7 52 (1507) 1978.

r LSE

Bole toda toorai-
| .

Mid vahendama
iseerimisele, in-

Basele ja tGG]ou
enduseks tt

s erilist tagvGt-

t tiksikasjalikke - |

ala. |
hav retsept tao-

aks ja nii voib-

me. izapdevaseid,

d vi juba elu- ©

endamisi. — 3

 Tavaline
la nurisend jat-
elyaimu, buro-

ksude. tOusmise —

mdab, et politii-
red jiinid koda-
mm Kodanik aga
Boliitikud oska-
‘kuiul ja Kelle
Bnargata kullas-

1. a
VUST: Peamt
at, reguleeritud

Bee anduslikel poh-

da. . majanduse

ab, et soome - _
va ja Sbndatel
Bxaks wolkaijat

AARIKUSEST: .

ie on lanapac-
Fikum ja uhtla:

ndatel. aastatel, °°

ed peavad Tilgt
diks, Hoolimata
vad - poliitikud
motlemissutun-
s valjendab lai
gisiaaldemokraa-
keskerakond),
B.ujai Euroopas

kas on Islandt.

et riigi inflat-
nd iiheks korge.
DEST: Siikelt
-edasi, an Sac
Psimeste rilkide
le ule, voidakse
tes scomlaslel
u, kull votb-olla

eadustikku, mo-

ef ‘saavad tahe-
thas. Rii@i oma:

Blonine Kultur.

T: Peaministet

¢ on juba leid- |

henduse.. Teme
mevancuks on, ef
Becks vahelduve
~odud Vata ras
hides iseselsev
giud omaparane

polest nGudnud:
pkw ka eclarva:
- [Sesetsvus On: .

malik kuuluda

@omilfe ule vob °

minister’ Sorsa.
et igale rahva-
seisyus, sellest
@peaesti tabu"
mii KisImus ou

RM.

isimuse esitas.

tudele inii suuli-
i. Nii palju cé

metist ara viidiud.

- kértse ja pa-
SOjalistest ob-
Mt imises Niedret
mic sonagi,

<Olf mis pidl.
1 pate ikka veel

‘Oimude katte.
erin: ulesan-
mikond Moskvas
5, noudmist, et
mons Niedre on
manu Rootsi—N.

Mule, mille jarc-.-.

sonal peab saa-
Mecises riigis vahi

istuges . dlevaie

tkond avaldas
cb kuiresti.
DOLS1 Valisiminiss-

amc esildise. ka |
Suursaaikonna:.

don vabanda-
kohluoisuseg2

mcea’. Nimelt €t. |

htuaisust Kelle-
alujle endale...
mect | pithendas
Menitkirja pealkir-
“, kus mi, viel

uutub yene vole
: niteerivamaks.. !

| ola aitab kaa

/Mcie Blu" ne

Gimeling,.. peab

‘kustunud veel vangilaagris ja hullu-.

— dakate,
krogatide,

52 2 (1s 1978.

{ Algus esiktiljel) |

SPD oli saatnud ka tervitustele-
grammi, Kuid selle pidi lugema ette

_meeleavalduse teadustaja, ‘kuna par-

ter esindaja puudus. Sel puhul oj

‘kuulda veidi vilet ja vahelchiiiideid
| kuulajaskonnas.

Bonni lehtede tteatel oli fervituste-

- legrarmin ka lidupaeyva. presidendilt
- prof. Kari Carstensilt.

. BOIKOTT OLUMPIAADILE -
MOSKVAS!

| | 4
dades, et rumalus on vagevam kui |
 kurjus. Ta kiisis muu hulgas ka, et
miks vaikib avalikkus Balti Tikide |
‘Saatuse ule.

[NELIAPABVAL, 2 28. , DETSEMBRIL —

eee Te ee eos

Sini -mustvalgel.. see ELK. esimees Antoni Truuvert:,

MEIE TUGEVUSEKS ON KOKKUHOID

- JA KOOSTOO ©

. 4S
_ — Besii: dLiit Kanadas on alati
piiiidnud koondada eesti organisat-

‘sioone ja arendada nende omavahe-

Prominentesemaks k6nelejaks oli. =

paar aastat tagasi N. Liidust tshiili.

kommunistide ninamehe yastu valja-
lastud rezhiimikriitik Viadimir Bu-

kovski. Keskmist kasvu noorevoituy.
sale mees, kelle haritlaseniolt : pole |

majas labielatud kannatusie fAljed.

