/ Spordimarkmeid —

- Rootsis, Halmstadis peatud (Gs.
- tevOistiustel saavutati kaks -uut .
tevdistlustel. saavutati kaks wut
maailmarekordit, Bulgaarlane Bla-
gol Blagojev tegi need 90 ke klas-
sis. Ta parandas 7,5 kg vorra oma
-mimel olnud rebimise maailmare-
_ kordi, saades iiles 195 kg. Blago-

jevi kosutulemus oli 417,5 ke jas
on 5 kg parem kui venefase Adam.
endine maailmarekord, |

Saidulevi
mis tehti aasta tagasi. _ |
_ Kopenhaagenis. peetud — téste-
vOistlustel parandas kuubalane Da-
fil Numez alla 60 ke klassis rebi-
niise maailmarekordi, saades uueks
rekordiks £37,3 keg, -
kk
_ Reuteri Pakistani korrespondendi
teatel on 45-aastane svheitslane Sil-
ven Soden esimene, kel Gnnestus
_ daskuda auuskadel mée tipult, mille
kOrgus on He 8000 m. Laskumine
8035 m dle merepinna olevalt Gas-
herbrumelt kestis 9 tundi.
| x

FIFA (Federation Internationale —
de Football Association) 43." kong--
ress toimus tanavu Madriidis sealse-

maatimameistrivdistluse ajal, [l-
FA-sse kuulub 15) liikmesriiki.
- Jalgpalli mangib 39.834.643  ini-
mest, neist 53.532 on elukutselised.
331.935 kludil on valja panna
769.019 nais- ja meeskonda,

.Maailma tugevamate | kuulitou-

vOistkonda kuulusid Kail,

-VABA EESTLANE teisipieval a qetsembril 1982 — Tuesday, December 7, 1982

- Spordiuudiseid
kodumaalt

N, Litdu, ametiiihingute meistri-
voistlustel saavutasid meistritiitlid

Tartu tiliGpilased Margus Kukk ja

Heiki Lomp, Kukk oli parim 100
m vabaujumises 55,3-ga ja esime-
ne $60 m liblikujumises 59,1-ga,

nuliujumised . acgadega 1.09,8 ja
2.32,5.
Teistest eestlaste tagajirgedest

on markida: Peeter Matt teine 100.
m vabaujumises 56,4-ga, kolmas

200 m vabaujumisés 3,03,0-ga.
Teise koha saavutas ,,Kalevi" uju-
mismeeskond meeste. 4 x 100 m v¥a-

_ _ baltteateujumises ajaga 4.47,5 ja
-meeste 42100 .m kombineeritud

ieateujumises ajaga .4,12,3.. Eesti
Lomp,
Matt ja Kukk,

Naistest saavutas Irina Dunets

teised kohad 100 ja 200 m selili- |
ujumises ning naiste 200m komp-

leksujumises, Lisaks- saavutasid
eestlased veel neljandaid, viiendaid
ja kKaugemaid kohtt.
Ps

sel Caracases saavutas Inna Rose,
kes juba varem oli saavutanud
kuld- ja pronksmedali Shuptistolist
laskmises, veel kuld- ja h6bemedali

spordipilstolist Iaskmises. Individu-
aalselt oli Inna 586 silmaga neli

siima rohkem lasknud ungarlanna
Palma Baloghi jarel teine.

kajate hulka jOudis tanavu latlane os

Janis Bojars, 26-aastane puusepp, |
Kellele. meeidib ka .talutOGd teha. |
Esmaskordselt: sa: ta jagu 21 m !

piirist ja nditas. hooaja parimat tue ~~ pe

_ lemust 21.15-ga, mis on uuekg La- |

ti rekordiks. Hiljem viis ta selle
21.31-le.. Ateenas peetud Euroopa
meistrivOistlustel ji ta 20. S2-ga
hObemedatimeheks,

