\

VARA EESTLANE _

Nr. a1 — Teisil

VAL
NADA
a Ja oo |
iiks dr. T. Ku

"Konmentaard

ee , ret ree a ee Se . . . an 7.
ee eee Aes Sas a8 1 ti klaaside kokkuldomisega Uhend-

We

Wy i i

Te
;

- 1 . -_
: * ee ee .
1 1 r i a .. a = = 7 1. is be . vr ! a . . “ _
. : enti ne et i ree Lg ee . ‘= "sd a ke. .
; ~ | a con a ay : pied ar eon oa ia . -.- yf 1 _
' . I "ta: F iF ae, te T, " Cn, r . = . r
7 . if-:! tak ital bina i "oo be a a oe a 7
. Oe eee ey =.= . a 7 . . . . r
' I" apa ng 3 Rie ey a Ee a ; wo : iat - 7 a ; - a ;
. ew eee S| ney oe Rec ouaniene aie oe nd idl sei ht _| ‘Vo oletada, et Kremiis tervita.
. . Ore © . : " =! st r F ,
1 . we, * 1 “ ao ; she fl "eo e rea a ' Fa =s os pee a ae " 1. 2" _ =" ' ' 7 - Lis . : 1 , I
- Tee ee bait Lee dyer ae “e jecriebote chem ed 3 : = vee i
. l . . 7 ore fw yon Ly a . “4 at (hea ri , "1
—, . . al :=1 as : . i: na ~ r 7 . ' . ‘: a ee ae ah a aes ‘ai 1.
. - -= a . " .
. - . . a, - ze: Pe m te =" . ? rd . . a - ‘ .
Y . . I ste aa tin we - oF: “L.
' ) , Toronta pete | : :
. . 1
VALJIAANDIA: O/t V Restlans 125 Tecums ontos, §)-. :
‘ O/D Vaba , :

|  TOTHETAJA: Hannes Gig 3
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. C, Toronto 3, Ont, Mag sii? |
TELEFONDD: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, Euulutused, - |

: ekspeditsioon) Sh4-7675

: ; TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $16 Je
! veorandaastas $9.~, kiripostiga aastas $48.-— , Roninaeias $25.00
_ ja veerandaastas $13.50. oo
TELEIMISHINNAD yalfaspoo! Kanadat: aastas $32,—, poolaas-
tas $17,— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas
$53,—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15—
LENNUPOSTIGA lilemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
3 $31.50 Ja veerandaastas: $16.50

Andress mundatis 3 e, — Uistienume: bina 35 ¢. 7

PREE ESTONIAN

Lhe Published: by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsets St

Toronto 3, Ont. ‘M6d 22

Kas uued t tuuled |

- Quebecis iidtuntud ja tunnus-
“tatu ajakirjaniku Claude Ryan’i
valimine Quebeci provintsi ‘libe-
raalide juhiks on toonud ‘kahtle-
mata wusi aspekte ja uusi ohi-
kordi Kanada tihtsuse ja tervik-

 fikuse = siilitamuse yoitlusvaljal.

Ryani: saabumisega poliitilisele
areenile ei ole Quebeci tuleviku

 probleemide ‘jahendamisel _tege-

mist ainult kahe prantsuse parit-

 qluga poliitikuga — foderaalva-

litsuse peaministri Pierre Tru-

.. deauga ja Quebeci provinisi pea-
Rene Levesque’iga —.

mMiStri
vaid neile on litunud veel kolmas

tigey ja isikuparane .prantsuse

piriioluga voitleja, Kelle osat#ht-

gus Kanada tuleviku kujundami-

sel voin kujuneda kaalwkeeleks ja

otsustavaks teruriks. |

Kui Quebeci separatistide jut
ja. Quehbeci pracgune peaminisier
Rene Levesque koos oma partei-
ja moOtiekaaslastesa energiliselt
tiétab Quebeci Tahkuloomiseks

’ Kanadast, siis Queneci libcraalide

Jd

partei uus juht Ryan on peami-
nister Trudeau eeskujut fédera-
list, kes tahah sdilitada terviku-
4st Kanadat. Seega voiksime kin-
nitada, et Ryan on Trudeau hhit-
lane voitluses separatistide yas-
iu, kuid: sealjuures peame siiski

 teravalt silmas pidama, et chiki

Ryan ja Trudeau taotievad same
eesmarei saavutamist, on nende

| .yéHlusvahendid ja ideoloogilised

ahised.sealjunres viga erinevad
ja lahkumineyad ning vdivad mo-
jemate meeste vahel tckitada
suur Jahkhelisid, mis paratama-
tult wle kanduvad ka liberaalide
narteisse.