_ Ta toonitas, et maailma riikide kaar-

dile tuleb. jarjest enam riike, kus
voimutseb punane diktatuur. Edasi
kiisis Bukovski, et kuhu on jaanud

mid need miljonid, kes omal ajal

rauskasid USA konsulaatide ees ning
noudsid. amecriklasie

arusaamatuks Rahvusvahelise Oliim-
nakomitee otsus, pidada 1980. a. su
vel olumpiamangud Moskvas. Seega

lahkumist
Vietnamist, kus nitiid. maratseb  pu-|
nané vagivald. Kénelejale on iaanud

| Kunstide

list oostéud, tthiste eesmarkide SAA: |
yutamiseks. Sellest tuleneb’ wldine, |

isiklik, ihiskondlik ja rahvusiik K2-
su, viitis aastavahetusel ELK | esi-
mees. Antoni Truuvert. ‘Praegune
ELK juhatus, mis moodustati moe
dunud. kevadel, seadis selle oma. pea-

miseks eesmargiks ja piiiiab koonda-.

da senisest suuremal arvul. eesti. or-
ganisatsioone..

Praegu kuulub liitu 3 organisatsi
ooni.. Nendeks on peamiselt.- Eesti
Seltsid dilekariadalises ulatuses. Te-
hame koondada ja koosté6d arenda-
da ka teiste. eriorganisatsioonidega.
Kultuuri .Koondis Kanadas, Eesti
Keskus, Eitnograafiline
Ring jne. on juba ELK liikmed. Suu-
rem kogu véimaldab laialdasemat ja
hoogsamat koostdod, -Liit on ‘heas*

—Tanu.s
{Alous esikiil jel} :

junes vilja’ iilemaailmseks, ja just
eelroise aasta !6pul joudis see valja

Liitunud Rahvaste Organisatsiooni. .

See akisioon, oma néude-resolutsico-

leegitseks rahu stimboliseeriv. oliinr niga ja 150-lehekiiljelise dokumentat-
platuli vales palgas. Nagu Hitler ka-j siooniga, dekoloniseerida Noukogude

sutas 1936. a. oliimpiamanee politi: Liit, on saavutanud rohkemat ku:
liseks propagandaks, nii ‘seisab see | yaib. olla’
. ka Moskval: kavas, On, paradoksne

kul atleedid kogsu maailmast demon-

‘Streerivad oma tervist ja jéudu

Moskvas kui samal ajal havitatakse
Inimeste fuiisilist ja pstitibilist ter-
vist orjalaagrites ja -hullumaiadles.
Ladnerligid peaksid -seetéttu oliim-
piamange Maskvas boikoteerima.

PROTESTID VAGIVALLA JA

--RUMALUSE VASTU .

_ Jargnesid kéned guinealaste, poo-
vietnamlasie, ieedulaste,
tshehnide, venelaste ja
idasakslaste esindajatelt. Langes ran-

ka téde diktaatorite vagivalla ja 143-

nerlkide rumatuse vastu. ,Kui kogu
voim on tuhjades peades, kannata-

Vad sliiitud motlejad;" titles Aafrika-

Guinea esindaja| ,Punane. vagivald

on verega Kirjutatud ajalugu,"’ ta-
hendas poolakas. Markantse vilimu-

scga akon \Makarenko kinnitas,

et N. Liidus on orjalaagrites 9,6 mil-

.. jonit ,isteplatsi® ning esimese 40 aas-

la jooksul on lJangenud vagivalla
ohvriks 66. miljonit Intmest. Ta on

_ <ubinud 8 aastat orjalaagreis: Tsheh-

hide koneleja kinnitas Helsingi gru-

_ pi hikmete hiljutist vahistamist ning.
leisitimotlejate paigutamist psiihhi:

aatrilistesse kliinikutesse ndukogude
eeskujul., Hitler-Stalini pakti -kurite-
gelikku sihti r6hutasid leedulaste ja
poolakate esindajad, meenutades ka

