oe i oe le ee ee 8
. . .
.

re

a

ee

. . ' - -—

7

ee et a
. book er Lee 2

Cd

" be
i.
. —

a=
al

I
Vink. rm
a
"8
. . .

;
art _-

as
ose

ert ke
=
a7

=

i

ee "s

re
.

pp ae

ee
ribo. =
8

ee =
Le ay as Pte es be r ot oall

r 1
. 1
. “4
ee . "
—= : - 7
. 7

era OE ee ye ae: De
ri SUDA ed

ao heat:
ee
=:

—*
7

z Try, 3

i
‘—_
-
.

ae Le pt ek ee ee bel Gee
- 7 moe - oo

[NaS TS

18. sajandi eesti
 entsiikiopeedia

Le ; Treiberg koguni nimetas
” .. Eesti .biograafilises leksikonis“
 ,,Vaimuta aja vaimutuks esinda-

a, r ; @. ‘Reeiel, 14, okt.
| Besti Majas Arville Pustromi maa- :

® Laupieval, 15, oktoobril kell . |
ohtal Eesti Majas vorulaste sigis. |

Yi yee ae

; (ee PESTLANE? OH.

- vabade eestlaste ba ilekandjo

1
Ce ee ee ee ee ee 2 rh LA TL tpl mu ee PEA 24 pe le on a

?P, Kiik vis
kesknoukogu sekretir

Eduard Vallaste surmaga | vas

- tlemdailmse Bes-

| ti Kesknéukogu. sekretiri koht on. -

niitid  tiidetud juhatuse likme
Peeter Kiik’i valimisega sellele ko-
bale, Ta on asunud oma iilesanne-
te ‘taitmisele. ~

eet Kiik oli Stokholmi ESTO-

80 ajal pidustuse USA: komitee asi- .

meheks. ‘

7 -_ =

Weimarist parit Aug. Wilh. Hu-
pel: (1737—1819), iiks valjapaistvaid
Liivimaa autorelll, oli 1763 Poltsa-
maal kirikudpetajaks ja iihilasi tel-
— Jeaegse éesti hariduselu keskseks
isikuks,: Tema 18-kditeline _,,Nor-
dische Micellaneens (Pohjamaised

traktaadid) :1781—91,. on tiheks™ ha- °
raldaseks eesti rahva.eluolu kirjel-
duseks, Kahjuks mele omad kirja-

‘mehed pole ilmselt vitnud seda

vaevaks lugedagi. Marksist Tarvel-
Seda

—jaks*. "Pegelikult ‘see teds on 18.
sajandi eesti elu entsklopeedia.
Peéalegi just tollest perioodist, mi-
da meie marksistlikud ajaloolased
on ristinud koledaks orjaajaks. Hu-
pel aga ei kasuta ei orja ega pa:

risorja termineid tildsegi. Hesti ta-_

lunikke on kirjeldatud asjalikult,
lugupidavalt, Hupel koguni mirgib,
e¢ luksusliku elu nautimine aval-
dub talunike juures eriti siigiseti,
mil nad korraldavad .rikkalikke
sdimaaegu kangete jookide pruu-
kimisega, tavaliselt ka puimapidu-
sid. Eriti juhib Hupel fahelepanu. —

‘taluperenaiste ‘ luksuslikele hdhe-
ehetele, . mida nat kannavad nii-

rinnal kui ka kaelas. Whe haagi-
maalise snurtalu kohustused olid

_wddalas saata hobune ja mees 3-ks
pievaks mdisatédle: ning manulisi

2-ks' toipdevaks, Peale vilja -oli

~ moisate: peasissetuleku allikas pili-
_ tituse tootmine ja'saatmine Vene-

maale ning danistuseks, kui Eesti
alale paigutati Vene rigemente,

Kunstikommentaor:

VISIOO NE S TO

Malle tuleb suure  tillatusena
mitme negatiivne suhtumine. Esto
Valley kavadesse, See tuleneb ilm-
selt ‘informatsiooni puudumisest
projekti olemuse kohta, mis oma-
korda tuleneb sellest, et olukorrad

ja vOimalused on kiirelt. muutu- .

nud. L6plikud faktid on alles

“-mitiid valja kujunenud’ ning infor-
“~matsioonivoldik on valmimisel,

Allakirjutanu on ‘kiimme aastat

‘selle’ kaugele. ettevaatava idee or-
| ganiseerimisele

kaasa ~~ t00tanud
ning jargnevalt avaldan mOned

mOtted, miks ma olen oma kallist.

loominguaega  selleks- kulutanud,
samuti miks usun, et kOik meie
rahva tuleviku parast muret tund-
vad - isikud | ja -organisatsioonid
peaksid: selle Kujundamisest osa
vOtma.

