‘LAHKUS MEIE ARMAS VEND, ONU, RISTUSA JA SUGULANE KALIO PALO Sindinud: 14. mail 1918 Yorus : Surnud 19. oktoobrit 1978 Tallinnas oo, ' ey ST i AS Ay oe Poe cr Besta > paolt clisatud ja tcaditsiooniliseks kuna : MATUSEMAJA @ : | fitaw Torontot 2 Matusemaje ou file 113. aasta teeninud Metropol 3 ; Sama perekonna poolt. valjakuiunenud traditsioonidega. Moderniseeritud avarad rvumid, killaldaselt parkimiseruumi. Vaiirikas teenimine T. L. MORRISON. — - 68% Sh erhourne St, Toronto, Ont, | Max LBS i | | ‘Telefon $24-1498 — : pa = se rire cage egg ipa en ag ae ae tg a mm tes eee Bt aa tlre toe oe tel lt 9 res ic: Tne aL Ik = 1 a a oe eit Sete Ws Tor a ee gy cobs eee ae es oO a eo A " tale Loar Aiea rch a ~ Be F Pers Oh eee oie a aa obra at # a ze Dar at ae a at m= - aa Watered a F. Le, 74 [oa ay ee ri need a areas r re q rr re aia sar ere ah ae . oy J ies rte rescore or ci Sr: ti ae yest aoe wn fee pee res ies teeing santa ar Ee Rea 7 a ne 7 an = ae Biter eaneemepeanad 0 ra i ee , = 1 Se , é Ree of ar, a Le 1} Sot ce ae # A U AK KI Iv 1D | Eesti ettevote — YONGE MEMORIALS LTD. 2013 Yonge St, Toronto @ (Davisville & Egiimtom ~ vahel) 487-2547, Shiuti 447-1206 | | Neu Y Vier” | _ KANADAS © | -‘Armetused ja testamendi- nairandused on tulumaksuvabad. _ Annetaja soovid taidetakse. 958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6 @ Besti Skautlike Noorte Meleva Rootsis juhatus otsustas. korral- dada. jirjekordse leerilaagri 1979 sivel Metsakedus, See toimub ‘uteriusulistele. Kui on ktillalda- - -selt soovijaid,..toimub leerilaager } ka ap. digeusulistele. Laagri vas- _ tutavaks juhiks on Aino Miks. » = Valgiarvelt, Vorumaalt. - Sligavas leinas 7 - (DE abikzasaga . os | a re cis ie a ee) eee oh he wt =k a fea : anf eed oe rt eee pene Ee IE he LS Cage Fo a PELs kvalifiteseritud personal ja oe A PPL as ory ae ee ee ee 4 - Funeral Director ES | Prof. Edgar Kant D carnud Rootsist saabunud informatstao- ini kohaselt suri Lendis. iildtuntud ne a a eesti feadlane 12 Tartu ; tilikeoti ee lyiimane rektor ja majandusgeo- praafia professor Edgar. Kant, kes. oli siindinud 21. veebruaril 1902. aastal. Professor Kanti elukuunla kustutas vahjahaigus, mille all ta cli kannatanud juba pikemat 3ega, | Professor Kant tootas pagulaspe- rioodil Gppejouna Lundis ning oli stal ka majandusgeograafia pro- fesseriks, luues ise Selle Sppetooli. Lihematest omaksetest jai teda leinama poeg perekonnaga. Braslilias Suri vanema |polve eestlane ‘Sao Paulos, Itaquera ,,Vanakes- te linnas’, suri 4. oktoobril yane- maitl sealseid eestlasi, 94-aastane Mihkel, Errits. Kadunu parines Oppinud ratsepaks, randas ta 1905. a. Pe- terburgi,. kust ta 1918. 4. tagasi saabus Hestisse, tegutsedes Tartus ratsepana. 