a: shee
.™

i ie

eT
Pe ae a
"arog . “J 1 meat 4 wie : 1
. ee oy * ee ee | ee
La = = = : . . . "so . aa . . * a3
a hy ¥ ores i “4, wat rye i a i"! ™ “ ro. oe 2 a
ma! +" v4 a ‘ . . eee Dee 1! . ' wt Se pete" . ew .
a an 7: : en . — a eer sy wae ‘ “erm ' 2 ot * : ™
. - cyte . Th . q te . ope i ee . ce al “a ' a "diss eT teeta :
ed a 2 toes, eg . shh nn . '
afc — -,. Py oe . a

SF, a ee
ie te a te

ot
ae
ore ot is

Whe eae
Lo
a

Eesti meeskond kiilaskaigul katoliiklaste peakontoris Torinos. Esimeses reas A, Riink,

N. Kiittis, ajakirjanduse esindaja A. Taioste, prof. U. Karell, A. Margiste, A. Zimmerman, A.

Viiding, L. Pehap, O. Erikson. Tagumises reas H. Simre, G. Sule, tundmatu, A. Kuuse, Itaalia
| | : :

esindaja ja R. Keres.

bo

50 aastat tagasi

_ Eesti tippsportlased noppisid medaleid
| ___ -ydistlusreisil Euroopas |

Tehes iilevaadet spordiaastast
1983, tuleb muuhulgas esile lista
moodunud savel Kanada pinnal

#dmontonis toimunud universiaa-
di ehk maailma éligpilaste oliim-

piamange. yortsie ju Nouk, Liidu
esinduses kaasateinud eestlased
kuldmedaleid: Jiri Tamm vasara-

-heites ja Erika Salumde jalgratta-

sdidus koguni kaks.

See vilb mottled tagasi 50 aasiat

ithe teise universiaadi juurde, mis lei-

dis aset Torinos, Itaalias 1933. aasta

—septembri alguses, Ka seal vditsid

east spostjaser medatleid, vaba rah-
va esindajatena sini-must-valge lipu
all. Reportaazh ajaleht Vaba Maa 15.
sept, 1939. a. kolletunud esiktiljel
jutustab meie emaaegne odaviske-

tuusa Gustav Sule heitlusest tee! hé-

bemedalile ja eestlaste véitudest ko-
jusdidul Torinost. Muust osast katsu- .
vad alljirgnevad read anda vaikese
iiievaate. — |

Ta

MAAILMAKLASSIS

1933. aasta tdhistas .murrangwt
meie spordiliikumises, eriti kerge--
joustikus, ja oli sissejuhatuseks jarg-
nevale omariikliusaegsele Kulminat-
siccnile, Parast ,seitset Jahjat aas-
tat’ oli kiipsenud-uus generatsioon,

_yéimeline-viima eesti kergejGustikku

jalle . maailmaklassi, Gustav Sule
odaviskes, Arnold Viiding kuulitdu-
kes, Nikolai Ktittis kaugushiippes ja

' Aksel Kuuse kérgushtippes. olid
1933. a. kevadel ja suvel edukalt -
mitmel pool véistelnud ja ndidanud

tulemuasi, mis andsid hdid valjavaa-
teid Torino-universiaadi suhtes, Nii
saadeti siis need neli ,,.musketari“
Eurcopat vallutama, Neile lisandus

seitse meest korvpallimeeskiana

liikmetena ja prof. Ulrich Karell
esindajana, Suure majanduskriisi
méju andis end ikka veel tublisti
tunda ning sellise suure trupi vdist-

