"Mele Blu nr, 39 1(700) 1982

ste , haruldasels tublid poisi i

proua. ,Ninid vont. sdpradelegi |

Bega raakida, et naitusel tutvu-
sunoe ja 'Peetriga selle tattu, et -
Hmavahel kénelesid ¢ cesti keelt” |

a Pectet, ‘kas sii 154.001: ka eest: =

‘ole; ‘kuid teised omaksed xdik :

sale épetan mina eesti keelt. Fa.
méistab iisna palju.”

ma ja Tauno ‘olete tdesti tore: .
eesti poisid “ kiitis uvesti-meie —

a ‘Roigas ta lahkus.  Veidi -aja .-
ct Alnus ta ragast + kahe suure .

“on Yelle raeelcheaks" lausus

| eanud tadi;.,sest jaatisest ei
ira iikski pooruk. ‘Nijid istus

i¢ ‘juurde pingile vestlema. Ole-

ustas tenia, meie kuulasime.
jutu tuum ol umbes sarnane,

iagu meile.emakeele raikimine - | .
pmaseks, "et alati igalpool kone-

me omavahel ja eestlaste. keskel
ceelt.

e el t#henda, et inglise keel Of

em, Tugevad noored el tee alati.
mis on kerge, vaid nende mdis-
. titleb nelle mida teha. Noored

Bkuulnud, et. raakida head ema-

f on au asi. Ainult emakeelega
ks¢ tugey side kodu, sugulastega
eesti . iihiskonnaga.
ohi seda sidet: katkestada, Nad
ad-emakeelset sidet tugevdama
les hoidma.

etades. utles mele LuLs tail et.

a on-keele kiisimuse mitmele

ele selgeks teinud ja meie juu-

seda Shutanud. Ta oli veendu-
ét meie Peetriga oleme ‘selles
B tugevad poisid: ning soovis met

t mele rahvustunne ja ind eest-

olla, aina -kasvaks.

ui kodus vanaisale kdigest selles' a
isin -arvas ta, et Gigetele séndale

Ksid jargnema Giged teod. Samu:

Ivas ta kaheteist aastasele jmp-
ie antakse ebaviisakus teretami- ~

jULUTe. andeks. Pealegi polevathi

i maal neid kombeid nii palju Kul

ae maailmas, ust tulime. oot

‘HELLA LEIVAT
. : . 4

nse Bupa Ac SHREUD nen

TSE |

ulnud niitid,

5 sOjahiiiid -
lida ja mee]; —
keel! -
m-ta helisevat viit,
Rd uhenday liit.
Fest Vanemuise kaja?

ja mata!

i virmaliste valgatus,
sOuekargatus,
iganes hdim ! .

Bs vOGraski vdim,
I emakeel suule!
aul j ja luule, —

“HELLE REIKMAN-

in Nanas uu Bll 1 u SE TE SE TL

tajate Vhingu.
as. » Toimetuse.

|

Noored |

w= Re

trope it bani e:
ts ok hy . Pa: ee ee
Ser eee

a
ll
Lr,

se th

cuowonauayangueneususuenauerivaranejenstéuyuéneweHelienensesenensransnaie

mt BEIT!

.
1
- . . . .
- . . .
yy" . ao . * re"
—-—- >= {11 -_— = © 8 seal a . i o ==
. . "

-
wrest:

a. Tor
Ee

helt

vi:
a",

Se el 7

elke ita oa

Ton

1“
webb". Ll."
ee

lo
rr

eo

~*~ ie,
whee ee

- Lt r i Ii r
Po al os a A UP

a i ae fie rai nae a

are ize
3 PT aed Foe ad i hE A 2 We a eat Be
- fe au ee ee [ =

TS re a Sui

TORR: me Ve rr
J Oe ee eee

rt = = a tay 4 _ ew
ee ee pe
a aletaaal Arie aay

thy,
Pee! Lo re.