1930, a. rdndas ta Bra- siiliasse, kus fai elama Sao Pau- losse vaikse vaheajaga ka Rio de. Janeiros. | M. Ernits oli agaralt tegey Bra- clilia eestlaskonnas, kus ta oli ise- ‘seisyuse ajall Kodu-Kesti: esinde- jaks Yalis-Eesti Uhingus. Kui va- \nadus katte joudis ja ta aastaid ta- Saititame c oma » kunstividirtused RESTE KUNSTIDE KESKUSE -KUNSTIHOONES Annetused ja parandused fondi ‘on TULUMAKSUVABAD ria ace 3 BES | 13 ene seg) : Pe ti: s PAG a 3 = wot ett Pn : he i See = ae i eee Oe ple tang cae ee RB ae a ee ee Ree tC aed Pk Ul ates apt a 7" ST tee ee a : FE t = be ear er erg er ~ he at ae ye ee dee ae ge 4 "oh Saree, noe FF, ae r Veal 1 hati 5 Us ee pet | Pa ir oD geet in Lae mia : Srriaeag | nt pai 7 \ r — ==" of aa a UF, aa ai tee oJ Fr eo ae Faer eet mee ical . Tr. vale stn =" oe pn. neta a ‘ anal anes ae re ete oy cry re, RE Ee al cer a ee aa ir tee i ea maT Pe, ie Haan Lae gay aah ate Beebe PANIES oe sce pgee reel “ne : ' a F 1 1 1 a a ow | Fa ‘Se . A gasi leseks jai, paases ta elama vanade jaoks ehitatud linnaossa. Seal elas ta 25. eluaastast alates. Ta oli pidevalt huvitatud eestlaste elust laias maailmas, lugedes eesti lehti. Veel.. 30. septembril tahistas «ta oma 94. siinnipieva. at + = fea a ial aT a wg ten a ee Ace Ports va - Vastuseks kirjutisele r| Raske uskuda™ VENNAD perekondadega SUGULASED 3 Rahvuskonoresi (Algus Tbk. 1 . i tt. B. Kesknéukogul on pmgute- fa | vaid kebustusi, et eesilast KOS meaiimea osades meié vabadus- (| voitluslikule | ; siigavamate problesmide suhtes i elavana, holda.. Fest] Vabarligi esinduse poolt tai ‘korisul A, Linkhorst tervitusi «Al ja ‘parimaid | if | heaks kordamineluks. spove ioosoleiku ' Koosolekut” tervitas peapiiskop _EIK. Veem, ‘kes oli saabunud New 4) Yorki. Ta markis, et otxumeenili- (se lifkumise kaudu on Eesti Ey. “ec Lugeja kirjutap Minu ‘sénavétu ite Toronto ies ti :Seltsi iihel peakcoselekul, nis lithidalt: oli refereeritud . ,,¥a0a fa | Kestlases, on Reim Andre raevtl Bes | nud, mille ta esile. tdi mulle ma Va telefonikénedes (mul oli ‘kiiblist -ROSAR-MORRISON . @ -BUNERAL HOMES LTD. Ai pealtkuulajatena) ja ta on sda ea(korranud ka ajalehtede. ringides poe |ning viimati ES | pealkirjaga Raske uskuda", ir | fe8 177, 19. okt. Viimases on valjendu- feeised pehmemad, kuid oma nme »Vaba Festlases" kdrvale on lisatud veel kelme 100- mae irema niitleja mmed, kes pidavat mlolema Kanada Eesti Teater “jia- tus. Minu sonavétt Tor. E. Sets | peakoosolekul ei clnud kellegi yas- tu isiklikult sihitud. Olles 25 aastat olnud selle seltsi litkmeks, oH mul | digus selle tegevuskava arutamisel ome soove esitada R. Andre kaest luba: kitsimata, kes pole teadaole- valt ei TWS-i ega ithegi teise eesti orgi lige ega ei vota osa ithestki iiritusest, oma dollarikese ing muida oma moraalse toetuse and- misega liritusie. Kuna Rein Andre kirjutis Ras ke uskuda“ on sikitud minuie, la batagu mul esile tuua jérgmist: Tor. &. S-i peakoosolekul: selgus, ef Selts noorendatud juhatuse. all_on tegeyuses aktiviseerunud, dikmete ary tOusnud 400 peale ja tha suu- renemas, iihenduses sellega tege- vuse mitmekesistumine ja hoogus- tamine. Soovitasin muuhulgas piiti- da yétta noorte teatri tegevus oma tiiva alla ja seda pGhjustel: 1, Uha on mérgitud, et head noo- | Luterlix Kirik . thenduses kogu maailma kirikutega kirikute Maa-|- imaliidu ja Luterliku Maailmalii- du kaudu. 