ON 6? .

: Barid

iresti N. Liidus

ga varustatud --—

tei juhtide ni-

meeste . surma’

Leonid Brezh-

les maddunud.
iste kirjadega -
| ajalehtede le-

parteitegelane
yaike — pidi
iiistes pidevalt

mlmevi konedest -

e juhi tarkust
Simeid. Niiiid,

Grezhnevi sur:
:Valikkusest: ja

ning téma ase-

Ws siurus —

st austatakse

tagasihoidlike
Pea. = Surnud
ukohas, Mosk-
Erospektil asu-

ajas, on seina.

ist plaat, mil-
argmine tekst:

52, aastast ku-
nunistliku par-

use, rahyusva- .

_ Ja. tédtava
~ neljakordne
ja sotsiatistli-
Leonid Hjitsh

_on' tsellofaa-—

mip nirisinud
potis kasvav
fannatab vee-
ed. méiduyad

e sissekiiky
ur, ilmse itks-

2 Ainsatki pil-.
- ‘endisele elu-

vast selle al.

ii Lenini mau-
slikule kohale
Mayad nid
suv Naberezh-

e, tiumaener: |
kuja, tks tan: -
Gstused. Kaht- _

ehele, kes: oli
Pasi Venemaa
aalimpeeriumi
. Kid ta sop
aid omakseid

teaiimine, et

ikult unustatud

neste teadvirses

emast ei taha—
ka tema endi--

hitluskaaslased,

irovalamlikult —

paras, .

a voimulolekn
asemele ker-
seni avalikult

udseit kritisee.

ri, materdades.
toolisi ja min-
peti, Koik need

it Brezhnevi
sipliini langus

sid tohutate di-

Eiidus Lenini,

ja Brezinevi. - F
rlike yoimupii-
ijast Andropo- -—

tegelasest on
2 motted tina
itamisel, kuna
ast =o minnakse
na kommunist-
» Lenini ja te-
r igavese au-
tema nime ja

es fra kasuta-
flased. Lenini-

id, ‘mérvatud,
tad ning maa-

plaane. viljele. |

aris kindel, et

ila. motete wad-

 eritilgenduse
)-ka Andrepov
‘plaane raken-

ku parte ‘prae |

avad igas kuus
bataidu, et tos-
mrtei populaar-
nude pool sue.
idameis edasi
t Solidaarsust
Walesat. Pools
MAuMIsS nime-

indise Solidaar- .

‘5a temhelda-

I jankiks®, / kes.

Hkult Reagani
 (Jareneb) .

-amiliigile teos
S$ On: |

aska |

- VALVEARST

NADALALOPUL
1, i218. sept, |

Or T. Maimes, tel, 469-1322

24, ja 25. sept. |
dr, TV. Kuutag, tel. 781-6141

"VABA ERSTLANE ‘eisipfieval, 13. septed?”

* ESTO.84 Teatrinddal

il |!

7 . 8 Le) ve . ate, . - .
. ee ee ea a at snr = . . al ee eed Pe) baie “ht "8 ‘Med ep ee

783 — ‘Tuesday, September i3, 1983

Edgar Heinsoo ordinatsioon

Teatritoimkonna esinaine Lydia Vohu jutvusto? ahprogrenni en
Kolm. ndidendit esiettekandes

Eelmistel Ulemaailmsetel Eesti, (agentes eee
Paevadel on vga olulised olnud [eure een emer ere

cesti teatrietendused. Paljudele
peolistele on eesti teater olnud kat-
tesaamatus ulatuses, mistottupaku-

HE tavat teatriloomingut voetakse.vas-

Y. Puu stipendiaadina
USA-sse

‘Moé6dunud. adstal. oma2.ema abi-
-altumise kaudu Tallinnast Toron-

tosse jOudnud noor eesti, vituldaja
—Viljar Puu s6itis méGdunud’ néda--

lal. Uhendritkidesse, Tulsa linna,
et seal Opmguid jaitkata Cral Ro-
bertsi ilikooli muusikateaduskon-
nas, Esimesel semestril Spib. V.