Balti riikide orjastamist. Vietnami

esindaja kirjeldas brutaalsusi’ nn.
umberkasvatuse laagrites.. Pdrast
Ida-Saksa rezhiimikriitik: dr. Karl

” Heinz Nitschke sGnavattyu lauidi sak.

sa hiimni. :

.Meeleavaldus. loppes akumecnilise
ijumalateenistusega! kus jutlustasid
liks leedu preesier lati ja ida-saksa

'  pastorid)

Sama pieva ohtul nilidati TV mé-

femas programmis pdgusalt inimdi-

suslaste meeleavaldust. Bonnis ilmu-

nud. erapooletud paevalched avalda-

sid siindmuse kohia kuni neljaveeru-

 lisi kirfutisi koos fotodega.

datud joul, mis isegi paguluses Juba

ajakirjanduse veergudel
seda voib jareldada, Selle nude ava:
hkuks saamine olf kiillaltki paanikat

tekitav Néukogude Liidule, et panna.

kdiku niitide tombamine, mis sulges
mete vilmasel minutil wkse Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni. peasekre-
tariaadis. Kutd nimetatud dokument
on“meil arvukalt olemas, ning ithen-

ulatub miljonitesse, on meil vanku-
math otsus seda nGuet esitada koikt
de vGimalike rukide yalitsustele Ja
nende delegatsioonidele  Liitunud

Rahvaste Organisatsiconis. Mitmed |

on selle iihel vGi teisel teel juba vas-
tu vGtnud kui esildise. See ithenda
tud iilemaailrane aktsioon om suu-
rim ja ulatuslikum, mida sliani ikes-
fatud rahvad on paguiuses.ette vot-
nud,

Kanada osas me loodame lahemat

selle dokvimendt suhtes “veebruaris
toimuval traditsiconilisel Balti -Ohtul

koost6d vahekorras ka teisie fileka-
nadliste ~ keskorganisatsioonidega,
nagu skaudid, gaidid, Lauljate Lit
ja. ERKWN.
Moodustamisel on Nouandev Kogu
Jud, juhatuse juurde. Selle moodus-
tamise tegi. juhatusele tilesandeks
‘méddunud. esinduskogu koosolek..
Noukogusse | kuulub 20 higet 1a
haarab aktiivsejd iegelasi “kGigilt
erjaladelt. Juhatus on kolme liikme-
line ja-sinna kuuluvad Roman To
(esimees), Oley Triss ja Jaan Lepp.
Noukogu koosolekud kutsub kokku

liidu juhatus voi noukogu juhatus. |

Ettepanekud esitafakse tidy u juhatu
sele. :

Liidul on ulatuslik t6Gkava: eessels-
vaks aastaks. Praegu on koostamisel
ja jaanuaris valmib ingliskeelne, Ees-
tit tutvustav, broshittir ja saadetakse
leviiamiseks kdigile liikmesorgani:
‘satsioonidele.

veri eestlaskonnalt. .

| Marisis on kavandatud ulatuslikud |.

suusapdevad Yermontis, uhes tuntut-
mas ning ‘ilusaimas -suusakvurortis,
Osavotjaskonda arvestatakse suu-
sasportlasi Quebecist, Montrealist,
Torentost ja-New Yorgist.

Mais on korraldamisel juntkonna
seminar Trent Ulikooli juures.
Eesmark on ette valmistada eesti or-
sanisatsioonidele uut juhtkonda Ja

Janda nendele ideoloogilisi ning prak-

tilist juhendeid.

Kavandamisel on eesti keele kor:
respondents kursus algajatcle ja eda-
‘sijoudntitele. Sée kursus tahab tulta
abiks eriti nendele’ eestlastele, kes
elavad cemal eestlaste suurematest
keskustest ja ei oma véimalusi eia-

va keele arendamiseks. Selle kursuse
korraldamine on suur ning kulukas

Jetievéte, kuid lit loodab sellega tor
me titia eesti. thiskonna toetusel. |

i. i

Nendest taotlustest on selge, utes |.

Uhendatud jéul liit loodab selle kur-
suscga algust teha juba ldhemal ajal.

