aoe raged we ki, mery : ' . _ V4 - 7 Peer iguerrer ccc eats eee ui 2 ONn ie a xe oe Dr. Kalev ortopecdm™ spetsialisgg Mal eid i amie a Suusaklubi meeskend Louna: Ontario parim Eesti Suusaklubi meesko nd koosseisus K, Rithiaho, M. Vel- land, T. Hogarth ja R. Vellend tu- ly Udora voistlustel 4 K 4 km teatesuusatamises. Soo Finnish Kiubi measkonna jirele teisele kohale. EKérk neli meest séitsid ahtiasel: 1344 mm, piirides. Ro. bern, Vellendi aeg (13 min. 11. sak.) olf ankrumeestest’ Risto Santala jarele paremuselt teine. | Teatesuusatamisest vittis osa 19 - Kaks pdeva kestrud scomlaste poolt histikorraldatud vdistius. test vttis osa ile 300 suusataja nemie huleas 8 eestlast: Individu. agiselt tuli Une Limit vanemate meeste klassis kolmandalks. Eestlased Muskoka Loppet'li Nuud on seleunud eesti suusata- jate tagajéried 36 kilomeetri pik- kusel Muskoka Loppetil, bots osa mutusada suusatajat. Kogusummas startis mitmes vanu- seklassis 18 eestlast, kelledest pa- _ Tim oli Robert Vellend, kelle aeg gli 2 tundi 7 minutit 16 sekundif. Jargnes Martin Vellend — 2.23.08, millest | tks populaarsematd voistlusi ja seda mitte ainult kergejoustikus, pole veel kunagi puudunad uhegi cliimpiamangude kavas. Kuid et saada selgust, \niks sea tekitab probleemi Iraanis, tuleh veidi 1a- hemalt vaadelda. maratonijooksu kui sellise ala tekkimist. Selleks tuleb minna tagasi &ja- lukku enam kui 2000 aastat. 4. sa- jandil e.Kr. pidasid kreeklased Ro. |agedat s6da pirslastega. Aastal 490 e.Kr, maabusid Pirsia sdja- joud Kreeka rannikul, et anda hel- leenlastele hivitavat 160ki. Kuid asjad vétsid vastupidise kaigu. Ateenast umbes 49 km kaugusel asuva Maratoni nimelise nila juu- res tolmunud lahingus saavutasid kreeklased vyaenlase tile otsustava | suure yoidu, Teadet sellest laks vii- joudes hittidnud ,.Me vditsime”, ivarises ta kokku surnuit, Selle siindmuse milestuseks vée- ‘ti 1896. aastal Ateenas peetad esi- | imeste moodsa aja oliimpiamangu- de kavasse vOistlus, millele anti nimeks maratonijooks ja mis kul- iges umbes sarmal teel, mille oli kunagi labinud legendaarne kreeka | ‘sdjamees. Parsia ehk mniitidse. ni- ;mega Iraani ajaloos on aga ilal- mainitud liliiasaamine suureks ha- iihe raamaty id See raamat on hiljuti posthuult selt ilmunud Hanno Kompus’é ,Kustutamata nile konst jare- Je. .”. Olgu kohe Seldud, ef waes- olev kirjutis ei itaha olla ring objektiivne kriitika vaid allakirjt- tanu isiklikud subjektiivsed mul- jed, mis esile kerkisid séile raama- tx Jugemisel. Nit mondagi korda miletan Han- no Kompust nukra naeratuse saa- tel iihele sObrale mainivat: 6: nust j&dvad jarele vahemalt raa- matud -— minust. mitte midagi. KGik.on nagu tuulde pillatud* — Neid tuulde pillutatud Jendlevaid fehti on otsinud, pititidnud, koria- nud ja talletanud rasmatuna ta us- tay elu- ja teekaaslane Rahel Glb- rei Kompus ennastsalgava, ennast- johverdaya plisivuse, hoole ja yae- ma Ateenasse iiks sédalane. Olles jjocksnud 40. kilomeetrit ja kohale | yaga. , SOpruseta elada ei saa, ning armuta ei taha. Harva nad on iiks. Ent siis saab osaks meil iilim lonn.’’ — Nii kirjutab Hanno Kom- talle kinkinud. Ehkki nimetatud raamat wisal- | dab ainult tilukese murdarvi H.K. tile tuhane ulatavast mil- mealalisest ja mitmévormilisest Suletoodangust, annab see sjiski aimatava profiili ta paijutahuli- sest vaimsest kapatsiteedist, Hanne Kompust viile Siguste- tult pidada meie kunsti fllosoo- fiks. Ta analuutiline vaim e? plirdu tt kunstiteose kui niisugusega selle|#- nahtavas ja kaegakatsutavas vor: lf mis vaid ta katsub selle tagasi || projekteerida loova kunstniku sise- |} musse, pillides lahti mdtestada j| saladust. See} ,kustutamata nalg kunsti jérele' | on pohiliselt kustutamata teadmis- || janu. loomisprotsessi ja valmis |} produkt! sUnteesi jarele. See on]} vasimatu, otsing aina untes tooni- |f des, muanssides, varjundites, eri-|5 nevate la@htenurkade asetuses. Kust see ka ilal et algaks, kOik teed] loomismomendi ldppevac selle viirastuva, hajuva, tabamatu sulatuspunkti juures: -_ © =r = —— ee ee ee Ee ee ee Good Citizenship. provintsi leitnantkuberner. fade: ! + Executive secretary - Advisory Conneil - Queens Park ~yéarih medalit. q Kas te tumnete kedagi Ontarios, kes on muutnud selle provintal ) oma omakasupiitidmatusega, humaansusega ja sGbralikkusega — iima vastutagu ootamata — paremaks elamispaigaks? Selliste isikute austamiiseks oi rajatud Ontario Medal fer | ‘Medali saajad valitakse valja Ontario kodanikknde iseseisva Hy -Nouandva Kogu (Advisory Council) poolt, mille auesimehelts mn | Igatiks vOib-nimetada kandidaadi Ontario Medali saamiseks — | hing vastavad sooviavalduse formularid on saadaval ui i Eire : Ontario Medal for Good Citizen Toronto, Ontario M7A LAL | | | Juba kandidaadi. nimetamine on hea ‘kodanilas bidet, Ki esildised tuleb sisse anda 18. aprilliks 1 i977. kuidas siinnib kunstiteos. Siin ef |) aita teda napisOnaline kontsentree- || ritud mottelaeng, pigem -heldekiie-if, line barokne nikerdus, mis mdni- |} kord ehk kipub terviku matma de- alia. | Stin pole ta enam vyaatlejn wOI 1s de 1 aa mit te ibe ri 1 x! wns i aad ah lees aE. ra ren a nautleja —- tandub naga elaks ta || lebi neid kunstiteoseid. Keltoodu kehtib vaid kwjutava kunsti kohta. Teistel aladel nagu | cooper, teater, arhitektuur, tants vi siis rahvuslik pind — neis siili- | | pee my rat ae “4 . aes eit Sunbelt ae ae i i Ss ee snes - : oe uae nk . wt Ps aki sear Ree as ay Bene ae ue a ees at ot Ti: = a: re] 7, an r _ . . “ame 1 = on . . . = =" aT: T, ra. ett et o cat en ee : ae Date eo ad ett deer rate” =“ . as = i ome a =e a oe a ee et ee pee eS a ee J =p i or 5 ne rr] Ha ieee EL ="T 1 ‘ : : . = a eT ee a a eee Te tere ree Cand Era a nt PRRRLLS TR a og ha So TO AM IRN Sea ee Te Eel eR He sofa br el Pee oe, | OE ae Fae Ep ae Mig o E ape ita Fea Oa a a ti a eT ae wap Ls tat Bs - rats Be ache, el ee ii ie wa : a of por. . ee The . ee ae "a = = . d at ore oo 1 whe Tr,” ns F | ta. “1ne Hales a Lt aa . : - : ca . - ; ale eT a ea eh ee al : Fgh ee ae ae te at a mL r= G a mt a ey! rider ee Tear as - a Lt _ a —_ Dae