_. Puu. peamiselt viiulit: ja orkestri-.

mangu. Ta viiuliépetajaks on Tul-
‘sa. slimfooniaorkestri abikontsert-
meister S. Anderson: ja_orkestri-
‘méngus; ning hiljem ka. dirigeeri-
muses, juhendab' teda’ kunstitea-
duskonna dekaan B. Epperiey.
Viljar Pau pédses Tulsagse edasi
Oppima stipendiumi l&bi, mille va~
hendajakes oli Denveris tegutsev

eesti pastor E. Meiusi, kelle poeg-
‘Daniel tOpetas m6Gdunud kevadel

O. R. iilikooli, Tulsat peetakse

_mitmel pool maailma Gli pealin-

naks", ent samas, on. linn kujune-
aud ka tiheks tthendriikide Vai-
mulikuks: keskuseks, kus on palju
kirikuid ning wusulist aktiivsust.

- Gral Roberisi tilikoo!l ja selle kér-
vel asuy ravitsentrum ,,City of
Faith” on nii Tulsa inna kui ke

kogu Oklahoma| osariigi ttheks: ar-
hitektuuriliseks ja organisatsioont-
liseks vaatamisvilirsuseks, Uli-

moodsas ttlikoolis pannakse teo-

loogiliste ning tildhariduslike. aine-
te krval eriti tugevat rOhku spor-
dile .ja muusikale. Suurte riigitili-

kKoolide eeskujul antakse Iootust-

andvaile noorile stipendiume mo-
femal ‘alal: Viljar Puu k6rval. alus-
tab k&esoleval stigisel .Tulsas usu-
list Opinguid veel teine eesti noor-
mees Toronfost, nimelt Viljari
isiklik sOber. Kenneth KEaastk, K.

‘Kaasik, kes l6petas Springfieldis

asuva Central Bible College, Opib

' nid koos oma ameernkiannast

abikaasa. Lynniga. Reema” publi-
koolis. |

Kommentaarid:...
 {Algus Dc 2}
poliitikale ning tegevat enda sellega

_ poola rahva silmis naeruvidrseks,
_Partei peahdalekandja ,,Tribuna

Ludu“ yiidab, et Walesa elab wh-

. ket ja muretut elu valismaait saa-
dud rahadega, samal ajal kui tei-

sed noolakad majanduslike tagasi-

Wbkide ja kriisi téttw on swnnifud:

kannatama. } a
Kuid vaatamata nendele kaltale-

| ~-tungidele Walesale ja Solidaarsu-

sele el kai kommunistlika parte
kisi: Poolas kuigi histi. Partei kat-

sub meeleheitlikult siilitada oma

iwhtivat positsiconi ithiskonnas*

_ kui partei liikmete read hérenevad

valjalangemiste tottu pidevalt. Saa- 2
dud andmefe ja informatsiconi poh-
jal on. Peola kommunistiik. partei

kaotanud: parast Solidaarsuse ra-
‘jamist umbes neljandiku oma lik-

meskonnast ning praegu kahaneb
parte likmeteé ary, umbes 5000 isi-
Ku vorra nadalas, .../... .
‘Kahtlemata on sellel poolakal. ti-
line digus, kes iihele ladneriikide
ajakirjanikule ubkelt kinnitas:
»Kommunistid on siin valitsenud
_ jauba’ nelikiimmend - aastat, kid

nad pole suutnud vallutada mie.

-raliva hinge.‘ |
Ckupeeritud Eestis areneb pollu-

wnajanduses igasuguste asja- ja.

ametimeeste juurdekasy palju. kii-
temas tempos kui toodangu tous.
Nii nditeks leeme parielajalehest

,,Rahva Haal‘* 28. juulil s.a, kelite

meest kujutavat pildi allkirja, mis

- kélab jargmiselt: ,,Sddtade kenser-
- yeerimise sektori juhataja bioloe-

giakandidaat Martin Libu ja insti-
tuudi -mittekoosseisuline teadur,

| _gogeva rajooni Saadjirve kolhoasi d
sdidatoutlemiskompleksi juhataja.