= ‘eH ™
F(a at At
Pate

Pha ee he

Re er

co =
ho |

et ay
7) =

apy ‘a +

= eT
Pol ,, bilo . = awe ll
Pry a De ee

2— Lh borrwn Poche ae = Fo. “FT
Te nO aT ee yt a a oe PA og ee fn
AP oh UGE Rags page a a oer

. ee a ee) a le Sg ey 7 ee ee es le ee ee
ees oe RS es GE LG de aa rr be

sgn ae oe! SR i rela

a Se ee ee

; UNIVERSITAS DORPATENSIS

Mele Blu" nr, +3 9 1982

Po

ube wigse ae

_ NELIAPAEVAL, 3 0. ¢ . sePreMBRIL _ THURSDAY, SEPTEMBER 5 39

350 AASTANE TARTU ULKOOL

“ogu haaathmas, ni Eestis kui valjaspool Eestit, ké ikcjal, kus elab eestlast, mi slestatakse kiesole. )

yal aastal Tartu Ulikooli asutamise. 350. aastapaeva sellekohaste ‘aktustega, pidulike kokkutuleku:
jeva ning TU kohta kdivate trikiteoste vialjaandmisega. Eesti rahva elus ja saatuses tihtsat osa-man-
ginud T U on saavutanud ka maailmakuulsuse, kuna tema Sppejoudude ja kasvandike hulgast on
* . tousnud teadlasi, kes kuuluvad maailma tippteadiaste I hulka. | :

Sealjuures vaevalt iikski teine tilt. Bete.
HE
kool miaailmas on savandite’ jooksul Bie ch

; Biey
olnud nii palju Kordi suletud, wuesti #:5¢e"eeet ogre
- avatud, evakueeritud, timber risti fei

tud: ja Oppekeelt yahetanud kui TU.

4 ~~ Kolme ja poole sajandi joksul- on .
1. :TO tédtarnud Tartus, Tallinnas ja 3
esti -pilre on | GRSSCeS A ae
F peels eee | al a

Parnus. . Valjapoole |
teda- evakueeritud taiclikult: véi -osa-

-Jiselt kolm Korda, tema nime ja Sp-

pekeelt on muudetud pool tosinat
kordi.

| .KEERUKAS ASALUCU

TU ajalugu on-pikem ja, keerukam.

kui mGnelg: teisel ulikoohl.-Juba 16. #SgARgeoaes te
sajandi algul tekkis Vana-Liivimaa FRAG eee BS,
katoliiklikel usumeestel kavatsus  —SRpaiaaas ae
 asutada .maale kdrgem é
yaimulike.ettevalmistamt

s. Selle
motte Innukas eesivortleja oll Saare-

Ladnemaa pliskop Johannes Kiewel.:

Selle katoliikliku Sppeasutuse asiita-
mine jai dra Eestimaale tunginud
srotestaritliku ‘liikumise t6tiu: Kui
aga peale Liivi sdda 16. sajandi io

pul Tartu -oli sattunud katoliikliki:
Poola riigi véimu alla, saabusid 1583.

a. Tariusse, jesulidid; ‘kes asutasid

- siia’ algul gtimnaasiumi ja 1585. a.

talkide . seminari, et seada toélke

_ abiks. jesuiitidele maarahvaga jabi-
- kdimisés. Rootsi vaed. vétsid -poola- .
kailt Tartu dra 1625. aastal, havita-

aid seminari ja 1630. a. asutati. pro
testantlhke rootslaste poolt Tarius

giimnagsium, kus Opetati ka eesti,
| fati ja ingeri keeli, Kuna rootsi ase-
yalitseja vOimuplirkonda kuulusid.
peale Resti- ja. Liivimaa ka Ingeri ja
Karjala, See - giimnaasium mruudeti .
1632, a. rootsi kuninga Gustav iI
 Adolfi kaskkirjaga ulikooliks, nime-
' ga Academia Gustaviana.

— Dhikool

a oe mis oli méeldud eesti'-keele Gpetami- -

peasutus » fame

we eae. a FL
we Pew ca a . ae
eed ce a Rr

At
+i

a L, a oo.
= bye 7A er nt . c ' .
nt te a Shi maa a raed 7 . an "
De -

ree
ae

sy a 1 a 7
Mite ah

'- ; Fr
-
opel

PEA last 13-ungariast, J] tatarlast, 4 poo-_
—an takat; 3 karjalast,

-mordvalasi,

sakslasi igast kaks ja’ veel tetsi, Ke-

Universitas Dorpatensise esime-.

ne rektor George Fr. Parrot.