A. Truuvert, miks ELK vajab suure-
mat ning ulatuslikumat koostodd
paljude organisatsioonide ja isikute-

aa. Uhiste ettevotete kaudu mete |

rahvuserupp jaab tugevaks ja véib
lootusrikkalt vastu minna uuele ¢ aa 5-
tale.

selgust Sadada Sunse maa seisukohale |

Erilise toetuse bro-}._
_)shiurt triikkimiseks lit sai Vancou- |

- THURSDAY, DECEMBER 28

Taiwan mahajdtmine.-
vordne Balti riikide
reetmisela Hitleri poolt

- Méddunud . nadala neljapaevane
»loronto Star‘ tdi ara A. J. Kala lu
sejakirja: Ma jagan taielikult senaa- |

tor Barry Goldwateri seisukohti, ‘et
vastastikuse abistamispakti tihepool-
ne lpetamine ja Hiina kommunisti-
dele vabade kite andmine Taiwan

Ttundamiseks.on argpiikslik akt ja)
see vob vila kolmanda maailmaso-

jani.

Maailma ajaloos On ainult tks: sel-
line riurjatu akt ja-see oli kurikuulus
Molotov-Ribbentrop pakt aastal 1939.
Selle kokkuleppega anti Hitleri poolt
N, Liidule vabad kaed kolme iseseis-
va. Balti riigi Eesti, Lati ja. Leedu
riindamiseks ja okupeerimiseks. |
_ See Stalin-Hitleri konspiratsioon
oli sidemeks, millega Jaks kaiku Tet-

ne. Maailmaséda. President J. Carteri

dramaatiline otsus, et 17 miljonit va-
ba hunlast Taiwanis kuuluvad nutid
kommunistlikule. Hiinale, valmistab

Samal viisil teed kolmandale maail-

magdjale.

‘Jeaani kisimused
analuusimisel —

| Washingtonis. on kutsutud kokku

noupidamine ‘ekspertidest, et leida

| sobivat lahendust [raani kusimusele.
Rahvusliku Julgegleku Néukogu juht
4. Brzezinski kutsus selleks noupida-

tiscle endise riigisekretiri abi G.
Kalli, endise CIA direktori Richard
Helmsi ja teisi asjatundjaid.

| Scinddocinchinkininiinoes tintin?

SOHNE SOOSAAR, CAL.
| Chartered Accountant

| Suite 600, 55 University Ave,, Toronto, Ontario, Ms 2H7
ae ‘Tel, 862-7115 _

Joonas Uulu-

‘WADALALOPU: MOTISKLUSI

| Need on jisna masendavad and-
med,.mida loeme viimasel ajal USA|-y
ajakirjadest. Umbes 23. milfonit
ameerika tiskasvanut ja 13 protsen-
ti kuni [7-aastastest on ,functionally
illiterate’; s:o. tegelikkuses kirjaos-
kamatud, véimetud lugema, kirjuta-
ma ja arvestama, Nagu.suur.osa USA
elust ja probleemidest, upub) secgl
probleem biirokraatiasse ja suurest-
natistesse, sisutithjadesse tecoriates-
se. Nii arvab, National Institute of
Education (NIE), et kokal peab ole-
ma vahemalt 7 ja lacametnikyl 9
aastat kodliharidust: Aga nendest

‘Jarvudest tundub olevat ehk pisut va-
he niikdua, kui koolid loevad |, hari-

dust" koolipinke kulutatud aastate
arvuga ja mitte eksamitulemustega.
Kahjuks:on see nii. Ja olukord,.mis
on tekkinud koolides, ei konele prob-
leer lahendamise kasuks. New Jer-
seys ja Delaware thes osas ei ole

on. nilid mistade sissetoomisege

eelgi alla kainud. Vagivaldselt- e1.
‘gaa tosta vaimset arengut, Sige ei ole .
ka: laskuda ,,fihediguslise" sildi ail
jarjest ldhemale dzhunglikultuurite.
Ikka silmapaisivamalt muutub ka tv-
ekraan ,naolt" mustemaks Ja tase

Melt, madalamaks, ‘ nag. leks. USA,

elanikkonnas necgrejd. juba. niiiid Vi:
hemalt 80 protsenti.

Minnes tagasi taiskasyanute. kirja-
oskamatuse juurde, olgu lisatud, .et
lantud arvusid-ci peeta tipseiks, kuna .
Kirjaoskamatutel on tihti #8 aastat
,KoolL ja nad on kdnelustes kiillalt
normaalsed “Ea reeda oma voimetu
Si.

