ee eerie ; 5 Oy ee 4 ee 1 " Pr ee oe eh I Ne ET i eS LP eee eee sire nctioeet . % . . Saf Oe A cabs Sede pate a a A a eS TT Lat eae rete fete PN ear tL eat Pree el ras t r= Sn Pe parietal aa . r= fg Eh ee _s “iF he mes SHAE oto ce ty Roe a a ed _--. 7 eas eee oat Cee ieee ES re “=~ a a E i if! HES =I ah i Ef y . ' . e 7 7 Gsavotuks repistréérintine vafalik énne 13, Okt, . (almult loengud $5. 00) ow ie ee PY Tan pIE RE rays thy a, 2 Oe CAS + a : le eA EES 4 | Becta de eke rede a ee ed SRE TPS at ad ey FT FL a TT Kaua haigevoodis | lamanud, kuid vaimselt ergas Marie Under lahkus vaikselt méddunud neljapaeval, 25, septemb. sil Stokholmis 97-me aastasena. | ah. Raske oleks leids teist luuletajat, kelle elu- ja arengu:' _riitm oleks samal miiiral samastetav uuemaaegse elu enda vereriitmiga. Underiga tuli eesti luuletusse uus elukiillus, _nooruslik ja huimav, kuid ithtlasi motlik! — just hetkel, mi! kik’ me raliva kauia tékkes olev energia olf korraga vallan- _dumas. Kui Noor-Eestit on peétud eesti kirjanduse varakeva- deks, stis sellele kitmme aastat hilisem teine kirjanduslik -rithmitus Siu” (1917) on vacasuvine puhkev ditseaeg. Sellist palangulist diisemist ei ole eesti kirjanduses ei va- rem ega hiljem olnud. Kéige valjapaistvam selles siurulaste | rihmitsuses oli Marie Under, kes muide oli ka. Siuru.esi- mees: Tema soojad, varvi- ja tunderikkad looduspildid, sil- lavad oma rohkuses, Magu suur ditseaeg. Vahepeal avar loo: minguline zhanr ja siis ,.Muteliku. suuga’ tolgendab autor _-siigava elamusega muret ja leina oma rahva kannatusroh- ke, veristatud kodumaa ja tema véitlevate poegade piarast. _ Ei tikski pole puudutanud meie rahva hinge nii stigavalt, Ning paguiluses iga-uus luuletus Underilt niitas, kui cht- ralt ta meid on suutnud rikastada. | -BALTI IDENTSUSE SAILITAMINE Nell referaati 3 ja nelja sahvuse landkonna esitus. Kinalt aega publiku sonavétuks. | _ Teemad: Etnilise identsuse sdilitamine (Lietina-Ray) Baiti iihiskonna tasalittitamine Noukogude majandusse (Dreifelds). | -Hadaohud kultuurile ta mottelaadile (Vasarins}, Motivaisioon: perekond, kool, Dhiskond (Miezitis jz : laudkond — Trass, Harney, Sermat, Vastokas),- : aupeval 18. oktoobril kell 1.30 p:l., kell-7. 30 jargneb Ohtusdék ja tants (Enn Kuuskne orkester), BAAR. | Koht: Uus Liiti kultirurima| ja, 4 Credit Union Drive, Don Mills, . 7 J pitettd ja informat- sioon, telefon 447-8958 (E. Aruja). Paismed koos Ohtusdogiga $25.00: Gpilased ja filiopilased: 15.00 | Programm on ineliskeelne. . . 