_tud ilikeol avatakse wuesti. Kuid al.
les 80-aasta parast toimus see Tartus
aastal 1802. Ulikool! algas jiille tege-
vtist Tartus Universitas Dorpatensise
“rime all, ‘kui vene

dsaar Aleksander
I 21. aprillil 1802 Kirjutas alla ull-
kooli asutamise aktile. Aastal: 180)
yalmis tilikook wus peahoone, mis on
piisinud tinini,

Selles 1802. a. tegevust alustanud

iilikoolis oli endiselt neli teaduskon-

da: usu-, arsti-, digus- ja filosoofia-
teaduskond, Viimane jagunes 1850. a.

ajalookeelcteaduse- ja matemaatika- .

loodusteaduskonnaks. TU dppekee-
leks oli nitlid saksa keel ja’ iilikool

: eee

. Gpib’ veel aserbeidzhaane,
dadzhikke, usbekke, abhaase, bash-
Kiire, jakuute, -isherkesse, ishuvas- —

kellest kuni

on suhteliselt vaga kérge arv, kui

vorrelda seda Eesti Vabariigi elani-
ke arvuga, mis tol ajal, oli 1125 000.

. Uldse Sppis TU Eesti omariikluse .
 ajal 17635. iili6pilast, |
($939. a. lépuni lépetasid kolku 568?,
neist 4179 meest ja 1510 naist. See

Nieme, et tiks iilikeoli l4petaja tuli ee
vibes 200 elaniku kohta. Sellepoo .:
lest oli Eesti lddneriikide fulgas esi-

keohal. rn | -

-Andmed on olemas i dets. 1938

kohta, mile gl sel peval kuclus bs Ba

rit, 114 dotsenti ja muud oppeyoudy,

168. assistent! ya abijoudu, Kokxu 385°.
- TShut,
‘TAS. VENEKEEL |

- Okupeeritud Eestis avaldatud and»
‘mete jirei oli Tt! kirjas 1980. aastal

iilidpilastena 4455 -eestlast, 640 vene-
last, 83 juuti, 65 ukrainlast, 37 soomn-
last, 36° grusiinlast, 34 leedulast, 27

valgevenelast, 26 latlast, 16 armeen-

 edasi kasahbhe,
tkreeklasi, ‘korealasi ja

da rahvuste jargi ei: mainitud. Sa-
mas kirjutises, millest need andmed

an véetud, deldakse, et Novkosudc.

voimu pericodil on TU Sppinud vai
kireise,

se, burjaate, kalm@kke, karatshaisid,
Komisid,. marisid, ossecte, tsetséene,

knjunes peamiselt baltisaksa vaja- , :
PES dusi rahul davaks asuituseks, Utikoo- ~ &
feed | lis oli kiill ka cesti keele lektori koht,

kirikudépetajaile ja arstidele.
Eesti keele lektoreiks clid - Fr. R.

sekg

a . _.Faehlmann 1843-1850 ja M. Veske
eee) | 187418836, :

UN IVERSITAS J URIEVENSIS

Baltikumi venestamise ajajareu al-

_ oul aastal 1889 saab iilikooli ‘uueks | . 7 oe 7 ; . ‘ ‘,

| nimeks

éppekeeleks vene keel. Palju saks-

Universitas Turjevensis ja.

lasist Oppejoude lahkub, Venemaalt - :

“tuuakse uust Sppejdud, Sppetase lan-

geb.°  Qlukord muutub paremaks
1905. a., mil iilikool! saab tagasi oma
autoricomia ja vabaduse Sppejoudu.
de valimiseks. ...

1915. a. oli TU vile teaduiskonna

- ” kohta 59 professorit, neist 22 erakor-

" Peeter Pold, kuraator 1918-25.

avati pidulikult 15. oktoobril 1632,
_seega saab kdcsoleval aastel 330: AAS:

taseks.

a |
ACADEMIA. GUSTAVIANA

Pdhiamail ja Ida-Euroopas kuulut
‘TU vanimate hulka.
_ koolid asutati Soomes | 1640, Norras
1810, Venemaa esimene iilikool asu-:
tati Moskvas aastal 1755, seega on

Ti-st neorem' 123 aastat.