Kul “palju olukord toob endaga
kaasa kulutusi, seda nailab Citicorp .
and N. York Life’i nimeline U.S. Of-

fice of Education’ osakond oma 5,2

miljoni dollarilise aastakulutusega. |
Nun. Adult Education Acti" {loodud

praktiliselt toimunud veel stigisse-! 1966} alusel on valitsuse’ eélarves 90,7

mestril GppetdUd, Opctajad sireigi-
vad, selstes. kaltstpuntratena micta-
tult salkades tanavanurkadel valgete
piketeerimisplakatitega, kuna noored

vaadata igatihte neist piketeerijaist.
Uksikult — nende rijetust, kasima-

 |tust, hoiakut —, siis on raske uskt-
da, et tegemist on Opetajatega. Pilti, ulatuslikum ‘likvideerimme Floridas
taiendab ,homode" avalik valjaastu-  osariigl kassale iiie 200 miljonl kulu-

AGENCY

23 WESTMORE DR.
SUITE .404, REXDALE,
Ont. MOV 3Y7 — Tel. 745-4622

CARA RAIDS DEG A II

mine ,Oiguste’ ecst
Volb-olla sobib sila Itsada iustrat- |.
| siooniks, et.alles hiljuti vastas uks

Kalifornias: |

6petajaid televisioonis - kiisimusele,

jymillise riigiga Euroepas. on seoses
‘| Withelm. Telli nim, — Sweden!

Lugejakirjades ajalehtedel on nGu-
tud IGpetada streigi ajaks vahemalt
hugelsuurte koolibusside ringisditm-

-|ne. See kestab edasi, kuigi bussid on

tihjad. Aimult juhiruumis istub kaks

'.) tdiskasyamut — rniks, seda ei tea kee-

gi. Fa vaevalt tehakse kord statisti-
kat sel viso kulutatud bensiini osas!

» | Oks mis kindlalt ja. silmnghtavalt

areneb, on neegrite ja valgete vahe-
lise ninge, mida tostab nii nende

‘}maksumaksja rahakotil slindiv soi-

KEVUL esimees s Kaliu Tori:

Ottawas. EXN-u. lootus on, et ecstif

rativas Kanadas.annab scllele, votb-
olla pikaajalisele aktsiognile, oma
kindla ja taieliku tcoetuse,

- Meil seisab ees-ka teisi tlesandeid.

Nagu teame, seisab ees Oliimpiaad |.

1980-1 aastal,.Moskvas, ning purjeta-
mise: voistluse osa sellest meie kodu-
maa pealinnas, Tallinnas. See on

kahtlemata kaheteraga mO66k, nil

meile, kui ka Néukogude Lidule.
Kuigi murdmatu ‘traditsioonina on

olimpiamangud alati olnud mitte-
poliitilised, tecame ka sama kindiasti,
et. N. Liit kavatseb neid kasutada dra
suurelt ka poliitiliste sammude saa-
vutamiseks. Seda on juba naéha nen-
de oliimpiamargi. ettenahtud kavan-
dist, millele on juurde poogitud pu-
nane visnurk.

Samal ajal aga peab N. Liit avama
oma raudse eesriide varavad loenda-

matule arvule vaba maailma ajakir-

janikele kui ka spordihuvilistele.
Mere ulesandeks vabas maailmas
on valgustada - neid kes sinna SO1
davad

Ja sealt teateid saadavad oma undis-

4 aventuuridele. Mele sooviks on. et
fnad oma silmi kinni.ei paneks selles

Soot. ,
% MINGIT
a i KOMPROMISSI |
7 KOMMUNISTIDEGA
 'K. Pats — 1918,

josas mis eksistecrib oliimpiamangu-

dest valjaspool— nit Maskvas kui ka
Tallinnas.

. Meie ise proteslcerime vabas maa-
ilmas selle vasiu, et N. Lut*kes-citab

-demokraatiat ja inimdigusi, ironisee-

rivalt korraldab oliimpiamangud —
une suurema vabaduse ja isikudigus-
te sumboil — rahvaste orjastamise

1). hallis, Moskvas.

