u nr.27 (1844) 1985 OWN 26lan efi Piel | : PROYAL imi PARK] © Ou, SHOWING DISTANCES § TO RESIDENTIAL AREAS} AMES IN BRACKETS ) ENT A SIMILAR LOCATION} ATION TO THE SYDNEY OAD.SMITH) ATRPORT | . | BLONGONG 23m | DATH ROCKS) | xi b kohaks on Wilton » xton (3). _ line aste” ple? alia Alpide" liheda} k. Kuid seal on maa ollarit kallim, kui ka ea da 750 elanikku, ai- moni vOsa-alal, n- Bargo ‘tuntud kui. > § ulatus ja andis nj. - ttonile, ning oli oma- miise kangelase ilme ain Starlight {Mcon- peiduala. Tollekan- irjutatud eriromaan me Arms’ ehk ,,Rodévi- — endise kohtuni- ood: poolt de — ainult 3 km. kord kava alatise Mandamine, Kanada stat’ tagasi, 18-aakriline ‘farm lexsid saanud kaas- suvilaid tilejaanud elaste jt. komisjon as, kuid kuna iiks mma syurel suvila-alal mada, ning siis veel umine tuli tihe teise ineyle lahemal, siis Miahku. Laagrid jaid liski arutelud viisid modu asutamisele. Sonuvalja originaal- — mise idee kuulub aga | faither fohannsoni: mne—Jaapani sdjas megev, mis oli allu- Kaulbarsile. Peale Saamist ja operat- Bmonda aega Vene mille tilemaks oli aulbars. | ena tdi Eestisse anne Vabadussdja - ® insenerina oli sils orda vabatahtliku- nt soomusrelvade Asutas Tallinnas avabriku, kuid ee- Beirast tegutsemist osakonna juhata- e saabudes Aust- mon neljandat kor: . lnende merevdes Parast pensicnile t aastat Buxtonis. amiski soovitama, et lennuvéli peaks eks lennuvaljaks. E. AAVIK 460008 indlustusteks & CO. LTD mance” Bithurst St., MSP 3H1 [5 Ja 653-7816 bO060004 talitus votab ajakiri | =, . ' - . . . . . ) og ' T . L mil ali. vahelises PEN-is vaba eesti Kiran a . “rT wtp wis, vista aa a3 ear Way a \ »Meie Klu’*. he? (1844) 4995 « ‘a K U LT UU R -Aleksis Rannit eee Op ut bye a UN et a Ve JT ea On . Jayna bse st Lee ee Spas ee ie aoe a hs | »,Hingiiksi kuulan lemmiksénu. Vaikuse kine labis ta _luulekogud, samuti soovid ja tervi- tused sdpradele, Luuleraamatus » Helikeeli™ (1982) ta s6nas: ,,...ainult sina/ teeb inirne- sest inimese,/ hajuva valguse sdna,/ yaikuse séna/ jumalakulleriks," Aleksis Rannit eelistas kénelda loomingust, mitte loojast; looja’ on _ jarsku vaikinud, kuid eesti rahvale on jdinud tema kiilluslik looming valiudes eesti- ja muukeelsetes raa- matutes, Oma luuleloomingus eelistas Ran- . nit ohjeldamatuile inspiratsiooni- purskéile oma varvirikka métte- ja - tundemaailma- koondamist elliptili- seks silbi-, riitmi- ja ssnamuusikaks. Ki tarvitseks ofetada, et see oli esctee- tlisuse taotlus. Okonoomia sénastu- ses vols tuleneda ,,seegmises nage- muses’ (A.R.J selgunud vajadusest itelda luulevermis palju vahesega: lisaks jai laetud vaikus ridade eel, vahel ja jarel. Selles.loomingus on kiillust, mis véib muuta piihapdeva- seks siivenenud vaikuseks igaithe mottemaailma, tikskdik millises pai- gas ¥vOl olukorras. taiuslikku vaikust” ¥ aikus — oli itiks Aleksis Ranniti . “ _" _- 7 a . . ™ 7h pt toed en te WEE em Jp eRe eee ee es . oer . Vie eae rr es ee . ne a . a _ =. oe “oye . - -—s mo me k Peo. -_ re soeeones epee eo i: yee ee brs ea : a *, rr ‘ae. 4 Hirt a ee ee : ALEKSIS RANNIT On vaidetud, et sépruse tahtsairm tunnus on, kui ollakse Onnelikud ka koos vaikides. Lisaks Eduard Wii- ralt'ile piithendatud loomingule kirju- tas Rannit: ,, Wiiralt’iga oli tdemeeti tore Vaikida tihel-ja-samal teemal. 