‘lusreisi Jabiviimine vaikeriigi kiisas-

tes oludes ei olnud kerge. Et see teoks

4 Kui tomateid peeti

mur

giseks

Black Creek pioneeride kiilas kasvavad

_ 3

Novembris oli T.E. Aiandusklu-
bi toenguéhtu) lektoriks Guelph
iilikooli aiandusalal lopetanud Ma-
dis Jirima. Ta té6tah peaaedniku-
ne jane St., ja Steeles Ave., West
nurga léhendal Black Creeg Pio-
aeer Villages, See vana pioneeride
ktila allub'Metropolitan Toronto
and Region Conservation Authort-

tle, Kiilas on 30-aakrilisel maa-alal

vane aegsed hooned, kdédgiviljade
ja iluaiad, seal rautab sepp hobu-
seid, relvade meister feeb relvi, ela-
yad mitmesugused taluloomad, tehak-.
se villast longa, seda varvitakae jne.

++ Siin on vOimalik. néha, kuidas. va-
‘nasti elati ja mida jomalajal vanad —

Euroopast tulnud pioneerid kasva-

_ tasid, Esineb kuus erinevat katgi-

viljade aeda. Kasvatatakse Cornei-

i iHkooli kaasabil saadud vanu
sorte. Kéégivili oll vanast! vdga
— oluliseks lisandiks liha ja teravilja-

toidule. | :

Vaadeldes uksikuid kddgivilju ja
nende sorte, leidis lektor, et siin oli ka
tuba vanasti valikut. Tanapaeval esi-
nevad Scarlet Runner Beans esinesid
juba ennie 1750 a. Peetides! *syptian

 kasvatatl siin 1665. a., xapsaid kas-

vatas J, Cartier 1541. a. Kuna por-
gandeid oli kergem tiletalve hoida
siis olid need tuntud vitamiinide alli-
kaks. 19. sajandil siddeti porgandeid
ka loomadele, Maisi kasvatasid pea-
miselt indiaanlased, see levis peami-
selt 19, sajandi keskel. Salaticest
Parris White Cos esines siin 1800. a,
iimber. Samalajal teodi ka sibulad
_nagu Red Wethersfield siia. Pastina-

ki kasvatati 1850.a. timber, tuntud

sort oli Hollow Crown, Aias kasva-
tati pemiselt kdrgeid herneid kun
1700, umbes 1850. a, esinesid esi-
\iesed madalad soya 1880 tuli

_ ynliiigile Alaska. Kartulitest on tana-_

gdeval veel histi tuntud sort Irish

Cobbler, mis tuli siin kasutusele -
 1876.a, Rediseid kasutati siin mand-

sil juba 1629.a, Sortidest Long Scarlet

~ tuli kiilvamisele parast 1850.4. Kér-
- vitsaid tarvitasid indiaalased tei-

duks, neid sdéddeti ka loomadele. Esi-
mesi k6rvitsa sorte nimetati juba
1722. a. Indiaanlased kasvatasid pal-
Fn! _ Field kérvitsad.

_ TOMATEID PEETI MURGISTEKS
Tomateid peeti miirgisteks taime-
deks ning neid kasvatati ainult deko-
zatsiooniks, Uks kokk soovis appa
George Washingtoni ja pani setleks

7 -vanad aedviliasordid

tema toidu sisse tomaiteid. Toil aga
maitses nil histi, et G. Washington
palus uut portsjoni, Parast-1830 a.

hakati tomateid kasutama tagasi- .

hoidlikult toiduks. Hiljem serdid na-
gu Ponderosa, Red Pear, Yellow

Plum jt. said viga populaarseteks.

Pioneeride kiilas kasvatatakse ka in-
diaanlaste laialehelist tubakad, Lilli

kasvaiasid pioneerid vaéhem, kuna.

toidu muretsemine Gli olulise taht-
susega, Esinesid ptisililled nagu pde-
valiiliad, Jeeklilled, monardad, elu-
iGngad jt. Suvelilledest olid tuntu-
mad rukkilitled, pelargooniumid, saia-

