_ : PCG eT Pa ee
a Se r

Toles

a potas Sena Bie
Ths vice Sh aici Pan oe Ageia Rie?

iF rey ot ' | u . Tt ™y ee = a * 4 . ih ve ro uae . - *. oa es ae oP) aoe | r " ai ° a tt ‘ “ae Pe ee Pe "o . . OT “hat er] me
re! bate age ee tebe AVS Saupe Va a ee oe a oa Pee APU op ee pice peta oo SOE Se ting tea ae
eal Pe : am, 1 i ie Pe a ; +! reat Eel rp esiqe mela ih aE NE Hig az He Alm ga. rvs Aare > I: an “ite ais i a Hie The CO hol ee) ee Paral ee ta ot I . ; 1,

ers te Pe eee as ee
wW' ee er er ee ie Ieee cl, ee Y a L oon ols aye
'eqess - a1 au deus Vd pie pers Tagen x: rr iy 1, AL ues ea! 4 om t

1 - Tel.

.
a cc ee "oss ose .
.

WMEIE GLU”

Tolmelajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimeiaja New

— ,QUR LIFE”
Published by Estonian’ Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R8
| Tel, 466-0952

Pe Be Be
ao

“| Valimisjargne analiiis

— Estonian Wookly

Yoruis 8 Parming. 473 Luhmaon Dr., New Milford, NJ..USA. 9 f

201] ée- OF 74,

Mei: Elo” valiaundiaks on Eesti Kitjastus Kanadas,

Asut A. Weileri algatusel 1950. |

_Meie Elu" loimetus ja lalitus Best? Majas. 958 Broadview 3
|

Ave, Toronto, Ont. M4& 2R6 Canada -- Tel. 466-0951

.MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu- |
vOtmiseks: Esmasp. kolmap. ja reedel k]. 9 hm. — 5 pl. Alates :
Okt: 15, 5. teisip. ip peljap. kl. 9 hm. — 8 dhtul. Laupdeviti avatud

kl. 9 hm. — 1 pil. ) i

3k. $15.00.

po Kuulutusninnad: 4 (oll ihe! veerul — esiktiljel $6.06,
: - _ tekstis $5.00.

r 1." Pee... Bad

| Uksiknumber — 25th

.MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1a, $49. 00). 6k. $24.00, = |
@ USA-sse 1a. $47,00,6k. $25.00, 3k. $16.00,
Ulemeremaadesse 1 a. $52.00,.6 k. §28.00, 3 k. $18.00. |
Kiripostilisa:: 'Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. 914,25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $39.00, 6 k. $16.50, 3 k. $4.00. Ohupostlisa tile:

+ Mmeremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $91.00, 3k. $15.50. :

el pe = =

2H

Versailles’ st Tokioni

Seitsme SUUTe konverentsilt To-
kios paistis silma’ kuricosum, et

thiste kisimuste juures istusid
koos praktiliselt endised vastas-

pooled, kes Teises maailmasojas
olid iksteisega verivaentased.
Esindatud alid: USA, Briti, Saksa,
Prantsusmaa; Jaapan, Kanada ja
liaalia, Saksa, Jaapan ja Itaalia sé-
disid Teises maailmasdjas iilejaa-

ud nelja vastu.

Hitler voi mitte Hitlar, slis oli

-ometi Saksamaa agressioon poh-

justatud majanduslikust problee-
mist, mille tekitas Esimese maail-
masGja rahuleping, mis asetas Sak-
samaa naljaratsioonidele. Hitleri
véim ja rahvussatsialism politilise
nahtena arenesid alles hiljem ja siit.