Academia Gustaviana omas nel aeneeieae
‘teaduskonda: filosoofia-, ustt-, Sigus- ‘ oa ii ;

ja. arstiteaduskonna ja Oppekeeleks

oli ladina keel. Estmesed kuus aastat. 7 2 ik a .
- tuli tilikoolis Sppida tildhariduslikus | BRSee
filesoofiateaduskonnas ja slis kulus

veel kolm aastat spetsialiserumiseks,

niet kowu kursus kestts uheksa aas-
tat.” :

1632. a. immatrikulecriti 8 $3 ‘lisp.

last, 1633 — 44, 1643 —.30.1Uidse im-
- matrikuleeriti aastail 1632—1665 1050 BIR asl &
. dilldpilast, neist parit -Reotsist 476, Beem rates
Soomest 115, Ingerist 11, Baltikumist — SaaPeagt tae

103 jne. Kas nende hulgas oli ka eest-

last, sellele kiisimusele pole seni yéi-.
malik. olnud vastust anda. Mitmed

nimed voiksid - olla. kuulunud eest-
iastele. Nii immatrikuleeriti’ 1642. a
Johannes Freyer: Sellist perekonna-

nime kandsid tol. ajal tihti orjusest

vabaks lastud ‘talupojad. —
Kuigi eestlastel, kes tol ajal oid

_ enamasti hariduseta tatupoja seisu-
 $eS ja. majanduslikult alla surutud,

ei olnud véimalik iilikooli padseda,

_ siiski t6i rootsia¢gne ulikool eestl

rahvale mOningat kasu, sést iilikoo-

~ Hist’ tuli umbes 250 | kirikuépetajat,

kes kiriku kaudw ka rahva hariduse-
fa tegelesid. ve 7

Tartu langemine - venelaste katie
1656, a. katkestas ulikooli tegevuse

Tartus ja iilikool viidi tile Tallinna, —

kus ta to6tas 1665. aastani. Tallinnas
mmatrikuledrus iiheksa aasta Jook-

sul ainult 49 diliépitast. Clikoot avati
-uuesti Tartus 1667. a., .
“1699. a. Pirnu ja .lépetas tegevuse

17092. kui venelased kogu. Baltiku-
mi vallutasid,, =~

1721. a..Uusikaupungi rahulepingu-

«Ba Routsi ja Venemaa vahel maara-
ti muuseas, 'et.enné Poh jasoda Parnu
asunud ja ‘hiljem Row: Si VE SMEETI- .

1

Esimesed ult--.

“viidi sealt..

ralist, uks -dotsent,

fessorid iieimrich Koppel, Johann
Kopp ja Aleksander Paldrock. Uh-
opilaste arv koos vabakuulajatega

oli 2753, nende hulgas 287 eestlast.”

EESTI ULIKOOL

Kui ldpuks i919. a. avatakse ils
‘kool Tartu Eesti ‘Ulikodlina, on thide
idinud eestlaste ammune. soov, vaba-
Olépi aste

juurdepaas hartdusele.
ary muutub kilresti mitmekordsexs
ja mone aastaga on ulkeoolist valju-

nud haritud tegelasi iga ala Ja0ks,

task LF. ask Ts !
aioe va

eo Sik | fe Lee

Jasi, fispaanlasi,
40. eradotsenti, : i

Eee! 64 milmesugust abijGudu. Ka oli ép- .
 pejGudude hulgas juba ecstiasi: pro-

‘Heinrich Koppel, rektor 1920—

tunganeid udmurte, evenke, bulgaar-
hollandias:, -roots-
lasi, guatemaaialasi 4.t.

mida teised Noukogude Lidu rahy ad
oskavad.. 7

THENDUS EESTI RAHVAGA

TEU iilesannete huigas ei olnud ai-

ntut Gpetamine ja juhismine, vaid ka

ja konverentse ning kokkutulekuid

ja arutluspaevi, millede mOte ja kor- -

raldamine ttull suurel maéral ul

koolilt. TEQ mdjust ei jaanud puw - “ ar oe
dutamata ukski eesti rahva elyaval- iui Ue

dus Eesti iseselsvuse Atal.
| Need pohimdtted, amillele TEU te.
cevus Ol rajatud, v6ttis tlikooli 300.

