moned suurtinnad on jalakiija-

le paris helded. Ateena v6ib v6rd--
eve labt |
jalutada, kui leppida heitgaaside
kirbe vinguga, Roomas on jalgsi.

lemisi. kerge vaevaga

—kOndimine .ehk veelgi kodusem.
Berliin on aga liialt laialivalguvy,
siin juba jalgsi kuhugile ei Jahe ja
iurist, kel aega napilt teeb koige

targemuni Kul ta tutvumiseks kasu-

tab. tavalisi bussiekskursioone.
“Kui Léane- -Beriiinist on juba est-
mesed muljed salvestatud, tuleb

~~ -aeg ka linna kommunistliku poo-

lega tutvumiseks. See on. turistile
hdlpsaks tehtud. Tarvitseb. vaid

iasuda pint uletamise erimaks ja
Checkpoint Charlie’. nimelises

kontrollpunktis: pass ette- naidata:
Sits tehakse iOkkepuu lahti, ida-
sakslasest giid tuleb peale ja vee-
remegi idasektori tanavail.
Noukogude punaarmee kui Ber-

iin’ tegelik vallutaja hoolitses

Tiist.
konnas kut véib tildse kujutleda ta.
seal nutid norutab — too sdjaeelse

-muidugi selle eest, et linna tsooni-

desse jaotamisel Jal enamus aja-

loolistest hoonetest punasele poo-

_lele, nii et seal on turistile nll

” mondagi nadidata. Esmajoones aga |

_ tekib nagu: kahju Unter den Linde-
Seal mi ebasobivas kesk-.

Berliini’ tiks suurimaid uhkusi,
New Yorei Virenda Aveniili ja
Pariisi Champs. Elysée “aristo-
kraatne kombinatsicon, loogeldes

-Marx-Engels Platzile, igavalt ta-_

ide | valiste valitsushoonete vahele.

mida Berliin. vdimaldab,
_diheks ttivustusteguriks.- - |
Samas aga kurdetakse, et-f.n.—

“panna sSjalopu | jargse kiirehitami-
se arvele samuti nagu Tallinna
Mustamael. Nende . kaudu annab
Stalini ajastu sektorile suure osa-
arhitektoonilisest iildilmest. Sil-
mame silte nagu _,,Aeroflot'‘,
_.Inturist’*, ,,.Novosti‘’, ,, Tatra‘
a ,,Csepel Werke'’.. Kauplused
on sotsialismimaatiiibilised  la-
kooniliste nimetusplakatitega:
,,Noortemoed’’, ,,Lastekaubama-
ja‘’, ,,Jalatsitekauplus*". Kuskilt
Venemaa tagasopist tulnule’ vdib
ju Ida Berliin paris Etdoradona -

tunduda, kuid kiilastajale Laanest
on ta halli ja vaevatud iimega.

Pikemalt peatutakse Treptowis
Noukogude sodurtte kalmustul,
milie ehitamiseks on kasutaiud
omaaegse riigikantselei varvilist

marmorit. Maailmas leidub lange-
- gute malestusmarke, mis valjen-

davad kaastunnet, patsifismi, ko-
guni Ornus. Treptowi tohutust pu-

_ naarmeelase-monstrumist ja reljee-

fidest lahingustseenidega hoovab

‘aga Tangust, isegi julmust koige

-&armuslikumas — sots-realistlikus

* teostuses, rabades nagu voitja kat-

temaksudhvardus ja hoiatus neile,
kes. loodavad mingit kompromis-
si. Aga vGibolla just see kivine
slingus on peamiseks pdhjuseks

‘tundele, mis saab vaevalt tekkida

mujal kui. Ida-Berliinis. Suure
heitluse dramaatilise loppvaatuse

diinaamika- oleks nagu ‘sdilunud

kuskil siigavuses hoonete ja tana-
vate all, haarates klastajat oma

| nadhtamate kaega.

Teine pikem peatus on Pushkin:
_allee juures iihes kohvikus, kus

kehakinnituseks vdib osta kotlet-
te letile pandud kausist ja kartulis-
alatit. Juurde veel mitmes kangu-
Ses Joogipoolist ja’ shokolaadi.