7 (Mari.27. AI 4973.) Proloogis 1] U.E. Pdevadele Balti- more’is 1976 oliesile tdstetud pohjala valguse ,,vaikiv klirgus" Pahjala valguse nalli j ja kollase skaale, vaikiva \cirguse véim, aitab mis voidelda meid saatuse kariega.. lidsinist-musta-ja-valget kaasa me tOime ja see helgendab kauniit me 2s. _Vaikuse korval on olnud Meri ks | Ranniti lemmikteemasid. Rutmiline voogamine ja range vormlliitusid vas- tandite tihendiks, valguse ja vaiku- se luule virdkujuks, ka simuslikuks sooviks, luuletuses. ,,Meri™ (biblic- fiilne raamat 1964): Tulin jalle sinu juurde, minu vdimas hdim. Vastu Ghtut sinu randa nérga keha tdin. Olen nagu kala kuival, kelle ahmiv suu teab: sa oled ainus aisting, aje ainus suund, Valges vaikuses su lainte helisev spireal tungib minu ruumist labi,; seo mind nagu raam. - Seob ja akki enda poole kisub kdigest joust — . see On pase elusurmast, see on tilestius. Sigavusse tilestOus ja teine,-juubeldavaim lend sinu selgel paalispinnal!, minu dine lemb. ‘Puhkend, puhkeb sinu kohal kuilerkupne kun, hébekollaselt su rinda tema helkiv kuub- | laga katab, O4 ja vaikus. Ja su harras laul vélvub pubtalt nagu taeva muutumatu au. Aga kust ta votab algust — jarjestusi laov —- tapselt iumendet ja toonit, tapselt voolit vool. Iga sinu virve m@ddet, iga viire kehk ” kosmilise korra vardes seotud skeemiks tehi. Kuulen kuidas sinus kiirgab kiilm planeedi pulss, liiva sosin, tuule langus, linnu linglev sulg, Tajun:.enne veel kui tGusis Kujutluste mass, enne veel kui oli Sina, oli Rittmi kdsk. Riltrni kiirte raiut rangeks sinu uhtlev riik on kui kéige kalgim kivi — mustav dioriit. — Kalk ja vodgav! See on ilu viimne, paindlik palg: olla valvistiku algus, kasvav lui kristall. Ola viimisteld ja tiiblev, olla vormit sédst, olla nagu tousev laine kaljulises dds. _ ‘Kas teid suudab amaks votta minu Kahilev suu, rtitm kui kirkalt voolay taius, riitm kui saatus suw? Aleksis Rannit on lahkunud, kuid eesti rahvale on jéanud tema Juule- looming, lugematud kirjutised palju-— des keeltes eesti rahva vabadusdi- suse iile, viljakas vdéitlus rahvus-. duse eest, samuti kommunistliku ebatigiuse, venestamise ning hdvite- va Néukogude tsensuuri vastu. Arno Ambel mitmekultuurilisuse nouandvasse Kogusse Peamin, Frank Miller tegi 49, juunijl teatavake nimetamised On- tario mitmekulivurilisuse nouand- vasse kagusse (Advisory Council on Multiculturalism and Citizen- ~ ghip), nende hulgas ka Arno Ambel Sault Ste, Marie’st, Arno Ambel on Sault Ste. Marie Eesti Ev, Luterivues Koguduse esjmees ja organist. Téd- fab suurattevottes Algoma Steel, _kohapeaise oopertseltsi esimeecs. , Novandva kogu presidendiks Hie metati advekaat Stanley W. Frelick Kaheks aastaks alates 2, juulist ja viitsepresidendiks insener Hanny A. Hassan, kes on Kanada mosiemi- te. thingy eoimegs. ‘Stanley W. Frolick on tuntud seltskonnategelane ukraina rah- Aleksis Ranniti lakitusel 28, XiI 1984 on motoks teade legendist kaose kohta, millest kasvas kivi, millest tGusis — Eesti. Siis on palve, et paastuv paike paistaks jalle Eestile, ja soov: , Kauneid vaikseid pdevi aastai 1985," : »SONAHOIMLANE" TANUAVALDUS Eestl Muusika Fond Kanadas ti- nab