AL!
aL
A

*

Mr pit te 7 .
a ee aa :

a oe

Af create oe c —
‘a ine =a. Ate I
Cie te

al
a:

or
|
r

Fr.
ae
Sars 2

. aaa

VABA EESTLANE teisipdeval, 16 jo 1981 - — _quesday, June 16, i381

tee peep =: pa

foe

“ t
He yee

ge sy
ener a aa a

hea
ae

Lk
1k
* Shot m1
I
ach Poets

Le
nn Sa es
‘. pe 7 ‘ iia a
eee,
he

eh

en

ig tt + hh aeagee A
ies a a Foe :

Renate
a stat ia aaa
et a
7 . “
1%
sete

tak a 7
my “i
Stn kL,
M2
a
saat
a

mera ee petite
al ay a ae tee el, - f
fier a 7 ater a ae ran Ps a 1 rf a
. wn | at
a att maa

Soe ae

a. Ek, *, SS
mot ha, tna ae

L™
ie

batrohrctase
boa

h ht
oth SS
igh sagt ALL, be, Th

= Eric Puss voitis
easikitt Titi

| TBOJS. korralduse!’ -toimus.

i’
ao — are

aos
ate

re
sat a
me ei: er ne
— os tel 5 ot
2a me rae

| : it yee " ie ie Ste oni tse
! fin! + ee ae ' Pe a ee see tate oe nate
. ait See : vee om ea? ag iD, ee oh tee eo meets
- Spordimarkmeid OT ae i
| EME BM a - “Hind Sante- .
 § KEudue¢

=
hs
an .
bee rake oT
r: a ope . 1
a get ‘art Pn cs ee Far .
opt sep . . qe A eee he . ers
Sea Da a? Bee Me ee rs

Euroopa KerpejOustikuliidy efa- a Hy :
korralise] istungi! tunnistati prants- ie:

* fh

1
: 7
4 7 ee de
" ee, !
ng tale cba phone "
nets

ai

MG

| - - gejad.

.  Kaugusele ridkida!*

_ 23: mail laskevGistlus haavlipts-
sist, Esikohale tuli Eric Piss, kes
7 seepa kaitses kindlusinsselis HL.
.. Kiriku poolt valjapandud randka-
| kat 1981, aastal. Teisele kohale
tuli H. Kuusik, kolmandaks M.
Veskimie, jargnesid K. Paap, Ed-
- gar Piiss, A, Riko. Lohutusauhin-
na vOitis H. Viiding.
¥r -
_. > Seltsi kevadisel havipiitigi veist-
! usel Simcoe jarvel, Cooks Bay's
6, juunil tuli esimesele kohale vu
_ Villme 9 naela ja 7 untsilise hau-
giga, millega U. Villm#e _kaitses

T.E.O.L8. poolt yaljapandud rand-:

- karikat 1981. aastal: Teiselé koha-

fe -tali B.. Saar ja kolmandaks E.
-‘Barilaid. YVéistluse kestel piliiti:
kogusuminas 9 havi. |
Oc | 5...

Elav fegevus
_ faskespordi alal

Talvine laskehooaeg Torontes
_ 6n.]6pule j5udnud ja suvine on. al-
-gamas, Suvel on kavas terve rida
 yOistlusi, esmtajooties:

,, Lalltnn-Festivalt* raames kor-
“raldatavad — laskevdistlused,
¢oimuvad Eesti Maja tiiru!l-18., 19:
ja 20, juunil. Voistlusest. voivad
-kéik kéilastajad osa votte -—~ 22
Kaliibrilised piissid on lasketiirul
‘ootamas, samuti ka asjatundlikud
nOuandjad ja. sObralikud punktilu-

Piistolivdistlas algab kell 18.00
(kell kous pl), 18. juuni dhtul,

23-kaliibrilises standard: plistolis,

nii algajaile kui meistriklasst mees-
tele, 60. lasku.
rel¥i laenata. 7
_.. PlissiyGistlis. toimub 19. ja 20.

juunil, ‘algusega kell’ 18.00, ‘plisse
saab lasketiirul laenata. Auhinnad

antakse valja plhapaeval, 21, jun

nil.
| Meistriklassi jaskuritele ‘teatab
Piissi- ja: Plistolikiubi, et Ontario
provintst esivOistlused leiavad aset
Sudbury’s jargneval nadalaldpul,
" 27., 28. ja 29. juunil. Osavdtta.
; soovijail tuleb teatada klubi Jaha-
tusele.