arenes Teise maailmas6ja voitlus,

milles hukkusid kimned miljonid

inimesed ja ruineeriti paljud ma-

jandused, -

Tosi, . seekordne konverents To-
kios ei olnud esimene riigipeade
konverents neis kitsimustes, Neid
on ka varem peetud. Ometi see oli
silmapaisiev selle poolest, et riigi-

pead saavad ihise laua taga istuda ©
fa uhiselt kiisimus! arutada, Ver-

sailles rahuleping 1919. aasial oli
Saksamaa suhtes karm ja selle oga-
lised ei leidnud véimalust kaos
Saksamaaga thise laua taha auesti
tlmuda, Saksamaa asus lopuks oma
majanduslikke kisimusi lahenda-
ma relyajouga. Sellesttulenes maa-
‘lmasddade suurim tragdadia.
' Seekordne Tokio konverents ei-
nes eelmistes tippudekonverentsi-

_ dest sellepoolest, et sellest voimal-
dati osavott ka Kanadale ja Itaali-

ale. Paevakorras olid kaubavahe-

_tuse ja tariifide kiisimused, rahvus-

vahelise rahaturu kisimused ja
cahvusvaheline terrorism eesoisas
Liibiiaga. Paistis, et6 tundi kestnud

” [abirgakimised toimusid sdbrali-
| kus casiussiooni¢ kuigi silmapa-

istvaid otsuseid gsealt ea: tulnud.
Ajal, nil suurosa maailmast kan-
watab toidupuuduse all, tuli riigi-
peadel arutada iilemaarase viljatu-
rt kiisimusi:- ja voistlust sel alal
iiksteisega. USA, Kanada, Prant-

susmaa on suutelised togtma ile

maarast toiduviija ja subsideeri-

vad seca toodanput riiklike juur-

demaksudega. Need punktid kirju-
tatitiksteisele ,ninapeale® ja arva-
(avasti saadi sellest ka tésiselt aru.

Tanapdeva majandus on tlimalt
voimeline tootma ja tulemuseks on
tureude otsimine, Turgude valluta-
mine toimub ka kapitali abil ja see

‘kapital mangib rahvusvahelisel tu.

rulsuurimatosa kui kunagi varem.,
Odavam rahakurss voitleb tavali-
selt kallima kursi vastu, sest sellest
aleneb ekspordi hind ja néudlus
adavama kauba jargi. Seflest tule-
nevad rahaturu omavahelised kok-
kulepped, kus rahakursi Hiigutami-
sega abistatakse ja soositakse tiks-
teist, et suuremaid vaielusi.ara hoi-
da. Tulemuseks on suuremad kurst

kéikumised, kus kannatavad riigid
ja inimesed, kelle! leidub hoiuseid. —

See tegevus kannab kill suurt nime
— Rahvusvaheline rahandussts-
teem — ometi on see tegelikult
susteemilagedus. Kanada on To-
kio konverentsist peale tippude
majanduskonverentsi tks lige,
kuid tal puudub otsustusvdime sel-
le stisteemi maadramisel.

Mida motlesid Tokios tegelikult
kogunenud riigipead, see jai iga-

ihe enda teada, sest otsuseid e1-

tehtud. Ometi kuulati.ara iiksteise
arusaamised ja neist saab ehk mon-
dagi rakendada. Konverentsil va-
litses iildiselt kompromisside otsi-
mise vaim ja see oli vahest koige
Olulisem, mis konverentsilt tuli,
Terrorisimi kiisimustes ei saavu-
tanud president Reagan osavotjate

‘tildist heaksktitu ama relvastatud

aktsioonile Liibiia vastu. Ometi
valjendus osavotjate thine arusaa-
mine terrorismi kusimuses ja ter-
rorism leidis iiksmeelset hukka-
mdisiu. Voimalik, et sellest areneb
asavGoinud maade tihiseid aktsi-
oone terrori pidurdamiseks.

Tugevas majanduses oleva Jaze. .

pani rahvahulgad teostasid suuri
massdemonstratsioone ja isegi rel-
vastatud riinnakuid kogunenud rii-
gijuhtide vastu. .

Ye

44 tx sGEEONSVNEEUGRSVOUEUAUAN GEER 40 TUE TEE

eX GARBENIA »
hy FLOWERS & GIFTS
LILLEDE SAATMINE ULEMAAILMSES ULATUSES.