lahke toetuse eest alliirgnevaid _ isikuid ja perekondi: lve Leasment, Merike Martin, T, Ruutopéld, E. ja E. Turdo, dr. K. ja E. Aun, kes lugu- peetuc Eva Kokla malestuse jaad- vustamiseks toetasid Resti uusika Fondi Kanadas. Fondi eesmargiks on abistada maestro Neeme Jjarvi akt- sinoni eesti helikunsti sakvestami- Bel, EMFK Usaldusmeeste. nimel: RO MAN TO! vusgrupis. Oli ukrain. a noortelii- du president, World Congress of Frée Ukrainians juhatusliige ja esi- mees mitmes teises ukrainlaste or- vanisatsioonis. Ta asendab néukogu senise pre ‘gidendi dr, Mavis Burke. is “ . woes abe Lat | . . 4 Jord ' PT rer eed LE Cee re eee - NELJAPAEVAL, 3. JUUEIL ~ THURSDAY, JULY 8 Hloogsad luules ja. muusika~ pievad Pariisis Korraldatuna’ Pariisi Soome-Ugri dppekeskuse eestl sektsiooni poolt taotlesid eesti luu- le- ja muusikapdevad kahte sihti. Esiteks — kaasa aidata eesti kirjan- duse ja muusika uurimisele ja tut- vustamisele ldinemaailmas. Te!- seks — voimaldada meile endile — ja eriti nooremale generatsioonile — giivenemist meie kirjandus- ja muusikavooludesse ja oluliste 2 au lorite loomingusse. 11 ottekannet prantsuse. kaks ing- lise keeles, haalutuses [kdlaluule], luule etlemine, kontsert iilidpilaste kultuurimajas, muusika kuulamine lindilt ja plaadilt, eestikeelsed semi- narid iilikcolis kuue tunni valtel, ¥a- hest ehk Hiiga palju viie paeva jaoks kevadises Pariisis? Siiski mitte, sest uuduseks oli, et ettekanded ja muusi- ka kuulamine jatkusid. hilisdhtul iihes vanalinna vdlvkeldris, kus n.6. bbklubi atmosfaaris kasitleti tasiseid aineid ja kus osavotjail jatkus tahei kaasa liiiia hilise Gétunnini. Vé6i ons . kunagi Arvo Vaitoni novelliloomin- gu elavamini arutatud kui paevade kolmandal OGhtul- parast Alain de Castries’ prantsuskeelset ettekannet koos Frace Levy ja Christian Tous- saint’ lisanditega, kus 30-st kohalvii- bijast pea pooled sina v6tsid? Viien- - da Shtu Mati Undi kui romaanikir- janiku. kasitlust . sissejuhatusega Marc Lautroult ja Yves Guilleus’ili jatkas tubli kobar asjahuvilisi motte- vahetust veel pdrast kella tihte 60- sel , Puevad algasid prantsus-inglis- keelse méttevahetusega tlikoolis Vahur Linnuste eesti ajalugu kasitla- va kursuse raames, kus sissejuhata- valt esinesid Jiri Estam (Mtinchen- — New York) ja Toomas Ilves (Miinc- ben-Vancouver). Jargnes happening vestibtitilis Ilmar Laabani. (Stock- holm) hadlutustega iilikooli heliteh- nikute kaasabil. Luuletuse materja- liks muutusid sOnad ja laused nende kolas. Kolm haalt esitati poltitooni- liselt elektroakustiliste vahenditega ja neile lisandus neljas otse autori suust mikrofoni abil. Aplausid parast hadlutusi nagu ,,Le chien de |’abso- lu’' (Absoluutsuse koer) véi ,,Le ciel inimputable" (OQmaksvGetamatu tae- vas} t6endasid,et kuulajatega tekkis tugev kontakt. ULE 60 OSAVOTJA © Mida kasitleti veel luule alal prant- suse vOi inglise keeles? Avapaeval Shtul, mil osavdtjate ary tGusis 60-le, - kOneles soome-ugri keelte kateedri- juhataja Jean-Luc Moreau enda ,Kolmest kchtumisest eesti luulega: -rahvaluule, Ivar Ivask ja Jaan Kap- linski’, esitades ka valiku télkeid. | [Imar Laaban kordas oma hdalutusi - koos ettekandega enda luule aren- gust ja kOneles jirgmisel Ghtul stir- reaaisusest