Kui 35 sastat ‘tagasi Kanadasse
saabus..t0dtahteline ja loomisvdi-
meline eesti rahyusgrupp, ehitas
see siin oma thiskonna, jatkas -
kultuuriloomingut eesti rahva ni

mel, selle. saatuse dile muret tun-

des ja uuele: iseseisvusele lootes.
Nad arendasid valja JoOek@aru,

Seedrioru ja Kotkajarve ning ehi-
tasid Eesti Maja, Tartu College’
jm.,’ k6ik institutsiconid, mis séili-
tasid meze noorust oma rahvusele,

Niitid aga selsame momendi
ees, kus meie kodumaalt -pirine-
vad eestlased, kes tegelikult tund-
sid oma riizi iséseisvuse uhkust ja

selle eest-vGitlesid, hakkavad ian-

gema. Mis saab sfis sellest, miile
oma loova jOuga oma ralivuse ni-
mel oleme. kujundanud.

Esialgul kannab seda | jaremine
seneratsioon edasi. Kuid vaadel-

gem’ tulevikku 20, 30, isegi 50 aas-
ta parast. Kui ajaloo traagtlise On-

netuse [abi peaks eesti rahvas ha-
vitatama, sits saavad need, kes ta
havitavad, havitama ka ajajooksul
kOik jaljed, et cleme iildse eksis-
tecrinud: Selleparast on meie, ko-
dumaalt parinevate eestlaste vii-

mailliste kohalolu ja toitlustamine © 0B

pan hulga raha likvele nii moisa-. .

te kui ka talunike keskel. On loet- © oe
-letud ka trikid, mida vedu teosta- 2g

vad sulased kasutasid piirituse
_-retseptid nakkustaudide puhul on

esitatud: vaikestele lastele 5 gra-

--vaatidest mati“ votmisel! Isegi ‘|

ni rauaroostet. segatud 10 grani .

_ subkruga ja tiiskasvanuile 30 gra-

ni roostet 66 grani subkruga. Meie
- marksistlike ajaloolaste ja ajalugu

tegema kippuvate pastorite keeles.

too periood olla olnud koige. kole-

dam. ,,orjaaeg". Hupeli traktaadid |

on niitid uustrukis iimunud.

29, septermbril toimunud Winta--
‘rio loterii Ioosimise] Tangesid 109.-

Z vnald Toomsait,

_ Tekipeva, 4 tone 988 = ‘Tenay, October. 4, 1983,

ee ee re or.
arr nd

mane kohustus tihedas Se0seg 1100-
rema generatstooniga, | Sitp ell

kutsuda ja luua ptisiy kultuyride-

kument tGenduseks, et oleme aja-
1009 | eksisteerinud Kultuutealy2-
1d.

“Selle idee alse sai kilinme 235¢
tat. .tagasi koostGds Rootsi: eestl

kultuuriinimestega - loodud _ Resi
Kuitourikogu - ‘Kanadas, Tis tege-
vuse laienemise! muutus Eesti
Kunstide. Keskuseks ning puld

Uritab ideele reaalset vormj anda
Esto Valley projekti niot. Kauge-

mas perspektiivis saab arenema
koguni koostOds Ameerika eestlas-
konnaga.

Esto Valleys kavandatavad te-

gevused.e1 ole mOeldud  vGisilevai-
_ ,na meil seni eksisteerivaga -yaid
on ple mahutada seda, mis seni-

olevasse ei mahu filisiliste aktiiv-
suste ‘alal. Vaimse kultuuri alat ol-

les ‘arenday, sailitav ja salvéstav.

‘Projektiga seoses on muidugi
kasutatud sOna- »ouuseum', mis
paljude moOties on saanud ihtsa-

meelselt kunstimuuseumi téhendu-

se. Meie kunstnike poolt Kanadas
teastunud looming ei Sigusta ise-
sels¥a kunsiimuuseumi  rajamist,

kuigi samal ajal see-on rikkalik ja
_kaalukas,

| seistes = Samavalaygetla
teiste. saavutuste kéOrval, Kunstist

on rohkem juttu olnud sellepirast,

et kunstiteoseid on ettendgelikult
kogutud juba aastaid, kus nad ital
saadaval olid. Usun, et meie noor-
i¢ Montreali meisterlaskurite
marklehed voi hoolikalt kuyjunda-

_tud’ etnograafiline ese on sama-

‘Kanada eesti kultuuriloos.

