Rootes Re: ae ii: Henk RAE iis
B |

=e sul:
us tail id oie aie si Seana eK evra tt

eget ne Ue ay ip wee gt
declan eee

“Yabade eestloste hddlekandjo

‘MOSKVA —. Noukogude Liidu

autotehas Togliatti soovib ehitada .

Kanadasse omale kokkupanemise
3 todstuse, ef Kanadas hakata Ladat
loki panema kuna viimasel paa-
ri] aastal on Ladal olnud filatavalt

hea turg, Alates aastast 1978 on Ka-_

nadas mittidud 10 000 autet, ehkk
praeeu poliitilistel pohjustel hal-
_ vustatakse WN. Liidust toodud ja
sin, ariti madala hinnaga ratitidud
autot. |

“TAMPERE — Soome mele-
reid ja: Pellervo-seltsi turu-wurimi-
se -asutus korraldasid Soames juu-
his lJehmade loenduse.

nustada piimateodangu swurusi ja
teiselt poolt selgitada pdilumajan-
dus-poliitiliste sammude modjutust.
 K6ik Soome meiereid palusid pii-
' matoojaid anda andmeid nende
liipsilehmade ja mullikate kohta.

-: PARTIS — Prantsuse sdiduautade -
ja kergete pakiautode mitiik suure-
nes aprillis 12,7%, avaldas andmeid

Prantsuse AutotGdsturiie Lilt.
Tédstus seletab fkilist tGusu selle-
ga, et apritlis cli tHAnavu kaks t¢o-

|  pieva rehkem kui aasta yarem. _ .

“HAMBURG .— Saksa raudteedel

on magamisvaguneis Juba kaua Ole

wud robkesti sooja vett andev
dushn. Juunisi alates Saksa rhk-
 dikud raudteed on pakkunud jille
yudise, mis an tGendoliselt maail-
mas esmakordne, Automaatne me-
‘tallraiaga kasutatav telefon. liiku-
vag rongis, Selliseid telefenikappe
asetati jubaikahte Intercity raud-
_ teerongi Hamburgi ja - Miincheni
 yahel. Sel raudteeliinil katsetatakse
uut teenindvsmoodust dasta jook-
sul. Aasta 1983 lopuks varustatakse
kGik 150 selles slisteemis raudtee-

rongi telefoniputkadege, mis liheb .

imaksma umbes 12 miljonit. Saksa
_marka. Telefonikoned rongilt on
kallimad kut tavalistest. automaait-.
dest, mis johtub 76 raadiokanall
kasutamisest. 3

NEW YORK — Planeet Pluuto.
ai ole juba 1979. a. 21. jaanuarist
saadik enam kaugeim pianeet. New
Yorgi Haydeni planetaariumi tead-
taste jarele Pluuto jGudis oma el.
-liptilisel orbiidil tiirlemisega Nep-
 tuumi orbiidi sisse, jattes sellega
Neptuuni kuni 1999. a. kevadeni
: kaugermaks planeediks.

WINNIPEG —- - Suurenev nuvi
viijast valmistatud: alkoholi vastu
autoklituseks ja muuks majandus-
likuks vajaduseks, on pannud Reve-

nue Canada muretsema, et kedu-—

sed viinapruulijad ei juhi kodust
_ alkoholi mitte bensiinipaaki, :vaid
jubivad selle kokteiikiaasidesse.
 Riiklikul energiakonverentsii. rai-
eiti, et ithe galloni alkohboli tootmt-
ne laheh maksma tddstusele um-
bes $2.00: Riigimaks i helt gallo-
nilt- alkoholilt joogina on. 317.50 Ja
_ valitsus saab praegu viinetoostus-
telt aastas 375 miljonit dollarit
Kui viinatGdstused hakkavad toot-
ma energiavajaduseks alkohol,
_ sits on séllelt maks vaga vaike ja

vahe ka kontrollimiseks véimalusi.