Lipsame korraks valja vabadhu-
kohviku ossa, kus istuvad idasaks-—

lased ja silmame, et meniitiplaka-
iil on valida vorstide ja kanaprae
vahel. Muidugi: kontrast Ldne-
Berliini kiilluse kdrval, kuid see ci

ole meile mingiks méddupuuks. -

Mis see albumi mahukusega $06-

hulgast. ja saad lopuks ikkagi mi-

. dagi sellist, mis sulle iildse . el:

maitse, Olulised on muidugi soo-
tuks - teistsugused Ja pohilisemad

_ aszad.

nikku.

kusattumus  kohas

es

| Se eee eae ee

oe a nD

! as SoeEeeeE SAR
“7 feet oe .-

p Recs. ERE pee

| . enckamatir kunstnikud on varvinud mittir i kines aks. ‘kuid ristid meenutav: vad pal

Foto: Vaike Kilver

“dajuta saaks pormustadd iheainsa

sonaga: ,,Die Mauer*', Miks lett _
Stis tarvilikuks Berliini mitir ehi-
tada?: Liane poolel ei kipu keegi
kiitlema, et see on ideaalne paik
elamiseks ja probleemide olemas- ~
olu vGetakse vaimilt omaks. Kee-

gi ei ole aga pogenenud tile miitiri —

Laanest Itta, nende aastate

jooksul, millal nti paljud on oh- -

verdanud oma elu vastassuunali-
sel vabaduseotsingul,
Berliinis meile miiiri ej naidata,

seda. ei nimetata tiidse. Kontroll- -

punkti tagasi joudnult otsib mun-
_dris mees me. bussi péhijalikult
labi, vaadates pagasiruumi ja pin- -
-kide alla.
viisakas,

Ta on uldiselt vaga
aga..
Dienst®*. Gitd iiuib muidug! maha,
‘teda laanesektorisse ei lasta.”

Alles jargmisel paeval tutvume

pohjalikumalt Berhini muuriga,.--

mida -hakati ehitama 1961.a. ja on

niilid korduvalt ‘imberehitatuna _
oma neljandas generatsioonis. 46
‘kilomeetri pikkuses lahutab see

suurlinna, . jattes  Laane-Berliini
umbes kaks miljonit ja.idasektor-

isse immarguselt 1,3-miljonit ela-
Miri betoonplaadid on —

16-sentimeetri paksused ja korgus

4 meetrit, 10 sentimeetrit. Laine-.
_berinniastele on see ,,UIbrichti  _
‘habivalls* ,

ommunistlikele
voimumeestele | _,fashismivastane
kaitsemiiiir’’. Kui ei teaks sellega
uhenduses olnud: kurbmange ega
ndeks nende lagajargede tahistena

- riste pogenemisel surmasaanute
. nimédega muir jalamil, jataks = ss
_$ee tara aga enesest paris r6omsa _

mulje. See ei ole konstruktsiaonilt
hirmudfatav ja laanesakslased on
muutnud selle maailma kéig-pike-
maks kriitseldustetahvliks. Lipu-

‘Kirja all ,,Uletame miitiri selle
korraldati

itlemaalimisega‘*,
1984.a. koguni . rahvusvaheline
kunstivdistlus | ja selle tulemusena

-koos Kohalike inimeste kirevate
-enesevaljendustega On see. oman- |

danud nagu klounindo, mille. taga

volvad peituda pisarad,
gikaartki siis ikka dra ei ole! Valid |

pool tundi. tundmatute roogade

Ja vaateplatvormi lahedal, kust

voib heita pilku tile miluiri idasek-.
torisse, silman pingil raamatut lu-

gevat noorukit. Mida ta loeb?.See.
on Orwelli ,,1984°'. Huvitav kok-
,. kus téeline

. a
= ~ : 7 ee Ly oe Se al — 0 =, Pe ao tm, eg 7h rg gn Da ee a eg pe i ee er
ee a ae ae nee Thad pon eee ee core ee ee ce ae eee ee te Sg ee es a a ee de Fr eg an etd Se hale ret ie:
ore el — fet Lor TA", a Be aoe Siaeray Lar fet oreat _C ay nm eT =a wt] ,! al . —. ._ eo . Per = Teepe IL 1 ea at PT ol fee . =, rs oD fet LT os ee oe aks pr ea ag Tl = 7 =
iter Sy sp: ae | ee ee ee ee gg. teak, Pe ed ee oe rel | Pi ee ey ge a ise | ib = 3 " 7
Le a ee a 4s. ,g0H I, Sale het Pi Ere 5 5 en Ly oF tua a : : tty L a Pel - i