Esto Valley on Torontole. lihe-

dal, selle ostuhind oli nii soodus,
et paljud eestlased vOiks sed; in

dividuaalselt eesti rahvale kinld

Seda yOimalust, mis’ tekkis kk,
tuli kasutada, sest praegu a veel
voimalik saada . valitsuse tcetust
mitmekultuuri Paamades, ms aga

 mingisugune :
fantastiline wutoopia,; vaid ajaloo:

eT = lr

-VALLEYST |

vib praeguste olude juures s Hippe

da, Sellepazast el ole vee! valja-

~ fimub 2 kerda nédalas — -
teisipaeval ja neljapdeva!

rahvaie esitamiseks, ‘Projekt tuleb a

aga viivitamatult kdiku Jasta, rainu
arvates just eriti kodumaalt piri-
nevate eestlaste poolt tiielikus
koostO0s noortega, et see neile jat-

ta. Ménele just toukejGuks eestlu- 7 ba

se poole hoidmiseks,

Kui meie | kodumaa ‘ vabaks saab,
voib Kogutud kultuurimonumendi
sinna viia tOenduseks, et me siili-
sime siin eestlastena. Kui aga aja-

loo iilekohtu téttu meie rahvas
peaks hivinema, saab see osaks.

Kanada etnilisest muuseumist. Jal-

legi toenduseks, et oleme eksistec- |

rinud.

Kui- kavatsetay oleks iOhestav’ ja

yOistlev senitoimuvaga, ei vOtaks
allakirjutanu sellest-mitte.osa. Mi-

nvle on see puuduya liinga tiitmi-
ne, wus lili tulevikuga. Koigil meie
vabaChu-organisatsioonidel - on

praegu oma programmid ja plaa-

nid, ‘kuid réaalselt oleme teadlikud,
et rahva vahenemisel. ‘tuleb_ mo-
meot, kus moni neist ef ole véi-
meline funktsioneerima pracgusel
kujul,. sits takista’ midagi, et. Es-

to Valley ei-vOiks ressursid Uhen-—

dada ning traditsioonilises’ asuko-
has projekti edasi arendada. Hel-
kGige tuleb see aga kdiku pannas

-et oleks valmis slisteem, mis sal-

vestab ja silitab kdike meie tihis-
konnas . jarelejAdvat |
kaasaarvatud kogud ja arhiivid,

loomingut,.

7ST re a canon ane gurus
am Lae nee See "
are Rett iii iste

Hanlan 1 Point laguunis, Taustal maailma kérgeim "CNE torn, .

juhul kui neid Koostanud ja val-

Kontroliaid igal samal

Seinaleht uNappaja avaldab Kuressaares
oma kdega vétjate nimed-

Saaremaa Liha- ja Piimatootmiskoondisel on chitusel kiitmboone,
mis on wuem moiste kilmutushoonest, Hoone ehituseks toodi paneelid -
mandrilt. Téjmeeste arvates pidi vahemalt paar koormat veel Kuivas-
tu poolt tulema. Téolised leidsid, et asi ei saa Sige olla ja soideti Kin-
gissepast (Kuressaarest) Kuivastu poole, tks paneelikoorem leiti maan-
teekraavist, kus juht piiiidis omal jéul autot digeks ajada. Teine aute
saadi katte alles sadamakail. Selle juht oli koorma hea raha eest ma-

vanud istkud langevad, Ntilid on
just see aeg, mtitte veel 30 aastat

‘liiga hilja, sest suis asusime kOike
seda looma, mida ntilid kavatseme

sdilitada. :

Vajadus gellise keskuse j4rele
oli iimne juba kumme aastat ta-

a:. casi, kui loodi praegune kultuuri-

keskus. Olemeée kGik teaditkud, et
Esto Valleysse ei tule satelliitide
saatejaamasid. Teame aga ka, et
kui tanapdeva tehnikas, teaduses
ja. plaanitsemises midagi tahetakse
saavutada, korraldatakse enne mit-
med : ,,ajurajud* ja ,,ebareaalsete
vilkude* vahelt ‘kooruvad vélja
Teaalsed
varsti igal kodus aparaat satelluti-
de kaudu itlemaailmseks
lihenduseks... °° :
. Selleparast ¢i cle kavatsetav
_ hiigel-visioon ega

plitsa all olevy kKohustus ning seda

“&& organiseerivad iInimesed on t0si-

sed ja plihendunud ning juba aas-

>. taid selle heaks t6dtanud.

