1 ‘upavaed sedwi bed te bp iaedndeceadt ena do

VABA EESTLANE neljaplieval, o¢, yesbruaril 1017 — Thuniday, February 24,1977 0 sownineosinmenenne

Lk. 6 7 ,

Paula Brehmistimmict fp . _ re ee ee

|
| | |
: 9, yoabruaril médédus 100 aas- if | | | |
tat lauljatar Paula Brehmi stin- |) ; aa ta
nist. Ta siindis 1877 darva-Jeani fo —— aliidsed inimesed
| kihelkonnas Setikiita kooliipetaja : | — | nv _
! , nerekonnas, Viike-Maarja kkihel- , : |
| _ konnakeoli Opetaja M. Kamp- | 7 . |
| ‘manni julgustusel ja ergutusel |) dt to ny fada je
_ hakkas ta parast kihelkonnakoo- || : | volva
-h ipetamist Tallimnas laulmist
éppima. Pdhilise hailekooil gai! f Oo |
aga, noor laulja ‘Drasdenis Julie HI | i | ds
Hanseni kie all aastal 1800-)f seen | q DI a 7
1902. 1904. ja 1913. aastal t#iendas || |
ta. end Berliinis. Kodumaale ta- jf
gasi pétrdununa voilis ta peagi |
‘unnustuse nij oratooriumi- kui }{
‘ita icontserdilauljans, A. Ease- |
mats: kirjutab, et noor Jauljatar
evis mitte just suure, kuid kau-
nitiimbrilise lititrilisa soprani ja
tugeva muusikalise intelligentsi, |}
nis. kindlusias ta esinemistele
alati suure menu ja begi ta kiires-
ti dilemaniiselt tuntuine.”
7 ‘Ta suutis organiseeride kdikjal
ss Bastis ja valismaadel esinemisi

Alpoo kirjeldame, nid
feeb Ontario nende inimeste
abistamiseks.

‘Teie Ontario valitsus on vcuondamsa a mida | _
. wimetatakse Vocational Rehabilitation Services. Programini 7 tédtab grupp vastava ettevalmistuse saannd nounikke ja an ©
eesmirgiks on abistada fifisiliste, vaimsete ja emotslonaalseta ‘ferelvaatajaid, kes hoolitsevad selle eest, et invaliidsed isiad oo i og

= | _.

— = oo _

ee
=.

ning leidis tahelepanu kul parim
sesti laulja. Ta repetunaris oll

—_—_ FS -—— ——— —s

- Mozanti, Schuberti, Schumanni,

Bellini, Wolfi jt. loomingut. Pea-

iihestki isavast ei puudunud |i | a

; cost maliloojate faulud * rilkimae | puuduste all Kannatavaid frimesi ee eeeel M rakendeda a : -saaksid villja arendada oma t6dpotensiaali. . :
ta kontsentidest tus ainult ,,cest | volmalusi modda iseendid Ulalpidads, | | - ‘Lahema informatsioon! saamiseks tuleb ricjutada tasute Oo . ~ |

rahvavitsid ja eestikeelsed Jau-|f} : Need teenindused on saadaval tasuta, _ —*—_boshhitliri , Help for the Vocationally Handicapped“ saamiseks, :

lud* ixOlasid, Eriti meeldisid talle | Siia kuuluvad: : tous Kirieldatakse detailselt Vocational Rehabilitation Services

M. Save, A lite, B. Tobiase “esl 4, keateat hee -Brogrammi, Votke kontakti Kohaliku Ministry of Community

i : laulud. Suurima tahelepanu teidis || ® arstlikul js kutselisel alal abisiamine 7 , and Social Services bilrooge. voi kirjutage: - | :
7 ta sliski oratooriumeis magu G. F. | ©. juhised kutselisel alal ja nouanded - ee ao Co o | .
a Hindeli Simson“ (1917), Mes- (| ® treening (68ga kohandamiseks _ : a | Rehabilitation Branch . ee oe |
cas (1923, 1928, 1080), J. Haydni ||  @ té5kobale paigutamine : _ Ministry of Community and Social Services oe | |

-,, Agstaajad" (1924) ja . mibmed if ® kunstliknd kehaliikmed, ratastoolid ia toatusidambedd "  . ‘Hepburn Block, 4th Floor . | | oo - : :