Pa a Ha EE HE PTL Ct

oar |

' 362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4 1N8
Tel. (416) 466-1957

(446) 466-1502

| rit] puimadeks — varsked ja kunstiilled.
| Matuseks — parjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
iKdaitas kinkessemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa-—

| " ‘ReAgitakse eesti, lati ja inglise keel.

mika-, naha ja puunikerduse afal. : |
a),

Avatud:  aipaevadel 8.30-6. 00.

Ne ed oe a er ee Pee ee re
ted tet ial. s arch Ace iat ut: Ee oF sil ma) aa aE,
es ae hy en Aitee gs or

Uhenduses om joud

}

ee TORONTO EESTI UHISPANK

958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6

Kinnievara laenud 9.50%
Isiklikud Jaenud alates 12,007

BA., laug oval 8:3 30--5.6 6G 0 ol. L.

Informatsiooniks halistage |
465-4659

Pank avatud esmasp.—roede 0:00-3:00.
| Teisip. ja neljap. dhtuti 5:30-8:00

UAB OTIS Pola ebete ee

ie" “ 1 eee Mo 4 wae re eo ona nee cotter,” wae ou 1
en eee on pea atid UR a le eS UR ee eee ge Pe Deb Sate ye
r,” ,, re a ne er Popmaoival . . a reo! ra uel ee et ee ge '
aepoey Te pa ut r ee at eee ee Oe men ye io 7 *, Note i ' ' r fel

‘rahvasaadikut

BE ey

F
=

eee ee oe

- a

_ NELJAPAEVAL, 22. MAIL- THURSDAY, MAY 22

tact) @ Berd

Parempooisete koostoé
- Prantsusmaal oluline

Prantsusmaal toimunud rahva-
saadikute valimised parlamenti ja
regionaalseisse noukogudesse toid
moningaid illatusi. Liiga pika vali-

| miskampaania téttu tekkinud tidi-

mus ja ilusa ilma tottu valimispae-
val, 22% hadlediguslikest kodaui-
kest ef ldinud hadletama.

Vastupidiselt igasuguselle ennys-
tusi!e ei olnud parempoolse tihendu-

se voit nti suur kui seda oodati, Nen-

de poolt saadud 50% mandaatide ary

| - tuliainultseadikute kohtade relatiiv-

sest jactamisest maakondades ja mit-

te absoluutsest haalte arvust, Tegeli-

kult saadi ainult 42% haaltest. Kuna
parempoolne iihendus ei soovilugeda
Rahvarinde haali nendega tihiselt.
siis ei ole demokraatliku siisteem;
jargi(., Uks mees = iiks haal") viitjad
mitte need, kes seda kuulutavad, Te-
gelikult jagunesid rahva hdaled jars.
miselt:

— sotsialistid, kommunistid Tor
vasakpoolsed parteid = 12,2 miljonit
haalt: — liberaalide ja konservaatori-

te (UDF-+ RPR) tihendus = 11:5. —
‘Rahvarinne (Le Pen) = 2,7; — muud
parempoolsed parteid = 1,2 miljonit

ngalt.

Samuti ei saa kok! parempoolseid
rahvasaadikuid teistest parteidest
automaatselt lugeda liberaalide ja
konservaatorite hulka, sest nende
parteid ei ole eeinimetaiute ihisele
valitsuse kavale alla kirjutanud ega
sellega. ndustunud. Muidugi'ei ols
karta, et Rahvarinde ja muude iss-
seisvate parteide esindajad parla-
mendis jarsku sotsialistide ja kom-

munistidega tihel viisil laulma hak-.

kavad, voib siiski tekkida tésiseid
lankarvamisi jé@ uusi koalitsioone.