“LOS ANGELES — Uhendriikide
_keskpanga Los -Angelesi osakonna- -

le mafrati tuhat dollarit trahvi

| Ritkliku -
. lehmaloenduse abil tahetakse en-.

niiteks Benita Vomm

os = a ed

Optin ism ia pessinn msm. Laan. Saks

ae ee eas mesh: | a ae 1
Stel be da Pee de eal ape
Sa accaabeeek gts bd ier heid: deat

| Telsipseval, é. jnal 1980 — Tuesday, July 8, 1986

See TL

ah

ae me ea ae a Li ie be mre El be iter Pee

Kantsler Schmidt loodab saavutade Kotloiappetd
tuumarakettide pliramisens Eureopas |

‘BONN — Lidine- Saksamaa kantsler Helmut Schmidt tegt pirace oma killaskdlikn Moskvasse teata-
vaks, et N. Litt om valmis aitstama putel-alustel Wabirdakimisi qymarelvade voidujooksu Piiramiseks
Kyroopes. Kantsler uentis, et Moskva leobus oma esialgsest néudmisest, mille alusel ta oli labirdakimi- |
si valmis alustama alles siis kui NATO loobub keskmise jennuulatusega rakettide. paigutamisest. Lii-

“fhe-Fureeps territooriumidele. Samuti.on Moskva foobunud Onta tejsest noudmisest, et ta alnstab. Tibi-

_ hikimisi ainnlt siis kui Uhendriikide senat on kinnitanud SALT 1 kokkuleppe.

Lidne- Saksamaa valitsus on in-
formeerinud tiksikasjaliselt U hend-
riikide president! ja valitsust
Kremli uutest seisukchtadest ja
Valges Majas peetakse seda la-
henemisviist erakorraliselt posi-
tiivseks nihteks.

Eurdopa Uhisturu riikide minist-
rite konverentsit Luksemburgis
lubati. venelaste seisukohad | vat-
ta iiksikasjalise nurimise allz.

Kuid kantsler Schmidti Moskvast

kaasa toodud informatsioon e1 ole.
gaanud kdikjal positiivse vastuvotu

osaliseks. NATO peasekretir. Jo-

seph Luns voitis kantsleri teada-_

‘mus Valis- Festi

ESTO-§0 ajal imub Stokholmis:

' Inokraatliku partet juht Franz Jo-

ande vastu, erakorraliselt elite.
yaatiiku ja tagasihoidliku kom-
mentaariga, avaldades lootust, et.
venelased on niliid Euroopasse

'paigutatud tuumarakettide arvit

piiramise suhtes ndus abirdikimi-
si alustama ilma eeltingimisi esita.

mata.
 Kanstler Schmidii poliititine vas
tane Laiane-Saksamaa kristlik-de-

sef Strauss naeruvairistas Moskva
ettepanekuid mainides, et.siin on
tegemist .,,vanade trikkidega‘.
StTauss,
 aastal toimuvatel parlamendiva-
tunistel Laane-Saksamaa kants-

usin ike

biograafi ine leksikon

mitiigile -Vailce Valis-Resti kunst

_ nike biograafiline leksikon“. Selle hirjastajaks on dr. Vello Salo: ning
see ilmus ,,.aarjamae“ kirjastusel Tiaalias. Allpool anname edasi—

«dNithijutuajamise dr. Vello Saloga

Kuidas tekkis idee sellise teose D
koostamiseks ja triikki andmiseks?
Dr. Salo vastah, et idee sai ta koh-
tumistest kunstnik Endel Koksiga

ja kunsiteadlase dr. Olga Berend-

seniga,

- Loplik otsus teose valjaandmi-

seks tekkis Torontos 1979. aastal
korraldatud Eduard Wiiralti pae-
vadel, mille organiseerijaks off
Hesth Kunstide Keskus.

Teas annab.dilevaate meie kunst-

nikest glabaaises ulatuses,. regist-

reerides Valis-Eesti kunstnikud

alates Teise maailmasdja J6pust
Ajaliselt. kateb.

Kuni, tanapaevani.
see 35 aastase perioodi eesti kuns-

ti elus, mida pole kusagil mujal re-

gistreeritud. See oleks ka esime-

seks sellelaadiliseks eesilaste: val-

jaandeks.
Teose peatoimetajaks oli ar. Ol.
ga Berendsen Uhendriikides, «kir-

- jastamise ktisimused korraidas dr.

Vello Salo ning toimetuse sekreta-
Ti Ulesandeid t8itis Mall Puhim.