Janis ei tunne ega tea oma vane-
maid, ta on kasvanud tiles lasteko-
dus. Elavaloomuline ja iseseisev
poiss harrastas -jalgpalli, . poksi ja
jooksu, kuid koolis juhtis vOimle-
misOpetaja ta kuulitOukele, Yahe-
peal ta heideti Sppertihmast vilja
spordirezhiimi rikkumise parast ja
ta jatkas oma treeningut iseseisvalt.
<ul see aga tulemusi ci andnud,
léks ta tagasi endise treeneri juur-
_ de, Seldes et ta on otsustanud wut
elu alustada: ta ei ole enam Janis
Fugatshov. Et alatiseks unustada
Japsepolve, mis sai veedetud ilma
 Yanemate armastuseta, vOttis ta
. omale naise perekonnanime Bo-
jars, -

7TH KTR ARTs Lr REO AU Mma |

~“TALLINNAS-
hh. DETSEMBER 1924]

_ENAMLASTE RUGIPOORDE KATSE

| Sissejuhatus

Siigistalvisel 1. detsembri 1924, a,
varahommikul &ratas Tallinna. ela-
nikke ules paukude ragin uutitsa-
tel. Paiguti tksikud pltissipaugud,
teisal — korralik tulevahettis,. mis
‘mOn minut kestis, siis vaikis ja
_ ‘jalle algas. KOik stindis nii- oota-

Imatuli, et majyades viibijad neid
imelikke -haali ventilaatori plagi-
aks vO. mingiks muuks jubusli-
kuks karaks pidasid.
_ . Rahuliku finna uulttsad olid sil

mapileuga Jahinguvaljaks mjuutu-
nud. Varajased: uulitsal kdijad pé-
- genevad pakku, emad otstvad oma
kooliminevaid Japsi, turult jookseb
rahvas kabuhirmus -laiali. Vastutu-

lijatéle seletatakse. Soda Jahtit Ve-

ne vaed kaubavagunites sisse sGii-
nud ja uuesti sOda alustanud! ©

— «56-st. Tshebhid

Luzernis ldppes maleoliimpiaad.
Esikohale tulid venelased. Anatoli
Karpov ja Harry Kasparov, saavu-
tades 42,5 . punkti voOlmalikust
said hobemedali
36 punktiga, USA pronksmedali
35,5 punktiga, neljandaks. Jugo-
slaavia 35 p., viiendaks Ungari
33,5 p. Kanada 31,5 punktiga ja-
gas 15—30 kohta. Ka naiste ‘alal
voitis vene naiskond, Kanada tuli
17-ndaks. |
| Hr

Sillamael peeti Eesti oktoobritur-
niir, linnade ja rajoonide vOistkond-
likud voistlused. Kohale oli saabu-
nud vaid 14 vGistkonda, mida peeti
vaheseks..Shveitsi slisteemis peetud

Kouevoorulise vOistluse yoitis Tal-

linna esimene vOistkond, kuhu
kuulusid A. Vooremaa, T. Oim, I.
Rotov, J. Narva ja M. Rotova 20
punktiga, teise koha Sal teine ‘Tal-

43,. lJaskemaailmameistrivOistlu- |
‘vad palju samu_ siindmusi,

Lomp vGitis 100 m ja 200 m rin- o

Onne pakknjaid ja onne otsijaid Peetri koguduse niiitemiiieil, Pildil

vasakult ¥. Tikerpuu, E, Pej joasiratta juures, E. Lauri loosi ayamas.

Foto: ‘Vaba Eestlane

Reader's Digest ! FF UahieP bel

WASHINGTON — Reader's Digest’i toimetajad, kes on. meistrid
kirjandusteoste luhendamisega, on produtseerinud uve piibli-versiooni, |
kus peagu pooled Piibli 806.609 souast on mittevajalikena véi korduval-
“ha valja jaetud. 3

Vana Testamenti on Tlihendatud
kuni 50% ja Uut Testamenti 25%.

--- I[gsegi Jeesuse deldud sonu on kir-

bitud 10%, kuna Matteuse, Marku-
se ja Luuka evangeeliumid kata-
‘Sb
miksparast seda uuéstt réakida ia
radkida.: .