3 _ = oe . —o. a Prete | . oo Lin a. ee oer. Ds Meee os eT er a. 7 eo ee ee LD. de Fl Linger ae eee . =. ids Nie ete tne L ee a See oe = CO TT ee er a ee | ae ey moe EESTLASTE AJALEHT ' | Séjategevus iraaki ja traani vahel on kestnud 10 piieva. fraaki vieosad on ménes kohas ile 30 milli siigavuselt tunginud Iraani territooriumile | ja vallutanud Qase-e-Sheirin ta. Khorramshahri =~ . ee pe =, - at . ea Re t all a c mt 7 rl. a | 1 ny . a ~ linnad. Abadan on iimber piiratud j ia selle linna laheduses asuv, maallma. ‘suurim élipuhasiuse. kes- #- kus on leekides. Kuna saboteerijate poolt lasti dhku ka oluline Iraagi Slijuhe, siis nafta ekspori J 43 i T. i ". k 7 #l 4 a1 . z/ al iT Korraldajad: AABS — Association for the advancement of « Baitic Studies j ja Multicultural History Society of Ontario 1 3 IBIMINE ‘koos shtusddeiea pithap., 2. nov. kell 3. ple | Tartu College’is, 310 Bloor Str. W. 1. Lobus sonolis-muusikaline seskavo. “Piletite ettetellimine. hiljemalt 27. okt: 7 Elmar Silm = tel, 741-7994, Optikadri Ratas — tel. 465-6251 -KOIK TERE TULEMAST! 18. oktoobril, 1980, kell 7 ohtul, Eesti Maja suures saalis, EESKAVA ok TANTS We BAAR '* LOTERN " Heskavalises asas esineb Pri. TIINA KHK — akordionit. _Tantsuks mangib: GEORG ILTALT kapell ss Pilletite hind $6.00, , penstondridele $5.00 ‘Piletid celine T. E, | Shtuti, keHa 6—8, voi tel.; 757-8679. Samal Shtul »88TO 80" LOTO loosimine Mulkide Selts Seltsi raamatukogus, Eest! Mafas, neljapteva- 4 Hh co neist ritkidest on léppenud. Nadala aleul Iraaki president Saddam Hussein teg! avaliku vaherahu | ettepaneku, kuid Iraan ei noustu, tingimustega, 3 7 - -Mélema~poole ShujGud pommita- vad pealinnu ja dlitddstuse keskusi B kaugel tagalas. Materjaalsed kahjua on tohutud. Jraaki ja lraan Slicks- port on katkenud. Ritgid, kes said sealt kuni 2.8 miljoni vaati Gli pae- vas, satuvad kriititisesse. olukorda, kui soda kestab prkemat aega, Evip- 1 0 ames 156 use president Anwar Sadat loeb $e- . da viljakuulutamata séda miétte- fiks ja Wiles, et. Traak ja Traan kaltu- vid vastuttistundetult kui. ' poisike- sed, kelle kdite relyi ei oleks tulnud. usaldada. Iraaki armee on olmid seni i edu: kas j ja saavutanud seda, mida peolilti- ere a = Caspian Sean oem "eds e- Shite "He Sumat | Toronto. - €esti Meeskoori 3 0 u aastapaeva ee le eB AONTSERT-BALL _ HOLIDAY INN, Wynford Drive {Egtinton—Don Valley Pkwy.) | f Caudade tellimine meeskoort liikmetett Pe a eae "Cosmopolitan Opera Astociation esitab ; ‘Verdi ,,UN BALLO IN MASCHERA” (Maskiball) | Orkester, ballet ja koor, Renate esas AYO KITTASK — bariton Reedel. 3, oktoobril ja laupdeval, 4. oktoobril kell 8 6. Ryerson Theatre, 43.Gerrard E. Piletid saadaval Eesti Abistamlskomitees ehk tel. 445-3520 | liste libiradkimiste kaudu ei ldinud korda saavutada. Iraaki sdjaminis- ter deklareeris Bagdadis, et Iraak ei taha- Iraani territooriumi vallutada ja On nous sojategevuse JOopetami- seks, Kui Traan «tunnistab Traaki omanididiguse tuliall olevat ile, annab Iraakile. kontroll Shatt- al-Arab meretee iile ja tunnistab Traaki otmaks.saared Pdrsia lahe ~ suudmes, mis traan. okupeeris 1971. a. iraan selle