gts Pe FON Sy ete ee, a a ee what aber eee dao a ee BE a pre ee fg a renee a bem, ja vaeti 197 nitu ikolledz Alates 1. K. Viiding peedia Tree des selle aj repistrarina -ningprogre naor kirurg 1976. “3. tab ta krittilise vaatleja asjalikku- biplekiks ja sel pohjusel pole seal lei olnud ainevalda, millele poleks |“ able ja LEU sé, tegeledes peamiselt juba siindi- Viiding pot qd. Roos — 2.24.55, U. Limit -jkunagi peetud voistlusi taaratonl- resoneerinud ta alati ergas juurd- 3.00.36, A. Vasila —- 3.01.15, T. Vel- jooksus. Jen — 3.08.12, edasi M. Vasila, A. Fralla, P. Nit, L. Saar, A. Purje, R. Latnevool, M. Olo, K, Leemets, P. Pajos, T. Pajos, H. Jaaguste ja i, Nit, Vilmase aeg oli 5.33.26, Oma yanuseklassides olid pari-| mag: U. Limit U-nes, R. Vellend| [S-nes, U. Nit 1i-nes ja T. Vellend | iiritustel paarit korral j4-nes. fraanis ei joosta maratoni nReinuvader Rebane™|™° 7°" lavateoseks , \katke ,,Reinuvader Rebasest‘. En- ine jOulu aga lavastati kodumaal lehekiiljel jahti ta huvialade rob- 1 Draamateatris lastendidend ,,Reinuvader Reba-| puslik interpretatsioon. ne‘, Raivo Trass on kegunud huiga | - ley yaim. Nii nagu.elus vdis ta sama innustunud teadlikkusega {raakida bali tantsudest, teatavast teataval taali nikerduste eés, juhiida tahe- lepanu kogu raamatutdie pisi-ime- -Torontos on eesti tiienduskooli dele, mis tavalise vaatleja silmale lavastatud | jiainuks nihtamatuks'— samuti ka tullub selle raamatu paarilsajal taismOdtmeline bins ja nende ainulaadne — kom- . Jar gmised oliimpiaméangud 1980. | tebasejutte, lisanud neile ka muid -Raamat algab viie tankaga Siu- | wastal pectakse teatavasti Nouk, |muhedald lugusid, leclosid ja laule | ru ctsisklevailt pievilt. Kas poluud ‘Liidus, suurema osa aladega Moskvas. Rahvusvaheline Oliim- plakomitee .,,maadieb aga juba | mittid 1984. aasta mingude asukoha | suhtes, Preterdente on mitu-—- Los | | Angeles, Glasgow, Teheran ja veel | -moOned teised linnad. Kui korra peeti Teherani samahisti kui ot- - sustatuks, siis on seoses selle ko- hepa ies tGusnud ainulaadne | ' probleem ja asjaclu, mis voib Krlipsu peale tommata Iraani pea- linna avaldusele. Kusimus on nimelt thes alas — ' maratoni jooksus. sce, Kul manguce | PALRLRAPRR DD ee KOOSTANUD me A Est aibale: iP | Nagu ostjakkide juures, nii kuu- jus ka iga samojeedi killavoore liks jseuralik saan.—- hahengan — kuhu asetati majapuuslikud. Wks _- neist kodujumalaist kaitses pohja- potru, teine valyas oma kummar- dajate tervise yargi, kolmas kait- ses abieluGnne. ning neljas hoolit- ses, et vOrgud ja piilnised oleksid . (4s rikkeliku saaki, Kui vajati ta abi, véeti ta oma asukohast ja ri- putati telki vi karjamaale, metsa puu otsa vOi jéekaldale. — Nadu ostjakid ja ieised Siberi suguharud, austasid ka samojeedid oma surnuid ohverdamiste ja muude tseremooniatega..Nad usku- sid, et nende hiljutilahkunud sdb- pad omavad samu soove ja ieevad sama t65d kui elusad- inimesed. Nad asetasid nende haua juurde vahest saant, oda, keedupoti, nea, kirve jne. Matmise ajal ja paar _ gastat peale