~—«Tt Sppejoudude hulka 103 professo- | . : re 7 -<

1 a il i m oo . . . ' . 1 i Dat i
ed oe ". ot ee Ce mua Pe ia . .
\ on ‘FE a wha ' Vor iis Fk: . _—— - Tn oe ine a . . 1
. Boer rors & See “a oot "oF _ ot .
ee OR a a ee el oe :
1 ee | ee) Tt ot we” . ane . 2 ea . .
. - te ee Be ey bet ae tomy . 4 . : Fy os .
| ee TE SP bart, a: it , “aoe, I " ‘Bars 9 oF "eS . J
. ar “ET. on, . . “8 7. Ut . . "Be fl .
: . . 7 ao 1 1 . 7 .
rT; omy shy a a " ‘ sy . fps:
" . . |. ' i 1 yer of 4 =e,
A mo es le " eee . 7 oe
Pee a . ete * F on . oF ." . ee,
rae * ee. pe Bn re ” a
20s 1 .! Fi a ee . eon . . . " oe ome . . wt,
a eee " . a ee ot : 2 re . a =
" PA raya . _ » bis ath a te r ee . . 1 Lf '
im me, . as ie . os “ovis: . EBS a a : a ‘i
_ . Vo pe, a" 8 . 1
i . a =" alt ett aa ee eee . “ah: rou . : "I ye i. a ".E ! i an . 1 'e.
he ' wll - eee “ sooeh oul . . .
wooded i o = “ 4 re ont oe tye Tt 4 er odd.
. a er oo. os . =
. . wala 1
1% -. ' an H
i

— re = ey ee

a eens

Tartu t Ulikool i peahoone 3 300 a. o jue ala 1932,

ne vigede iilemjuhataja. .
Kaarel: Parts, Riigikohtu esimecs.
Kontstantin Pats, E. Pdastekomi-

tee. liige, end. -peaminister, minister,

riigivanem, Vabariigi President.

Otto Strandmann, end. peaminis--
ter, Minister, riigivanem. ©

Jaan Teemant, end. riigivanem,

Jaan. Ténisson, end. _peaminister,
mimister ja riigivanem.

Filosoofiateaduskonnas dr, ‘philo-

sephiae huc.: Oskar Kallas, end. Eesti

Vabariigi saadik Londonis.

Johann Kéyip, end. TU rektor, te-

geliku: usuteaduse professor,
Ants. Laikmaa, maalikunstnik.
Mibkel Martna, kultuuri- ja poli-
tikateselane;  -
Peter Pald, TU kuraator, pedagdo-

ite giaeg  gika, professor. |

. Kristjan Raud, maalikunstnik,

Aleksander Sprenk-Lite, helilooja. _

Johannes Voldemar Veski, TU ees-

‘ti keele lektor.-

Eduard ‘Vilde, kirjantk.
Loomaarstiteaduskonnas dr. med.

Bree) vet. hc: Voldemar Gutmann, Tt ve

ferinaarkirurgia prof, emeeriius.
Polumajandusteaduste alal dr. ag-

ronomuiae hc: ‘Krahy Friedrich Berg,

pollume jandustegelane.

Hilde Esko
MOTTEID

ka kérbe ja kivi asemel ja see muu-

tub varsti lopsakaiks poldudeks ja.

taimekasvuks tee dartel. Kuld linnas
eneses hakkad tundma.nagu #hu-

-‘puudust ‘kuna - selle. ehitused on

kramplikult kokku surutud, kulgt
vahemeri pliuab seda maherdade
leche hoovusega.

peatume mingiks kontrolliks higel
raudvéravate ees. Kuni autojuht.

. Glendab meie passidega on aega sit

mata imbrust. Lausa meie eest al-

gab avar allee, mis palistatud datli-
palmidega. Nende valmivad viljad
pesitseyad iileval \ tiive timber Sil--
lemite suuruseis kobarais stirades
 pimestavas pdikeses kahvatu kolla-

sest labi lugematute oranzhide ico-

' . nide kunt praunini. Palmitiivede va-

EESTLASTE OSA

TU- asutamine 350 aastat tagasi on
siindmus, mis oma tahtsuse poolest

". ect rahva elu ja saatuse kujunda-

misel jdtab variu paljud teised siind-

mused Eesti ajaloo kaigus.
Selle 1ahtsa ajaloclise — stindmuse

vadrikaks tihistamiseks ilmus prof.

Arthur Vaé6buse ingliskeelse Eesti

ajaloo Kaheksas .koide, mis on #aie-

7 selieiatt —
‘tuleb Gppeékeeleks vOtta vene keel,

teaduste ja teadmiste laicmalt levita- ~ i
mine, Selleks peeti teadusiikke paevi

likuit piihendatud TU osale meie rahe
va elus. Prof. VoGbus viidab, et on

ulim aeg kdsitleda seda, mida eestla-
sed on teinud ja mis on nende osa
TU pikas ajaloos ja esitada seda rah-
vusvaheliséle foorumile nénda, nagu
ecstlaste panus néuab. 1919. a. ava

7 tud TED toodi sisse alad, mida oll

L= ' 4 - "a8 ” aa a *, . . . . o* 7 = r .* .
yet a | ed ae a ee ' a 1 a .
“oe eo a ee ee Pe oH Fr a i .