) ® treening kogukondlikes kolledzhites ja likoolides on ‘Queen's Park, Toronto, Ontario M7A JES oe
ut

- teised. Oratcoriumilauljana €S1-
® treening kaubanduslites ia arilistes institutsioonides a

| oo 3
ta loobus aktiivsest kontserdite- [7 toosuises oe Keith Norton, William Davie, ( :
___., Bevusest. a Modidunud aastel seid 11.800 invaliidi the voi rohkema Minister of Prmiop
Ta suri 19, okt, 1941. a. Tallin-|f sellise soodustuse osaliseks, = _ Community and. _— | 3
nas ja maeti Kaarli venaie kal- | Programm aitab ka t0Uandjaid tédkohtadele kandideerivate | social Services |

mistute. | isikute intervjueerimisega, nende vGimete kohta informatsiconi -_ f 0 ta
| | | | andmisega, osalise palkade maksmisega treeningy aia ning |

eo . voimaldab neile terve rea teenindys?. | | - Province 0 n rio
Kultuurimarkimik

- /——— ,

 tonjas* G. Verdi coper Attila”, H. | Be | : | a | : - oe | : , :
— G. Verdi looming on histi tuttav§] _ a ; | a ; | - eT
ja ooperid nagu , Rigoletto", ,,Ai-|' |
da, ,Don Carlos", ,,.Maskiball", , | ,
Trubaduur ja ,,Traviata“. on — a a re ens vets
igale ooperisébrale tuntud. Heli- M. Palm ja telsed, kiilaliseies on, esindajad Unto Lappi ja Mirjam | imelik néha, et eesti suurkirjani- xunstimuinasjutte sluvil andes, |
) ) Higlund koos kunsinik Kalevi} ku siinnipdeva tahistamiseks. tee. | koolile antakse .vilja loomaju- Vv AB A EESTL ANE”
oT

r
- I,
La “a
1. .
_ "4
r

—_—

100}a liheksas ooper on ,,Attila’, | ati coperilaulja 8. Raja. 2
mille esietendus toimus 1846, a.) 3 Takkuneniga. Valjapanekute hul-|vad ebtevalmistus} isegi itlased, | tustus , Mele rebane” ja Tamm.

Veneetsias, misjiregi coper on Bo ges olid ka need eesti autorite; Vaimiera teater ‘kavatseb lavale|saare elulugu. Artikieid meio : on valvel .

caua olnud unustuses, Nitid on} 28. jaanuaril avati Bestis soo-| 6d, mis scome keeles iimunud, | tuua dramatiseeringu romaanist | kuulsast kirjanikust on juba tel- - eestlaikonna iildhnvide east
‘ahelepanu aga selle vastu-suure-|me raamatuniitus. Sdbrad Soo- | eo ‘| ,,Pérgupihja uus Vanapagan", linud mitmed afakirjad. - es

| | - 7 mis ilus fiiti keeles 1951. Lati Ieee. | a ae

‘nenud ja viimase 15 aasta jook-|mest olid saatnud tile 500 raama-

sul on mitmed maailma teatrid{tu, mis kingiti eestlastele. Praegu| Sel ajal kui kodumaal on mit-|les on Umunud ka tesedki] = | oe | | |
) i Ohio — River With a Job to Do“

| | gelte teose vashi hakanud huvilon Scomes kiimas Restis ikmu- mesugused. eeltied kaimas mele | Tammsaare . Suurteosed, ,Korb-}| Ameerikas ilmuv vaga tuntud
: _ “  —s undma. Elestis tuleb see esma-{nud raamatute nilitus, mis jaid-| kirjaniku A. H. Tammsaare 100.|oja peremees",.,,Téde ja Sigus“*|ajakiri ,,National Geography“ (Ohio —‘jégi, mille) £48 on teha}. .
_ kordselt esitamisele. Ooperi ia.|vad kingifuseks Soome rahvale.|slinniaasta t&histamiseks, mida | neljas kijites ja romean ,Elu jalavaldab oma kiesoleva aasta|Selle on varustanud ajakirjale

vastas A. Mikk kaastegevad onj{ Raamatundituse avamisel olid ko- pagulaseestlaste hulgas pole séni | ammastus”. Juubeli pubul on ot.| veebruari numbris toimetuslik- | omase suureparase virvilise fote- | | .
veel kuidagi meelde tulelatud, on} fenahtud  valimik Tammsaare|me Print J. Vesiind'l artuklis ,,The mater ali, Martin Rogers, | |