Hans Aru . rohumahlaseadme - due
res,‘

Nib, ef venelaste noolt eestlas-
tele pealesurutud sotsialistlik pil-
lumajanduse siisteem on erakord.
selt ,,taiuslik“. a |

: AMY

tu avasuli. ESTO-84 teatritommkend
on. tuleval .aastal toimuva pidustu-

se teatrilise kava koostanud ja see fi

on Kindla yormi saanud.
Lydia Vohu, ESTO-84 Teatritoim-

_komna esinaine. andis informatsioo- }
ni lavastuste iile, mida pidustuse WRF. <x."
ajal pakutakse. See on ile ootus: fy 0° one

te rohke, sellejuures on kelm ees-
ti draamateost esiettekandes.
Lydia Vohu iitleb,

to6rohke ‘aasta seijataga ja teine
tdoronke aasta ootab ees, Kirja-
-Vahetus eesti-teatriiega ile kogu

-maailma, saalide otsimised, eelar-

ved, analiitisid, koosolekud, naidén-

_ dite lugemised jne. See koik on ol-
nud. aegavottev, aga ka tagajarje-.

kas tét. Saalide valik on tehiud,

—samuti teatrid ja nende lavastused.

Uldiselt voib iitelda, et teatrite
osas on soovijaid olnud rohkem,
kui Esto-84 pidustused neid ajali-
selt vastu .votta suudaksid.. —
Raakides teatriie asukohtadest
muargib ta, et saalide osas on valik
jdanud Castle Frank High School’i
auditooriumile ja Ryersoni teatrile.
Valiku viga tahtsaks teguriks. on
olnud — asukoht, mis oleks katte-
saadav koigile, nij kilalistele kui
.ka torontolastele. Castle - Frank
High School asub Castle Frank all-
maa raudteejaama juures,’ olles
Eesti Majale vaga lahedal ja ainult
kaks. peatust Yonge’ ist ida poole.
Koolimaja asub kKauni pargi. kes-
kel, Saal on a¥ar Ja éhujahutusega.
Ryersoni teater on. torentolastele
juba tuttay ja samuti . asukohalt
viga sobiv ka kiilalistele. —
-Tulies- esinevate teatrite juurde
litleb L. Vohu, et teatrite osas on.
meil esimest korda.voimalus tere-
twemast titelda Adelaide Eesti
Seltsi Teatrile: Austraaliast. Kiita-
kosti toovad meile veel New Yor-
gi-Eesti Teater ja Lakewoodi Eés-
ti Teater. Toronto teatritest on
kavas Eesti Rahvusteater ja Eesti
Rahvusteater Kanadas ning Noor-
teteater. Kuna repertuaar.on vaga
vaheldusrikas — nii draamat, ko-

mobddidt kui ka muusikalayastusi

({nendest 3 esiettekannet), on publi-
kul. suureparane valikuvoimatus
vastavalt oma soovidele.
Alustades ringkaiku bi kavas
olevate teatrite ja neile madratud:
iahtpaevade, selgub at laupdeyal,

7. juulil toimub Esto-84 Teatrini- .

dala-avaetendus Seedriorui, Eesti
Rahvusteater esitab- Asta ‘Sd8dori
lavastusel loébusa rahvatiiki — J.
Metua ,JURI RUMM", mile on
vabaohulavale. kohandanud Ain
Séddor. Robin Hood ei’ ole ainus,
kes vottis rixastelt ja andis vaes-
tele, Legend radgib, et Jitri Rumm.

oli mees, kes oskas saksa paruni-

te kulul elada nii, et eestlased said

osa rohujate rikkusest ja nalja ning 3

naeru moisnikkude arvel.

| Programm om ehuitatud lavatess-
te wudsusele, nii esitab es-

maspaeval, 9. iuulil kell 7.30 Shtui.

Muusikat ja kunsti Mis

nToiAj ja O Kotkajarvel.