Mete tinneme uhkust ja au, et osa

j/ neist mangudest tolmuvad meie rah-

j/ va pealinnas,.
i} nouame, ct need peaks toimuma va-

Tailinnas, Kutd ‘me

{bas Tallinnas. Meie, antud olukor-

PAUL JUTTUS

HOGAN PONTIAC BUICK
LTD.

| 448 Danforth Ave. ©
. Telefon aris: (461-356)

ras, €! saa muuta oltimpiaméngude

|) kavasid, kuid me saame sailitada

kiilma rahu ja me saame ara kasu-
tada seda jultumust, millega N. Liit

ton valmis vabale maailmale silma

vaaiama. Mere toekspidamistega ja

{| arusaamadega on juba praegu paliud

vabas maailmas tihineaud.
Eestlaste Kesknéukogu Kanadas

j| tdnab kotki rahvuskaaslasi ja orga-
it nisatsioone, kes iihel vdi teisel viisil

;|0n- oma, panuse ja toetuse andnud}

meie rafivuslikule tdéle. Eriti on mul
i(hea meel tmainida EKN Vabadus-
i} fondi edukust méédunud -aasta vii.
1) masel kahel kunt. Ma loodan selle] §
panuse jatkumist, mis aitaks meil

GMC. Veoauted .
Pruugitad autod —

tohusalt edasi viia t66d ja kanda ko-

-VOITLEJATE UHINGUL TULEB OLLA
TASAKAALUSTAVAKS TEGURIKS EESIE |

UHISKONNAS =

Aastavahetusel Meie Elule” antud jutuajamisel Kanada Eesti Voitle-|
jate Chingute Liidu esimees: Kalju Tori peatus kusimuste juures, mida
taotlevad viiflejate thingud ja mis on nende lahemas téokavas.

Vabadussdja algusest moddus hil-

viheseks on jadnud nende arv, kes
elavas sOnas vOivad jutustada sel-
lest hereil isest voitlusest. Tutustused |
vabadusest,
voitlusest isamaa ees! annavad ette-:
kujutuse sellest, mis tiivustas tolle-:
degseid voillejaid. Ei olnud siis min--
sit. kompromissi maale tunginud.
vacnlasega, ega tohiks ‘seda olla ka:

niiiid, kus Eestimaa on okupeeritud |

taas ithe ajaloolise vaenlase pool,

60 aastat on pikk aeg whe inimese -

jelus ja tema tockspidamised ning,

puudiused volvad muutuda ab as |
tatega. Rahva clus, kui ta

muit tugevaks, aastad ei oe Voitle..
jate uhingud, kes karinay ad edasi Ya-:
badussé}4 valmu, on valvel see cest,

yet mete rahvast ef viida okupantide- .

FA kompromissitamise teele ega ha.
kata otsima temaga koostood, ni na-
eu teevad seda méned selgrcotud 1s1-
‘| kud. Nendele, meie iihtsrinnet lahku--
jaile astuvad voitlejad kindlasti vas-
tu, Nad en mitmel] kerral varera oma |
kiridla hoiakuga korrale ; kutsunud |
| vabadusvitlust eltavaid ringkondi |
ja teevad seda ka tulevikus. Valmis-;
olek voidelda oma isademaa vabadu-
se eest el lahe kunagi ajasi ega arust. |!

seks, .

“idu méédunind aasta ‘tegevuses

oli rd6mustavaks nahteks ottawa}
Véitlejate Uhingu tulek Hidu akttiv-
seks liikmeks, See thing on arvult
vaike, kuid vaimult tugev. Tuleval

aastal on tema. korraldada liidu esin- : i

duskogu koosoltk Ottawas.

iseseisvuse siinnist ja!

See on ja jaab rahva v-elujou tunnu-

vaimu noortesse, kes vétavad Suurel
jut) 60 aastat, markis Kalju Tort. ja’

arvul osa suveharja. pidustusesl.
Kaugel ei ole kindlasti aeg,-kus noo-
‘red on véidutule kandjaiks ja lange-
nute auistajaiks.

Twleva aasta kavas on iihine sdja-
'meeste suvepaey Uhendriige voitle-
‘jate iihingutega. Sellele jargneb
-KEVUGL 25. aastapaeva ‘tahistamine
vastava kavaga ja ,Sddalase“  eri-
numbri valjaandmisega. Eltcvalmis-
tused selleks’on juba alanud.