Aga Ida-

.,Dienst is.

t
. . . . . . - Tome -_ = = = =
. . = . - : 4 = 4a - a rE" 7 . et pe : - =| -
- . . _ . ". i t . iT . . ala '
rae! war ee, Pats ee Po eee i " = Ero a TELE ce: ae rao, : te = pein
= =F ooh I, . . ora wil oh FT r pial at's te 1. . a ' = = .

eee
4 A u oe hg ly om ee a ae ee mace ==
See aa a ane Brace
. 1

tag te nee

: Tallinlase abielul

ee
figs

eS ifs Ls

a

Abielu solmimine janet

“Rahvusvahelist tihelep |

a / Tallinnast parit abielude so}

a

bei cat dala mathe ogee
eee

Leo PUN REee aE
tee pe ene ili

fs

=

saa

“oat
ag rn ars

="

i!

Lo 4
. ~a-
ae eu

1 yee

1 ee . oe ee wl wae oe ea! ia oe ee

te ee art rl ee oe bu. “eke. wire! ‘ He re PTF oe ale - Spies =O : 1 ot te .
aa Api 1 ; Ty. a we ’ “a | * I ". a " Ji t= : mi Ly . ye = ri: Me! . '
I. ot 1, er eh 7 oH rite =, re rine. ! a
* . . . . oa My Hep ye eed eo. L

. bey , TL | .
-= . . '
J a 7— . . .

£9 elab Stokholmi eeslinnas,
sl organiseerib varjuabielusid N. Lii-
dy -kodanikele, kes soovivad -piidse-

: teda 17. dets.
# teistkordselt 18. martsii.

=e colon pet Ly
4: padre - vg

ad. =—h¥

tie, siis ta lépetaks.

Ly aan : me

L © talistatud Ta on tuntuks sag

vilja peamiselt juudi soost ef
39- aastane yene (7)
kus tak

EL

da Ladnde. Esimest korda tulistati iq
méodunud aastal,f
Kantlus- a
aluste hulgas on N. Liidu KGBJ
agendid, kes pitiidvat tema abielu-
sobitamise ettevotet seisma panna.
Noukogude dissidendid. Stokholmisy
siiidistavad teda,. et ta on ise KGBE
palgaline.. Kuid ka pohjamaadem™
allmaailmal voivat temaga olla va-
hekordi ‘klaarimata. )
| [gatahes Balmages' it on yaiga ki 7
rey elu nil siin Kuti sealpool -raud4
cesriiet, Juba Tallinnas olles ta. te

at -gj natuke igat asja,; todtas vabriji™
kus, oppis tehnikakoolis, juhtis arg

ok todtas mustal turul, |
Ja kui teda karistati kahe- jail
* poole-aastase vangistusega valisil
valuutaga aritsemise parast, sig

” yabanes ta peagi. altkhdemaksuga

Siis 1963; aastal tema pilt maailf
mast muutus. kui ta’ isa mruuti
oma televiisori antenni ja vdis vas
ti votta Soome tv-programme. Seam
muutis tema eluviisi asjadele 1#
yidrtustele vaatamisel. Emne olf
ta Jdanemaailma nainud 1abi né
kogude silmade. Nitiid talle sai se

 geks, et ta tahab noukogide -tihis 7

kannast valja paaseda. - |

Ja siis ta 6ppis esmakordselt ALOT.
elude sobitamise: kunsti.
abiellus -soome - tiidrukuga, ‘kell

nousius ainult tema abistamisek

abielluma  Eestist valjapéaésem
seks. 1979. a. joudis ta Scome pea
linna, kus ta iitleb, et Gppis iilikog
Ta oli‘ sel ajal tegelesud ikoon
de N.. Liidust valja smugeldam
sexa, nti vottiski soome politse |
- temalt tédloa.