digus seda feha kord aastas, juhu! kai
lekkivad suuremad lahkarvamised
presidendi, valitsuse ja parlamendi
vanel. Liberaalid ja konservaatorid ei
ole paljudes kiisimustes endi ega ka
parteides omavahel iihel néul. Endi-
né president Giscard d’Estaing ja
tema endine peaminister Chirac lep-

pisid peale pikemat tili alles viimas-

te valimiste eel nende iihiseks ette-
valmistamisexs. Giscard d'Estaingi

viimane peaminister Raymond Barre

ei ole sugugi nous valitsema koos
sotsialistist president Mitterrandiga.
Liberaalide konféderatsioon seisab
ainult kunstitkult koos, tanu endise
oresidendi pililetele selles.suunas.

PAREMPOOLSETE KOOSTOO |

~OLULINE |

Uue peaministr: Chiract moodus-
tatud valitsus koosnebd peamiselt

- konservatiivse R.P.R. partei tegelas-

test ja senine thendus liberaalidega
naib alevat tabtlikult unustatud: Uue
valitsuse kiireimaks eesmargiks on
praegu endise valimisseaduse tagas-
iamine parlamendi laialisaatmise
kartuse] ja teades, et uute valimiste
tulemus viimase korra kohaselt ei ole
Kuigt soodne parempoolsetele partei-
dele. Sellepirast on siis valimisprog-
rammij tulisemad punktid,nagu téé-

puuduse vastu vditlemine, julgeole- -

Ku ja immigratsiooni ktisimused,esi-
algu tahaplaanile jdetud. Kohene ra-
na allavaartustamine (senise sotsia-
listide majapidamise tulemus) ja sel-

jlega kaasuvad lisaabinéud (riigi-

Paljud liberaalsed poliitikud ei ale.

néus sotsialistist president Mitter
ranciga , koos elama™ [peamisell en-
dise peaministri Barre’: pooldajad).

KOMMUNISTID KAOTASID

Kolge suuremaks Gllatuseks oil
muidugi prantsuse communistiiku
partei langus. Nad said alla 1%
hadltest. Nii mada! tase oli neil vii-
mati 1924, aastal! Jargnevalt sellisele
hiilgavaie saavutusele on neil niitia
uues parlamendis ainult 15 ranvasaa-
dikut endise 44 asemel. Rahvarinne
ja nende peavai tlane sai suure edu
9.6% hiéltega ja 15 saadikuga, Enne
oli neil ainult 2 rahvasaadikut parla-
mendis'

Peab veel markima, et Siinsetel.

,rohelistel’ po’ kuigi-suurt menu.
Neil ei ole 340 100 hadlega ihtegi
parlamendis, uid
nad on siiski esindatud regionaalse-

tes noukogudes.

Parempoolse tihenduse ndrk ena-

mus parlamendis filma Rahvarinde
hadadhus.

toetuseta) on alatiselt

Nende peade kchal ripub Damoklese
moOgana ahvardus parlamendi Jaia-
lisaatmiseks ja uuteks valimisteks.
Pohiseaduse kohaselt on presidendil

oo 8¢

 Habimuir

ametnike palkade piiramine, hinda-
dé vabastamine, hoiukassa protsen-
tide vahendamine] on halvasti néh-
tud aimetitihingute ja rahva poolt.
Satsialistid muidugi kasutavad kohe
selliseid ebapapulaarseid korraldusi
ara vastupropagandaks, Kui kom-
munistid jaid esimesel paari! nadalal
n.O.. vaatlejaiks,.on nitiid ette naiha, et

nende léégirihmad punase ameti-

tihingu C.G.T. nael uvesti hakkavad
aktiivselt ette valmistama tulevasi
valimisi, Koheste uute valimiste pu-

hu! endise valimisseaduse kohaselt
ef ole Rahvarinde! oodata kuigi palju

edu, vaatamata nende populaarseile -

loékiauseile. Neil ei ole killaldaselt
tuntud poliitikuid ja seni-ei ole nail
olnud vdimalust ndidata, mida nad
tegelikult teha oskavad, sest endine

‘valimisseadus socdustab ainult po-

pulaarseid tegelasi ja miltte parteisid.