eesti luules — Jaan Ok- sast (1864-1918} Umar Mikiver ja. Artur Alliksaareni koos aspektidega Betty Alveri, Vilvi Luige, Andres _ Ehina ja Bernard Kangro loomingust ja ele sajanditevanusest rahvaiuu- lest.. Toomas Ilves kdneles Marie Underi ja Doris Kareva Joomingust koos samade autorite eestikeelse et- lemisega Ene Rammeldi poolt. Vahur Linnuste pidas ettekande Ain Kaale- pi, Toomas Liivi, Andres Ehina ja Jaan Kaplinski luuje teemadei. Mit- ‘mes. seoses leidis tahelepanu meie luule J4anemaailmas, ndidetega pea-— . le Laabani, Mikiveri ia Ivaski veel autoreili nagu Ivar Griinthal, Ka!ju Lepik, Raimond Kolk, Karin Saarsen ja Toomas {lves j t., etlemisega mu: hulgas ka Karin Ilveselt (Toronto). Festixeelses seminaris tilikoolis pidas ettekande Jaan Kaplinski luule kohta ,,Mana‘ yaljaandja Hellar Grabbi Washingtonist. Naisluulete- jate traditsioon eesti luules Jeidis iik- sikasjalikumat -kasitlemist Ilmar Laabani ja Toomas Ilvese poolt etap- pidega 19: sajand (Koidula jt.) — Marie Under — Betti Alver — Kersti Merilaas — Urve Karuks — Ilona Laaman —~ Viivi Luik — Doris Kare- va. Eraldiettekanne oli Jaan Oksast kui moodsa kirjanduse pioneerist eu- roopalikes mostmels Ilmar Laaba- nilt, MUUSIKA Mis oli esiplaanil muusikea alal! Ulikooli : i 2 ; Baten ee ee AE , | : aris ete Le ee wot eee Sap en hy i ‘Line . . Ty . ane 7 me ae. A — He rr, ee oa A a Siseen .Kosjasdidust® —kolm ajakirjanikku metsavahi juures. Vasa- kult — Kalle Viires, Enno Ounapuu, Hagri Lillhioja ja Tammi Ruuto- pold. Foto — 5, Preem »Kosjasoit® Seedrioru laval August Kitzberg’i jant 4-8 vaatuses - laulu ja tantsuga. Vabadhulavale seadnud Lydia Vohu. Muusika: Ju- han Simm, klaverile ja kahele akor- tionile seadnud Mahta Sdéédor, Lavastanud Seedrieru Suvibarjal 4985.4, Lydia Vohu, Koorijuht; Olaf Kopviilem; tant- sud; Kai Kaarid: lavakujunduse ka- vand: Elmar Silm; dekoratsioonid: Raimond Vist; kostiiiimid: Endla Komi; valgustus: Mati Paas; saate- muusika: Ermo Kulmar, Ellen Valter i Elmar, Tani. 3 | August Kitzberg kirjutas selle killajandi juba méédunud sajandil, tOdtas kasikirja timber 1974.a. ja kir- jotas juurde esimese vaafuse 1917.4. Kuigi A. Kitzberg kirjutas selle jandi kilalavadele, leidis see ometi palju _kérgemat tunnustust ning seda on mangitud ,,Estonias’, ,,Jraamateat- ns’, .,T6dlisteatris ning paljudes teistes kodumaa kutselistes teatrites. »Kosjascidu’ tegelased on lihtsad sirge motieviisiga kiilainimesed Par- -fumaalt, kolme ajakirjanikust eran- diga. Siindmustiku pdhiteemaks on Kilarahva seas tekkinud pahameel, kui nad Ieiavad, et iiks madalatase- meline ajaleht on neid lorilaulude kaudu pilganud. Plaanitsetakse kat- iemaksu ajalehemeestele. Meisavahi sulane Jaak (Kastein) kasutab pere- mehe siga linna lihuniku juurde viles ydimalusi ajalehemehi kiilastades kisida, kas need ajalehes ilmunud lorilaulaud kdivad ikka selle kiila &ohta, Ajakirjanikud muidugi salga- vad ja Jaak séidab sama rumalait koju tagasi. Liilia Corradi kéneles inglise keeles _ Mart Saarest ja Iimar Laaban jatkas prantuse keeles ettekandega ,,Arhai- line traditsioon’ Adolf Vedro, Velja Tormise ja Anti Marguste muusikas”, tulies ka tagasi Mart Saare juurde, Vahur Linnuste koneles jada- {see- na-} tehnikast