° T. Kuusik, A. Knimm, T. Maisie, thal Soome Kirjastajate  Seltsi |

is

LAA MPEP WPRPRAIT nendega Kliremini Gita kuj icim-| jOudnud veel inipsedagi. Marjakor- | koertele képpadesse ja tegi kelgu-| Soites edasi olf jaapind kaetud |
| ion me kuni kakskiummend miili pée-| jamine, nagu mujal vitnamarjaloi- | tamise sama raskeks kui kruusasel.} seitsme versta ulatuses sditutakis- |
vas, kuid hijem kihutavad nad j kus, on lobus aeg: Nooremad nai- | teel.. tava. soolaveega. Wrangel joudis’

| A 7 | N | ) R A A Mi AT ihna vigastusteta kuni sada miili]}sed ja titdrukud laksid marjule Vaatamata takistustele pikendas ldpuks ‘suurte léhedeni, -millised. .
pievas. Tavaliselt on. kaksteist|suurtes gruppides, jaades vahest | Wrangell oma ekspeditsiooni kaar- | nad tiletasid kaasateodud plankude = a —-
koera kelgu ees ja tihtis on; et | paariks pdevaks ja. Giks suvisesse | distades ja uurides rannikujoont. | abil. Loppeks muutusid praod jnii. . |
KOOSTANUD: ANTS vOMM | nad harjuksid koos tOmbama. Kii- | loodusesse. | Siis sundisid kiltte ja toidutaga-|laiaks ja neid oli nii rohkesti,. ot | t
| aA Sire ja sujuv sdit, samahasti lai Sellist monotoonset elu elades|varad teda tagasi poorduma. Moo- | uurijad ei.olnud enam kindlad, kas ‘&
HAP RIRP | reisija julgeolek, oleneh esikoera| voib ette kujutada, kui suur oli gu-|nalaod, mis nad minnes maha jit-} all on kindel ji’; vGi seisavad nad fC

CHES PTEGEICUE ESET Paatdea cade deed edeacy
SO, : : | | sOnakuulelikusest ja tarkusest.}dis Wrangeli simma jOudmisel ja! sid, olid osaliselt nolaarrebaste surel jaipangal: Jaa limberring!
‘19. 1 Nende tavaline toit on kiilmetatud | Kui maadeuurija teatas, et ta j4ab

poolt, riiistatud, nii et kaks viimast | oli vordlemisi -murdunud ja oota-
| - Kalu ja kiimme paraiat heeringat|sinna kanti tervelt kolmeks aas- | matkapgeva pidid nad jausa nalgi-;mat: tuulelil oleks voinud nad = §
12. septembril Jakkus Wrangel;jad, ei pidanud makse maksma, |olevat igale koerale pievas paras,|faks. ma. Pérast kolmenddalalist Nish-| ajuj#asse matta. Oli tditsa motto. . 4
-Jaloitsiist, kus kOik tavalised kau- | kuid nad pidid vajaduse korral so-| kui nad todd teevad, © Esimene taly liks evadise eks: |ne-Kolomakist eemalviihimist tun-|tu edasi.minna. Nende matkatipp «fi
 bateed lopevad. Ta kavatses Ko- | javéeteenistuses osa vOtma. Nish-)| Jukagiiride peamine abiallikas | pedlisiooni ettevalmistamise tihe | dus see naasmisel talle kui. para-| ol 71°43’ vaiksema Baranow’i-kalie
ldmskisse minna, mis on tavaliselt |ne-Kolomskis oli valke garnison, |talvise nalja vastu oli pohjapddra- | all. .Talvel pime polaardo pidurdas | diis. Kuna aega oli vahe, puhkas | juurest 215 versta otse pohja.
matkamist ja lumi oli kiJmastj{a ainult paar paeva, alustades| .Pdrast matkakaaslastega. uhine-

otsem abi Pohia-Siberi. Tol. ajal|kust igal aastal kakskiimmend- | jalit, millest olenes kas neil on tal- |

ei viinud sinna tihtegi kindlat teed. | viis meest soitis Ostrownoje aasta-|vel slilia voi mitte. Péhjanidrad]olenevalt kOvem kui suvel. | 26. miartsil teist retke, seekord aga mist olid nad alles jaal, kui tuli. -