Kokkuvétteks voiks Gelda, et sot-
sialistist president Mitterrandi kil-
lustamise plaan on esialegselt Gnnes-
tunud ja kui parempoolsed poliitikud
tahavad jadda vdimule, siis tuleb neil
unustada koik endised ja praegused
vastuolud ning hakata ausalt ja ilma

tagamGteteta koos téétama. See

a aga vist liiga palju neist kisida.
Eks ahem tulevik ndita, kuidas sasjad

_ tegelikult arenevad .

VAATLEJA PARIISIS

Berliinis —

ehitati 25 a. tagasi

Parast Saksamaa tikeldamist
okupatsioonitsoonideks |
riikide vahel, moodustas pealinr
Berliin eriosa Néukogude Liidy
okupatsioonitsoonis. Ka see jaotati

eriosadeks, kuid uldiselt sai tun

tuks. kui Ida- ja Lddne-Berliin.

Varsitl parast soja lappu algas saks-

enk Ida-Saksamaalt Ladne-Berli ini,
kuna see oli kergerm kui tletulek Ida-
Saksamaalt Ladne-Saksamaale, Piir
kahe Saksamaa vahel oli tugeva val-
ve all. Uletulek [da-Saksamaalt Lad
ne-Berliini kujunes niivérd suureks,
et [da-Saksamaa kaotas esimese 13
aasta jooksul rohkem kui the kiira.
nendiku ema rahvast. Uletulijaixs
olid peamiselt teadlased, Spetlased js
tehnikud. Nadukogude tsoon vaeses.
ius.

Massilise pogenemise takestami-
seks hakati ehitama Beriiinis 4.3 m
kOrgusi ning 165 km pikkust mitiri.
mis iildiselt tuttavaks sai kui | Habi-
miliir' ja thielikult eraldas Laane.

Berliini [da-Saksamaast.
Laane-Berliinis on habimiiiiz turis-
tidele vaatamisvidrseks imetlusoh-
jektiks. {da-Berliinis nimetatakse se-
da sotsialismi kaitsevalliks, [gal qas.

C. OTTWAY HERE

Ravitaimed, tervishtud toiduained. vitaméinid | ja mineraalid.

voitjate

tal, 13. augustil, malestatakse seal
habimitiri ehitamise algust. Sellel
ndeval saacetakse [da-Berltini kooii-

dest Gpilaste saatkonnad lilledega

habimitiri valveiiksuste jwurde neid
tanama, et nad oma iilesanded on
kohusetruult taitnud ning valvuritelt
kindlusttse saamiseks, et nad ka

jargmisel aastal sotsialismi sama

laste p6genemine Noukogude tsconist -

hoolikalt kaitsevad.

Laane-Berliini » ida-Saksamaast
eraldavat mitiri on kord-korralt pa-
randatud ning kavendatud, kuid juttu
pole kunagi olnud tema lammutami-

sast, Maskva soovi kohaselt Saksa-
maa ja Berliin peavad jaama tikelda-

iuiks ning tiksteisest miuiriga eralda-
tuiks.

Kahelpool mitiri elavad siiski |

sakslased, kellel killalt tugey rah-
vuslik tunne. Viilmastel aastatel on

_molema Saksamaa juhid avaldanud

soovi isiklikuks kokkusaamiseks.
Moskva on selleks andnud viahe voi-
malusi, Nitid on liikumas kuuldused,
et Ida-Saksamaa tegelik juht. ning
kommunistliku parte! esimene sek-
retar Henneken on avaldanud soovi.
ijlastada Lddne-Saksamaad sellel

gastal. Kas temale salleks Moskvast’

luba antakse, on kantlane. Moodu-
nud aastal ta selleks luba e? saanud.

BALIST

: - Nouanne ja sObralik teenimine eesti ronuteadlase A. TOIGER' poolt. .