Miarkimist vaarib veel Eesti SO ]a-

| yeteranide Uhingu moodustamine

-Rootsis. See tithing, kelle esimeheks
lon tuntud kirjantk J, Remmelgas, on

—saatnud kirja Vabadusvoitlejate Ule- |

maailmsele .Keskusele ja Kanada
‘Voitleyate Uhingute Liidule, kuisu-
'des neid vStma osa’ sojameesic iirt-
'tustest ESTO-80 raamides, et (iheda-
mat koostiad saavutada laicmas ula:
| Luses.

Kbdigest sellest nahtub, et : vitleja-
te read ei hérené vaid.neid tuleb
‘juurde ja vditlusvaim kasvab. Loo-
tes, et koou eesti iihiskoud sellest na-

| katub, soovin k6igile head ja Gnneri-
| Kast uut aastat; lopetas: Kalju Tori.

Siilitame oma kultuuriparandi

Eesti Kunstide Keskuse

KUN STIHOONES

Amnetused’ ja parandused fondi
on: tulumaksu’ vabad.

: Nel Nel suurt kohfuvad )
_ Kariibi mere saarel!
4—6, jaanuarini kohiuvad Kariibi-

Sobiva lahenduse juurde jout! sel- mere: saarel Guadeloupel USA, Britt,

lel aastal VGiduptiha t#histamise Ja
uritusterikkas. iihiskonnas. osutus

raskeks kokku tGmmata yoidupiha
ametitkul paeval vaarikat rahva hul-

hati t peoga Seedriorul on tarde

voidutule siititamise kiisimuses. Meie.

Prantsuse ja Ladne-Saksamaa juhid,

‘Kus péamiseks koneluse aineks vorb |
Kujuneda vastuabindude otsimime

OPEC Glimaade Glihinna téstmisele.

"| Heiseks Kusimuseks voIb istomue |

kaduma. Olihinna | tostmisele on -vas-

dutamine diirelinnade koolidesse kui
ka mustanahaliste kasvay ulbus ta

|Jarmakus ‘tanavapildis. Hoiatust, et

USA laheneb: tegelikule rassisdjale,
Kuuleb sagenevalt, samuti kaebust,

yet 6ppetase senistes valgete kooli des'

mijanit aastas, kuid nagu McGover-
ni arvestused Nditavad, tousevad at-
seselt, vGl kaudselt tiiskasvannute
 Kirjaoskamatusega seostuvad kulud. -

‘|samal ‘ajal huligaanitsevad ringi. Kui ia tihiskoudlikud kaotused 6 biljoni-

Je. aastas, seliest ainutiksi. Floridas:
700. miljonit,: Tehtud uurimuste kKo-

haselt | {ahendaks kirjaoskamatuse

{lIS] aastas.

Albert Sterling iN. York Empire
State Collegcist) vaidab. kogutud
andmete alusel, et 60—80 protsenti
kirjaoskamatutest noortest ei ole.
voimelised téétama, pliliavad elada

Uhiskondlikul toetusabil Ja siirduvad

kuritegevusse.

Qn kiisimus, kuidas sadb olukorral
niikaugele areneda lasknud suurvoim
pretendeerida vaba maailma rahvas-

te juhi positsiconile ja jitkata kooli-

slisteemi ilma kérgemialt poolt anta-
vate ihilusiaiud oOppekavadeta Ja.
»pedagoogide" kaadriga, kellest tv-s
alles hiljuti suur-hulk tunnistati koo-
{Gpetajatena kélbmatuiks,: nagu on
sama kinnitatud korduvait Kuni 60
proisendt N. Yorgi politseiniku Ja
kukk-iilbete maanteepolitseinike
‘kohta, Olgu need mottékillulised falk-
tid ainult vahesteks hoopis arvuka-
mate hulgast._

~ VAHEMUSRAHVUSTE KOGUDUSTE
~ KOKKUTULEK BRASIILIAS..