‘Letuus kohatt hobusejalgi garnbla- jlaadale korda pidama. == labisid siit aastas kaks korda, ke-{ 19. veebruaril 1821 alustas ta|seoviga tungida otse pohja suunas : lumetuisk.- Ei jaanud muud_.
ni kaugele polaarmerele kui ydi- tlle kui edasi minna. Ilmastiku- ©

sortide vahelt v6i ménel metsala-|  Siinsed venelased olid peamiselt |vadel kui sdused neid mereranda|oma kolleegidega esimest polaar- |
ekspeditsiooni §Pdhja-Jaéamerele, | malik. Seekordne karavan keosnes|olud ei lvbanud telki tiles Litia,

sendikul, siis aga kadusid kaljusel | karusnahakiittide ja eksiilide ja-jajasid ja stigisel, kui kiilmad i- 3 |

a maastikul teedjvhatavad jiljed ja }reltuljiad ja kuigi nad kandsid sitn-{mad sundisid neid rannaaladelt | kahesaja Koera ja kahe. nédalase | kahektimne Kahest kelgust, tislae-| veel vahem tuld teha. Janu kustu-
yO ‘KkOnnumaadele joudes oli kdigefsete elanike riletust ja  pidasid|lahkuma. Kevadine rannyaeg pol- | toicumconaga. Jddtunud ..mere{tud kittedli ja teidumoonaga kol- tuseks kahmati suhu pehmet: find -
hdipsam edasi minna pohjap6tra-}nende traditsioonidest lugu, olid|nud nii tulutoov, kuma loomad olid | Sairde jOuti 25. veebruaril. Uheksa | mektimneks pdevaks, kaasa arva-|ja walja kustutuseks oli taskus ti-

de vai kelgukeertega. Nii diletas ta {nad kohalikest parismaalastest tu-|siis kOhnad ja nende nahk oli vi- | kelku, igetiks neist kaheteistkiim-{tud koeratoit kahesajaneljaktimne- kike rukkijahust kuivikut fa peol-
Leena oru ja anu kiilmale ilmals | gevamakondilised ja nende maised |letsas olukorras. Peamine jahiaeg | ne rakmes koeraga, oli seekord ka-jle koerale. rikneaud kala. 28, aprillil joudsid
1. aprillil joudis ta jarjekordselt | nad tagasi: Nishne-Kolémski. Nad-

as olid jakuudi ja jukagiiri naistest|oli augustis ja septembris, kut tu sutada. Kuus kelku kandsid vVarus- 3
handepeatised pohjapodrakarjad (ust, mis sila ja sinna pika fee pea-|POhja-Jéamere rde. - Liikudes|olid teel olnud 36 paeva, millise _ §