300 Danforth Ave. Toronto, Oni. Mak ANG. Tal, 463-5125

2 leg Ree ee ee, eTT

CA a

ee Le ‘r uf Les b es La i Ee Lek Oe 8 i ee ee ee I alle
arg ST aa agit 2 9
. . . . ee te 1 on ". ae | .

 Meie Elu‘' nr. 23 (1889) 1986

Vajatakse

KONTORI

| ‘a0 48 ee
TOOJOUDU
?WELE ELU” TALITUSSE.
Inform: tel. 762-5329 voi 466-0951

Analiitis

Doominoefekt

Parast Uhendriikide sdjajdudu-
de valjatémbamist Vietnamist, itks
laialttuntud poliitik dtles:

»Nitid on maailmas ainult iiks
suurvdim, ja see on Noukogude
Lait.”

‘Kahjuks ma ei méleta, kes oli see
laialttuntud pollitik, kes sellise tar-
kusega valjatuli, — kuid kiillap méni
teine meist teab. |

Nii vii teisiti, kes iganes ta oli, —
tal on digus. .

Uhendriigid pole ammu enam
suurvéim, Tasapisi, miarkamatult
pikkamééda ‘on kadunud Uhenarii-
kide au ja hiilgus, — alates rumaja-
test Jalta ja Potsdam) Jepetest, aatom-
saladusie. arajagamisest, tegudest ja
kénedest, stindmustest ja pisistind-
mustest, Vietnamist ja Watergate’ ist
— kun! tanapdevani. Vietnam ja Wa-
tergate viisid Uhendriikide sdjalise
voime ja moraalse vadrtuse peaaegu
nullini. (Vietnami veterane pilluti po-
riga ja president sunniti habis ametisi
lahkuma,] 7

Uhendriikide polutikal pole sihti

-ega eesmarki, Uhendriigid on vaid

sindmustele reageerinud. Ja reagee-

rinud kartlikult ja sageli méistmatult,

nasu hiljem onselgunud. Uhendriiki-

de sdjaaegne ja sOjajargne poliitiline
ekslemine on olnud taielikult clenev
Néukogude Liidu sammudest ja fis-
raeli riigi soovidest,

Seesugune pale suurvdimu tee.

Uhendriikide valitsus on peaaegu -

poo! sajandit, aasta-aastalt meile kin-
nitanud, et ta ef tunnusia Eesti-Lati-
Leedu riikide annektsiooni Néuko-
gude Liitu. Ent see armastusvaarne
fakt on hoitud venelaste eest suure-
mas saladuses kui oma aliveelaeva-
plaanid!

Uhendriigid kardavad monekiim-
ne 5S-mehe matusepaika fa et julge
iht pégenevat ukraina meremeest
veest valja tommata ja teda surmast

. paasta...

Suurvdim ei karda, ei kohaldu teis-
te soovidele, ei suurusta, ej peta, el
poikle, Suurvdim ei cota sindmusi,
millele reageerida, vaid ioob siind-
THUS] 1Se,

DPOOMINOTEOORIA

Uhendriigid said vaga-vaga siiga-
valt haavata Vietnamist taganemise-
ga. Parastine olukord kujunes seal
palju halvemaks, kui oli juletud arva-

~ doominoteooria oli téeline! Doo-
minoetekt hakkab ilmnema Kesk-
Ameerikas. Vastuolu Uhendriikidele
kasvabd Panamast © Mehhikoni.
Marksistlikud termiidid G60nestavad
kagu Kariibide maaribal. M6ne aja

pdrast vdivad Uhendriigid leida, et

lGunapoolsed naabrid on kdik punast

varvl Noukogude satelliidid.
Uhendritkide vastuaktsioanid on

Kandnud ja kannavad ameerik!astele

omaseks saanud tunnuseid: — liiga
vihe ja liiga hilja. Mineeritud Nika-
raagua sadamad ja ,,kontrate’”’ poolt
tihel sillapeal valjakuulutatud teine
valitsus on mahamaetud méalestu-

_ sed...