Septembris toimuvad Balti maa-
vOistlused. Seekord ‘on korralda-
mine eestlasie. kdes, Tipset aega

-. ja kohta pole Veel kinnitatud, aga

 arvatavasti toimub, vOistlus jarje-
kordselt latlaste ,Berzaine* tiirul.

-plaméngud  Sarajevos

_ Ljumises -

—Tarvekorral saab |

lane Alex. Gonzales Euroopa si- j : oh Le
semeistriks 3000 m jooksus. Koh- 7a

ee ae, n ea

a
hots

tunike siitt tottu labisid vOistlejad Z

ettenaéhtust kaks ringi vahem, s.o,

3000 m-aseme! 2820 m ja. esialg- #7
se otsuse kohaselt sel distantsil -;

medaleid valja ei -antud.

*

1984, aastal peetakse talioltim-

Jugosiad- |

vias. Ollimpiamangude maskott on 7%

Vucich » (Hundikutsikas).
sele ‘esitatud 836 ettepaneku. hul-

Voisthu- jet

gast tunnistas zhlirii parimaks. so. fee

loveenia kunstniku Joze —

Trobeci J : was

esitatud hundipoisi Vucichi ideeka- ae S | ie jie

vandi.

Prantslane Jean-Gilles Bouissi- ie Pe et

quet' jooksis Pierre de Coubertini-

_ nimelisel- staadionil Lausanne’is. 24
_tunniga 272 km 264 meetrit. Se-

nist maailma rekordi parandas ta

8156 meetri vorra. Igas tunnis

jooksis prantslane |
12700 meeirit.
; 3.

‘Voistlusspordist On: oobunud
kaks USA ujujat, 1976. a, ollim-
piavoitja 400 m ja 1500 m vaba-
Brian Goodelf ning
Ambrose Gaines, kellele itihikest .

keskmiselt

maailmarekord ajaga 49,36.

3 :
Nai sujujad on jOudoud ‘sellele =*S" ee ue
ae » gejGustikuvdistlustel saavutatl uns —

Festi -rekord 10 km :kdimises, ku-

tasemele, millel mehed olid juba
20 .aastat tagasi. Ute Gewenigeri_
100.m rinnulizjumises saadud °
1.09,52 on -virdne Chester Jast-
remski (JSA} ujutud 1.09,3-za.
200 ma libtikujumises kuulus 1967.
a’ maailmarekord Mart Spitzile

(USA) .2.06,4,. nlild ujus Mary.

Meagher 2,06,37.° 400 m_ vabalt.
ujus ‘kuulus . kanadalane . Ralph
Hutton 1968. a, 4.06,5, niilid. Tra-
cy Wickham ujus sama - distantst
ajaga 4.06, 28. a,

te

- hafrika rekordi 3000 im. j00k-
sus -plistitas 12-dastane Keenta
fidruk Chepchirchir ajaga 911,74.

kas teisel vOi kolmandat septemb-
ri nadalalSpul.

 Talvise hooaja pilstolivdistlustel
tuli eesti pitstoliklubi plistolimees-
kond’ .esimeseks _ 22-kaliihrifises

standard-plstolis Toronto piirkon-

nas (Metro Toronto Pistol League)
ja voOitis juba teistkordselt piirkon-
na- . randauhinna,

| ee

Eesti proh
_ ‘Sirve Jaan

Matthias Johann Eisen

| NENT

| Te

Uhes peres {@hkumnd Jaan pee:

_cruhalu peergudeks.. Sits linud—
. koik. peerud reas plisti, tteldes:
»Kord tuleb aeg, et kOik maa on
sambaid ja ‘poste tais!* Teisendi

jarei ittelnud Jaan. nende kohta:

wNeid © mooda. hakatakse kirjuta-
mal"

Eks nitild ole aeg, seletab rah-
¥as;, et kOik maaon telegraafi. ja
telefoni poste fais.