péirdusid tagasi metsadesee, Nad {le maha jaeti ja pOdrdusid siis ta-|jaad méGda pdnja leidis ta 71°31’ ajavahemiku sees nad olid oma
, ' yembril algas kolmektimne kahek- | ajal kalastusest ja jahipidamisest,| kasutavad je illetamise! alati sa- | gasi. Kraadikiaasi alaline langus ja | pohjalaiusel jad mdotes, et. see | koerte ja meeskonnaga maha sdit-
J | * ga p#evane 66, valgustatud méne-|milles neid abistasid nende koe-{ma kohta, kus madal liiyakallas | terav tuul tegl edasijoudmise vae-| oli vaid jalg paks, rabal ja soolane. |nud tie kaheksasaja miili, kanna-
- = : vorra lumest, kuust ja pObjavalgu-|rad. Need-ustavad, kuid halvasti-|tegi ilemineku kergemaks, valiseks, Et hoida koeri jaatumast,| Merepdhia oli 12 siilda, mis on|tades ktilma, nélga ja vasimust.
| _sest. Imad olid kGige kiilmemad|koheldud loomad olevat hundi su-; Uleminek toimus parast hetkelist | pidid nad Katma neid riletega ja}umpes 72 jalga, ehk’ 21,96 meetrit.{| Ebamugavus ia hadaoht ei‘ kehu- . -
veebruaris ja martsis, . eriti enna |gulased, pikkade koonnde, iilespi- | vilvitust ja siis oli‘ jogi pohjapetru nende kaépad kinni ‘mabkima, Va-| Merepohi oli kaetud pehme roheli- j.tenud. Wrangel’i jéremisel kevadel |
pikesetGusu. | di kérvade ja karvase sabaga.|tais. Jahimehed tormasig niitid | hest ol kiln nui koOva, et elavhobe tse mudaga. Tuwle téustes kuulis ta]uvt kelguretke ette vdtmast. Tal
‘ Kolémski  -aladel elas Wrangeli|Neid on musti, pruune, punakas-|oma peidupaikadest valja, jikka- |oli tardunud, kui Wrangel kraadi-}jalge all vee loksumist ja tundis}oli raske kiillaldaselt’ kelgukceri
 ‘Kilaskiigu ajal 325 venelast, 1034] prune, valgeid ja kirjusid ja nad}sid paadid vette ja hakkasid tap-| kiaasi vaatas. fia laivielist kotkumist. kokku saada, kuna eelmine talv oli
jakuuti ja 1139 jukagiiri. Arvestust{uluvad nagu hundid. Suvel kaabi-]ma nii palju loomi kui nag jéud-| Peamtseks takistuseks kujunesid Mele olukord", titles kilmave-|paijud neist tapnud. Loppeks On. -
tehti ainilt- meeste jargi, kellesi{vad nad jaheduse mdttes augud sid. jaavaljal’ edasi likudes iiksikud{reline madeuurija, oli’ killlaitki|nestus tal. vajaliku arva koeri li -
2173 maksid makse: 803 rebasenah- jmaasse voi istuvad saaskede eest Kui Kolémski mehed olid suveti kihmud, mis vahest, voisid ollajrahutusttekitay ja edasitung olilsaks saada ja 14. martsil 1822 keh.
ka ja 28 sooblinahka 674 rubla | pdgenedes vette. Talvel olevad nad tepevuses jahtimise, kajastamisé.| kunt kaheksa jaiga korged, asudesjseotud riskiga.'* Jargmisel pieval | tame teda jéllé polaarmere kaldal,
a vadrtuses pluss niipalyu rahas, et |lumehanges, kuhu nad end kerra| ja einateoga, siis neispere randas{aheltkena teatud aladel, thti pa- tithiendas ta kaks kelku, véttis|Sellel ekspedtisioonil auriti pike.
c kegus 10,847 rubla-suurune summa. |t6mbavad, nina kaetud karvaste|liihikese suve jooksy] jpddda{ralleelselt rannikujoonega.. Uksi-|toicumoona kaasa kahektimne nel-|malt rannikujoont. Selgus, et katm-
-  Vaesed maksid rasket hinda selle|sabadega. Neid tuleb matkaks as-|maad,, peamisellt. magedes, korja-.)kud lahtise vee augud Jéds ei ol-| jaks tunniks, sellele Hsaks paadi}ne versta kaugusel ranntkust algas
pest, et oma orjastajate kaitse all | jatundlikult kohandada ja matka-; tes sbOmisk6lvulisi juuri, aroniaat: nudki nii hadaohtlikud, neist sai] aerudega, paar latti-ja iauda -ja| jaa murdumine ja suured jdavaljad
 elada. Kasalad, paljud neist siia{eelsel 66] ei tohi neile palju siliia !seid rohttaim! ja ‘igasuguseid met- | m moda soita, Kuid vahest oli j44 | sditis sel. pohja poole jaa. paksust paiskusid mtrinal Uksielse otsa ja
tulnud esimeste kasakate jareltuli- | anda. Esimestel pa&evadel ei voi samarju. mis iga Bast, et olf ' ‘kaetud nagu soolage, mis ; toils macctma. pressith alla merepoh. (Jérgneb)

| Kolimsk’isse, ‘ekspeditsiooni kok-tilucamad, |
_kulepitud peakerterisse. 22. mno-|. KelOmski rahva elu koosnes tol

I ~ oe ..- -. oe : - ' - . -
fi aL el a aT . ee = ed kl tg it al oe Pao . _— aa ho Pak :
at ite br ee ty ae 1 i paged Fo aan 7 ro oe rie, car “A. ahh te wn acho ey r HE wae at lag, Ph helo aA “
° = r F, . = ie Fr . Co ad . . . .

1 . "oa
. . . 1 . . 8
. ; .

—

QT

- repos | irae

hoo
eee ee

nas -— i ae el ee a he re “pay | oon
ip ris Pheri, ait ae ‘yas

or | , . . .