Uhendriikide suurus — iugev -ma-
jandus, tehniline geenius, paranenud
sdjavie moraal ja relvade vOimsus —
Gigustaks sellele rifgile kindlast:
suurvdimu nime, kuid midagi tihtsat
ouudub. Rahva enamusel puudub
soome ,,gsisu'’, mis selle rahva vils
sotta kimneid kordi tugevama vaen-
lase.vastu. Sama, mis on afgaani
mujahideenide salaparane jOud —
aastaid vastu panna johkrale terrori-

le.
eo

Whendriikidele digustatud positsi-
oon oleks siiski tassaavutatay, kuid
mitte sdjalise vdidu taotlemisega
Noukogude tile, vaid vaenlase osali-
se voi taieliku vaimse varisemise tot-
tu. Noukogudel. on suuri sise-
misi nérkusi ja tiks suuremaid on side
ama satellitlidega Ida-urocopas ja
mujal. Ainuit Ndoukogude sdjavie
surve ja parteipoliitiline politsei hoi-
avad rahu ja korra plahvatuspingsas
vabadusejanustles rahvastes,

BREZHNEVI DOKTRIIN
Side ja. vennalik sprus’ on olnud

Néukogudele iilima tahtsusega ja,
deklareeritud nn. Brezhnevi-doktrii-

nis: |

ui sisemised ja valised joud, mis
on sotsialismile vaenulikud, plGa-
vad mone sotsialistliku maa arengut

‘pddrata ‘kapitalistliku thiskonna

suunas, kui sotsialism sellel tahenda-
tud maal ja sotsialisilik thiskond kui
tervik on dhvardatud, — siis see pole
ainult selle vaatlusaluse maa prob-
leem, vaid kdigi sotsialistlike maade
uhine brobleem.. Seega seesugune
aktsioon, nagu militairne abi venna-
likule maale: et kérvaldada ahvar-
dust sotsialistlikule siisteemile, on
ks erandlik samm, mis on dixteeri-
tud vajadusest.”

| Oleme vGinud tunnistada selle

vig tahtsa doktriini kiiret rakenda-

mist Euroopa riikides, Afganistanis

ja ka Louna-Jeemenis.

Uhendriikidele digustatud positsi-
oon taassaavutamise katseks oleks
Uhendriikide presidendi missioon:
DOK-
FRITN! Vallutada tiks territoorium,
antud juhul Noukogude sojabaas,

— MURDA BREZHNEVI

NIKARAAGUA.

Voit vapustaks kogu Noukogude :

Liidu satelliitide siisteemi ja péhjus-

taks seal doomincefekti. Vait havi-
taks idiilli Noukogude véitmatusests
ja kommunismi voidust kui ajalooli-

sest paratamatusest.
| H. RIGA

Shoppers Drug Mart — Morningside Mall

Prescriptions © Patient Record System for Senior Citizen
We deliver @ Kojutoomine

3 ‘RICHARD LEWIS PHARMACY LTD.
255 Morningside Ave., West Hill Ont. MIE 3E6 — TEL, (416) 281-3000

BATUN otsib Nite ( jou du

BATUN (Baltic Appeal to the Uni-
ted Nations -

huanian Iniormation Center} véta-
vad thiseli.vastu sooviavaldusi 1s1-
kutelt, kes soovivad téétada New
Yorgis kdesoleva aasta suvel kui nn.
intern’,

Isik, kellele langeb valik, todtaks
kokku kaheksa nadalat niihasti Lee-

Balti Apell URO-le}
ja Leedu Informatsiooni Keskus(Lit-.

oskusega sOnas ja kirjas ning neil
peaks, olema kasutada auto nende
‘New Yorgis viibimise ajal. Eelista-
takse neid kandidaate, kes omavad

teadmisi inimdiguste kiisimustest

Internile makstakse $1,200.00 ka-
heksanddalase tddperioodi eest: sel-
lele lisaks veel prii korter ja toitlus-
tamine. Tasutakse ka tOéga seoses

olevad kulud.