_»Kirjakiirbised saavad tee Adres
igal pool. seisma.“ ,

belle itthnsega arvab rahvas Jaa-

I telegraafi ti#hendanud olevat.

A, Leppiku teisendi jargi ‘sead-
nud Jaan Koonga Moka. talus pee-
_ tupilpad —ptisti Ja titelnud: . ise:

_,Ukskord tuleb niisugune aeg,. et.

sOber yOib sSbraga tuhande versta

Muidugi kais see -ettekinufutas
-rabva: arvamise | kohaselt telefoni
‘Kohte, ON

_.. Teinekord - | :
,.Muumhargade laudad iGhutakse

a Rahva arvamise

vet

: noorterekordi

Oe

Fa teal

aa bi bi ame oe

+e oes ie

ee : 4 i eu, oe Dise

ee a Bes ee
a se Be oy tat tes

a,
4"
ie _t
ao *
SS a LL, ae ‘
Laat, =,
sat Be at

Yh
ae, ie ip

Eesti rahvardivais nrkhe E. A XK. _ miltigidis _

a

— ro CL

——_— eT

Spordiuudiseld kodumaclt |

Kodumaal pustitati | kaks nut
ujumises, 14-aasta-
ne Aivi Liiv ujus 25-meetrilises
basseinis 100 m vabalt ‘ajaga
1.00,4 ja 400 m vabalt 4.31,1.
Lithemal distantsil off Sirje Firand
teine 1.00,9-ga, pikemal Piljle Haug

os

wes linnade ja raiconide_ ker:

mis gega kuulus 100 .m vabaujumises 4. 31 2 fa, _

na ‘V¥. Matvejey sal. ajaks 40,58.0.
Muudest tagajiérgedest ‘on. marki-
ja kolme praeguse parima eesti
kuulit6ukajate tulemused: Heino
Sild 18.82,-Ahto Paavo 18.54 ja
Ants Savest 17.43. Ahto Paavo
vOitis ka kettaheite tulemusega
55.54. Raul Valgepea hilppas k6r-. -
gust 2.05, Kaly Magi ‘Viskas oda
7, 40). 7

ik

-Tallinnas toimus Tallinn—Tartu

vaheline | kergejSustikuvGistlus.

Esikohale tuli 357 punktiga Tal-

linn — ,jattes Tartu 313 punktiga
teiseks. Tulemused. olid _ tldiselt.
-yAea tagasihoidlikud, R. Lirndal
hiippas teibaga 4.80, &. Rohuia.
tGukas .kuuli 8.54, teine K. Kiilv
18.08, T. -Moorast. viskas oda
79,42, K. Martsepp. hiippas &ér-
gust 2.11, sama kOrguse tiletas ka
V. Lumi; kolmikhlppes olt parim
QO. Malts” 15.00; kettaheites K.
Kiliv 60,64, vasaraheites ¥. fons

63. 36. Jooksud. jaid liselt nOr-
sapodlseks. - a

. Haapsalus peetud kergejGustiku- :
kuul §
18.68 ja heitis ketast 43.44, ‘tei- |

yoistlustel (Gukas H. Sild

seks jai V. Loos tulemusega |
49.66, Taebla keskkooli Spetaja
E. Kerge huppas korgust 1.90.