Trudeau ja Ryani seisukohtade
alusel kerkib tulevane ubtme Ka-
nada meie silmade ette kahes eri-
nevas variandis. Trudeau visioon
terviklikust Kanadast annab riigi
juhtimisel prantslastele vordse
osatahtsuse inglasteca. Tema
ideede kohaselt peaks Kanada
muutuma tdielikult Eakskeel-

_ geks maaks, kus ei ole vahet ing-

lise ja prantsuse Keele vahel ning
kus prantslased omavyad poliitili-
sel ja. majandusiikul .alal .samea
suri ja tahtsaid positsioane na-

“gu neid om emantd seni ajani

inglased. See’ on grandicesne
rlaan, mis peab muutma kogu
Kanada prantsiastele samalaad-
seks kodumaaks nagu sed2 on
nraeru Quebeci provints. —
Claude Ryani seniste kirjutiste
da konetie alusel laheneb Quebeci
‘liberaalide uus juht probleemile
— hoops kitsamast ja- realistliku-

zesh Vabariig
ajalugu hairib
“houkogude volme.

‘Martsikuul andis Tallinna raa-
. Bio edasi mitmeosalise sarja ni-
omega. Jemigrantliku kiki kont-
sepisioon Kodanhku Eesti tek-
kest". Saade toimus ptihapaeviti
mitu nidalat jarjest, pdrastléu-
nal, algusega 10 minutit hiljem
_Ameerika, Haile saate alrusest

 (18.40--19.05 eesti aja j.). See ei!

ole ainus kokkusattumus ,Amee-
rike Hidlega", Tahtsameks tegu-

 Fiks voiks olia veebruarikwit vil-

tel AH kaudu kodumaale edasta-
bud Sarl Eesti Vabartigi ‘Sunni.

Quebecis!

mast _ vaatevinklist. ‘Trudeau
kakskeelse politika takerdumine
ning ingliskeelsete Kanada pra-
vintside aktiivne ja passlivne Vas-

fuseis prantslastele’ osatahtsuse
tostmisele tlekanadalises ujatu-

ses on viinud Claude Ryani tée-
naoliselt veendummusele, et Kana-
da tthtsust tuleb katsuda siilita-
da hoopis teistel’ alustele, - mis
taotievad Quebecile pohiseaduse
alusel eristaatuse andmist, mis ei
thin kuidagi Trudeau arusaama-
de ja kavadega, kuna need taot-
levad koigile provintsidele vord-
sete Gicuste andmist ning féde-
raalvaliisuse yéimupltiride. tugev-
damist, Trudeau ja - fideraalsed

jiberaalid on arvamisel. et. pro-|
Sada | -

vintsid on juba praeeu
suured voimupiirnid ja kui pro-
vinisidele vabade kite andmisel
yeelgi kaugemaie minnakse, siis
kaotab tsentraaline administratsi-
oon. Oma juhiimisyéime ja Que.
hee libiseb nagunii separatism
teedele.

Nii voj ivisiti — paijud teoree-
tikud ja anatiiisijad arvavad, et
Ryanj esiplaanile tulekugg on ing-
lise Kanadale aniud voimalus
(Guebeciga kokindeppeid | saavuta-
da ja Kanada terviklikust siili-

‘tada. Teoreetilised voimalused on
seeks. olemas, kuid kuidas see.

praktiliselé teostuh on omaette
kiisimeseks. Lahendada on veel
patju eeltingimusi.
peab Ryan voitma jargmistel

Guebeci provintsivalimisted Le-

vesque'l ja tema separatistid en-
ne kui ia saab hakata reasalsel
pinnal réskima Quebeci ja . ile-
jdinud Kanata vaheliste vahekor-
dade knjunemisest. Teiseks viib
tekkida olukord, kus fideraalva-
litsuse juhiks ej ole enam Tru-

feau vaid konservatiivide juhi.

Joe Clark, mis jatlegi muudah
tunduvalt olukorda. Kolmandaks
peab Ryan tosiselt arvestama ka
teiste provintside peaministrite
seisukohtadega ja koostééga kui
ia tahab hakata taotlema Que-
hecile pohiseaduse jarete eristza-
tirst.