seda, ohverdasid omaksed. kadunu haual pohjapdd- ra. _ | fidasi kirjeldab dr. Hartwig sa- mojeedi arvatavasti Castreni ti- helpanekuie pOhjal, mibistest ta ainult ike dra toob. Ka meie Kee- lsteadlastel tasuks Castreni tahel- -_panekute originaalkogu tiles otsida ja natuke tosisemalt -wurida. Iga- ning sulatanud kOik orgaaniliseks see jaapani iidne luulevorm (3i sil- tervikuks. Naljakaist lugudest péi- | pi viies riimita stroofis — 5, 7, 5, 7, muvad abi tésised probleemid,|7) noore Hanno kulakost Jaapa- mis viimasel ajal kéne all nagujnist, kus ta hiljuti oli kainud? looduse kaitsemine, mida.inimene Raamat lépeb kuue introduktsico- aina rotikem rikkuma kipub, LG- | niga Hartog’i Sammassang’i kuue- jbusalt kulgenud etendus lSpebki/le pildile paguluses Montrealis. | nukra alatooniga, rebane on teised|Nende vahel on 31 mitmesugust ‘loomad-linnud. meeclitanud trellide | kirjutist, tilevaadet, kriitikat, ar- ‘taha, ‘iievalt. laskub alla silt jiiklit, esseed ine. — see on kirjas ,Zoopark ja nutuste silmadega | sonastatud métteid, kopemusi, ar- lawavad paigaletardunud puurisu- | vamusi Ja veendeid. Kuid vaekauss lletud populaarset laulukest: ,,...|nagu H.K. elus nii ka kirjas kaldub ja pithapieval, kui teil on aega, | Vilmse raskusega kuyutava | Runst slis huge kindlastl loomaaeda . ““poolele. | Ce ee eee eer i ee ne elades elu mida nad vaevalt on armastanud, sest see ndouab neilt nii palju, lubades vastutasuks va- he lobusid. Nad on umbusklikud, nagu kOik energilisemate yGi j6uli- semate naabrite poolt, atlasurutud rahvad., ANTS VOMM keskaegse] maali] voi seistes mone yana_por- is et teda polegi. .. vi. AARAKILR mestena surevad. nad nurinata, TAATUNUD RAAMAT nud. lapse mitte enam siinmmiiusva- judes vaevieva emaga. - pus. Selle itlima Gnne oli saatus : ja varjundite kegusumma || Pannes isest seijle lAbitoetud raamatu on tunne nagu dleks mit- meid ja mitmeid vaimu ja miélu varskendayaid funde veetnud Han- joo ng Kompuse inspireeriyas selts- konnas, Ta elav miimika, zhesti- kulastioon, hadlevarjundid tihtuvad nii endastmGistetavalt loetud teks- tiga, on nii identset.ta isikupurase kirjasonaga, et leiad nagu kohku- »eusemised vaimsed -- moraalsed apirid on loonud kultuuri korgeima saavutu- se, kultuurinimese enese’', ittleb Hamno Kompus (ik. 278). Just te- ma ise oli selle kultuuri kGrgeima Saavutuse avaram ja sligavam ees- Kuju. Malupilcid ahmastuvad, .muutu- val ja Kkaovad nende kandjstega. Need vdivad. votia eri dimensico- nid ja suunad, voivad kasvada vdi kahaneda olenedes erinevate mélu- de kandevOimest ja isikute psiitih- hilistest dispositsioonist. Ainsam kéige [dhem tOepdrasus on fiksee- ritud fakt. Ning pisike osa neid fakte lihe vaimu avarusest on tal- gedega lOhkus oma jMévaljad ja kevadine suurvesi Voulas. ile tiihi- maade, pages ostjak metza, lus leidus ainult ajutist naljakustutust. Kyi vesi alanes ja jGe madalad kal- dad tulid jélie n&htavale, siis piis- titas ta oma suvehiiti jalle joe kal- da lahedale. See Mitt oli peamiselt ; neljakandiline, madalate seinte ja samojeedide