Toimétaja- John Walsh, kes juha-
tas seitsmest toimetajast koosnevat
gruppi, titles et see oli raskeim
t06, mis ta selles laadis on kunagi

teimud, Eui ta oli sellest: tidst alut-

kohkunud,

| linna vba sama hulga punk-
mee tidega, kolmandaks oli Tartu 18,5

p. Individuaalselt oll parim Alex-

sander Veingold 5 punktiga 6-st,

sama tulemuse saavutas naiste laual
Leili Parnpuu.
| os
Hamburgis peeti nimekate suur-
meistrite osavOtul mOneti ebatava-
line .malevdistlus. VGistlus tcimus
kahes neljamehelises alagrupis, kus
mangiti turniirisiisteemis ii, et
kOik kohtusid omavahel kaks Kor-
da. A-alagrupis kujunesid tagajar-
jed jargmiseks: 1) maailmameister
A. Karpov 4,5 p., 2) inglane J.

Nunn 3,5, 3) tuneeslane $. Boua-.

ziz, 4) ameeriklane Y. Seirawan.
B-alagrupis: 1) venelane B. Spasski
5.45, 2) hollandlane J. Timman 3,
3) 1lé8nesakslane H. Lobron, 4) fi-
lipiinlane E.. Torre, Uldvéitja ot-

sustati kahe 15-minutilise partiiga,
teine

esimese vOitig A. Karpov,
lSppes viigiva; voit kuulus maail-
mameisirile, :

 Enamlus. Eestis
_ MAATILMASGJA UIM

_ Enamlus pole Eestis kuigi va-

Bp 0a; ta ei ulatu isegi mitte 1905 re-
- . volutsiconin,

kus ainult rahvusli-
sed ja vahemliste varvi satsiaalde-

| mokraatlikud likumised Osa man-

 Bisid. :
Alles kui 1905. aasta hulkade
hikumine, reaktsioonist mahasuru-
, tud, eksproprieerimisteks ja ‘ekst-
_ sessideks - kidunes, hhakkab #4rmis-
te kalduvustega revolutsiooni tege-

. laste seas enamline vool pinda vot-

Kuid need on ainult tiksikud

q isikud pealegi ilma tegeliku polii-

Siin ja seal. laskmise kobtadel

vedelevad surnukehad. Mingisugi- -

sed s6duri- ja erariides mehed: as-
keldavad seal, otsivad inimesi. labi,
Uhed lastakse maha, teisi vOetakse

valve alla. Varsti ilmuvad valitsu-

se véesalgad. Age, liihike -tulevahe-

tus, Kiire pealetung ja missajad on

sama Tultu, nagu tulid, ka valja-
loodud.,

Niilid alles hakkas selguma, mis
oli sundinud, Oli &hvardatud ma&s-

suga, rahvahulkade sOjariistus vas-

tuhakkamisega ja. lisaks vandeselt-
si ‘vaheste. bandede nurgatapused
kallaletungimised, — ,,putsh".” Uks-
teise jarel, sedamééda, kuidas uu-
rimine arenes, said avalikuks sala-
nou Iliilid, kuni selgus kogupilt et-
tevOttest, mis, piirt tagant juhitud,
uve lehekitlie Eesti

‘iseseisvuse:
— vOitluses pidi moodustama,

tilise mOjuta. Hulgaliseks Jiikumi-
seks saab enamlus alles 1917; a.
revoluisiconis, Sajad tuhanded Tal-

_jinna mcrekindluse mitmesucused.
> gOjatddlised,
~Madrused mocdustavad
ma” minnes enamluse ranensama:

Yene soldatid 34

 maidane-

taimelava.

Bhitatava merekindluse ja sia:
tG8stuse kullavihmas kosub ‘Lal-
linna. A@riline Ohkkond, maaijmas6-
ja kestes: tais korruptsiooni, ja ma-

rodé6rimise Vaimu, mis reyalutsi-

oonis  demokratiscerub. Mitte
enam ainult SriettevGtjale ja tile-

‘musele, vaid ka lihtsale yvabuku-
 (66lisele ja soldatile on sued ! .
1918; a. IGpul Eestist lahkuvad,

saamap&evad katte jOudnud,

Kroonu vargused muutoyad ul-
diseks. Intendantuuri ladusid iii.
akse taitureudel; vahe e; puuci. et
drihasarti sattunud. madrused <2al
oma sjalaevu e1 likvideer', VYebri-
kutes kulub aeg miitinguteks, kus
uusi palganorme mifratsksé ja
maailmarevolutsiconi — stivencdatak-
se, Usinamad t00lised valmistavad
oma pinkide taga ,,sashigaikesid”
ja muid koduscid. tarbeasju, mil