ettepanekuga nole noustunud. - USAEISEKKU. USA ja N. Liit'ei ole senini sekku- nud, kuid UNO resotutsiconis nou- - takse sdjategevuse lépetamist ja sa-- mutt on sobitada piilidnud mitmed ataabia rigid ja isegi Kuuba. Tdds- “tuslikud: riigid on eriti ‘hdiritud 6h ekspordi katkestamise pdrast Iraa- kist ja lraanist. Nad soovivad selle soja kitret j6petamist. Araabia riigid ja LRO on néus sinna saatma oma vaheraha’ sobitajad, kuld Iraak ega Iraan ei soov! neid vastu vétta. Nah- tavasti mOlemad nendest loodavad valja tulla vditjatena. sdjast. lraani majnadushik ja sdjavdeline ndérgenemine revolutsioonilise valit- suse juhtimisel Kujundas. uue olukor- ra. Persialahe ruumis ja andis Iraa- ‘kile yOimaluse oma mdjuvGimu suu- rendamiseks fYradni arvel. Algasid (arg thr, 3) =\) Nadalakroonika alade PAGULUSES Second Class Mall Registration No. 1354, “XXX aastakaik 1500 Balti : meeleavalduse! ..NEW YORK ,(M. E.) - Noéukogu- de Litdu vastane Balti rally UN-i- hoonestiku vastas ldinud laupieval Festi, Lati ia Leedu juba 40. a. Kest- nud okupatsiconi parast {Gt -sirna kokku tile 1500 paevakohaste piaka- titega demonstrandi. Eestlasi, nende seas palju noori, oli tublisti ile 400, kes olid saabunud mitmeist osartikr | dest, isegi Baltimorest. Peakanelejad olid leedu vabadusvaitlejad, eestlas- - te nimel véttis séna ERKU esimees J. Simonson, Osa demonstrante stir- dus sealt veel N. Lidu UN-: esinduse hoone . juurde jatkuvaks meeleayal- duseks, kus seekord New Yorgis vii- bimise t6ttu peatus ka N. Liidu va- lisminister A. Grdmdko. Vihjeid ral- | iyst olt TVs, A pressis. | ‘Eesti esindus salse paraadi! NEW YORK. (M. E.).— Suur, tile 3$-tuhande osavétjaga Z3-mas limb- ruskonna saksalaste paraad, mis igal stigisel on piihendatud ameerika re- valutsiooni aegse sangari fa ameertk- laste sdjaviielise kasvataja-reformec- rija kindral Steubeni miilestuseks, samuti saksa immigrantide osatsht- -guse rohutamiseks Uhendrlikide iiles- chitamisel, sisaldas ka Ikestatud Rahyaste grupi. Vilmasee kanti suurt kangast Estonia nimetusega ja Eesti — lippu N.Y.E, Vabadusséfalaste Uhin- — gu .vormis esinduselt. Kilesoleval aastal off erillseks atraktsloontks rongkiigu peas marssiv. Ladne-Saksa, | the soomusdivilsi 75-llikmeline or- -kester, Saksamaalt off saabunud ka - teisl orkestreld ja hulga turiste. USA : armeed esindas suur orkester ja ka- hurvée kaks patareld. Paraad leidlt, elava kajastuse massimeedias. SHAHH POEG TAHAB ASTUDA ~ TRAANT SOJAVAKKE & Endise » Traant Shahht poe Rega Pahlev soovib astuda lraani séjavitk- ke, et Kkalsta oma kodumaad Iraagi pealetungi vastu. Vastava sooviaval- 7 duse tegi ta lraani séjavagede iilem- i" juhatajate. Ta on Ameerika Uhend- rlikides valjadppe saanud lahinglen- dur. Reza pogenes koos oma isa, en- dise Iraani Shahhiga Khomein! vai- muletulekul oma kodumaalt, Kho- _ Meini nimetas Reza isa kdige suuré- maks morvariks: kiesolevdl sajandil. Shahh on maetud Egiptusesse, 9 Torontos asuvad skandinaavlased piihitsevad oma tihingu 45. aasta- paeva’ hiljuti ostetud majas. 