-dilled, l6vilduad, kasvatati ka sibullil-

li. Tuntud plid mitmesugused pargi-
roosid, Kiilas kasvatatakse 43 sorti
maitsetaimi, arsti maja Juures on ar-
vukalt ravitaimi. Maitsetaimedest
esinevad till, murulauk, liivatee, pe-
tersel, piparmiint ja paljud teised.
Ravitaimedest kasvatakse kummeli,
palderjani, teeiehti, kibuvitsa marju

jt. Ravitaimi kasutades on vajalik

enne arstilf nédu kiisida. Pioneeride
ktilas! saab-osta raamatuid ja voldi-
ktuid. Naiteks ,,Black Creek Pioneer
Village Herb Chart’t on saadaval 25
centi eest. , Herbs in Ontario’ aga
maksab $2.75. Siin vanade asukate
kiilas esineb 60-aastaseid Ounapuid
jne, fouluks dekoreeritakse hooneid
ia kirik saest. Siin on kindlasti palju
huvitavat suvel aga ka taivel on selle
ktiia kiilastamine huvi pakkuy.

NAPUNAITEID |
_ Jargnesid valguspildid pioneeride
kiila, selle tiksikute hoonete, kédgi-
vilja- ja iluaedade, selle lillede, puude
ja poésate kohta. Lektor Madis Jii-
cima andis huvitavaid seletusi ig
valguspildi kahta. 7
Kiisimuste ja vastuste ajal selgus
muwuhulgas, et naiteks pedi peenra
limber raputades purustetud Chil}
Pipart, siis ei tule koopaaray (ground

ni piirkonnas sureb palju puid arva-
ti; et pohjuseks on juuri nérivad suu-

red sipelgad {carpenter ants), Kui on.

puudel margata ilevalt alla mingit
joont siis olevat sipelgad juuri sdd-
-mas. Sipelgaid saavat havitada, kae-

vates kolm kuni neli ithe jala stiga- .
_ yust auku puu krooni alla,kuhu ka)-

latakse siis petrooliumi. Méne kuuw
jooksul hakkavat puu paranema.

Loengu lépuks loositi aiandusklu-

bi liimete vahel valja aiandus!ik raa-

mat, mille yoitiaks osutus Impi Kur-

Sey
woos ™
— mt

Wits. .

_vahelistest vdistlustest.

— hog) peete kahjustama. Haliburto- —

sai, selles olid suured teened prof.
Karellil, kes organiseeris majandus-
likud véimalused. |

Teel Itaaliasse tehti mitmes kohas

‘peatusi, peamiselt treenigu otstarbel,

ja Vilnos voeti oga suurtest rahvus-
Eestlased
esinesid hasti, igatiks vditis omal alal
esikoha, Eriti tillatas siis alles 19-
aastane A. Kuuse kéreushiippes, iile-
tades 1.95 m, See tahendas tema isik-
liku ja eesti rekordi téstmist karraga
tervelt vile sentimeetri vorra ja tule-
must, mille kordamiseni ta j6udis
unesti alles kolme.aasta pdrast.
Nende vdéitude tdttu hakaksid
spordihuvilised kodumaal lootma ju-
ba liiga palju ja oldi nagu pettunud,
kuj eestlaste saagiks langes ainult
tiks kuldmedal. Selie vditjaks asutus
tillatuslikult Nikolai Kiittis kaugus-
hiippes tulemusega 7.26 m. Alista-
tud konkuréntide hulgas oli nimekar
maks ungarlane Koltai. Kuuse, Sule
ja Viiding pidid leppima hébemedali-

Ee a A Ho AEE HEE

SUURTE KOGEMUSTEGA
EURCOPA RATSEP —

dmbieb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
_KOSTUUMID @ MANTLID
@ ULIKONNAD

OLD MILL TAILORS -

7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Sin.) Toronto, Ont. M65 4E4
Fel, 416/769-9535

‘Rudi H, Schnelder

Coe ed

Stokholmis asutatl
‘organisatsioon
44. juuni’