rikkus olenes va- nasti nende pohjapSdrakarjadest _ oe _ fja P. von Krusenstern a. 1845 kal- tahes on samojeedid sama kaibus-jkuleeris, et Pustoserski timbruse iikud kui ostjakid ja laplased, pak-|Samojeedide kari Alam-Petshoora sude huulte; viikeste silmade ja} aladel on ainult 40000 pead. Péh: madala otsaesisega, laiade ninade- {jus Seisis setles, et vene asunifud ga, mis on peaaegu itlemise loua-| vOtsid jarjest rohkem nende pare- luuga tasa (mis on tugev ja kGr-| maid karjamaid tile ja nii nage ge}, ronkmustade juustega, héreda | Skandinaavias, pidid ka siinsed habemega ja kollakas-pruuni ju-|hGimud taganema aina kitsamate- mega. Samojeed on rahul kui ta}le ja kehvematele aladele. Paljud raske pOhjapOdranahast riietus}vahetasid elukutset, hakates kalu- Kaitseb teda kiilma ja vihma eestjriteks, Knid paljud adlusid peale- ja ei hooli sellest, kul see on juba suruvale slaavlasele. mairdunud voi halvasti [digatud.?- - Moned keigarid kannavad ka ka- Tusnahku, palistatud kirev-uhkete GOSTJAKID rlidetiikkidega. a Mis on Ob? Samoieedi meeled ja..vGimed| ,,Maakera kurvemaid jdgesid" vastavad ta randrahvalikele ja ja-}vastavad mOned euroopa reisijad, himehelikele eluviisidele. Nei} on|kes kunagi pole néinud ta socaseid labitungiv silmavaade, peen kunl- | veoge rullumas lébi metsiku loodu- mine ja kindel kasi: nad lasevad! se. Esitades sama kiisimuse vihes- suure tapsusega ja on head jooks-| tele Obi darde elama asunud vene- jad. Sarnojeed on healoomuline,|lastele, vastavad nad, et Ob’ on raskemeelne ja loid. Tal on vaist-|nende ema. Kisid sa seda aga ind lik arusaam heast ja kurjast, di-jnelt ostiakilt, vastab ta an gest ja valest, kuid tal-on hea stida|selt, kuid energilise hidlega: | ja ta on valmis viimast suutait | on jumel, keda me austame a oma .sObraga jagama. Kurjus, kat- | kem kui teisi jumaiaid." temaks ja siingemad kuriteod, mis mirgitavad nil paljusid metsikuid] Sada aastat tagasi, dr. Hartwig suguharusid troopikas, on vddrad|paevil, oli Ob ostjakile eluaitikas. ta iseloomule. Samojeedide elu on| Loh ja tuurakalaga maksis ta sama rOOmutu, kui loodus nende|oma maksud Ja volad ja ostis mis timber, Toeliste j4% ja lume ini- yaja. Kevadel, kui Ob oma harujé I kdrge terava .katusega, punutud pajuokstest ja kaetud suurte puu- kooretiikkidega. Majamaterjal oli kergesti kokkurullitay ‘ja. praktili- selt kaasaskantav. Onni keskel oli ainult uks paari kiviga palistatud auk ja suits paises valja lakke He- tud avausest. Htiti hedal oli kér- gete lattide otsa ehitatud sahver, nagu laplastel, et hoida toitu kalju- { kassi, hundi ja ka oma naljaste koerte. eest. Kuigi Ob oma lsajé- setlega andis kaluritele rikkalikult geaki, elasid paljud neist suurimas yaesuses. Vene asukad paimtasid nad taielikult oma kapa alla, andes \yejie kavpa vola peale. Terve sivi kastel purjetasid vene spekulandid {Obdorskist, Beresowist ja Tobols- kist médéda Obi, korjates oma vé- lanlustelt saaki- vdi - piitides ise oma paremate yorkudega rohkem ui vaesed ostjakid. Tatve tulles kolisid ostjakid