1976. a. tehtud esildis kitiku olukorra kohta okupeeri-} itud Eestis on dratanud laiemall tahelepanu. Niiiid on Hestist saa- bunud wus suurem iileyaade Kiri \kute olukorrast, mida tehetakse levitada, Moédunud aastal tetdkis kontakt ka Vatikaniga. VYastates U, Peterses soolt. esi. tatud kusimusele, kuidas hinna- ta poola paritoluga isi paavs- . tiks valimist, mirkis peapilskop, et laanemaaiimas iildiselt ¢j —osata hast] tymber kite, Mosk- vaga, Niifid on paavstiks isii, kes teab, kuidas Moskvaga tuicb suhelda ja kes ion juba- markinud, et ta ei. kavatse usuvabaduse noOudmisel olla tagasihoidlik. Sellest yoib ol- Ja Kasu. UEKN 1977. a. ‘tesevuse aruan- ne 1977. a, kohta oli esitatud kir- jalikult. Kesknoéukogu on pannud rohku mitmesuguste kontaktide looamisele. Euroopas, vGites oma Sealsete esindajate keudu osa mitmesugustest. rahvusvahelistest konverentsidest. -Korraldati ka tilemasilmne aktsioon Eesti klisi- muse tutvustamiseks seoses 1980. a. oliimpiamangude regatica ja 1978. a, Balti regati Tallinnas keor- raldamisega, levitades laialdaselt vastavat margukirja. | Uldisele aruandele jérenesid ltihitilevaated erimaadelt. tr. EB. Kesknoukogu peaesindaja Ule maailmses Balti Noukogus I. Fleer tutvustas Balti Maajlman6u- koou terevust ja hiljuti tobmunud Balti Foorumit, kus neljas eriko- misjonis arutati balti rahvaste va- badusvoithise ‘ktisimusi. red, es Lpetanud Tor. E, Si ™ edaspidi . eesti elust osavdtuks. Skautluse ja rahvatantsu kérvale oni soovitatud teisigi. | 2. Naib, e¢-noortel on huvi teatri vastu. Teatritegijaid on olnud mit- meid ja teatritruppe samuti. On ol- nud ja organiseeritud EF: Maja kul- tuurikole ja teatriring, on tegitse- nud mitmed stuudiod, on olnud noorte eksperiment-teater Savi" ning ka E. Kunstide Kestus aasta- paar tagasi Kutsus ellu oma noorte featrigrupi ning alles midd. keva- del nautisime kaht noorte etendust | Kevade ja ,,Ratsepa Ohk“, esi- mene E. Tdienduskoolide ja teine lavastatud ja juhitud talentlike ja juba tahelepanu véitnud noorte eneste peolt. | -Paraku on need olnud ja idanud tiksikjuhtudeks pikemate vaheae- gadega. 3. Eesti Maja ja Tor. BK. Selts on kohaks, kus. vOiks edeneda neorte pidevam teatritegevus. On saal elendusteks, ruumid harjutusteks | lan a -lja E. Selts tagab oma suure liik- me, jtaeskonnaga ka tuumiku publiku- na. Eesti Selts vajab ka oma iri- tuste sisustajana teatrit. 4° Meie olemasclevad piisivamad oe oe eee 2) |teatrid pole just oma tahkhelide haks neorieteatrile, noori. Kahjuks on see nii, et ithe ek |teatri jubtivad isikud ei vota oss ‘ W ar A oe Lr * : at wf: e. . MRE ea “it Se Api a f | cod: SR ts ee ORR oP ale aa Se Age cae eae Rag enieeg iat ae 4 ese Para rigs uae ua , er a * aa pees ec nh ae Re a wpe ee bat ae a a ee . ai Oe Oss ce eS _ Fb, res oe aa area faa if: tes ie * sae seus o — sen ree" L ake) he : r i a = a eet Sr ee | Ht Fe ae are a a 1 F, 2a gee ee, ee ri, ences nn ag ny oe Pas te ra Sn ae 4 Soa et rene aL eaeraatae: r rae " % ee Settee Seether as! 7 . any te 7" ae a ay ar r ie , ny el al 7 7 4 a i ct val Roe tae is ree ee vy h ‘Mids * ihewaks yenib eestiaste parulacpOly, & seda rohkem tekib » sevaabielusid. Pildik néeme eestlannat Sirje Schmul', kes abiel- as Giteborgis suvel reotslase Hasse Lilia’ Be. teise etendusist ja vastupidi. Téde- da seda vols ka ,,Ratsepa Ohi’ etenduse pubul — ei tihestki teat rist ‘ainustki tegelast sel