Prblil omadusi

 yabkida,
VGimalustel ei ole enam -pilte, mi-

siis nuiid on ta raskused muutu-
nud uhkuseks, sest ,,.meie Piibel
on veel Jumala sona, |

aga sellesse on kergem. siiveneda,
‘seda mista ning hinnata.“

TOG eesmark olf muuta Piibel
kiireltméistetavaks ajakirja artik-
liks, mis sobib lugeda maa-aluse
raudtee peatuste vahel. Samuti
Ghutab uus vorm inimesi Piiblit

taielikult Jabi lugema, -mitte vaid |
voodi korval oleva pericodilise ins- |

piratsiooni vabendina,
Vaatamata Vana

Bondi ponevuslugudeks.

Kuigi Piibel on‘ nimeliselt kéigi |

.gegade best-seller, voih see sa-
mal aial olla sizski meie ajal va-
hem-loetavaks raamatuks,

-Uus versicon aga’ voivat muuta 7

Publi loetavamaks.

Toimetusele saadetud
kirjandus |
VALGUS nr

tus ,,Too Issandale oma _ vi
»gipius ja Assuam tamm"™, B.

Graham ,.Kas Jumai omab sind?" -
‘K, Verendeli luuletus ,,Abi‘', Salme

Kahu ,,¥Vaimulik konverents Mus-
kokas‘‘, Alide Leesment .,,Meie
saame Tema hingamisse’, EB. Kiil
 Nelipiihi 2rkamine Eestis“, L.A,
Stelleni artikli tolge »Taevarii’
votmed*' ja jarelehiitid.

lest linnas miltigixohad kubisevad.
Kes veel sOja tarvidustest julgeb
on kontrrevolutsionaar.

da jaburamaid utoopiaid kuulutad,
seda enam leiad kuulajaid.
Enamlus 166b seega [abi, et sel-
lele demoralisatsioonile  poltitilist
Sigustust katsub muretseda. Loo-

mulikult pOGrdub ta kohe Eesti

rahvusliku liikumise vastu. Koha-
lik enamline keskkorralduskt ‘ei ta-
ha end alguses mitte ,,Eesti vaid
»POhja-Balti organisatsiooniks ni-

‘metada. Vene sOjavaelasi, kes Jao-
kile minnes maad laastavad ja ela-—
mikke tapavad, kihutasid enamla-
sed Eesti rahvuslike ‘ettevOtete ja

asutuste, eriti Eesti rahvusliste vae-
osade vastu tiles, Nendesamade
Vene vdgede abil vOtayad enamla-
sed 1917. oktoobris vOoimu oma
kdite ja hiljem panevad seisma
Eesti Asutava Kogu valimised, kui
jranagid, et nad mitie ainult ena-
must ei toh? loota, vaid sellestki

vihemusest tublisti tagasi lange-

vad, mis varem siin Vene Asutava
Kogu valimistel saanud.
Demoraliseeritud Vene vagedest
jatkub maa terroriseerimiseks, kuid
Saksa vagede pealetulekul pdgene-
vad nad. vOitluseta, nende Eesti
enamlastest juhid Kaasariisutud va-
raga kOige ees. Kui Saksa vaed

hakkavad enamlased Vene, Lati ja
Hiina punavaeosade abil jalle Bes-
tisse tungima. Venemaalt punavak-
ke kogutud ja okupeeritud Eestist
sunniviisil mobiliseeritud eestlaste-
le luisatakse ette, et neil Balti pa-
runite vastu sOdida tuleb. Pettus
selgus varsti ja 1919 kevadel hak-
kavad punavaest Eesti sOdurit hul-
galiselt Eesti v@kke tle tulema, nil

et nit. Riuhkrandi ,,Eesti punases.

Testamendi |
'mahlakaile lugudele poleyat siiski ,
muutuda James .

.10 — 1982. Evan- |
geelses kuukirjas kirjutavad:~° EB. |
Kill ,,Jairuse palve oma tiitre pa- |
rast", H, M-a ,,Varjupaik*’, luule- ;

vaevalt 45 istkut, keda

"RAAI AATUID

MUUGIL ,VABA EESTLASE” TALITUSES —

EESTI SRAUTLUS  VIISKUMMEND AASTAT

ESTONIAN SCOUTING .