Rahvusvahelisel :
pdeval edukalt cesti maaspordi-

tihingu pussilaskurid. Liivi Erm: ja
Anne Oberg. L, Erm sai Ohupilssi-

harjuiuses 389 silma ja teise : ko-

ha, A. Oberg aga 388 image nel-
janda koha. |
tk

N. Liidu tugevamate heitjate”

_ vOistlustel Leselidzes alustas oma
kdesolevat’ hooaega- odaviskaja
‘Heino Puuste tulemusega 82. 30, .
mis: andis talle- esikoha.

a

vOistluste -poolfinaalis Tashkendis

esines. edukalt -tallinlane Tiit. Pah- ©
22-aastane. sportlane kogus

ker,
7773 «punkti, kaotades vOitjaks.
tulnud:venelasele ainult 19 punk-
tiga. Uksiktulemused olid: 100 m

11,20, kaugus 7.18, kuul. 12:56, | |
‘kOrgus 1.93, 400 m.49,17, 110 m [>

tOkkeid 15,65, kettaheide 40.90,.
teivashiipe 4.90. odavise’ 59. 4 ja
1500 m 4.26.4. :

ce

Kui ouumhirgade tallisid lhu-

jarele astunud
_ Koimas 1905 mdisnikud. poletaja-
tele vastu Ja. pannud nende havi-
tustoole plirt.

' Mitme mehe swurt rahaahnitse-

“mist: néhes kuulutanud Jaan: ,,Ra-.

hamehed saavad suure kahju. Aeg
tuleb, mit raha ei maksa enam oma

_. vaertust!™ - 7
Rahva arvamise j8rgi Winud lased veel head pélve ‘niiha.“ Eest-

* Jaani

- Ettekuulutused rahve
eluia maa olude |
kohta

Jaani ajal valitses. ‘veel: thielik
pirisorjus ja ihuouhtlus, Rasket
pdlve nagi Jaan igal pool enese

‘limber: ja sai isegi iga paey tunda,:

Kord Shanud Jaan: ,,Kes -tuleb,.

‘paastab maa ja rahva sakste vdi-

mu alt! Teinekord,. kui-keegi ras-

ket . pOlve. kaevanud, tréSstinud
Jaan: ,,Pole vigaf VoOim kaob na-

gu udu ara! Nuumhiirjad pannax-

se vedama,“

-Rahvas seletab, Jaan kuuluta-
nud selle iitlusega rahva vabaks-

saamist 1816-~1819; tithuse lépu-

ga aga sakstele” ' prtiusest tekkinud
raskemat pdlve,

atelnud Jaari:
ara. Viimast Utlust seletab rah-
vas‘ 1905.:a, sitndmustega. Teisen-|

di jarei kuulunud ettekuulutus:

ettekuulutus panko-stistee-
milt hdbeda. stisteemile tileminekul

. taide: 1G kop. hakkas 5,°3 ja 1,5
“Kopikat .maksma. Uvuem arvamine

seletab rahava@riuse langemise et-
tekuvlutamist praeguse rahakursi-

 Jangemisega.

Veel  kuulutanud. Jaan

ette:

-.. Mbisad- polevad kui ktitinlad, nii-

et teine p&ev vob tuhas kattoleid.
kilpsetada. “ (Vaimutod, Ik, 68).

_ Rahvas seletab seda ettekinut-
tamist 1905, a. juhtumistega,

»Nuumbargade pead = raiutakse
otsast dra — teisendi jargi, et

nende pea Ola ligi kaela korvale

maha keetatakse. .

Selle ettekuulutuse arvavad mit-
med saksu tapnud enamlaste koh:
ta kaivat.

_,Hundi jalgede kadumisega kav
vad ka sakste jiljed.“ (A. Leppik)

Rahvas seletab: eks ole hundi
jiljed kadunud ja eks kao. ntitid ka
sakste jaljed..

Veel teatakse Jaani: titlust: Re
tiku ajaloos ja kohtutoas lahevad
asjad nurja, Jumala Kartus ja va-
narahva tarkus et maksa enam ja

numbrid lahevad nulti (Vainutt}, :

Hk. 68).