Kuldar Singi ja Arvo Pardi muusikas, lahtudes nende 60- ndate aastate loomingust. Aplausiga reageeriti Eduard Tubina 2. siimfoo- nia kuulamisele. Kommentaar I. Laa- -banilt ja V. Linnustelt taotles tap- -sustada Tubina kohta Euroopa muu- sikds 1937-38. ' Rudolf Tobiase teoste ,,Johannes Damaskusest"’ (1896), klaverixont- sert (1897 jj.), ,,Walpurgi’ burlesk’' {1910} ja ,,Sest ilmaneitsist ilusast'’ (1911) kuulamine mojus paljudele iil- latusena,et meil oti nii tugev — ehkki valismagilmas tanapaeval pea tund- matuks jaaénud — helilooja juba sa- jandivahetusel. Mele laanemaailmas tegutsevatesi heliloojatest leidis korduvat kuula- mist Kristi Allik Kanadast (Western Ontario Ulikooli muusikateaduskon- na 6ppejdud) valjavotetega ,,Kalevi- Doja-ainelisest ooperist ,,Modk, kangas ja jogi" ning Harry Olt Stock- holmist lauludega Kaliu Lepiku, Ma- tie Underi ja Ilmar Laabani sinadele tung klaverisonaadiga. KONTSERT 7 Flavushetkeks oli kahtlemata sop- ran Liilia Corradi ja Hansjére Finki kontsert rue Cabanis’ iiliépilasmajas arvuka pubitiku osavétu!l koostéés Festi Seltsiga (hr. A. Siion jt). New Yorgis. lauljavaljadppe omandanud ja praegu Sveitsis akadeemilist todd jatkay Liilia Corradi esitas Mart Saa- re, Heinrich Mert, Heljo Jaik-Corradi Ja Juhan Aaviku laule ning aaria Vedro ooperist ,,Kaupo"; Hansjérg Fink — Baseli konservatooriumi dp- - pejoud — peale saatmise veel Juhan Aaviku ,,Seitse soolot klaverile". Soamalaadsed eesti luule ja muusi- ka paevad korduvad prantsus-inglis- Ja eastikeelsetena ka tuleval aastal, 3.—§, maini 1986. Jadb vaid loota arvukat osavotiu eestlaste poolt teis- telt maadellt, eriti prantsuse keele Gp- pijate vdj harrastajate ringidest. Prantsuse keele mittevaldamine osa- Vottu siiski ei takista, sest nagu selgi -korral jdaks voimalus koonduda tea- lavate ettekannete ajal omaette nur- _ B88 eestikeelseks méttevahetuseks klaasi veini timber. Vallayanem (Kink kaib omakorda ajakirjanikelt tode ndudmas, kuid vi- satakse toimetusest triikipoiste poolt toorelt valja. Siis tuleb noor mulgi vembumees Mats Miirk (Luksepp), vilgutab rahapaberit, tellib ajalehe ja jatab lehte kuulhituse nocrest, ilusast ja rikkast kilatitidrukust, kes endale meest otsit, kaasavaraks 10.000 rub- la. See peaks poissmeestest ajakirja- nikud-linnast vilja meelitama — ja iilas vOiks nendega nalja teha, kas yOi tuupigi anda. Nii ka siinnib. Kdik kolm ajakirja- nikku (Qunapuu, Litlioja ja Ruuto- pold) kihutavad ,,rikkale" talutiitrele -kosja kahehobusetéllaga, kus kut- sargi (Tralla) pukis. Rikkaks talutii- rexs on kuulutatud aga vananoisist metsavahi Rasta (Viires) veidi koht- lane teenija Miili. (Qudi Kalm). Met- savaht on nous koerustiikki kaasa tegema ja ajakirjanikke alt vedama niikaua kui saab. Saab nalja, laulu ja tantsugi, kuni iimub vallavanem, kes laseb k6ik kolm ajakirjanikku kui kahtlased passideta ringiliikujad pokri pista. Samas selguh, et rikast talutiitart po- legi ja ajakirjanikke on \ihtsalt nina- pidi veetud, Kiilapoiste kaétiemaks on tiiesti Gnnestunud. Viimane vaatus foimub kohtuma- jas, kus ajakirjanikud onigatiks omas puuris, Ilmselt on neid sea} iiledé neetud, nad on naéljased ja janused. “Valla kuri yahimees Kompa [Kivi- sild) lubab