_ Metsaiilikooli disia loppenud kursusel oli: rohutated ka kuesti o

Rome

et Esto-84 : an 7
 teatritoimkonnal:‘on olnud vaga «2.

se mele ajaloos unustamata ja tahtis,
pet ane Sel aastal meéie yoitlesime ja
pee voltSime endale iseseisvuse, Selle
Beene ajalargu laustal kulgebki muusika-
“Weert |S eValt likuy tegevus, kujutades _
eee igaPHevast oly ja meelolusid, ‘olles
: pa rohkete scole-, duettide-
[aston ee kogu tege- -
- Kolmanda esiettekandes sleva
% {0004 esitatakse reedel, 13. juulii
a Castle Frank Hich schooli auditoc-
2 riwMis “kell 239 p. i. Esto-84 Teat-
i rinédala viimane lavastus New
y Yorgi Festi Teatri poolt esiette-
ma kanes Asta Willmanni. ililébus
Wee TRUMMID PEAVAD OLEMA*,
"ee Ast? Willmann’i lavastusel. Traum:
mold Deavad olema‘ vol kuidas Ta-
-pikU pere Stokholmi Ulemaailmse-

| , tel? Festi Pueyadela-. sai, on naeru- -
Ryersoni teatris Eesti Rahvustea- putangyj] likkuv, meeloindelt - ja

ter Kanadas. Riina Reintku lavas: lustakuseit fipris -vahelduv farss
tusel esiettekandes Gert Helbemaé jhe eest} perekonna tezemistest
ajaloolise draama ,,TALLINNA. yaasajas aga mille juured ulatuvad -
VALLIDEL" (,,Reetmine vere vas- {, Koidula jandisse ,,Kuidas Tapi-
tw}. Naidend on meie maa aja ku pere laulupidule sai‘, kirjutet
loo sajandites kestnud voitlus idast iggo Failimnas teimuva laulupes
riindavate moskoviitide vastu. Nal- jaoks.
dendi lépp — Tallina valid plist: :
sid ja Tallinn on -vaba. Neile liitub veel Toronto Noorte-
Esmakordselt. tuleb kauge kiila- ter, esitades Endla Komi jah.
lisena Austraaliast Adelaide Eesti timise] dramatiseeringu Oskar
Seltsi Teater,-esitades teisipieval, Lutsy meistersaavutusest , KEVA- -
10 jwuli] Castle Frank High Schoo- DE”. Nii vanadel kui noortel on
Yi auditooriumis. kell 7.30 dhtul voitnalus iiteida teretulemast Paun-
kauge. kilakostina Austraaliast Vere koclipoistele ja kaasa elada
tuntud. kunstniku ja skwptori Gun- Joosep Tootsi seiklustele. Selle.
nar. Neeme suure filosoofilise vaar- eleNduse paey ja asukoht on prae-
tusega mniidendi ,,MOSAIIGID™. £4 veel kaalurnisel.
See miottetihe ndidend Jahkab 2r- mos. a. way. ,
mutult ja analiisib armastust, kar- pink algatas Esto-84 teaizl-

, -teesklemist, séduri-- iprojekti — viilja anda
ema ootusi ning ahastust ja noor: “ol Béidendite Teatmeraamat (Ka-
mehe unistusi. rindel, Mosaiigid" taloog) “paguluses kirjutatud nal-

ine, kuid mitte dzrmuslik- “Mest, —_ dramatiseeringutest,

i snot y ia ealiuures vaata- Ure: ja lastendidenditest. See on
jale elamuslikult, ‘ideedelt ; ja’ prob- moeléud kasiraamatuna mele bree
leemidelt méistetay: ning omane. puste Ja tulevaste | poivede naite-
Nadala kulminatsiooniks on ope- juntidel es samal Aajal tutvustaaes
ratiavastus keskniidalal, 11. ka mee naitekirjanikke globaalses
juulil Ryersoni teatris kell 2.20 iuatuses. See suur projekt, mis
pdrast léunat ja 7.30 ohtul esitab
Eesti Rahvusteater Priit Ardna:—
Irma Truupollu. opereti .,,.KALURI-
NEIU“, lavastaja Lydia Vohu ja
muusikajuhi Roman Toi koostéol.
Sarava muusika taustal muutub
elavaks viike kalurikiila kuskil
kaunil. Saaremaa rannal, samuti_
pealinna suurlinlik elukeeris om: - Lépuks voties kokku teatriala
intriigide, ballide, armumiste, si- tahtsust eesti paguiaskonnas, titleb
damevalu, nalja ja naernga. Seal Lydia Vohu: Teater — kui tiks