Fred Limberg — ISAMAA. EEST | eveeeetes Lenesecoe

Hind Saah.
$¢ kale
A—  §$1—
— a5
18,-— | 70

EDUARD RUGA graafik ja maalija : — 0

A. Kabin — YVAIM JA MULD

| vas Ivask —- ELUKOGU

0
$1.—

L, Kaagjary — AASTAPUHAD -

piibhitealoogilisi vaatlust

Si

Heino Jbe— LUGU KABIST, LUGU KANNUST 2— 38
Evald Miod — AASTATE PARAND

KUNSTI JARELE |.

Anna Ahmatova—Marie Under — ~ REEKVIEM
Herbert Michelson — KODUMAALT YOORSILE 10.—
Herbert Michekos — SKAUTLIRUL TEEL ....
1 Herbert Mickelson — NOORSOOTOO RADADEL 3.—
Herbert Miichekwon -——- EESTI RADADELT ........ |
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Lean — MOTTELEND — pile ja peegeldacl 5,—
A. Kfiag — 4 DREAM OF FREEDOM
August Eobias — RADUNUD KODUB —

 . pelevteved

August Kubfa —- MALESTUSI KODUSAARELT 2.—
Asrand Roos — JUMALAGA, KARS JA

ERZURUM

_ Ants Vemm — VARJUD (lweleterkogs)
Saime Ektatm — AFATAR (eraietuskogn)
Ants Yorm — MINU HING (enistaskogz) ....

(kolmas valimik vaimulikke vastinsi) ...........
. Juhan Kangar — VAIM, VOIM JA VABADUS = 7.34
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NALG

—
] L=-
3.50
i

—
5,—

s wy suuneeatt ve

$3

2

| Aarasd Roos — JUUTIDE KUNINGAS

TALLINNAS

Johan Pitha —~ RAJUSOLMED
Urve Kareks — KODAKONDUR (lwatetuskogu)
Hannes Ops — KOPUTUSED ENESES .

(lywicteskepu) .

23

3

Hames Oja —- TUNNETE PURDEL

(tanletuskegu) ~

Andres Ktine — MiS.TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL

LAMKUMINE TALLINNAST ........ :

NEEME YAN AVAARA?

VARRAKU JUTOLEHT — aus 0 ON

VARRAKU | JUTULEHT Sivis 1982.

R. Useiala — TAGURPIDI SOUDES

(Milestus! 19%4—1943)

A; Roos — RANDAMAIE (lueletuekoga) .
Prof, Felix Olnas — KALEVIPOEG KUTKES

jin, easeid

E. Senden ,SUDA JA KIVIDY i

(5 vagendit)
RISTSCNAD I |

I, Kilvet — NAITEMANGURAAMAT

RAAMATUID LASTELE:

KALEVIPOEG (Oppe- ja té0raamat lastele)
OPETA MIND LUGEMA I (ippe- ja tédraamat
eelkootisalixtele Jastele vérvitrilkis) ..
OPETA MIND LUGEMA II (Sppe- ja tédreamat |
‘varvitritkis)

eckkooleniistele bastele

|

polzus* kéigest 14 ‘cestlast . tile
jab. See kergendab Eesti vagedele
marksa Pihkva~ vallutamist, mis
omakorda vOimaldab Latimaa .va-
bastamist ja seal pealetungiva von
der Goltzi landesvehri purustamist.
N&hes, et Eesti enamlastest sOjali-
selt asja ei ole, fouab Vene nouko-
rude valitsus otsusele Eestiga rahu-
labiraakimisi alustada, mis 2; yeeb-
ruaril 1920 Tartu rahuga jOpevad.
Seega on enamiaste avalik sOjaline
vOitlus Eesti vastu otsas ping» al-

gab voitlus porandaaluse oonestu-

se teel,

Enamlased ise tunnistavad, et
kOige hbilgavamal. Gitseajal, 1917
sligisel nende Tallinna organisatsi-
oonis olnud:- 6000 liikme ‘kehta
 leatava
miifrani vOis haritlasteks lugeda“
{,.Doklad6 11 kongressa Komuinter-
na’. Petrograd, 1920, str, 299).