tuua ainult vett ja leiba, tema draolekul aga sokutab Milili igaiihele praetud kukekoiva, mis. an- nab alguse lobusale lépustseenile. Ajakirjanike isikud on selgitatud ja nad vabastatakse puuridest. Leebeks muutunud ajakirjanikud ‘on ndus kohaliku ajalehe asutamise- ga, kui selleks kiillalt raha jatkuks. Rahamehi jeidub, Mulk pakub 1.000, - metsavaht teine 1.060 rubla. Suurima summa lubab aga vallavanem: 2.000 rubla igale tiitrele kaasavaraks — nagusaid tiltreid on tal neli., Nii leia- vad kéik kolm ajakirjanikku endale rikkad pruudid ja jatkub isegi voori- mehele, kes senini kogu aeg Miilit oli piilunud, mille eest ta sulase Jaagu kadest isegi liiiia oleks vGinud saada. Teksti oli kogu aeg segatud laulu ja ° tantsuga, mis tegi kogu tiki naudita- valt jilgitavaks. Esimene vaatus toimus Kutsiku kGrisis, kus kértsinaiseks oli Endla Komi. Komi oli endale valinud tuge- va ning veenvalt realistliku maakort- siomaniku karakteri, mida pidas kii- duvdarse!lt algusest [opuni. KOrtsinaise titre osa taitis Tamara Norheim, Kelle lauluhaalt vois kuul- da mitme laulu kestel. Ta oli oma veidi linnakoolis kdinud maatiidruku osas lisria veenev, kuigi tundevaljen- dused segunesid ja vaheldusid kiirelt. Jéuka mulgi, Mats Miirgi osa oll kindialt Esko Luksepa kaes. Esko miangis seda osa bravuurselt ja loo- muparaselt, vaevalt tal sellesse stive- nemiseks vaga palju raskusi oli. Esko oli ka tiks kindlamaid lauliviisi ve- dajaid ja kogu tiki. tempohoidjaid. Esko Luksepp omab killaldase lava- praktika ning on vdimeline mangima laialt erinevaid karaktereid. Sellele lisaks on Esko vaga musikaaine ning omab mahlaka bassihaale. Vallavanem Volmer Vommi osas esines Edgar Kink. See rauskav pisi- osa jai tagasihoidlikuks vorreldes Edgar Kink'ikarakterlike vdimetega. Ka puudusid tal ydimalused oma lau- luvéimete demonstreerimiseks. Vallavanema tagasihoidlikke tut- reid mangisid: Emilie-Mérike Koger, Amalie-Eda Kalm, Euralie-Ines Pol- tov ja Natalie-Laine Valing. Need _nagusad neiud kerkisid esiritta alles -yimase vaatuse lapus, kus nad kii- . relt noormeeste poolt dra nopiti Ajaleht ,,Vaatieja’’ kolme toime- tusliiget mangisid: | Oopik-Enno Ounapuu, kes oli ka Kaarid selle kalmiku kindel viisivedaja, Kigu-Harri Lillioja ja Looke- Tammi Ruutopdld. Kogu see al jakirjanike kolmik sobis divaliselt kokku, nii méngult kui ka naaleliselt, pakkudes nauditavaid stseene teises, kolmandas ja viimases vaatuses. Kiiduvddrt oli ka nende roivastus. Seliest kolmikust sdras vilja neist kéige liihema lavapraktikaga Enno . Gunapuu, kellel on hea lavakuju, - vaba.lavaliikumine, meeldiv jaulu- haal ning muusikaiist haridust vajali- kulméaral. Uue talendike lavajéuna. olgu ta teretulnud Eesti Rahvusteat- risse, Harri Lillioje on Eesti Rahvusteat- ris juba ,,vana kala’ ning on senini kdigi oma osadega korralikult toime tulnud., Tammi Ruutopold omab liihikese lavapraktika, kuid seilele vaatamata esineb ta laval tijesti vaball, pakku- . des ieeldivalt usutavaid karakte- reid. | Kalle Viires esitas tagasihoidlik- ku, heatahtlikku ja huumorimeelega vanapoisist metsavahti reaiistlikult 18 wsutavana. | Metsavahi téenija ose ol: Oudi Kalm-Lillioja kates, kes esitas selle osakohase tipsusega tagasihoidli- kult