120.000 dollarilise maja ostuks sai Skandi- naavia- Kanada Uhing teetust 40.000 — - dollartt ,|Wintariolt' : -umpbes 40.000 Skandinaavia paritolu- ' Torontos elab ga isikut, pooled neist on taanlased. © Ida-Berliinist Gnnestus pégeneda ile ‘ hibimiiiiri kahef idasakslasel. Vaatamata - Tda-Saksa plirivalve tu- Hstamisele ei saanud kumbki vigas- ‘tada. See on telne dnnesiunud poge- -nemine septembri kuul. | ® Vdimalik bensiinimitgi katsendus maa -turistid seda vaevalt kunasi na-- “LAKEWOOD! cESTI TEATER --@sitab 19. oktoobril ki. 3 p.l. Eesti Majas Lembit Kooritsa muusikali_ sEMAJOEL* “Munstkajuht om, LEMBIT KOORITS HARRY. VERDER, PEET JURGENSTEIN, KRISTA ‘ALTOK, LAINE-LYA ; Lavestus. — LEIDA LEPIN-KOEL : Tegelased: 1 1 PALS, GyIDO MOBLMAN, AIME ANDRA, RALF SAMS, RUDOLF SUSI ja. Patomed cli Mele Btu salituses Eesti Maas ja Pokos, 167 Mit. Pleasant Ra. $eks. | §.. park: on nimetatud ,,Andersengra- * farsi. {| © Eatoni kaubamala lwheduses age 4) wa Holy Trinitl kirtku ruumides lei- 4; dis keiamees paki’ mis eslalgselt ar- voib tulla Kanadas’ \mone nidala jooksul, kui séna kestab edasi Iraani ja Iraagi vahel. Kuigi Iraagist tuleb Kanadasse ainult vaga vahe naftat, tuleb Kanadal jagada mujalt saada- vat Sli21 omavahelise: lepinguga seo- | ‘tud riigigza. 9 Sitirla fa ‘Lilbanont politsel on -y6tnud tarvitusele ranged kaltseab!- noud, et valtida pommitamise kor: dumist USA saatkonnahoonele. Ter- _ yoristid, kes tullstasld saatkondz, ahvardavad seda korrata ka mujal. - ® Air Canada ja CP Air’: palvele, tés- ta lennupiletite hinda 10%, ei tuldud vastu. Valitsuse poolt lubati ainult 3% hinnatdus. Sellega ei ole Jennulii- nid rahul. . Esimest korda parast 1939 ; aastai vélsid poolakad kuulata jumalates- nistust raadio kaudu. See 'oli titheks | tingimuseks {t6dliste streigi lopeta- misel vaba ametii uhingu moodusta- mise kirval, 4i aastat on méddunud: cellest kui Poolas viimat! andi edasi raadio kaudt jumalateenistusl. ® Moskvas:avatt Tassi teatel Disriey- laadiline lébustuspark.. Kuid 1 vitlis- ha saavad, kuna see asub sdjaliselt tahtsas plirkonnas, kuhu saab ainult erjloaga. Seega on see. meelelahutu- ainult -parteiliikmetele. Uus. diks tuntud taani muinasiuttude au- fori Hans Kristjan. Andersont nime vati olevat pomm. Pollisel andmete! 1 _'sisaldas nakk kiill 6hkeainet. kuid et alnud ithendatud siliiteseadlusega, Pakk lihteginega tehtl kahjutuks, ® Ameerika Senat otsustas iihehai- Je enamusega lGvetacda nisu valiavec- keeld Venemaale. Senaator Adlai Ste-. véenson nimetab seda otsust Nouke: ~ ; | aude Liidule allaandmiseks {a habis- tavaks Ameerika Uhendriikide Valit- ae ‘Susele,