Teose koostamisel andsid oma
tohusat abi mitmed organisat-
sioonid ja itksikisikud,
(Eesti
Kunsinike Koondis Torontos), Hes-
ti Kunstide -Keskus, J. Saarniit
(Fraternitas Artis), R. Antik {Eest-
laste Keskarhily Kanadas), H. Sa-
lasoo {Eesti Arhiiv Austraalias),
E. Pehap ja A. Lee oma. isiklike
arhiividega, Evi End, E. Eerme.
P. Saat, Laine Pant, Aino ja Rein-
hard Nommasin’ id, R. Rebas- Ja
ieised.

Ankeetlehti saadeti Kéigile kunst-
nikele ja kogusummas laks valija
ligemale 49) kirja. |

oli: vastutulelik ja heatahtlik..

Chu saastamise eest, Saastamine —

oli tingitud vanade rahade ndleta-
mise téttu. Stiiidistuse pohjal 6u-
tT paugali korgeimat ' trahvisiim-
mat, kuna pank, kel on raha pole-

tarmiseks, vOib ica ‘korgemat trahvi ‘a

maksta.

OMT Aas Fare
betes fa k btAltp as,

STOKHOLM | _ Rootsi tddstus- |

tGdliste. tunniteenistus oli veebru-

aris Keskmiselt 31.46 krooni (ca |

$10.
ta varem, Samaaegselt\ tOusid ka
tiGkindlustused sotstaalmaxksudega
6,3 protsenti.:

NEW YORK
Uhendriikide pohjalaanes

—

—. John Ellis,

06), ehk 4,7% robkem. kui aas-

olevate on

raustlaste kuningas titles, et prae- .|
gu on maailmas 18—20 miljonit §.

rmustlast. Umbes 10 miljonit neist
' elab Euroopas, mis on suurimaks
mustlaste asukohaks, umbes ks
miljon ‘neist asub- tihendriikides.

Enamus Amerika. mustlasist ela- |

_-yad suurtes ‘linnades.

isiklike suwmmide

_esimest

| ‘gaati

(eose stinnist.

r. Vello Salo alustas tdtd oma
kasutamisega
kuid eeltelimistega on. Wittid kGik
kulud kaetud. Napu kdik teosed, ei
ole ka see biograafiline leksikon
iaielk nmg slin esimeb Itinkasid,
mainib dr. Salo. |

Lépuks kinnitab dr. Salo, ef lek-
sikon kannab ,,vaikse - leksikoni'’

himetust pohjusel, et viikesele al-

gusele peaks jargnema.suurem ja
pohjalikim t63. munud teose eel
tellimise hinnaks oli 5 dollarit,
kuid nitud on hind maaratud.7 doi-
larile. Tellimised saata:. Vello Sa-
lo, 2661 Kingston Ra., Scarborough
Ontario, MIM iK3, Canada. -

Dissidentide os
konverents Varssavis

VARSSAV — Varssavis algas
kummalne konverents, mida n-
metatakse rahu- ja mimdiguste

- konverentsiks. Seda kiidetakse kui:
sellelaadilist siindmust.

raudeesriide {aga ning sellest yé-
tab reklaami kohaselt osa 50 dele
32-st. Tugist, nende. hulgas
ka N. Liidust,- tthendriikidest,
Prantsusmaalt,. inghsmaalt Ja is-
raelist. 3 ,

_ Konverentsiga on imelikxud lood,
kuna. Poola dissidendid mainivad.
et ncid pole sellele Konverentsile

kutsutud ja neil pole aimupi, et

‘selltihe stindmus. Varssavis aset

_leiab. Konverents on iimselt pu-

haste voimude poolt ‘organiseer)-
ind, kuna .seile majanduslikuks
toetajaks on UWhendriikide sur.’

 Brimees ja té6stur Armand Ham.
~ Subtumine koigi unstnike. posolt immer, kes on tuntud Moskva kom

munistliku rezhiimi suure sObrana.