LYDIA “yoRU

head-vastukaja. Meie loodame, et

maailmas sellest osa votavad. Siin-
kohai avaldan yeelkord iileskutse
Gesti nditekirjanikkudele - — astuda
uhendusse Esto-84 teatriioimkonna-
ga, kes seda pole veel feinud.

on silmale, korvale ja siidamele. tihtsamaid kultuurialasid meie

Pole ime, et ,,Kalurineiu“ kujunes emakeele sdilitamisel, on suutnud

eesti menukaimaks operetiks, mi-. vabas maailmas tegutseda ligi 40-
‘da’ mingiti Estonia teatris lle sa-_ aastat. Ja seda mitte ainult tanu

ja korra. nendele teotahtelistele nditlejatele,
- Kiilalisena naaberriigist esitab kes té6 korvalt ja uneajast ddtun-
neljapieval, 12. juulil Ryersoni teat- didel on seda armastatud kultuuri-

Tis kell 7.30 ohtul Lakewcodi Ees- ala viljelenud, vaid ka vaga suurel |

ti Teater esiettekandes JLembit. midral méie sirge seliaga ja in-
Kooritsa muusikali ,,1919‘* Leida telligentsele publikule, kes on
Lepiku lavastusel, Aasta 1919 on médistnud teatri tahtsust meie rah-
ya kultuuris ja kelledega kasikaes

tGttades ja teineteist toetades, on

taater yabas maailmas sttuinud te-

gutseda tinaseni, “Roémustay on ka ~

see, et meie noorte hulgas on teat-
ri alal tugey jirelkasy kujunenud
ja Esto-84 Teatrinadalal on litu-
nud nii noored kui yanad tihiseks
—pereks, et pakkuda publikule oma
parimat. oy

See pere on seekord viga arvu-
kas, -kokku kuni paarsada. Sellega
on teatrietendustega ka arvuliselt
edasi mindud. Kui 1972. a. Eesti
Rabvustéater Kanadas andis kaks
lavastust yiie etendusega, lisaks
iiks tester Rootsist, Lakewoodist

muusika kahe Iektoriga: dr-id Roman Toi ia Taave Virkhaus ja eed ja lasteteater, kuna avamispieval

nik-pedapoog Hardo Keck. Lisaks joengutele viljeleti kunsti hevirin
gides, Heine Ainso oma loengu ja opperingiga Projektecrts Resti tn.

fevilkim.

Kui Taavo Virkhaus oma ette-

Kandes Best] muusikateatri stinnist

tegeles rohkem muusikaajalooga,

sts Roman Tot ettekanne Artur
Kapi iihest teosest oli. sukeldumi-—

ne muusikasse. Kapi kantaat |,,Pai-
kesele“, mida referent esitas heli-

lindilt, on tiks eesti muusika klas-
sikalisi tecseid —- kanti ette Esto-

nia teatri pidulikul avamisel 1913
Ja on meelisrepertuaaris ka prae-
gu. Roman Toi loeng oli viimane
selles MU-s. 17 aastat tagasi olf
Toi avareferents — A ja G, mida
oma sinavOtus ka alla kriipsitas

. Olev Tr&ss. Muusika huvirin-
ais juhatas Tot koraalincotide kor-
raldamist ia Opperingis tutvustas

Virkhaus eesti heliloojaid, nende-

t6Gde naidetega helilintidelt. -

Kujutavkunstnik ja kunstipedac

goog. Hardy Keck esitas kaks val-
gupitidga] ilustreeritud ettekan-
met: ss! a

Ainso’le kelle ettekanne  ,,Kas

. esitas Kesti Rahvusteater Seedri-
~ orul H. ‘Raudsepa »»Mikumardl”,
SiiS Seekordne programm on laiem

| ja Kolm tidd on esiettekandes.
icunsti-filoscofilise > ABIDE

flaazh ja kontekst* ning eras.
te oma loomingust.