Peale eclinainilud olukordade

tekib igasuguseid teisi voimalusi}

ja kombinatsioone. Kuid vaata-
mata koigele on Claude Ryant
asumisega Quebeci liheraatide
juhi kKohale viitlus Kanada iht-
luse sailitamise eest vitnud nued
dimensioonid ja mei on pohjust
sedses tema esile kerkimisega
vaaiata lootusrikkama pilrupga
tulevikkku, |
K, A.

-loost. Selles kahoksaosalises | Sar

| jas esinesid peakonsul EB. Jaak-

son ja konsul A. Linkhorst, end.
k6Orgem valitsusametnik I. Tér-
makiila, ajaloolane FE. Uustalu,
end. maavelitsusjuht I. Raamot,

ywaliseesti noorte poolt iliépilane

M. Suuberg j.t...Saates toonitati
eriti vabariigi-idee villjakujune-
mist Maapéeva otsuse ja Iseseis-
vus-manifesti vahelistel -kuudel.
osalt materjalide pohial, mida. N,
Eestis ei ole avaldatud. Samast-
gune mibmieosaline ajaloosari an-
ti Am, Hadle kaudu edasi ka no-
vembris; selle peardéhk oli Eesti
autonoomia-ides ‘kiipsemisel a.
1917 jocksul, nagu see kulminee- | t
Tus Menpaeva OUSUSES | 20. Roy,

Koige pealt.

F ee 9

ote RIERA pen Rate i i
eee ae ge z oe ie a sia) Sh je We ca me 1 - : .
erat a pirate wr Ph x zy eee :
ee ut apna
oF = Ade
ia

cas mesa

Matkamérkmeid Roomast

i aalia ferrori varius -

- STOKHOLM — Stokheolmis elay eesti ajaloolane Evald Unstalu on kilastanad hiljuti itaaliat, kes
‘elab praegu teatavasti nondanimetatud Punabrigaadi hirmuvalitsuse ail. Evald Uustalu on teinud Itaa-

Ei saa Gelda, et Itaalia kristiik-. )
demokraatliku erakonna jwhi Aldo
Moro frard6vimise j4rel Itaalias
veedetud nadal oleks paliu etins-
nud varasemaist selliseist Rua
sist. Vahet mirkas dieti ‘alles
kui maanteid middda linnast vélja
sal sOidetud. Stis vois juhtuda, et
samal tee] jirjestikku autot kol-
mes vOj enamet politseit6kkes kin-
ni peeti, kuigi seda nahtayasti juh-
fus ainult kinniste v6i suuremate

pagasiluukidega autodega.

SOidukid, kuhn tavaliseit 10-nest
politseinikust koosnevad. valvetok- |
keg kergelt said sisse vaadata, ¥0i-
sid] tima kinnipidamata mcdduda..
Aga isepi 0 km linnast eemal!
yois sattuda tugevatele valvetike-
tele, milliste Koosseisust poole
moodustasid laskevalmis piistol-
kuulipildujatega sOjavdelased.

‘JOupingiins Aldo’ Moro ja’ tema
roovijate kattesaamuseks pldi siis:
dlema oige ulatuslik. Sellest hooii-
mata puudusid igasugused tagajar-
jed veel 20 paeva parast réévi.
Tervet Rooma linna oma hitglaehi-
tuste vahel’ kulgevate kujutlema-
tult kitsaste ja keeruliste tanava-
tega pole politsel arvatavasti tildse
joudnud laébi kammida. Teati raa-
kida, et otsimine on nlitid suunatud
inna Umbruskonna talude ja tksi-
kult seisyate majade slistemaaiili-
sele lAabivaatamisele.

Selfest ehk siis ka need tugevad
valvetokked Roome kangemas
timbruskonnas.

Rooma: Siidatinias ef olnad kd:
gest sellest palju midagi margata.
Selie asemel kuulutasid hilglaafis-
hid poliitiliste partéide poolt ap-
rilli esimestel paevadel kerraidata-
vaid massikoosolekuid, milliste
eesmargiks oli. terrorismivastase
opiniconi Ioomine. Uheks - seltise
massikoosoleku. korraldataks oli
Itaalia Kommunisthk partel (PC
ja samal ajal peetud sotsialistide
kongressil wiles. parte: jubt, et
kOige tahtsam on terrorismi pidur-
damine ja et kO1k muti on {eise-
jareulise tahtsusega.