ra a" rat _* " : 1 mea . a1

ef ‘ _tas Jaevateed 35 km kauguseni;, pole —

a, juubelipaeval 1932, aastal kokkw fa
PAE tolleaegne rektor Johan Kopp jarg: | ix
fy miselt: y

_,Kénelemata sellest,
saama mdjuvaimaks teguriks eesti

 keele- viljelemisel ja asendam: se

eee ning oma koosseisultki-seisma kdige
meee — ‘igemas iihenduses cesti rahvaga kui

Eesti Vabariigi kandvama osaga, tuli

et TU. pidi

meee rian oma armastatud Antionuse up- - | :

“ _ feastatud ulatusrikKaid. uurimusi pd
hiaine seleeni (Se, element mr. 34}
‘vhtsusest ja mdjudest siidamehai-

kisiteHa kindlate teaduslike. Mmeeto- | - |

teem (ite abil ainestikku, mis ipakiilgselt ae
7 seotud. Festi maadlaga, rahvastiku- ©

oa, kGigepealt eestlaste, aga ka meie

- maal elavate teiste rahvaste ajaloo-

va, keelega, kirjandusega, ‘kultuuri-
arenguga lldse. Nende kérval seisa-
vad arusaadavalt -kéik need’ alad,

a _Miliel on teostunud eesti rahva Kok-

kupuutumine ligemate ja kavesmate
noimurahvastega ning naabritega

a kaugemast mincvikust Kuni viimase

Johan Képp,. rektot 1928—~37.

kuhu noor vabarik neid vajas. Uli-

keoli 6ppejéudude koosseis kitmne-
- gastaga tatelrkult eestistus, sealjuu
ores Gppet6d tase ja edukus tusis, —
UliGpiaste arv FEU saavutas korg-

punkti 1926, a., mil ilikoolis Oppis

. $726 uhopilasi, ‘Sealt peale lidpilaste

arv hakkas kahanema, Osalt tulenes
see majandusltkest pohjusist,

ka-Eestis méju avaldamz Osaic mé-

jus kaasa paljude kuischootitie asu-_
_tamine, mis votsid fulea nuort oma
_ hoolde, osalt vastuvGetavale tlidpi-

laste aryvu piiramine, mida pecti va-

jalikuks haritlaste’ tile ‘prowak siooni

TU tim.
marguselt 2700 ilidpilast. neist vitks

vallimis2 ‘ks. 193%, dl. yp

ko! mand:\ &, OC3 Ghd naised,

kus
illemaailmne majanduskriis hakkas-

‘ajani. Kaige selic juures omzeb olull-

se tahtsuse ginestiku kdsitluse lahte-
ja sthtkoht: esimese} kohal: teadustt-

-ku ife korval: seisavad Eesti riigt ja

rahva tosise edu tingiinused B hu-
vid.”
AUDOKTORID

Nagu teisedki iilikoolid, - andis
TEU teaduslike ja seltskondlike tec-
nete.eest audokteri ttitleid:

Goktor: uitlit. (Nende hulgas olid

jargmised kakskiimmend BY. ‘koda-
nikku:

Usuteaduse alal doctor theologiac

noneries casa. Matthias Johann Er -

sen, rahvaluule .professer,

Oigusteaduse alal dr. juris hice:
: Heinrich Koppel, TO endine rektor, -

prof, emeerilus, eripatelocgla, diag
nostika ja leraapla dotsent,
*Joha nn Laidoner, vabadussdjaaee-

| Kuni -
1938. a. lépuni olf TEU andnud 82 au -

-paljud . teised

ago Kaho, rektor’ 1938-40.

¥
niljend aastasadu, nagu eesti keel,
rahvaluule, etnograafia, arheolcogia,
muUnasteadus, ‘Kirjandus, ajatugu ja

kunstiajalugu ning peale nende veel.
alad, mis iihenduses

ceSth maa ja rahvaga.

Clikooli juubeliks piihendatud KGi-
dé Naditab, millised vaimsed joud
TEU liikumia pani ja seda mitmeke-
sist teadushiky loomingu rikkust ka-

sitleh sce teas kéigil aladel. Ajaloo -
| VUT kaite sissejuhatuse 16pul titleb -

autor: Lithikese ajavahemiku jook-

‘stl on meié rahvd ‘pojad ja ttitred

lariutanud ilusa lehekiilje TO ajaluk-

ku. lehekiilje, mida isegi selles’ ku-
willemata médtmeis havitantise prot-
seS8l8, mis on kaimas mete kodu-
maal, keew ei suuda olematuks te-

mele auvaarse Alma Materi pikas ja

— form intkkas. ajaloos."