Teatritoimkonna esinaine on Ly-
dia Vohu, abi Erika Veskimets,
sekTetir Elsa Vellner, liikmed Val-
Vello Salo oli. olaud tegev Hardu ly. Voitk, Kaaray Séddor, Asta S6d-
Kecki referaadi viimistlemisel, nii dor, M. A. Tammark ja tehnilis-
et see oli kuulajaile nauding ka teks abijoududeks mehi.

Keeleliselt. Keckt kunsti huviring ;
tegeles maastiku skitseerimisega,

Besti _ tulevikku projekteeritud. |
Oppetegevus oli usaldatud. BA-. y eet A
TUN’! juures tegutsevalé Heimo- t cipode j¢'m moobli
ne ,, eemiline puhastus
Festi] on tulevikku“, vaatles ise- Stain “ hinna sees
seisvuseta vaikerahvaid, kes. plitid- S8iitabe, elutube ja koridor |
levad iseseisvusele samuti- nagu

eestlased. Referent vaatles iseseis $59.95

vust vGimaldavaid. olukordi ja te-. Pensionaride kortereile hinnaslat-
gi selle saavutamise peamiselt ole- _ s
nevaks selle rahva hoiakust Ainso - Sania akende pesemine, -
Sppering kasitles ‘Eesti tuleviku
‘suhtes tehtud plaane, millest nn.
30 a. plaani estias selle autor
Rem Taagepera.

Peeter Valing
om vel 690-4961

I,

nouab palju tédd; on leidnud seni-|

koik eesti nditekirjanikud vabas |

‘Usuteadase kandidaat Edgar Heinsoo valiti EELK Toronto Peetri ko-

guduse abidpetajaks koguduse noéukogu koosolekul 21, juunil 1983, EELE - -
pohimadrusie kehaselt koguduse noukogu valib abidpetaja.

Edgar Heinseo lépetas McGill’: ulikooli usuteaduskonna 1992, aastal ta
on olaud preoviaastal Toronto Peetri koguduse dpetaja Andres Tauli
juuores. E. Heinsco on ka osa vitnud Usuteaduslikust Institundist ja

Giendas kiaesoleval aastal kdik EELK konsistooriumi eksamid, Teda

ordineeritakse Speaja ametisse piihapZeval, 18. septembril kell 11 hom-
mikul piiskop Karl Raudsepa poolt. E. Heinseo jaadb tedtama Peetri
koguduse juurde abidpetajana. |

C. OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervisliknd toiduained, vitamiinid ja’ mineraalid.
Nonanne ja sobralik teenindamine eesti rohuteadiase peoit.
300 Danforth Ave, Toronto, Ont. M4K 1N6 — Tel. 463-5125

VABA CESTLANE
kaks korda nadalas

_'Yaljaspool Kannda's
Aastas $48.— $58,—

Maksab Kanadas:

$31 —
916s

KIRIPOSTIGA + SAATEKULU

: Kanadas:; Yaljaspoc!

ss BRamadats

@astas SIZ + $30— | $44—

pnoolaastas $28 am + $19.50 | $22.—

yeerandaastas $15.—= + $9.25 | $i1—
-YALIASPOOL KANADAT je USA-d:

LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolasstas $28.— fa veerand-
sastas $15.— + SAATEKULU = aastas $66.—, poolnastas
$33. ja yeerandaastas $16.50 ——

Aadtessi muudatus 50 centi. Uksiknumbri hind 60 centi

Kanada sadressidele palume mérkida ,POSTAL CODE fx
USA aadressidele ,,21P CODE"

Pangatshekk voi rabakaart kirjotads
Free Estonian Publishers nimele,

Poolaastas - $26.—
Yeerandaastas 314.—

\-

Tellimine saata:,
—VABA FESTLANE
1985 Leslie S$i., Don Mills, Ont.\M3B 2M3

Palun mulle sata ‘VABA EESTLANE sastaks fl poolaastaka /
. veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates . uesuseseseattecseseanes
veceuauduatgeeees we LB . Tellimige katteks lisan $............. slimjuures
rahag / shekiga f rahakeardiga, (Raha siate ainult at itkiclas).

—