Eesti Vabariigi riigilinu 99. siinni-

pdéeval,4, juunil peeti Stokholmis or- |

ganisatsiooni ,,4..juuni” asutamis-
koosolek, kus valiti organisatsiconi
esimene juhatus: Margus Reemeis
(esimees), Artur Taska [jur. néuand-
ja), Hendrik Klein (laekur} ja Hans
Kréndstrém (sekretar). _ a

19B3. aasta liikmemaksuks mééra-
ti 50 krooni. Juhatus on tédtanud
valja organisatsioon! esialgse pohi-

kirja. Lisaks meie rahvuslipu signi. |

pdeva populariseerimisele on. sead-
nud organisatsioon oma eesmargiks
eelkdige eestlaste aktiviseerimjse
rahvuslikuks koostddks, teputsemise
kadumaa hetke-ajaloolise situatsioa-
ni parandamiseks. |
Organisatsiooni kehta kdivaid esj-

mesi materjale ja Jisainformatsijooni

on vOlmalik saada Hans Kréndstré.
milt, Sofielundsplan 40 I, 122 41
Enskede, Rootsi, tel. 08-/ 59 13 19,

NELJAPAEVAL, 5. JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 6

; Nr, 216 (4858). )

LP: ° T= RP tr

| | |
»Msie Elu“ ne, 2 (1788) 290¢

Reedel, 15. jeptembril 1933

i

a 3
aa
a ia,
oo i
=I
-
rere
1]
i .
! .
a

Rergeloustity watftlustel omandafid Wiidin
ae —— Ruufe efimefed fohad.

Praias.

Brahe, 13, leptembril, Ceftlafed, tes tulip Torino lilidpilagolimpiandilt, wothid tin ofa tergetaustity.
woiftlustett Prahas, Kaugushlippes Miittis tult efimefels 7.42 meetriga, teifels Gotmen (Praha) 7.01 meetriga,
Piiding wots fettahette 46.63 meettiga ja tuulitdute 15.67 meetriga, Tfcehh Dondo, ted tulj teifets,  tegl
fettahettes £3.08 jo tuulitoutes 15.30 meeteit, Quufe Hiippes tirquft 1.87 meetrit {teifel teatel 1.88). Telfete toe

Bimafe woiftlejana Lorinod efines eclts
fasteft Sule, tellel. ofl ee3 tugew waiting
fatgtafe Weimanniga, Geed mehed oltd
mee] fontlane Suit ja fol8lone Siod, Tue
va woitjels twnub aungarialelt polnud
ilbfe m-dagi tuba. Eimeje heiteqa mize
fo3 Wermann 641.02, mis jai [aputulemns
tef8, pont wilet lenbalth weel ile 00 meet:
t] fa telfed fuftujid foit alle, ‘mint ijeat
55 mectrt peale. Sule efimene wile off
63.0 m. fa jai fellega umbes t mectri Wei-
mannat mei. Millegipiraft ef annc3tus
auh fa tetled eeltoorittvie istes, of rene

—spalr GO m. fa 68.5 m. Saraty tuli unger

lojel § Bardzegil Wennedgil, tolmas wife
hastt walja jo thutad fotlibelt moada ef.
‘lele fobale iagajitjeqa 64.85, fee jai fa
topumetel pifima. Sule piibis tifl fot.

gelt {Suft timmata, aga oda et liinud Tn

Qo. Gave wheigga fat mate eas Ge ps,

'
Cy a — ld ee lee ee =

tega, millede ej praukinud hibeneda,
Kuuse véitja oli nditeks ungari 2-
meetri-mees Bodossy; kuuludes sel-.
leaegsesse maailmklassi, Ka korv-
pallimeeskond tuli medaiile, kaota-