Aga ta pidi midagi ometi_ tegem
_korteriiiiiri maksmiseks. Ta oli si
teinud halbu asju, aga kik see ole
vat niilidseks seljataha  jianud.
Balmages eitab siiiidistusi, .m1
avaldatud Soome. ajakirjanduse

et -ta oli - plaanitsejaks - kuulsal

eestlaste. pangaréévile Helsingis

. kuigi ta oli neid mehi tundnud. T<

-polnud. nendega olnud mingit tege
mist. Ta on pakkunud. scome polt
selle oma tunnustust, aga nad pal
tema vastu.huvi fundnud.
Balmages asus. yiis aastat tagagl
Stokholmi. Sellest peale ta on al
Tanzheerinud sadu sobitatud abielug
‘Sid ldjnemaailmiaste ja N. Liid
kodanike vahel, enamus . juutidele

paaseda, - :
Ta vabandab end sellega, et e
dine Rootsi peaminister Olof Pa
me abiellus 1949, aastal tsheh

. tua Lidnde,
_joudis Rootsi.

 politsei juurde. ia réakinud neil]

millega ta tegutseb ja kiisinud, ¢

kui see Gn seaduste jargi ilegaag
Politsei 0}
vastanud, et see pole. iliegaalng
aga on ebamoraalne.
politseinikele, et see on ainus. vil

naljakate. plakatidega",.

. , | - ; .
emigrant

Ts. ism

kes on piiiidnud N. Liidust vil

tiitartapsega. just. selieks, et tediy
Nad lahutasid niipea ‘kui tiitarlar : _

Ka. Balmages oli tdinud: Roots am

Ta selgilal 7

kuidas piaseda valja N.. Lidusiia™
: »Ma saavutan sellega palju enang
/4- kui inimesed, kes demonstreerivall
‘titles t@

Kas te arvate, et keegi N. Liidu
Paneb tahele neid. demonstratsiog
ne. Ma olen seal elanud 92 aasta
ma tean, mis neid pigistab. Voik
alla ma ei mangi reeglite . jirg
aga ma olen kindel, ef saan mids
“Bi tehtud. See on miks. Noukogudl
dissidendid siin ei salli mind. ‘Te @

z

Orwelli maailm on ainult mone
sammu ‘kaugusel, nimetades end
Saksa_ Demokraatlikuks Vabarii-.
giks. ;sTiirannia- on Demokraa-.

tla**, nie Mauer on hikumisva- :
badus**, .

ase. -

Kunagi ol siin keisripalee, mis
sojatules havis, samuti nagu par-
nad, mis. Unter den Lindenile
-nime andsid. Nende asemel on is-.
tutatud uued, kuid kasvamine tais-

Kui - sis sid, nagu ametieeskir:
jad ette ndevad, seletab et ida
_ Berlunis ei tunta’ tddtaolekut,
korteritiiirid on odavad, vanade ja

3 ) haigete eest eeskuj ulikult hoolitse-
moodulisteks votab aega. J (se-

ad aega. tud, k6lab see meile muidugi tut-
limetud korterikasarmud tuleb tava. a plaadina, * Kogu selle pika Kii-

. t . -=
a =o r La el . Foe oe we . = .
" 1 . tee “s ole er | . "4 . a Fo! he rE — os oe a
eee ee or 1 rl = ae Pe ah ak =k a1 - sy . ‘. . A al . de! = tral Face te rT: wie
Bere ral a eee) aul a eesti Meubles pie athe oe <1
whee rus. ' yf be ee ' . ee 5 .
ee 7 wa poe ire " Te wet i ; Te Tih
arte tt ee ee wr Leah t Lo er ee ee 1 '
La r - r
.8

Ae

Liege atl Flap
“al
yo:

Ore sie: a

Keiser Wilhelmi | malestuskirik - — Gediichtniskirche —
— Laane- -Berliinis taastati 1961. a., kuid osaliselt purustatud’

-- orn jaeti endiseks. Seda nimetatakse nittid Berliini kOige il-
_ usamaks varemeks. | Foto: Vaike Killvet

senna
U att n fF =.

j2* ™
*, ees
spat
on Sait

reer

ae
a eee

Fick eat

Pa eee pte pie
Piatt Aspe 7

#
ie

aa
a me

Rea a

ILMAR KULVET

oF Taig ee:
'

=

(Sargneb)