ae. a my jaid. . .

sega 8 Kimstiala inimesed arutlesid Seitsme Kunsti widalal, kuidas nad niek-
<1. sid ette Esto Valley kujundamist, Pildil vasakult Sigi Lada, Hilda Truv-
ae? 2? pere, Abel Lee, Ants Elken, Regina Toomsaly, Kersti Lepik ja far-

Eg

000-dollarilised peavdidud. pileteile |

nr, 385126. $10.000 voitsid nr-d
ja 344946, $1000 — 32664
— 1355, $10 — 574, $50 segi-

|
si
., Jarjekorras numbrid. 697214 ja ta- —
sitta -piletiraamatu’ numbrid 81.
 Mitstilise nidala preemiavoidu $50
. Oitsid piletid numbritega 7983.

Sundmuste kalender

eS . pandud ja -joudsid rangelt distsip-
Pa jineeritud gruppidena kuuele pea.
kohtumiskohale, ‘kus neile kénele-
sid N. Liidu jubtivad. isikud.

et. Marssi-
jad olid osa Moskva kampaaniast

@ Neljapieval, 6. oktoobril kell 7 a.
Tartu College’ts Eesti: Ohvitseride-

— kogu Kanadag sépruséhtu.

@ Reedel, 7. ‘oktoobril kell 7 éhtul
konservatoorjumis — Boris Baggert
kitarrikontsert,

pidu.

",@ Piihapieval, ‘6. oktoobril Westi
” Maja. suures °. saalis~ Prlian* pi
= rastloune. 7

méjutamaks
La iane-Euroopa vastu.
‘Nad iitlesid, et Kremi on niiliselt

juba foobunud Icotusest raketii- .

‘de. paigutamist valtida Xi ibirdaki-
paig a > Tnghsmaal, Norras ja. Rantsis tea-

tasid, et nad alustavaq piiratud

piihap., 16 okt,

yastuse ja politika Vastu.

Opilased, keskealised inimesed ja

 noored sidurid, kandes’ Ameerika
‘Uhendriikide vastaseid joosungeid,

olid mitmel pool linnas marssima

 Diplomaadid iitlesid,

avalikku -arvarnust

. mistega. |

Demonstreerijad toodi bussidega

mida olid andnud ametiihingud ja
tééstused § Kogunemiskohtadesse.

-Marssijad lehvitasid: venekeelseid

loosungeid nagu ,,Me likkame fe-

soluntselt tagasi NATO Paani e

Foto: Vaba Hestlane .,

_——ar =Lh

Ka venelased 1 ma sid

MOSKVA — Kuni pool miljonit venelast marssisid Moskya faiia-
vail valitsuse poolt heolikalt organiseeritad demonstratsioonil USA rel- |

voi ,ife toetame viimasei N. Lii-
du algatusi“. - :

Kuigi demonstratsioon oli riigl
poolt korraldatud ja kontrolli ai],

oli rahva bulgas palju “mniiisaid

ja tsiviilriietes politseinikke, kes

hoidsid terava pilen marssiiail,

niiliselt kartes oma demonstreert
jaid..

Happesaju wucimine
Euroopas =

LONDON —~ Juhtivag sendlased

viieaastase . uurimisega happevit-
ma moju tile Skandinaayja jirve-

dele. Uurimisel vaadeldakse sdeb4
koetavate jéujaamiade ja tgdstuste

happesadu, millega _ muyndetakse
veepinna Koostist. a.

Véibolla on eesti rahval vaja
wut Urkamisacga, mida niisugune
orojeki vOiks pakkuda... Kuid
ma soovin, et eesti rahval -oleks
rohkem selliste visioonide nagt-

Abel Lee

Tog ETD EPR SCRE AR ER eee ;

Varskemail uullized foete
(oVABA E EESTLASEST”

Armeenia raadiolt kiisitakse, kas
N. Liidus on veel olemas ideelisi
kommuniste.