Pune rahvaste ajaloost Jeiame, et.
ARSKL réhumine ega vagivald pole

kestnud, igavesti, Sis jaab pusima

lootus, ct TY korra jalle saab tegut-

rt
atT0a hakata voOrast voimust vaba

oe sit mm tiikoolina.

#. SALASOO ( Meie- Kod"

Dey ee) tuhed!
ee fea okord Aleksander,
1’ kuutsaid unistusi,

161 6itsengule

helt paistab kiilluses, pddsaid ja Jil-
li uskumatus ditemeis, See ootama-
fu: pilt \6éb hetkeks hingetuks. ,,Ee-
deni aed!" — lausub mu reisikaas-
lane, kes naljalt ej lase end millestki
lillatada. ‘Tegelikult on see viimse

egiptuse kuninga- suvelossi park. Sel:
‘le merepoolses adres asubki meie

hotell — Faruki kéduneva ja: tellin-
gutes suvelossi vahetus. naabruses.
-Niiid istun hotell rédul ja sirvin
‘malus pdévaseid miiestusi. Vaheme-
Iri on stinsamas hiippekaugusel, kui
seda vaid kuuendalt korruselt ris-

__kiks. Pimeneb, Varsti sulab horisont

‘taevaga kokku Uhtlaseks indigosini-
Iseks massiks. Aga iileval lddvad ta-
hed. ditsele. Ja seal vasakul Pharose

% saarel hakkab helkima tuletorn, mil-

le -algversicon oli kord iiks seits:
mest maailmaimest,

dise imepeegli saladust; mis valgus-

keegi sel tehnika suurajastul suut-

mnie OS - nud avastada,

‘Kui heledad ja suured néivad $iin,
unistades oma

Aleksandria Hnnale, mis pidi Egiptu-

se iihendama mereteed ‘pidi kogu
Samade tahtede

laane maailmaga.
all laksid Kleopatra ‘ja Antonnus vas-

iti oma saatuslikule kaotusele. Sa-_

made téhtede all leidis keiser Had-

pununa ‘Niiluse porist. Samade th-
tede all Abukiris havitas Nelson Na-
poleoni laevastiku. Ja samade tah-

“iede all El Alameinis langes alles

meie pievil 8080 noort eurcoplast,

) hi Rommei kaotas ja Montgomery

volts.

“ Aleksandria oli peamiselt kreeka
linn ja 14, Ptolemaiose valitsusajal

ka Epiptuse pealinn. Sellest hooli--

maoia nende kreeka soost valitsejate

ajal el segatud maa sisekorda, el .

puudutatud nende uska, templeid

ega jumalaid. Vallutati "Egiptusele.

Sellepdrast on vGd-

juurde veel | maid ja koeu riik
et nende viimasest

yastay méelda, |

valitsejast, Klegpatra VIL, kes elas,
valitses: ja vOitles siin, oli iilem- ja —
alam Egiptuse kuningas ning Isise ,

preestrinna, kes vGttis siin oma elu
gi, et pdaseda Augustuse habista-
vast triumfiraadist, kus ta koos or-

jastatud s6javangidega olnuks ahel-.

datud. Roomas pidulikku rongkaiku

—- jah, on tdesti arusaamata, et siin.

‘yaevalt on Kleopatrast mingit mar-
ha. See ilns lehekiile j4ab piisima | Pe

ki. On ainult iiks Cleopatra nimeline
linnaosa ja supelrand Vahemere kal-
dal — see on kdik: Aleksandria ja

Kreeka-Rooma Muuseumis volte na- —

ha Kleopatra pitha krokodilli: balsa-

meeringut ja fragmente selle, kroke-~

dilli templi portaalist ja Kleopatra
tillukese? mimdi] ta viletsat profi-

li, Ometi ol. veel Hadriani ajal 8.0.
ile saja aasta hiljem Antoniuse ja

Kleopatra villa.

ll Selle havitas
a] . maavaring, Praegune on aipult pool
3 endisest kérgusest (450 jalga) ja en-

Samade . tahtede all istus -

kui -pani aluse ~

JA MULIEID ALEKSANDRIAST

 Aleksandria on vist kéige Yaiinell-
loun Egiptuse finnadest. Kairost au
toga delta poole séites, hakkab vars-
ti markama tuttavat rohelust puna- |

Kleopatra mausoleum alles. Kes ‘Sel.