ja veidi kohtlaseit, Tema keeru- kamaks osaks kujunes tummmang kahe austaja vahel: vana tuttav, sula- ne Jaak, ja uhivGdras, kuid tliagar voorimees. Ei teagi, kuis jood voi- nuksid léppeda, kui voorimees po- leks leidnud rikkama ja Kergemini kdttesaadavama neiukese. Oudi Kalm demonstreeris siin esmakord- selt, et tal on paris kandev lauluhdal ja et ta vajaduse korral ka lauida voib.. Metsavahi Rasta sulast, Jaaku mungis meje vana lavataht Erik Kas- tein. VGib-olla piliidis ta olla teistest lihtsakoelistest karakteritest erinev, -vOi tahtis ta rohutada oma tiliaeglast iseloomu, aga ménes kohas jaid tema vei ja,,ja" pausid tiki tempot maha- kiskuvalt pikaks. Muidu aga pakkus Kastein usutava sulase kuju, kesoma — saamatusega pikkade aastate jooksul ihaldatud tiidrukut dra kosida ei os- ka, kuigi see just seda igatsedes oo- tab. Tummmiéngus pealetikkuva voorimehega oli Kastein hoolas ning nobe, unustades seal paiguti oma iliaeglase iseloomu. Voorimees, Raimond Tralla, andis omapdraselt erineva kuju. Sdnatu mang Miili piiiidmisel oli tema nau- ditavaim osakujundus. -Muidugi el tohi unustada ka tema bravuurset voorimehelaulu. Eriline tunnustus aga tema panusele proovidel, kuhu ta pidi iga kord séitma kaugelt Detroi- dist. Valla vahimehe, Kompa pisiosa tditis korralikult Jaan Kivisild. Triikipoisiks oli tantsuseadja Kai ja Kitsratsep/pillimehena kondis kiilapoiste eel Kai abikaasa Arni Kaarid, kes akordionil kiila- poiste faule saatis. Teiste viiside saatiaks oli kolmeliikmeline orkes- ter, nagu alguses margitud. Lavastaja Lydia Vohu oli teinud pohjaliku té6 kogu ansamblit tihtla- seks sulatades. Eluaeg linnas elanud intellektuaalid korraga lihtsameelse- teks maameesteks muuta? See néuab hoolsat silmaia kindlat katt. Ja suure] Seedrioru lava] koik viperusteta Lil kuma panna; tantsudki sisse segada — ja lautud — ning {6puks veel rahvahulgad sisse tuua ja favalt jalle Gige! ajal valja vila? See kdik nduah mitmekordselt rohkem mét!emist ja korraldamist kui tavaline siselavas- tus. Selle eest palju kiitust lavastaja- le, Lavastuse l6ppedes sammus lava- le Elmo Pui! suure lillekorviga. Ta lausus oma ténustnad Snnestunud lavastuse eest ning ulatas tdnutahena lillekorvi Lydia Vohule, kes selle omakorda Elmo Piilile tagasi andis sonadega: ,,Nende lillede digeim kont on langenute malestussamba eps, fargmise kiituse on ‘all ausall tee- ninud muusikaseadia Mahia Sdédor, kes ka jse kais proovidel snsambii lauluoskust kontrollimas. Ei ole ka sugugi lihtne suurele orkestrile kirju- tatud heliloomingut timber seada ka- hele lodtsale ja klaverile. Tantsude osas oli kiiduvddrse t06 teinud Kai Kaarid ja laulukoori dpe- tamise au kuulub koorijuht Olai Kopvillemile. | saatemusika eest hoolitsesid Erme Kulmar, Ellen Valter ja Elmar Tani tapselt ja kiiduvdarselt, ei olnud mir- gata tihtegi viperust. ‘Elmar Silma lavakujundus taitis. hdsti oma otstarbe, Endla Komi kos- tiiiimid olid sobivad ning valgustuse eest hoclitses Mati Paas eeskujuli- Ault. » Kosjasdit dnnestus igast kandist ning publiku hulgast vdis kuulda vaid kiitust ja rahulolu. : S. PREEM JOHN E. SOOSAR, C.A. Chartered Accountant | Suite 1802, 7181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M? Tei. 864- 0099