_ des napilt esikoha,

REKORDID KINNITAMATA

Kuusel ja Kittisel ei vedanud oma
ilusate tippsaavutustega. Need jdid
ametlike ‘eesti rekerditena kinnita-
mata, kuna korraldajad ef saatnud
Eesti spordiliidule setleks noéueta-
vaid dokumente. Kiittis sai enda ni-
mel hoida samal aastal varem hiipa-
tud tulemust 7.40.5 m neli aastat,

Kui Hiida Kahro-Oidla sulges sil-

mad igavesele unele, siis ,,Ehata-

re“ elanikud malestasid leinas lah-
kunut, kes nii palju olf teinud ja
andnud seenioride aitamiseks..Ta
oli esimene vabatahtlik abiline, kes
oma aja ja stidametunded andis
nendele, kes.abi vajasid.

_. Hilda Kahro-Oidla ei tulnud ku-.

nagi tlihjade kitega ,,Ehataresse’,
Alati tai ta kaasa kingitusi abivaja-
jaile. Tema palgelt véis naha sama
ro6muiunnet mida saajad tundsid. Ta

kinkis , Ehatarele" ratastooii, arstide -

tuppa rohtude kapila vererdhu méét-

14. |
MJ. titles Hilda Oidlale piihenda-

tud tuuietuses: . i

Vara lahkusid me keskelt ara,

ei Kannatused enam haarata sind
Sad.

‘Nudd elad igavese elu saras

koos oma Lurnastajaga. |

Sa armastasid ré6mu vaimistada
.. teistele, — 7 .
Kauneid mdlestusi jatsid mitmele,
kuid tlihja koha leinajatele.

Ka pisaratest pargi on su haual.

Ei ofe ehk kauaks
see jumalaga-jatt’
vast varsti igavikus
saan suruda su katt.

Hilda eeskujule jdrenes abikaase
Koruelius Oidla. Ta annetas oma ka-

4 . , "mot - =—*
“n oat . Me .
rae hr a i es
a . tat Peet

a 2. . =
ne

Organisatsiooni postzhiiro'on 99 Rape
69 81 — 9 ,,4. juuni". Selle tegevyst BR SR
on vOdimalik toetada annetusteca Bpeeme 3H.
ning liikmed ka k6rgendatud ltikme- Qeeeee :

maksu tasumisega. |
JUHATUS

et es FT

Vaipade ja mddbii

tuba, elutuba ja koridor $59.95.
Pensiondride Uurikorteritals
hinna-alandus,

PEETER VALING — Tel. 690.496}. Toxonto Pensiondride Kiubi tervishoiuvéimlejate

_

SA aise

eee eee | :
Ee ae
ee oe ee nee es a ie a

sop ky
oo gy pete

woth Ty emai | .
Pare vt th fk: | . .
wn 1 = es *
Bue . [- “ME + a J. cae fh
k ra ‘i ak * m3 eee ae “E * .
Te pers eee Ay
ere oi ale
Seni : ine Du astus sf A ie
: rit ry herti
ae ae ‘i -J
. . .

samuti akende pesemine. Siigi He

. 1 vp .

Se ee ee ee ee

“maks, —

oe.
. Tg ey ee
a a eee

magu lppumodtmifeh naitalib, off ta oma
juuremaft fonkivendift, miaaiting — teijeft
obahetiaft Beimannift 1 fm, e¢8 ning paid
jed terlele tohale. Hiljem jefqus jutuajanle
jel, et widtefomt olf litga fiwa,: ci annud
finblat tuge. Comuti tundis Gule tattutt

Weimannt e¢8, iga wiste paiibia ta teha

fama. obaga, mifleqa Wketmonn Guurem
fit Tanged ita fippepaigale. |

Paralt maiftiult fogunelth eit fohtadele
tuliad fportlefed tribitiimt ette, fd jagne
{i mottjaile aubnbu. Rete, fui timenbale
fohofe infnub 26 puttttiqa fainte wadrluz
lifu fortify puualufel. Eriti.cohlelt off an
nelatud fuurt aubinbu eradifuelt jo afutuds

tell, mis olib madratub pantttheqa toile

nfs tuflnud maabele ning Wtftuile jport
Infile. Stiaallaatel on macs annefoomibe

|

: hale tuli Cedpting (Praha) 1.84 mecttiga, Odawistes Sule tegt 66.30 (icijel teatel 65.40). Gejdul piistitad 100
attr. joof{us tte Aichehhoflowatti refordt ajaga 10,6 fef, . Ailiitife ta
unelg Wests teforbit3, Endine oli famuti tema nimel tagajiirjega 7.40,5.