Kes havitas Aleksandria kuulsa raa-
matukogu? Araablasest gaid vaatab
mule oise nakku: Olen kindel, et:
araablased. Aga sellest ei tohi raii-
kida.“ Uhe suure merepoolse kivima-
ja ees peatub sama naine: ;,Siin asus
Vib .olla kunagi:
selle alt tehakse tahtsaid leide."

Nood Aleksandria arheoloogilised

| | _ ./ delud on’ otse imeviiarselt juhusti-
 Olemegi joudnud linnast tabi Ja

kud, 1979 a. kevadel hakati kaevama

-alusmiiliri tekstiilvabrikule —- ja

Jeiti ‘tile 400 kreeka-aegse terrakotta

_ figuuri. Palju neid enne oll: leitud,
‘kut arheoloogid jaole said — ja mi-

da veel? Sée jib teadmatuks. Sama.
juhuslik. oli Kuulsate katakambide
leid. Need avastas eesel! A. 1900 oli

nimelt tiks eesel raske: koormags ..
korraga kadunud maa alla! Kukkus
‘abi maakamara ja vajus sugavikku.

Nii avastatigi see kolmekordne maae.

'. alune surnuteriik, kus seintesse olf

Sonestatud ca 30) auku, milles igas.
leidus kolm muumiat. Need on hasti- -
korrastatud, valgustatud: ja Shurik-
kad katakombid, millest muumiad
on. kérvaldatud, kuid méned sarko-
faagid véel alles. Siis iillatab vaatle- _
jaid avar\tihi ruum. Siin olevat
Septimus Severs (Caraculla isa}
suinuks naéljutanud 100—200 krist-
last, kelle laibad hiljern olevat mae-
tud sila. .

Veel juhislikkusest, N.n. Pompey
samba juures - (millel pole midagi

ulust Selle nimega} on selili hiigel -

punasesi graniidist Isise kuju,. mis
koosneb kahest tikist. Tolle olevat
leidnud lihtne kalamees, kelle . piii-
mised kalapiiigil jdid kivisse kinni.
Seal see oligi — itks pool Isise-ku-
just! Pika ja vaevarikka- otsimise —
jarele leiti teinegi pool. See tuletab

tahtmata meelde kunagi Stratfordis - :-

nihtud Edward Bond’i. trapétdiat |
ihe Woman", kus kreeklased katsu- |
sid meeleheittikult merest leida oma.

- jumala kuju, mille troojalased dle

vat merre heitnud. Ainult neil see ej
Gnnestunud,

Seleen aitab |
stidamehaigeid?

STOKHOLM (EPL) — Soomes on

guste tekkimisel, Uurimised on kai-

nud juba 1970. aastast peale hélma-
tes 300 siidamehiiirete all ‘Aannata-
vat isikut.

Loptulemusi tutyustati brité maail-
makuulsas meditsiinilises ajakirjas
»the Lancet" Jukka Salonen! uuri-
musraporti naol,

‘Sénini ef ale teada et pohiaine SE.
leen, sissevoetud vaikestes annustes

|

omab kaitsvat mdju vahktobede vas-
tu. Meditsiiniliseks uudiseks on aga
niitid, et seleen voiks ‘Kaitsta inimesi
ka stidamehaiguste vastu, |
{Kotee Tohkem on seleem katades,

una rootslased vaga vahe kala sod
vad, on-nende toidus seleenipuudus.
Vordluseks voib tuua, et kui roots-

Jane keskmiselt s66b 30 mikrogram- —
Ti seleen| pievas,: slis ameriklased -
-koguni it mikrogrammi,: -

Pievaseks doosiks on soovitatud
50 mikrogrammi, iitleb prof. Axe
Rruce Livsmedelsverketis, kes rOhu- -

tab aga, et ei tohi mitte. arvata, et

seleen om mingi imeravim, i mda

saaks oral ‘kael tarvitama hakata.
Seleen -vahesel -tarvitamisel vob

olla kahjutu ja kasulik, kui aga an

nuseld suurendatakse, véib sellest |

tekkida seleenimirgitus. Livsmedels-

_yerket on andnud loa seleeniga loo-

matoidu rikastamiseks amis ergutab .

toomade mabhall