. »Vaimutdd seletab, et viimase
véitega tShendavat Jaan uwusi au-
iuraamatuid, .kus vanad laulude
numbrid mullideks saanud., Bite:

kuulutuse aloust. ei voi ometi Jaa-
ni: omaks pidada, juba sellepirast.
mitte,; et Jaani. ajal ajalugu"
tundmata oli. Tunnistagu rahvas i
ka Jaani nif suureks prohvetiks, on
cometi. vOimatu, et .prohveti vaim.
talle. sada aastat hiljem tekkinud
sOna suhu pani.

Niisama laseb rahvag teisel. 1 pu-
hu] Jaani kuulutada: ,,Uks  kuke
iga enne vilmast paeva saavad cest-

lase nime hakati alles. motdunud
aastasaja keskpaigas . tarvitama.
Enne seda tunti ainult maarahvaat.

hinge! Seda Utlust arvatakse prae-
muse paberivaese aja kohta k&ivat.
_:Hariduse ajalootisi ettekuututusi

tuntakse JSrve-Jaanilt mOndagi..

Jaani vaimusifm naéeb -ette rahva
hariduses, eluviisides ja kommetes

moningaid muudatusi ette. Neid.-

muudatusi ta imutab, Esiotsa jak

vad ta ilmutused mOistatuseks, aga

ajajooksul annab’ rahvas moista-
tistele seletusi. |

»Meeste pead — actakse’ paljas-
teks ja naiste pead saavad palmi-
tud!* Kuulutanud Jaan. Tema ajal
kandnud mehed veel! pikki ja: nai-
sed lithikesi juukseid’ NUid . on
jaani ettekuulutus muidugi ammu
tHide [dinud:

Teinekord kuulutanud Jaan jak

le: Mehed kaalutakse tinaga tUles,

naiste pead Iitiiakse leivataignaga -

ja viimaks hakkavad naiste pead
kjirgama nagu ussikuningal! Tei-

sendi jargi: ,,Naiste pead hakkavad |
Sitsemal |
Sellelegi imelikule ettekuulutue
_séle on rahvas ammu- -seletuse leid-
nud, Rafiva seletuse jlrele tihen-—

an

dab meeste teskaalumine tinaga
seda; et varsti parast Jaani aega-
mehed hakanud kuubedel tinante-

N. Liidn mitmevOisiluse karika-’

Mees hoiab paberit enam kui

Arvo Migi — EESTI RAHVA , AJARAAMAT.
Fred Limberg. — ISAMAA EEST |
 EDUARD RUGA graafik ja maalija

A. Kabin — VAIM JA MULD .
_ Ivar Ivask —- ELUKOGU.
LL, Kaagjirv —.AASTAPUHAD
piibliteoioa ilist vaatlusi

- Heino Joe — LUGU KABIST, LUGU KANNUST :
_ Evald Mand — AASTATE PARAND (kolmas valimik

 ¥aimulkke vaatlusi) ,~ -
ESTONIAN SCOUTING

EESTI SKAUTLUS NG OMMEND AASTAT 7
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM_ (T-E. Rahiva-

- tanteijate Rubm }

Juhan Kangur — VAIM, -VOIM JA VABADUS -
Hanno Kompus — KU STUTAMATA. NALG- KUNSTI

JARELE § |

| Anna Abmateva _ Marie Under - _ . REEKVIEM

Herbert Michelson — - KODUMAALT VOORSILE

UTLIKUL TEEL

OORSCOTOS RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT |

| Herbert Michelson —
Herbert Michelson —

- ESTONIAN OFFICIAL GUIDE.

Paul Laan — MOTTELEND — pilte hh peegeldusl -
Eduard Krants — LUMELIITLASED (lunletaskogu)
Tliona Easman — - MIS NEED SIPELGAD (tawletas-

kogu)

| Ants Vomm — RISTSONAD 1
.. Ants Vornm — RISTSONAD II

- . ‘|. Ants Vomm — RISTSONAD If
, laskevoistlusel [.
Lyovis esinésid virmasel. vGistlus-.