LMUS ~
heliplaat_

{ingliskeelne) ~

1
. 1
-
. .
pe . .
. I
.
._Q
1
1
I
1

| HELENA, HANES | }
| BOX 144 |
| KESWICK, ONT. |
{1 (L4P 3Ei

du kaitseministri

kes tiurib kaesoleval

: voitleiate

(1979. a, ‘magistriastme |
itlikoolis.

leri Kohale, titles, et N. Liida ja

; “Himub 2 korda nddales —. |
| _ teisipdeval ja neljapéeval -

nity ee ee

-KODUMAALT

: Tgal kevadel on kodumaal Kala-

majandusel tegemist nende kalas-
tajatega, kes ilma loata ja jubama-

ta. kalapiiiigiriistadega tabatakse

jogedelt ja veekogudelt. Sageli on
kurdetud, et Eesti kalavarud on
jaanud kasinaks, .kuna rddvptiiid-

- jaid on tiga palju. tlemiste jarve

sanitaartsoonis olid kalal Tallinna
30. keskkooli venelasist OSpilased.
Glemiste ‘Kanalil tabati ahinguga

thendriikide seisukohad Euroo- kalapinigilt 15.. linnakutsekooli épi-

passe paigutatud ja paigutatava-
te rakettide osas on ikka veel
liksteisest vaga. kaugel -
ning Schmidti vimupiirides ei ole
neid seisukchti Uksteisele iahen-
dada.
Vaatamata Schmidti optimistli-
Inje sonavGtule valitseb N. Liidu

seisukchtade suhtes siiski ebasel-

pus, eritl kui arvesse votta N. Lit
Ustinov sont
kanstler Schmidtile, et N. Liit ei
ole valmis midagt dra ancdma ega
piirama kui talle ei osutata vastu-
teeneid.

Veldemar Madisse 60

Magister dipl. ins. Yoldemar Ma-
disso on Mulgimaa mehi. Lopeta-
nud 1938. a. Térva Uhisgiimnaasiu.
mi, astus sGjavikke, iihtlasi im-
matrikuleerides Tartu tWhikooli Gi-
gusteaduskonnas. Lonetas sojakoo-
li 1940: a. Aasta hiljem voitleb ma-
jor Vase partisani iiksuses Kareve-
se-Vorpuse ruumis. Jargnevad
yvoltlused mitmeil rindeil. Narva
rindel annetatakse talle 2. kdl.
raudrist ja Karevere lahingu juh-
timise eest Tartu rindel 1. kl. raud-
rist. Lisanduvad veel Talvesdja
medal, 2. kl. sGiateeneterist mdd-
kadega jue, Rinderakendusesd va-
helduvad taktika’ ja lahinguvdlja-
Gppe lekiori lithiajaliste iilesanne-
tega ohvitseride ja alljuhtide tai.
enduskursustel. SOja lOppfaasis
on kindluseks kuulutatud Netkirc-
hi alevi komandandiks, —

 Astub 1946, a. Karlsruhe iilikooli.
milie lépetah 1950. a. diplomeeri-
tud insenerina. Oli kohapealse eesti
ihopilaskonna esimeheks ja eesti
iihingu asutajaks liik-
meks; Ulkooll lopetanud, valitakse
mitmé rahvuskoondise ja EVU esi-

_meheks, USA-ala~ eestlaste kesk..

esinduse; liikmeks, eesti tibiskond 0. Pédersalul oli kaasas sOjaajast
 Saksa Liiduvabariigis (E.U.8.L.)
. esinduskogu liikmeks, jne.

saabunud Kanadasse 1952. a. 16-
pul, on tiks Oitawa EVU asutajaid
ja esimehi, kuulus sealse Eesti
Seltsi juhatusse ning valitakse hil-
jem EVU Litt Kanadas abiesime-
heks. Ajates 1954. a. litsenseerijud
Ontario inseneridekoja poolt. Tun-
nustatud inseneridekoja poolt eri-
teadlasena oma alal, Omandas
Waterloo

On E.U.S.L. ‘ toetajaliikmeks -Ka-
nadasse ‘saabumisest alates. Elab
tartlannast abikaasa valmega Pic.
Reringis:

Tete eet e,
Paljnd eestlased majaomanikad
 eltea, |

et teen igasuguseid
raud- ja puuaedu
skrantide iimber.
%. RISTMAGI, tel, 159-€424

i scciniideninea

| h ah om _ =

Mutia » talvekindel.

SUYILA
Harvekrunt, koik mugavused, ©
52 mili: Torontost.