Torino oliimpiaadt witmane woiftius ja ldpp. 7

Gajdicg fonguahlippes 7.42 on lihtlal

ABlis tellalsdtl tuulutagd  &. ilopifaste
otimpiogbi loeppenuls
jantel langetoti Tipud ceotlas olfiinbia Ste
pupa. |
| Sestl meesionh wiibis tequ walitluste
aie -taimulitus appeafutules tnrteri’, tua
oli tafutada alalifelt bufd. Soma Gppoatue

tule Sppejdud forratbafid' fipupiewal oma

poolt meie quld Touna, mis ioitube xobtule
ia maittetute pooleit off erefucbne, he's
poolt uivolbod tamu taalle leeled Torty
itifoolt Gppejiud br: Ein, tek wlibts famal

aja Torines. Gaulfime moned coat} feulud

ia {puts cutpustefime mes fa oma Sime

Ta, | : .
Oftul peti rwsdiftleiatle jo Wigtfe ola:

wotiale foohwtibintine, fg Ingatlt Ga ate

fuures Judlentine, miba felt! eranditult S.nbu ja mebalrib.

nd tet 2-4 Her k ,
Lh | Ji: Phe pe ety ete

kuni Ruudi Toomsaly selle iiletas
tihe sentimeetriga! Tema 7.42 piisis
aga parima eestiase tulemusena vee-
randsada aastat.. Ka ametlik téend
Prahast saadeti talie Torontosse mit-
mekiimne aasta parast, kuid siis oli
hilja, Polnud enam tihtki organit, kes
selle tagantjarele oleks kinnitanud
eesti rekordiks,

Featud lohutust sai Kittis veel tej-
s@ kuldmedali naol, mille andis talle
Tallinna Spardipressi KJubi, alles va-
linud ta aasta parimaks eesti sport-
faseks. Tallinna spordiajakirjanikud

alustasid sellise austamisega just

samal aastal ja tegid seda veel kaks

Mida kuulda .,Ehatarest®

dunud abikaasa malestuseks ,,Ehata-
rele" augustis $1.000 abivajajate toe-
tamiseks ja septembris $3.000 vanni
tostmise seadeldise ostmiseks, Vanni

- {Ostmise aparaat on vaga vajalik sea-

deldis, mida saavad kasutada need,
kes on ratastoolides ja kellede! on
raske Sauna Vai tavalisse vanni min-
na. Uus seadeldis teeb ddede tid
kergemaks ja elanike elu mugava-

»Ehatare™ avaldab suurimat ténu-

Kornelius Oidlale ilusa kingi dest.
C

Kunagine ,,Enatare" elanik Alice
sofia Ténisson pdrandas Eesti Abis-
tamiskomiteele umbes $10,000 eest-
taste aitamiseks ja eestluse alalhoid-
miseks, Kadunule meeldis ,,.Ehatare"
miljéd. Ta titles, et aeg, mis ta veetis
mugavas puhkekodus eestlaste hul-
gas, oli ilusam tema vanaduspdevil.

Oma testamendiga ta viljendas tanu |

Eesti Abistamiskomiteele.

Nagu kuulda,pannakse , Ehatare'’
seinale tahvel nimedega,kes ,,Ehata-

ret" ja EAK'd erakordselt on toeta-

nud.