etendusel. Vist kU sildi parast — Kanada Eesti Teater; mida R. Andra oli soovitanud kasutada, Vast saaces pma programmi tthe Urituse. Jaht »programmidete* on ju nii taya- fine. Kut palin on kuuldud nuri- nat ja pahameelt, et ithe feairi javal olnud noor on rakendatud . teisel laval — iilevdetud avastatud talent. Selline sMMOLOpoli" G “Signs ab -killustades nurin on viinud mitmeid tahtelisi noori eemale, Teatrid peaks hoolt kandma teatrituleviky parast, mitte oma isiklikku teatritegemist esirinda tastes, moor vastuclude keerisesse Kiskudes. | 6, Neortel on teadmisi, haridu. {selt kérge tagapGhjaga, on jalgi- nud eteridusi paljudel. suurlavadel ning teavad: mOndagi ilikoolides selle ala tile — igatahes olid meie lmitmed teatrijumid pagulusse tul- les palju rohelisemad. Meie oma teatri tulevilu parast peaksi¢ neored ohjad oma katte yotma ja organiseeruma, oma s00- yikohaselt Sigusega esineda kus vaja ja sobiv bing vajaduse jdrele ise valida ja kutsuda néuandjaid. Ratsep Ohk', ,,Uleliigne imime- ne jt. néitasid, et on talente ja karakterkuijusid, tahtelisi noori joude. Mis puutub ,vana kultuuritege- lane“, mida R. Andre mulle kiill ironiseerivalt omistab, siis niipal- ju, et harra Andrele on ka selleks canada tee lahti, nagu igale teisele. Muidugi seda sujuvamalt ja tule- musrikkamalt, mida suurem hari- dustik tagapohi. Et ma olla elnud kGigil Kanada Eesti Teatri eten- dustel aukiilaliseks, siis ma el moista seda valjendust! Olen kdi- gj} ecstt teatrietendustel jt, tiritus- fel olnad oma ,.kulu ja kirjadega” (ainsana valjaarvatud ,,Ratsepa Ohi etendus, milleks Rita Sut mulle paaisme. pihku surus. Tanan, Rita!). Ht R. Andrele minu_ osa- vitt on olnud austav, siis tanan anstuse gest! Voib olla kohiume n. Andrega vahest ka moOnel eest- taste knliuuritiritusel? Tanan lust riulle. labkesti lubatud \che- yun est. - : unicava | : me ° _. ANTIE RAHVUSKONGRESSI ,Vaba Eestlase‘’ foime- | ismus.. ' Kavas on iiemaailmse palit inet: formaisioonibietsent iad andimine. Balti koosté8 on rauutnud inten- SHYVSEINIAes. , Austrealia esindaja M. Kari markis, et Austraalies on erimu- reks eesti Keele sdilitamine, Prae- | gu tehakse ettevalmistusi Aust- raalia Kesti Pieverieks. %. Popp Inglismaa. eestlaste esindaia réhutas Inglismaa Eest- laste Uhingu soovi, et 1980. 4. Rehvuskoneressi kiisimus saaks labendatud sébralikus veimus. Ulemaailmsete Eesti Paevade raa. mes peaks toimuma ainult iiks RaNvusONgTess, Bestlaste Kesknoukogu: Kana- das.terevust tutvustas Iliihidalt esimees U. Petersoo. Ta markis, et toimunud valmistega on EKN koosseis noorenenud, eriti juha- tuse oSas. Rootst eestlaste tegevusest ja probleemidest kéneles REE esi- mees prof. H. Kauri. Kéiku on Hinud poliitiliste -vangide abista- mise aktsioon ja milmes keeles on levitatud Kodumaalt saadud jileyaadet ckupeeritud Eestis foi- muva iimbmise. saastamise koh- ta. Esindus on pantud stuurt réh- ku koolikiisimuse lzhendamisele. ; " -| Tue seaduse alusel saadakse niliid Tigi kwul anda, emakeelset ape- fust. Rahvuskongressi asias on ol nud [biriikimis] Eesti Komt- tee esimehe H, Markiga, kuid kokkulepe puudub. H. Kanri loodab et kord sandakse problesmid