Miitirilehtede hulgas leidus ka
iiks, mis moodusias erakordselt

1917 ieuulutada end kérgeimaks.

vormuks maal. ot
Ka Miuinchenis tegutsev Raa-

dio Vabadus*. on oma eestikee!-

seis saateis mdddunud talve wit.
tel toonud rikkalikult materjale
G0 a, tagds: toimunud siindmys.

est, mis viisid Eesti _ Vabariigi
tekxkimisele.

Ageda. istkliku kallaletungi N. Liidu |
riigipeale Brezhnevile, keda - siti.

mise organiseerimises, samuti kui
goolas ja Somaalias toimunud
agressioonides. Allkiri sellel Amee-
rika ,,wanted*-stiiiis Brezhnevi
en face ja profiilis piltidega va-
rustatud afishil oli .Itaalia iihen-
datud -kommunistlik parte’.

Kuigi ei teatud delda, mis era-
kennaga sel juhul tegemist olf,
vois “sed2 sisu. jarfi pidada
maoistlikuks. |

Enamus nets iniitirilehtedest ka-
dusid majaseintelt oige kiiresti,
mis on ka atusaaday kuna selliste
rinnakute kohta riigipeade vastu
kehtib rahvusvaheline konvent-
sioon, millele peaksid vastama ka
teatavad paragrahvid riikide sise-
scadusandiuses. MOnes sitmapaist-
vas kohas, naiteks Piazza Repub-

\lica sammaskdigu seintel, ilutsesid

need aga kogu nadala, yotb olla].
olenedes* sellest, et need olid ‘tiles
pandud kérgemale, kust neid ima
redelita katte ei saanud. -
Terrorism pidurdamine on itaal-
lased ilmsélt nende monusast min-
nalaskrnisest tiles ehmatanud, .kus-
wures aga Aldo More saatus neid
naib hoopis vahem pdérutanud kuti

lviie politseinikust ihukaitsja tap-

ming.

fgal juhwi tundub, et Itaalia

kristlik-demokraatliku erakonna |
populaarsus on katastrofaalselt |

langenud.

Tulemuseks on itaalia poliitilise
elu tugev polariseerimine. Sealse
etrokemmunistliia erakonna vas-
taspooluseks on uusfashistlik era-
kond, mille initsiaalid ,.MSI‘ ma-
jaseinu ,,ehivad’ mitte palju vahe-
mal mdiral kui kommunistide
PCr. 7

Bi ole kahtlust; et tekkinad olu-

korra eest peamist vastutust kan-
nab kogu sOjajargse aja jooksul
Jtaalia poliitikas . dommeerinud
kristlik-demokraatlik erakond. Ta-
kistades igal vOimalikel viisil sot-
siaaldemokraatide tugevnemuist,
soodustasid  kristlik-demokraadid
kommunistliku erakonna kasvu.
mis  mutid ongi kujunenud I[taalia

peamiseks opositsionni-erakonnaks-

" tehakse :

Kristlik-demokr' aadid
vastutavaks ka haldusasutisis le.
vinud korruptsiooni eest,

' Moningatd miarke ulatuslikust kor-
ruptsiconist vGib isegi Nihiajaline
turist margata. Koige lintsamaks

| nantavasti

riikides ja Kanadas propaganda.

itrummide saatel televisioonickraa. .
inile ilmunud neljdosalist filmi

| Holecausti' ‘(Tapatalgud). Mn.

sufilmina lavastatad. ,,Holocaust*
kirjeldab rohutated detailides juu-

tide havitamist Saksamaal Hitler]
+rezhiimi ajal ning selle filmi rat

Ss Hiitlaste vahele, kus
" tKantsi

ral i “L
Bacher
rn
-

vamasside ette tcomine praeguset

jmomendil teenth peamiselt kom-
{munistide huvisid, kuna see juhib
dithelepanu mujale nende massili-
| set .relyastamiselt, vallutusretke-
telt Aafrikas ja kommunistide ja
inende pdrandaaluste kasilaste hir-
imutegudelt Kambadzhas,
lp2s ja teistes maailmanurkades.