met- sadesse, kus nad leidsid kaitset kiitmade tuuleiilide eest. Kala oli -laga ka talvel- nende alaline toit, mistottu nad el 1ainud keugele thlema suvehiittidest ja asusid mdne kal lariina | oj2 lahedusse, kusi [abi vemaja oli ‘eindlemini ehitatud, kuna seda polnud vaja kohalt ko- hale testa. See oll siiski madal ja vaike, seinad platserdatud saviga. Valgus tuli labi seina- vdi laeaugy ette pandud ja#tiki. Paremates —_—— eee oe ee: . . ® AABS vilmase Konverents: tule. musena tekkis léhem kontakt baiti konstiringkondade yahel. Loodi koordineeriv komitee, kuhu leedii- laste poolt kuulub Alina Staknys, latlaste poolt Eleonora Sturms ja eestlaste poolt Maie Kuuskvere. Loodud. komitee: on pidanud juba kolm Koosolekut, neist viimase 2. detsembril New Yorgi Eesti Majas, kaaludes véimalusi kolme rahvuse kunstiringkondade § omavahelise suhtlemise elavamaks muutmi- seks, Koosolekust vdttis osa eest- Ulm-Augustas, Kokku oli koos paa- riklmne kunstitegelase timber. leta tud meeldivate kaante vahele, mis kannab tiitlit Kustutamata nilg kunsti jarele“. WS. hitttides paar seing olid kaetud loikheina mattidega, mis olid ku- Junenud rohkem ‘pere istumis- voi magamisnurgaks. Vahest viike korvaltuba oli riiete hoidmiseks ¥6l toidundude kérvale. panemi- seks. Peale nende, kes elasid yaid kaladest ja randlindudest, oli ka karjapidajaid ostjakke, kes suvel randasid. PGhja-Jaimereni, piitides kalu ja. hilgeid. Louna pbol oll. ostjakke, kes olid vene elukombed omaks votnud, harides poldu, pida- des karja ja teenides iilalpidamist veovoorimeestena. Uldiselt ostjak, nag: samojecdki, umbusaldas igat uudsusi j2 oli truu oma esivanema- te eluviisile. Samuti Kartsid nad, et kui nénde lapsed kooliharidast saavad, Sus ¢i taha nad eham va- nemate moodi elada. | ~ o Peab iltlema, et sama kurbiooli- sus esineb ka Torontos ja Mesti Majas voib. tihtt kuulda inglise Keelt eriti kooliealiste suust. Ké- netasin kord ithte siinsiindinud gestlaste gruppi ja sain. taitsa ra- huldava vastuse, mis nditab,. et esilsade vaim elab ka vG5ra keele taga. Uks tiidruk naéhvas kiirelt vastuseks, et omavahel nad prak- liseerivat inglise kell. Nagu camojeedid, r nii ka ostjakid. elasid suguharude kaupa.. Ostiak- kidel olid omad vanemad v6i koh- tunikud, kes suguharude. sisetiili- sid lahendama pidid. Katarina Ai nimetas neid printsideks._ Ostiakid on peamiselt, vaikest kasvu, enamus iwmedajumelised, ronkmustade. juustega nagu samo- jeedid. Neil ei ole silmanurgad tunduvalt tlespoole, samuti pole ‘hende pdsesarnad kuigi . korged, _ ONTARIO MEDAL FOR GOOD CITIZENSHIP iy Austraalias, Thirlmere asundu- ses tahistas iiks varasemaid em- naasunuid, puuviljafarmer Hugo _ | Sitm -80-ndat siinnipieva. Pirit . Narvast, ta dppis vilja kondnt-- riks, vOttis osa I maailmasdjast. jéades Venesse, kust parast Va- badussdda opteerus Kestisse. Sealt siirdus ta pean. USA-sse ja sealt 1926. a. Austraaliasse, kus sydneys asutas cma kondlitriiri. |Siirdus 10 a. hiljem Thirlmeres- se, kus asutas Kanafarmi. Hiljem | lastest -kunstnikest skulptor Adele |‘@