Vastus: /Aulle on ju aati ol
nud.“

ke |

Prahalane kaebab miilitsavalit-

suses, et kaks shveitsi sOdurit tun-

ginud tale kallaie ja yotnud vene

kella ara,

»Teie- tahate vist Gelda, et kakes
vene sGdurit votsid tele shveitsi

“ella dra?“
| Tele litlesite seda, mitte mina!**.

Valismas ajakirjanike kiisib And-
ropovilt:

»Teie kutsusite ametivaride and-

misel kogu Noéukogude Liidu rah-
vast tiles teile jargnema. Kuid mis
saab nendest, kes teile ei jargne?“
Need jargnevad seltsimees Srezh-
nevile.*

toed. Loomulikult’ on -
kSne- -

Kontrolh

-nononunntcieieesnnN

ha miitinud ning masin seisis juba

Vaiksemad vargused olevat seal-
ses ettevdttes tavalised,_ enamasti
pisirusumised, mis pannakse tol-

me oma ettevottes. Ikka leiduvat

moni, kes pitidvat koorepurgi ja
pumakotiga varavast méodalipsata
voi ,,unustab‘‘ vyorstikese poue.
teostavad komsomoli
operatiivruhm ja rahvamalevagru-
pi Jiikmed. Regulaarselt antakse

. yalja seinalehte ,,Nippaja‘’, kus pi-
Siriusujate mimed kirjas. ,,Nappa-

ja“ moto kdlavat jirgmiselt: ,,Rii-
gi vara omastamise korral [oobun

aasta- voi kuupreemiast ning kéi-.

gist soodustusist, Kuid see ei ta-
hendavat midagi pisirisumiste 1o-
petamiseks, = -

Tinavu on eriti tahelepanu alla
voetud tédaja kasutamine ning iild-
se tdddistsipliinist kinnipidamine.

_ Varavas kontrollimine niitavat, et

mitte: kéik ei pea Ie i oles! {06-

. ajast,

ikka on hommikutt ti ile hiline- |
jaid, lounalegi minnakse tihtipea-

le.varem. Ohtusel kontrollif pee-

| ti kinni neid, kes varem Koju kip-:

pusid, -
Vahelejaajad -olid pievast-pieva
ubed ja samad inimesed. Enamik
distsipliinirikkujaist olid head sob-

tad vimapudeliga.

| 1

b

institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse = VABA EESTLA-
SE“ TAHTRAAMATUS avaldada, saata need ,,Vaba Eestlase“
icimetusele aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3, Aadressid palutakse saata hiljemalt 31.. ok-
'toobriks. ,,Yaba Eestlane* ej vastuta igamenud aadresside osas.

ne NUTS

Foto: rommy Tomson

ofsaga suure maa poole.

Lisaks oma ettevotte territooriu-
mile teevad -tootmiskoondise rab-_
vamalevlased kontrollkaike Kingis-

‘sepa linnas. Peamiselt kiiakse neis

kohtades, kus on mangus alkohol.

Restorani ja kohviku kéryal olevat
teada ka nurgatagused joomako-
had: enamasti olevat need hoovid,
ehitusabjektid. Bussijaamas ja sel-
le iimbruses.on mitu korda -kinni
peetud haiguslehel olevaid mehi,
Kes: linnas arsti juures kaies nil ara

on ,,vasinud’’, et enam bussigi el:

jaksa minna. .

Toérahva tagasundijaks pandud
rahyamaley ja sejle abiline kom-
somolikollektiiv tegevat  tublisti
tGod, just nib nage Juri Andropov
nouab.

Shamiri koalitsiooni-
katse ei Onnestunud

JERUUSALEMM § ~~ YVilzak
Shamiri Katse koalitsioonivalitsust.
mocdustada koos ITisraelt tddlis-
parteiga ei Gnnestunud, kuna’ par-
tet juht Shimon Perez e: ole ndus-
tunud senise’ Visraeli poliitikaga
Liibanoni sOjakdigu pirast, ega
Laénekalda okupeerimisega tulevi-
kus.

2A AAACN EN

_ TEADAANNE

»VABA EESTLASE“ kalendri koostamicel on igal aastal olnnd
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi-
satsioonide, koolide, kirikute jne. aadressidega, mis sapeli. muu-
tavad ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle, vairniihte
kGrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kéigil nendel cesti

ini a4 V9 UH OEDUUREUNeUaGATHUAOOEEUATU UOT TGUUEEOUELE OUEST LENTIL