Tel, 247-3075

ESTO MUTUAL FUND, LTD

_ Aktsia hind 2. Juul $12. 35

i453 King St. W.. Roorn gon

Toronto, Ont. MSH 133

Telefon paeyal 304-114
Shih 425-022

. —_————— ee . .
ct ah

_linask, koha,

lased. Harku jarve dires peeti ‘kin-
ni Tallinna 53. keskkooli Opilane.
Ehtsad kalarGGvlid aga olid olnud
mitme asutuse lukksepad, kes 16.
anrillil pitidsid Ulemiste #4rve lu-

hal ahingutega 16 haugt. Oma Ka-

lastuskirge ei suutnud taltsutada
ka tallinlased Mibhaii Tolkatsov,
Vladimir. Kashtshejev.ia Pjotr. Te-
resko, kes 30. aprillil pitiidsid Ka-
sari jGel 1362 sarge lubatust. roh-
kem. Sellest olevat tekkinud Kala-
majandusele 2724 rubla kahju, mis
asjaosalistel tuli tasuda, KGik ta-

batud kalamehed said vaiksemaid

Karistusi, Seaduse kohaselt véivad

- Eesti Kalastajate Seltsi vi Sdia-

vie Jahimeesteseltsi liikmed kalas-

_tada ainult ihe: lihténgega kas
kaldalt voi jAalt. KGigi muude

pittigiriistade kasutamihe on selt-
sidesse mittekuuluvail. harrastuska-
lastajail © keelatud. . Odpaevane
saak voib olla-haug, luts, siinas
dougjas, joeforel!
vimb ja 50 siirdesdrge, Angerjat
ja merisiiga need istkud pittida e}
tohi, ,
4 -

Kuna viimastel aastatelon metsis-
te arv Eesti metsades tublisti vi-
henenud, siis keelati metsisejaht
Ja Nende tindude mingukohad yvdée-
ti range kontrolli alla. Metsise laul
on omamocdi meelispala, kuid
Rakvere rajoonl Tudu jahimehed |
Olav Pédersalu ja Eldur Ozerov
ei Winud. 25. aprilli Gisel Pédra-

allikule. mitte ilusat laulu kuulama.:

Pikk teekond vdeti ette saagi saa-
mise eesmirgil. Vargsi
jOuti puu alla, milleladvas isamet-
sis oma viimast laulu laulis. Vii-
mast ‘sellepirast, et kohe oli firg-

Tlemas. task, Mehed said sazgiks

sel hommikul kaks metsist. Mees-
tel oli aga juba endisigi patte . hin-
gel. 19. aprillil old mehed tegelenud
salakitittimisega Seljamie metsas.

parit vintptiss,

mikul, O..Pédersalu vottis dike loo-
ma sihikule ja vajutas péistikule.
Tabatuks osutus tiine emapdder,
Kellel oli kaks normaalselt arene-
nud loodet.. Salakiittimine liks
meestele kalliks maksma,

teel pargitud karusnabku ja jahi-
tarbeid. Uldse tuli sitiidlastel ta-
sida 1674 rubla suurtune trahvisum-

ma, lisaks- sellele jahindusklubist
‘yaljaheitmine. Pdrast loo avalikku-

sele tulekut: kuuldi Tudu inimes-
teli, et mehed olid tegelenud sala-
ilittimisega juba aastaid.
. |

Ka Tallinnas kaib niijid nagu
jaainemaailmaski lume hiavitamirie
tanavatelt soola abil. ,,Ohtulehe’’
jarele
Tallinna tanavatele 9000 tonni
soola, ‘Oigemini soola ja Moriidi
VOL soola ]@ lilva segu.

soirp ja Vasaras” kirjutatakse

_ tuud, ef sool tekitab  iihtlasi ka -
_palja kahju. Ndaiteks bavitab sool ~

WLS FR

~ Nopi oma

MOLLAL: alates umbes 13.
KUS: Talisman Farm, Uxbridge, Ontario
AJAD: iga piev kell 330-e1.—8pl. - .
Karastusjoogid saadaval yy Korvid saadaval 35 centi tikk v6i.
too omad kaasa yy Tasuta valmistamisjuhised igaiihele

lamine. - -

hilides

E. Ozerovil kahe-
raudne jahiptiss. Pédrad olid raies- -

neilt
konfiskeeriti’ piissid, osa kodusel *

kiilvatavat’ talve jooksul

, beth Cox, Arvi

konniteede olaate. Kivfutuse autor _

Kalju Suur iifleb: ,,50o01 muudab
nende nigela kvaliteedi veelg Sali-
dimaks.” . | :