Tir TTL LS Peta ok Pe Lee TTT Pl a

du Informatsiooni Keskuse Durocs .

(mis asub Brooklynilinnaosas) kutka
BATUN-i biiroos {Bronxi linnacsas)j.
Peamisteks tooitlesanneteks oleksid:
Balti sitiimevangide {,,prisoners of

-conscience’’] juhtumile kaustade La-

bitddtamine ja raalile iilekandmine
(kusjuures raalit6és antakse koha-
peal: vastavat Opetust); kontaktivat-

| mine mittertiklike arganisatsioonide |
| ja diplomaatidega URO juures: fa
1 artikli kirjutamine sellest tegevusest, -

mida saaks kasutada balti ajakirjan-
duse poolt,

Soaviavaldajad peavad olema vi-
hemait 18 sastat vanad, inglise keele

it

Lahtudes eeldusest, et tdpne ja
Kontrollitud informatsioon on eel-
lingimuseks efektiivsele tegutsemi-
sele, dritab kdnesolev thine
BATUN-i ja Leedu Informatsiooni
Keskuse interniprogramm anda
praktilisi kogemusi kontaktide vat-
mises URO ringkondades ja infor.
matsiconi levitamises avalikkusele
kellelegi balti algajale aktivistile.

sooviavalduskiri ja elulookirjel-
dus -(,,resumé") tuleks saata 30.
maiks 1986 jargmisele aadressile:

Lithuanian Information Center
951 Highland Blvd.
Brookiyn, N.Y. 11207

ai sc al +

edu eesti this

~tetud selle sis

 Meie Elu' ori

+,
eee

er ts rs pt se at

Toronto Kes
giumt lopetaj

Eesti k

(Alp

vam, (eine kut
ie,

CUT ast
pelajaid alli
said: Abe Lil
Inerid k iit
klituseva ja Vi

Muljcist Ja
gins
Tr mains elk
jalel on hea n
un lulid, ses
giimnaasiwun
fa huvitay. U
lopetajad ans
sc maailnasea
Ide! Koos ope
loctud ,,Risth

ef see olj pari
Kunslitunn
vad. On joun
a modelle. 1!
janduse huvi
ud mitu aya
kevadel lores
nas kdike, ke
tele kiila eest
kauslastega
VOtta GSH COs]
soovis, ot fill
Oppetoolt ju
tugeyv ees ti
ihiskonda!

TANU NOO
Koolikom
mainis apps
ga vaatame fl
kaslale, ROG
kuuluh ka e¢
jaile ja vane
Opilaste var
roahvusload ij
tud ecshi koe
sborte Siri
viinemaid vg
noorlelt, kad
Audumusegt
sandeid = oog

— diittrad ka ¢ | ;

hatujateza:
‘peda googill
aluliscks ci
tagatireeda i
Kesli Kaskk
atid: Edgar
hataja ja ll!
ki jul, Ta
sekrelir, U
leaduse Gp,
juh., Fired
Allan Liik
Crlimrinee
ten — juh,
Ingrid Pi!
Vaike Han
vert — ija
Oppenou
netali use
‘cum laude
kellel on
e70,00, Akt
vertile, Hall
matu nile k
tujad sail
keelt olulis
preemiatar
sed organi
Whispank;
lasie Kesk
Vironia; ka
Uhapilaste
Korporals!
Klubi Tor
Uhing.
Erilise ta
Kesit Uhis§

* Eesti Vail

jaile hdbes
mirgid. 5

petajaile «
matu, .188

Hans:'Lu
tahet, me
legevusesl
easti keel,
randid nin
semiaranga
médiguste
pul lauidi
vilaud ja —
bimine, 1
vanad osd