Jahendada. H. Michelson mirkis Saksamea eesilaste tegevusest, ef suvine lau- lupidu Maks jouliselt ja kaiku on minemas Saksamas, eestlaste aja- loo koostamine. — ‘Whendriikide Eesti Rahvusko- mites-esimees J. Simonson téstis Rahvuskomilee tegevusest esile USA Kongressi kéigile liiumeile 2-lehekiiljelise mirgukirja saat- | mist, missugune miirgukiri toodi ara ke kongressi protokollis. Kij- Zu5 on Iesti kohta uue voldus koostamine. Esitatud tegevusaruamme ja 1977. a. rahaline aruanne kinnita- fi tihel haflel. Peale jooksva aru ande oli Keskndéukogul aastavahe- fusel kahes erifondis -kokku 327.622, . 7 XUSIMUS tEKN terevuskava, ¢ OS5a8 3 tel. Sid koosolekul pikemad kGnelu- sed 1980. a. Ulemagilmse Festi Ranvuskongressi klisimuses.. Rooisis REE -komisjoni oolt tehtud. Rahvyuskoneressi eeltée- dest andis tilevaate REE juhaius- liige O, Muruk, Ta markis,, et | Ulemaailmse Eesti Keskndukogu eitepaneiul asus Rootsi EHestlaste Esindus organisatoorsete eeltttide tegemisele, moodustades Rahvus- ‘kongressi Komitee, Kongressi pé-. hikorra kava valmis kevadel ja saadeti hiljem maade keskorgani- satsioonidele tulvunemiseks Ja seisukoha votmiselzs, Rahvuskonegressi korraldava Komitee poolt valjatGdtatud Rah vilskongressi pidamise kord nieb cite Rahvuskongressi korralda. mist lemaailmse Eesti Keskndu- Kogu poolt kinnitatud korra alu- sel Ja oma koosseisu. asas sama- SUguse icvoorumiga, mnagu lid moodustafud 1972. ja 1676. a. Rahvuskongressid. Rahvyuskong- ressil on. eftenahtud tédkomisjo- nid, ettekannetega ettenthtud Do- hiteomadel, nme deklaratsioon}- Ge ja resolutsioonide vastuvdtmi- ne. . , . 0. Muruk (ech ettepanelu, vot. ta. viljatébtatad Rahvuskong- | ressi pidamise kord pohimitte. fiselt vastu ja luua redaktsiooni. komisjon, kes keost6is erimaa- dega annab korrale léplike re- daktsicont. Austrealia Seltside Liidu esindar ja M. Kari juhib tahelepanu. asja- - olule, ef nende poolt oli juba va. - rem esitatud ettepanek’ Rahvus- kongressi pihialuste kohta. Nen- fe ettepanek on erinéy Rahvus- konpressi koosseisu osas ja selle. ga, tahetakse saavutada, et lahe. neksid vastuolud, mis on telcki- nud Rahvuskongressi. koosseisu olema kéiki haaray, aga mitte ai- nult Kesknoukogu. Rahvyusiong. ress. : Teeh kompromissettepaneicu, - mille jargi Rahvuskongress} koosseis! moodustatakse osalt Austraalia etiepaneku ja osatt . Rootsi REE ettepaneln alusel. REE esimees prof. H. Kauri valgustab kitsimust Rootsi olu- korra, tagapohjal, Rooitsis on ku- junenud kaks eriringkonda, Kelle. del on eriseisukohad mitmes: ki- simuses. Eesti Komitee timber koondunud: ringkond sai ennast a REED varem organiseerida — alustas hiljem tegevust. | Mis puutub..koosolekwe esita. tud Rahvuskongressi korra. ko- vasse, SHS see on Rahvuskongres- si kiisimuses moodustatud komi- : tee ettepanek, mis aga ei ole veel - REE juhatuse poclt kinnitatud. Selles korras ettenShtud Rebvus- - kongressi muoodustamise yijis | voiks Rootsis kiisimuse kohta esj- nevaid vastu ohusid Siivendada, BLE in FER reer Me oy Aa Seepirast oleks parem ‘praeeu Seda Korda veel mitte vast vot. ta, Kuni on kasutatud fra kit VYoimalused mingi momeueoe seavutamiseks. | Esitatud ave raskendaks edas- pidise Jahenduse leidmist, Ka vajaks Kava qones osas muut- _ mist. . Pirast mitmeid sonavotte Hike kab koosolek tagasi Austraalia | citepaneku, mis sai poolt 6 hiait. ©. Muruki ettepanek vdéetakse vastu 3 esindaia vastu ia z era a pooletuks jximisel. Tegevuskava juurde esitatakse mitmeid sooviavaldusi ja tege yuskava koos sooviavaldustega vOetakse tihel. hidlel vastu. VERN eelarve vOetakse vastu _ $10.000- SuUTuses. 