Kuid sool havitab ka puid. Ritna |

Heinlo kirjutab ,,Ghtulehes”:

Haljasalade Trusti té0dtajatel
tuli paljudele seletada, et puude |
hukkumises on siitidi talvine soo-
- YVeel mGni aasta taga-.
si loodeti kastmisega kloriide pin-
nasest viilja uhtuda. Tegimegi se-.
da, Kahjuks ei andnud see londe-
tud tulemusi. Wii tuli Tallinnas
mullu maha vGtta dle 2600 puu,
millest enamik hukkus ‘Moriidi li-
bi.’

Kirjutuse juures on pilt mabavée-
tud puust, miflel on n&éha havinud
tiiveosa, . Altkiri: Soofasurmas |
hukkunud parn Bstonia ees,”

Kodumaal on’ “tehtua katseid ka
murumitaste kasvatamisega Ja
nendega muru katmist. Mullu si-
dasuvel oli Kassitoomele suur Ko-
gus murukamarat kohale veetud,
‘selle paigaldamine aga viibis. Nii

need murulahmakad seal vedele-—

sid kuuma piikese k&es, juured
iilespidi, p&evade ja isegi nadalate ©
vilsi, Kastmisest et maksa radki-
dagi. Selleks ajaks kui need paika
pandi oli taimestik praktiliselt sur-
nud, Formaalseit oli asi siiski kor-

tas olnud, turbarabast ostetud mu-
, ru pandi ju dopuks ikkagi ndélvade-

le, dilidpilasi-suvemalevlasi  kiideti.
usinuse eest veel fakkaotsa...

Stipendium -

Litna Purjele

‘Kiesoleval aastal valjakuuluta-
tud EHK [Interpreetide Fondi_sti-

pendiumi $200 suuruses vOitis New

‘York University laulu ala edukas
lopetaia sopran Lina Purie. Ta on
N.Y. ja Kanada -publikule hé&sti
luntuks saanud oma esinemiste -
kaudu ja tema eelkool parineb Hel-
mi Betlema stauudiost kdige selle
rahnvusliky juurdekuuluvusega.
 Stipendiumi ‘komisjoni motivatsi-
oonis margitakse muubtlgas: Sop- —
ran Liina Purje on lootustandev
eesti noorlaulja; kes mui Spingu
kérval on suurt ifdu ja hoolt ndi-
danud eriti eesti kontsert-repertu-
aari tutvustamisele, omades juba
rikkaliku repertuaari meie -soolo-
laulu paremikust. Oma 4ppeaja .
kestel on ta hea edu ja innuga esi-
nenud Ingematuil eesti-ameerika
tiritusil nii vaimuliku kui ka ilma-
liku kavaga ja tema tuleviku devii-.
siks on — eesti kultuuri tutvustami-
ne soololauju kaudu, kus iganes |
selleks vOimalus avaneb.“* _
Interpreetide Stipendiumi Fond
on ainulaadne algatus, pidades sil-
mas esmajoones interpreetide edu-—
tamist ja nende majandusilikke va-
jadusi, mullist organisatsiooni
meil varemalt pole olnud. See asu-
tati Eesti Helikunsti. Keskuse juur- |
de New Yorgis 1965. aastal, K&bi

_ Laretei Carnegie Hallis toimunud

kontserdi E.H.K, poolt eestipool-
selt levitatud paasmetem#itigi %
annetusena. laekunud $250.— hart-
barahana. |

Senin on LS.F. stipendiaatideks
olned neor- -belikunstnikest: Eliza-

Rebassoo, Kaja .
Parming, Maaja Duesberg ja Lee-
lo Valdsaar. |

Pe (VES)

RR. 1 Centre
Rd., Uxbridge,
- Ont. LOC TKO

naasikaid!

jaunist — ambes 15, juulind

Teejuhis Torontost: sdita Hwy: 48-g8 (Markham Rd.) kuni Hwy
47, Sellega ida poole. umbes 5 miili, abi Goedwood'i. Varatl pais-
. tavad TALISMAN FARMI miargid. Soita 47-ga kani Centre Rd,

‘Aus teha vasak potre ja peatselt oletegi TALISMAN FARMIS.