Tekib ainult kiisimus — miks

| peeti yajalikuks praegusel Tomen-
dil seflist filmi yalmistatia ja seda

demonsireerida, kitlvates sellega

wmbusku ja saHimatust uksikate

rahvusgruppide ja kommunismi-
yastese yOitlusega whinennd laine-

,Meic toome selle filmi selleks
jmilfonite yaatajate ette,-et jouti-
[dele tehtud iilekohué ei unustata",
fitlevad filmi valmistziad ja selle
| propageerijad. Kuid kahjuks pew-

me selle vaite puhul mainima, et
juutidele tehiud Wekohut on pide-

_\valt vaba maailma ajakirjanduses.

filmides, raamatutes ja tetcvisioe-

‘| nidetes pundutatud, kuid viiga vii-

The on raacitud kommunistide vu
| givallategudest Venemaal ia alle. —

| riikides. Miks peah

maaiim wnustama selle hole

lias huvitavaid tithelepanekuid. mida ta annak edasi Reotsis ilmuvas Eesti Paevalehes™. Toome all:
pool »Vaha Eestlase" veerguiel tema vaatlused.

niiteks on raha tagasiandmisel
harrastatay pettus.
kogemuse juures naiteks anii raud-
teepileti ostmisel’ kassast tagasi
4000 liiri (umbes 4 dollarit} vihem
kui Gigus ja postkentoris monede
vaheste markide ostmisel oli pu

nidest Seda tehakse Oige lihtsa
tehnikaga. Kui maksja kche saadud
vahetusraha ‘kassa ees tile ef joe,

valid minema podrab, siis ongi ta.

Hakkab kunde aga raha Ingema,

slis pannakse aegambéda puuduv

osa lisaks, nii naga oleks seda

kavatsetud teha algusest peale.
‘Ttasllase meelest ci peetagi seda
pettuskatseks, yaid
omapdraseks . 4dritehinguviisiks.
Kuulduste kohaselt olevat komme
iildine ega oieks selle kehta ka ehk
midagi Selda kui sama tehnikat ei
kasutataks raudtee pletikassas ja
postil.. |

~ Wt vabadus on ftaalias hasti
suur, seda margab igal sammul.
Uuemaks nahteks, paistavad olevat
paraja fitklusega maanteede . per-

‘vel istuvad kundesid ootayad pros-

Hituadid. Kuuldavasti olevat rad
vaikest lOkkeid stilidates ,,teenis-

tuskchtadel isegi talveti, See ei

nai aga kedagi segavat, eriti mittg
politseid, kel parajasti peamiseks
mureks tOepoolest -on terroristide-
ga hakkama saamine.

Araablased ostavad
ules” Atlantic City
USA iiks majandusajakiri tea.

tab, et tulevases -mangukasiinode
linnas Atlantic Citys on arsabia-

Trahamehed teinud suuri oste —

umbkaudsete hinnangute jdrele
seni umbes 800 milj. dollari viiir-
tuses. Ostetakse peamiselt hotelle
ja kasiinosid. Kuid tiks ataahia
rahandusringkondade — esindaja
ostab iiles ka krunte. ,

Atlantic Cityst tahetakse kujun. |

dada Idaranniku Las Vegast,

maa Jouhkekoht ade kunin- :

ganna, Kui novembris 1976 New
Jersey elanikud haaletasid man-
cukasHnode: avamise poolt, hakk-
Kasid Atlantic Citys kinmsvarade
hinnad kiiresti tousma. Senj on
oste tehftud juba umbes biljon
aoliari eest.

 Araabia rahamehed on teinud
suuri kinnisvarade oste ka Lou.
na-Carolinas ja Texases.

ves |

Uhénidalase:

heidetud

fo

causti?

Kommiunistide ohvriks on lance-

nud kummned miljonid inimesed jo.