Needki arvud naivad litaldatud;
pealégi oli tol ajal Tallinna mere-
kindluses veel ma@aratu hulk vene-
jasi, Haritlaste ary Eesti enamilas-
te seas on tOepoclest veel palju
viiksem ja neidki, keda seal sOr-
medel vib dra lugeda, on teatavad
ostinholoogilised isefrasused enam-

laste ridadesse yiunud, Nende taht-

saim agitaator V. Kingisepp, 1913.
aastal Vetsheka liige, oli hévitusli-
ke kirgedega haiglane kinik, kes
oma] ajal Peterburis ,,kuldse noor-
soo ‘kassi-jabtidest asjaarmastaja-
na osa vOttis. Eesti enamlise valit-
suse esimees J. Anvelt on enamlase-
na sama tillipifine.fanaatik, nagu

ta seda varem oli educrakondlase-

na ja alati karsklasena, Enamlaste
valitsuse liige A.. Vallner, Kes mul-
du poliitikast kOrval seisnud, laks
enamlaseks haavatud auahnusest,
kui teda 1917. a.

slpisel enam

50 |

www

Maapiieva esimeheks tagasi ei va-
litud.

Festi haritlaskond on enamlu-
sest alati cemale hoidunud, esiteks

selle Vene miustasajalise kultuuri-

vaenulisé hingelaadi parast, teiseks,
sest et enamlus Eesti rahva ajaloo-
list Wlesandeid ignoreeris,  eriti

maaklsimuse lahendamist: nimelt

seisis enamlus hes Balti parunite-
ga mOisate tikeldamise vastu. Kut
Festt rahvas niisugusel ajaloolisel
siimapileul, nagu seda. Vene revo-
lutsioon pakkus, oma aastasadade

suuremat ilesannet poleks Jahen- —

danud, siis oleks mitte ainult rah-
va juntide, vaid ka rahva enda elu-
Oigus kitsitavaks muutunud.

Enamluse péritola Eesti elute —

vOOrast merekindluse maailmasGja-
acesest uimast, tema nOrkus Eesti
rahvahulkades ja.eriti haritlaskon-
nas ning yaenulikkus Eesti ajaloo-
liste pilidluste vastu, mairasid Sra
Festi enamluse iseloomu méirksa
teisiti, kui see Venes kujunenud: ta
sai Ithtsaks kasikuks yOOrale ya&li-
sele vOlmule, kes ainult sel teel
end Eestis’ lootis. maksma panna,
kui rahva eluj6u murrab ja rahva
eliidi terroriga dra havitab, .—

Ei: ole mitte juhus,
cnamlaste ajalehed Eesti riigi ja
rahva vast Vene mustasajaliste
sSimusOnu, nag ,,poialriik’, ,,kar-
tulivabariik™ jne. tarvitavad, mille
sarnascid ka tikski Vene pagulane
oma kodumaa vastu suhu ef yOta,
See oma kodumaa ja rahya loo-
duslike omaduste mOnitamine ise-
loomustab rohkem, kui mingi muu
asi Eesti enamluse kOlbelist tasa-
pinda. Enamlus on vaenulik mitte
ainult mOne Eesti rahvakthi, vaid
Fest! rahva kui niisuguse vastu.

{Jarench)

et Eesti

Se eae

mr Srl a a a
Fr ni a Seo
—a=" = cs ed ee | nh ee .
phe sete Ear ee a eRe a
F, wv. : 1 1. - . . 4 =
| ee Fr gee ag a ‘an — ie “7s oo.
* 15. ee ee Te Ee _ hl —_

om be . 7

ral c L

te tee

op
SR ere

pe Te emai a eR Fake =o ee =
= a, ae oe he Gr TLE S-- ‘7 ahr ae 7] = “ = Ls a
ar ere et ee a Re Fg PER RE a Re pe a pe Arne pat gl Lae

oo
a ee

. a - me mee a —

——_ = . nt ee Soothe . w= = -
_— mo An . = ra .

Peay Ee oP. lee tera

atl ee

-
—'
=o

a
pai

1. res ae oF
Fa Pra
Eee — a

_

gee