3 : Valimiste all seahb A. Kurevel Roots poolt esimehe kohale ta- Gasi senise-esimehe A. Anderson ja M. Kari Austraalia poolt I. |} Pleerj. I. Pleer vatab oma kandi- datuuri tagasi ja A. J. Anderson - valitakse iihel hidlel, kahe era pooletuks j44misel esimeheks. Ju- hatuse liikmeiks valitakse maade jargi Maido Kari -(asemik Marl Linnamas), Umer Pleer (asemik Paul Saar), (asemik L, Savi), Kaljo Popp {asomik U. Anson) ja E. Vallaste (asemik H. Must). Revisjoniko- misjoni liikmeiks valitakse’ A. Hino, A. Ruubas ja K. Leik. Peavolinixeks Washingtoni v2- itakse G. Buschmann ja K. Popp, . Euroopa biiroo Hiikmeiks A, Joon- son, ©. Aule ja A. Luik, peadele Paadiks Balti Masilmandukogusse I. Pleer ja meajandustoimkonna Hikimeiks H. Lane-Lahesalu, A: Mannik ja H. Must. - Labirdakimiste alt teatas ESTO “0 esimees K. Popp, et Eesti PA vade kolkdnrvdtted naitavad tulu- Sid $432.655, sulusid $431,993, iile-. Jak arvestatud $662.50. Esto al- Dumeid on vee} muiia 300 eks. Koosolek leppss hiimni laulrni- 7 sega kell 5 pl. | _ See Danforth Ave. ‘Toronto, Ont. ALLE INS FLOWERS & GIFTS Tel. 466-195) vai 466-1502 Varsked ja esmaklassilised lilled igaks siindmuseks. Ruusthasitbid Kinkideks: ehted, merevaik, nabktood, -Pamnikor- dased, keraamika, BAAgHalse € eesti, Sti ts inglise keelt, Harald FEeudsepp . _. Nr. 7 Ingemar — Hiljutt olf tahelepanuvildrse Londonis tabas * hejuhtum, mis tallq halba meeleolu Londoni maa-al rastati ta rahakg . Taha ja dokwnerg - mille korraldamings konnas vottis oma aepa, Ja kui ta Silay ja tidi juurde sdi ta and heizena, niet tununs. Ta ol: tein ja Jootnud tulem energiat ja sis aki -. létvunud resignetiil talle meenus sdites et kui dumal wks siis vOio ta ometi must viga huvitat eSTO MUTUSLE Aktsia hind 20. 145 King St. Toronto, Ont | Telefon, piev Shiul 92 : ea I a Pyhastan keemili ning) Teie diivani bad séinast seina — ‘447-08 oma kodus. ie Rit ted Pode Ae at FINN- Teen kotld meha {mitte ke 3393 Danforth AVE RISTO SAAI . a, 5 . he nage age A Re OPTICAL 5 R. SCHMID, i — Suur valik euroc ‘Zeiss, Rodens al 1586 BLOOR ST. _ JOudes tidi juurdg ’ Ingemar, pead kom “elistama, Kung m - ‘Spetsialiseerunu . - 7 Leping solmil Jauluviistlus Inga ‘¥ermbris toimuvay Ta titleb, ef Lond bas teda ebadnn, tall ‘gupéletiiku ja kuigh ghiirii sai aru tall . saanud nad seda off - arvesse votta, pool Dundasiia™ TELEFON 0000000 SAAN “aad Tel, 63 Teeme ussi ja nil tinnas kt OOo 904 4 Kaley Esticl tuivustab | voimlemis: “Toronto suurlel piihapaevase val lhe City avale artikli. , Fit and tutvustatakse wu tust, ineliskeelsom dy suits“, mis of ding niivast val ‘Lithikese tutvust9 ores on 3 Hit. vat uut rifetust deni ley Estienne .cesqg - lidamed Heli Dak son, Eha Kuutaa [