Venemaal on terved rahvusgrupid

jidgitult hivitatud. Miks neid tegu-_

sid ei meenutata laineriikide ela-
nikkonnale, eriti praegu, kus kom:
Inunism on tlemaailmselt peale-
tungi ning latendah pideval oma

vaimupiire? Péhjused kommuuisti-.
ide inimeste havitamisoperatsiooni-
de esile toomiseks oleks pealegi
eriti pohjendatud sellega, et nende -

kuritegude eest ei ale seni karista-.

tud iihtegi kommunistlikku jwhti
kuna Hitleri rezhiimi aegsed natsi-

tegelased pidid Nirnbergis toimu-—

nud kohiuprotsessi? oma kurilegn-
de eest vasiust andma.: —

Kahjuks jaib.selline muije, ef

wHolocaust'’ moodustab ainult ithe.
juli praeguse saksayastase propa-
ganda. iildises ahelikus, mida on

esile toodud ka’ ‘Kanadas elaya

saksa- rahvusgrupi poolt, kes leiah -

sakslaste vastu suunatud propa-

gandas sihilikku saksa rahvaserupi

diskrimineerimist, Sakslaste tak-
kamatu naeruvairistamine tilmi-
des, koomiksite raamatutes ja te-
levisioonisaadetes on seda miirki-
misviirsem, et diskrimineerivad
sammud teiste rahvusgruppide i:
rasside suhtes leiavad iildist -tihe-
lepano ning need miistetakse
massmeedia poolt hokka.

*

Torentes rildgitakse paliu moor. .

test kurjategijatest, kes pourusta-

vad. keolimajade siseseadeid ja _

aknaid, liikkavad-: surnnacdade!

limber hauakivisid ning rikuvad

valgusikartyate roppude valjendus-

tega avatikkude hoonete ja majade
Seinu. N. Liidus. on. ‘séllistele tepe..

lastele antud nimeks winligaan,

mis sOnaraamatus antud seletnse
kohaselt tahendah avalikkn korra
rikkujat, kuna siin Kanadas nime-
tatakse neid tegeiasi tundnvait pec.

| Hema nimega -— wVandaalid’, mis
tahendab barbaari vii koguni ku-

tunrivarade hivitajat.

Naib, et need noored kurjategi-
jad suunavad oma viha eriti kooli-
majade vastu. kus purustatakst
iga] aastal aknaid klimnete tuhan-
dete dollarite eest. Nii naiteks ii-
mus alles, biljnti ajakirjanduses
teatetd, et' Torontos North: Yorgis
on thes algkoolis kdesoleva aasta
i. jaanuarist alates sisse loGdud

idf akent. Tundub, et siin ef ole |

legemist, ,,hutigaanidega’ epa ke

»Vandaatidega', yaid lihtsalt. viii -
_ fasku-havituspataljonidera.. -

Keste

(Jdrg tk. 3}

: Euroa. :

fugevama
moodustah  demoakraatlik,

| Saksameaa, kus parast Teist maail-
* imas6da on taiesti aned generat.
 {sioonid iiles kasvanud.

t
eres gee ee oe 2 ee a al

. =-—
7

Mulkide |
seitsi pol

16. april)
Festi Majas
ok 13 viljan
it juhatas
xoliis. J. Anto
vt juhatus on

 tegevuse kest

ja koostanud

- “TTS esitatakse

hamuseks, Ar
haalet,
Kassgariic
Oyassoni poo.
esitatud revis
anne, kinnitat
koordineerija
eo0sClHatele
He Vajadust,

“missupuse eth

aialise ja kui lg
arvurs esinotaa
Vis teardiaesin
oad Vihma aa
siiha ja killang

fuste wsiukohe

vil's Elbow ¢

hakati otsimall

-vamnat aera.

juulil Moonj
niaa-aal, Macm
ca 4 mili Col@
Juhaiuse pe
Kord loeti lau
yaetl koosale
vase parand

Kinnistel vali

ranemaks J,
Kogu lit me sy
J. Vares, ¥. Mi
Ta, !
Revisioniko
valiti J. An
Laar.
Mulkwe Se
maksu, On ai
sastumitsmaks
SU SUumuse

MM
soodsa hinn:
»Kotkajarve' i

aakris
TALVEKI
-MAGAM

KORR

Auto ku
“Ligidal jarv |
Tel. (4

VENTIE

lac voi sting im
Moodsad tuge qa

forid vannitupm

23 WESTMO!
Rerdale,
Tele

f

Komment!
(Als

~ kes hivitavad,

vad ainult havi
del noortel pa
siplimitunne, 1

tatud ei kodus Hie
— mOned aastad

uliliheraalse be
jud annavad vag
 Paistab, et
nil koolides, ko

7 asniustes selli :

bi sOrmede. nim
maksjatel tek
maksta, Olcks
ef sellistele

kerrale kutsu
vastavad abin
-jaduse korral
de laste pooll