24. oktek bril korraldasid saksa, un-
gari, ska idinaavia, eesti, lati ja faa-
pani kogudused thiselt vastuvéiu
Heydenreich-Haus'is, Genlis . asuva
Luterliku -Maailmaliidu (LWF) esin-
dajaiele, Lut. Maailmaliidu sekretiri

asetaitja pasior Maastorp ja Ladina-
Ameerika sekretiir pastor G. Posfay,

viibisid Brasiilias, uue Brasiilia Lu-
terliku Kiriku pea ,.igreja Evangeli-
ca de Confissao Lutherana no Bra-
sil". (JECLB) presidendi valimise pu-
hul, milline toimus’ Joinvile linnas
Sta. Calarina osariigis. Luierlasie

arvu’ Brasiilias arvestatakse 800 006-|

dele.

Endine IECLB president pastor
K.. Gottschald laks pensionile ja te-
ma asemele valiti 4ks aastaks pas-
tor Augusto Kunnert. Parast konsil-
lium
Curitiba linnas; Parana  osariigis,
koikide Ladina-Ameerika Juterliku
kirikute esindajate osavotul.

Curitibast konverentsilt tulles, tut-
vunes LWF esindaja pastor Maas
torp Heydenreich-Hausis, Sao Paulos

Va uhislauluga

Joinvile’s, peeti konverentst -

tédtavate vihenlusrahvuste KOEU

dustega.

Vastuvétuks laulis saksa Jkiriku
laulukoor ja Heydenreijch-Hausi _,,pe-
remecs" saksa pastor Kk. Gehring ter- -
vitas kulalisi. Peale pastor Maas. —
turpi ja pastor G. Posfay kénede,
votsid sona kdikide koguduste optla-
jad, igatiks neist radkides omas kee.
les. Eesti koguduse nimel Sao Pau
los, vOttis: séna koouduse. ndukesu
esimees Walter Kenkmann, Sonavot- .
tude rvahel. esines saksa kiriku: laulu
koor.

Kiilalisena Columbiast, viibis vas
tuydtul paslor Geraldo la Paz, kes
oli -asavéinud Curitiba’s pectud kon |
verentsist. Ametlik osa loppes vage-
ks kindel linn ja

vVarjupaik .. -tida. Iga rahvus Jau-

lis omas keeles.

Serveeriti Kokteili, peamiselt Eesti.
koguduse: naisringi ja‘Ungari koeu- —
duse naispere korraldusel. a
| See esmakordne koikide vahemus-
rahvuste koguduste kokkutulek, én:

-|nestus ule ootuste hasti, andes véi-.

maluse koositéoks tujevikus. .

a Eeéilaste ajaleht ,MEIE ELU* levib tile kogu maailma,. kus asub
; eestlasi. — Tellige ja lugege , MEIE ELU", — Noudke »MEIE ELU"

1 proovinumbreid. —

“MEIE ELU" tellimishininad: Kanadas:

ta. $24.00,-.6 k. $13.00,

3k. $850 USA-sse: 1 2.26.08, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ulemeremaades- |
se: la, $3000, 6 &. $16.00,-3-k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: E ‘a, |
$13:50; 6. k. %6.73, Kirt ja lennupostilisa USA-sse: } a. $14.50;6k.97.25.. j

Lennupostilisa Ulemereinaadesse:

la. $23.00, ok. $11.75.

»MEIE ELU! TALITUS

958 Broadview Ave.

Tellimiskupong:

Palun saatke minule Meie Elu" .

Telkimisraha Slinjuures wo...

Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada’ {

ucadtueeautearuuaieenacseas kuuks,

BURR eT gee rs eet

(Tshekiga, panga rahakeardig, post! ii rahakaardiga),

Postiaadress:

hustust, mis meil kéigil on ‘kanda | kohane lahendus, Seal on méalestus-| tuabinduks ‘kéikide kaupade hindade ||

kodumaa héelgema tuleviku vastu.

mark Eesti vabaduse eest voideldes|

tostmine Slimaadele [5% vérra, mil

Soovin ‘kdikidele kaasmaalastele | langenud kangelastele. Nendele aus- lega olukord Olimaadega kauplemi

any . Onne: ja edurikast Uut Aastat!.

iust avaldades istutame vabaduss0}8

sel jaaks endiseks, | |

Nimi: sapetesenenas eeneaeovantaverauceerticensqanersessenes

H
I
. . 1
ry
WEP Pe peered | aertseed sasstseneeaneeeenceeeeanesnineagnns
: . =
|