Eesti Abistamiskomitee annab 12-
ie ,,Ehatare“ elanikufe toetust, kes
ise ef ole vGimelised tait iitiri tasuma.
Kdesoleval tegevusaasta!l on EAK
toetanud mdddukate summadtga
abivajajaid. Eesti Vditlejate Uhingu.
kaudu saadeti ilus summa Saksa-

. Sg
. : wo ee Sy OL”
: . . aa. Ac aeere aly in i
; i erred aa |
Z be hen a et sa " ' aha “

“oo SEEGER

esindusgrupp koos

oma juhi Leida Randvee ja klaveril saatja Eric Liigandiga kilastes
(Ehataret. Esinemine oli igati histi kaevandatud, huvitav ja hoogne.
-ygimlejad heas vormis ja meeldivates kostiiimides, Ees, vasakult:

tale

-lumaksuvabad,

CAE. 3 a

7, eee ee |]

Korda. Sifs see ilus algatus millegi-
parast suri kolme aasta jarele.
Milline saatus tabas hiljem; meie
Torino ,musketdre“. Sule ja Kuuse
puhkavad viimast und koos tuhande-
te saatuskaasiastega Kuskil Siberi
polismetsa hauas. Viiding ja Kittis
paasesid vabasse maailma,-Esimene
siirdus Atistraaliasse, teine leidis en-
dale uue kodu Torontos, Vildungu
poeg Kalev hakkas kaima isa falge-
des. Tema parim tulemus kuulitéu-
kes fai aga tile meetri maha isa kuna-'

 gisest rekordist 16.06,5. Korvpalluri-

test On praegu ainsana veel elus A.
Marsiste Stokholmis,

Ll ental eli

maale vigastatud sdjameestele. Toe-
tust on antud JGekdarule, Seedrioru-
le, Kotkajarvele, lasteaiale, tdiendus-
koolile, Eesti lipu maailmajamboree-
le viimiseks ja ,Eesti Kodule‘. Lai-
nud suvel EAK vdimaldas kahel puu-
dustkannataval eesti lapsel kaka né-
dalat veeta Seedriorul, Abistamisko-
mitee pohimotteks on aidata niiiid,
il abi on tarvis, mitte raha koguda

~- tulevikuks,

FAK on ténulik kdigile toetajatele
ja pdrandajatele eesti tihiskonna aita-
miseks. EAK ‘te antud toetused on tu-

etna

Stokholmis 4500 ©
eesti pensiondri

. STOKHOLM (EPL) — Seoses tee-
nindusmaja avamisega Alvsjis, ku-
hu paigutataksé omaette soome pen-
slonare, mainitakse, et Stokhalmis
elavat praegu u, 4500 eesti pensio-
nari,

, Eestlased tulid esimese sisserin-
dajatelainega, olid siia tuiles subte-
liselt noored ja on omandanud ropisi
keele paremini kui soomlased, Nad
on sulanud rootsi tihiskonda enam

. kui soomlased. Arvatavasti pole nen-

de vajadus omakeelsete vanadeko-
dude ja pensiondrikodude suhites nil
tungiv Kui soomlastel,"

Arvaltakse, et a. 1990 on Rootsis u,

50000 soome pensionéri. Kokku

voiks sisserindajatepensionare sel
ajal Rootsis olla u. 90 000.

| MOTTESAHVATUSI

Et maale paremini méista, tujels
kunastniku pilt kérvale riputada.

i

a

_ Abvid ei oska laulda, aga nende
eclisexs on see, et nad ei piiiia seda

. teha.

U
On kergem kangejane olla kui au-

mees. angelane saab olla ainult ihe
korra, aga aumees peabeluaja olema.

a

Rahvasaadikud annavad vangime-
jade jaoks rohkem raha kui koolide-
le, Nad teavad, at neil pole enam vaja
koali minna.

Kogunud NIHITS:

g, Sule, Ritts ja

jo Staalta Giimnt

}