Ants Vomm — HISTSONAD IV

‘Johan Pitka — RAJUSOLMED

‘Urve Karuks -— KODAKONDUR (iauletnskogu)
‘Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luoletaskogu) 1.38 -
Hannes Oja — TUNNETE: PURDEL (louletuskegu) 2.75 _
| Andres Kiing — MIS TOIMUB SOQMES? -

- August Kubja -— KADUNUD- KODUD _ rmitestused
August Kubja — MALESTUSI KODUSAARELT -
- Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
_ Jutustos kirfanik Oskar Lutsust)..

Ants Vomm — MINU HING (Iuuletuskegu) —
} - Ants Vomm — VARJUD (luwletaskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (Innletuskogn) —
|. Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA EI
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS T

18.— |
10—

—_

peo e

=

Te

—
. oa

bee
RUM 4~.
AS 6.—
et

suudeeusvestuce use usesesaus s

Me

_Kinar Sanden — LOOJANGUL ‘LABKUMINE LTAL-

 LINNAST

“VAN AVAARA?.

_ VARRAKU JUTULEHT _ KUS ON. NEEME

oto ntitednbtnn bode teatehtn eae _

pe Kandma. Lénemad haised ji:
le valmistasid kaua enestele hobu-
sekabja sarnaseid papist ‘mlitse,
taignaga kokku ‘kliisterdatud, .Uue-

mal ajal.on naised hakanud tanw

sid kandma, Tanude kohta kaivat
éttekunlutus: »Naiste pead kiirga-
vad. nag ussikuningal!* .

| Viimast tithast © karakteriseerih |

veel itks juhtumine. Rabara Ansi
peres pectud tikskord palvetundi.
Naised kandnud sealgi nagu mu-

jalgi kSreeid inittse. Jaan linud-
‘Sue, tulnud pea tagasi, pikk malk

eos), torganud naistel malpapa
miltsid peast, ise titeldes: ,,Ussi-
kroone hakkate kandma! Ntitid
kanniavad ‘naised tanusid, ‘Oitega
nagit krooniga ehitud.

Kord kuulutanud Jaan ette:
»Meeste. jalatallaalused kliisterdak-
se dra!" |
Jaani ajal : kandnud koik maa-
- inimesed pastlaid.- Jaan conaluta-

nud saapaid ette, mille tallad ara.

ktitsterdatud,
‘Teinekord viibinud Jaan. kusagil
talus, [iganud pilpaid, pistnud- pea

lhe, ‘pea teise parre vahele.- Uhe.

parrevahele saanud. palju, teise’ va-
hele vahe. Teised kUsima: Jaan,
mis teed?" _

Jaan | vastt:

)Vaatan kuidas

: edaspidi Tugu J&heb, Edaspidi tuleb
nii palju saapamehi fa ‘nil palju

pastlamehil'

nud Jaan ‘kéega pilpa hulga peale,

pastlameestest riékides | mone: Uk

siku  pilpa. peale. -
Teisendi: jérei_ pannud Jaan pii-

pad k6ik thte hunnikusse ja titel-

nud: ,;Kdik saabasjalad!*
sHarjuskitele tuleb nale katte,
Koik-maailm laheb poodi, inime-

sed panevad poeriided selga!* Tei- -
jérele kuulutanud Jaan:

sendi

mA

Saapameestest raikides (Shenda- .

1628

Sime |

, RAAMATUID LASTELE:

_KALEVIPOEG (ippe- ja tédraamat lastele)

OPETA MIND LUGEMA I (3ppe- fa té@raamat on
. kooliealistele lastele varvitriikis) -

OPETA MIND LUGEMA: II (dppe- Ja tjdrasmat
| eelkooliealistele lastele varvitriikis) :

EESTI KEELE HARJUTUSTIK I

tho
a. |

Sem te
dee ied

 Rahvas- kiib slidis, sanietis, mw
-Eks teinud maale- ktiladesse ‘ja

teede Auirde tekkinud poed harjus-

kite endisele monopolile ju ammu
lOpu; igamees laheb maalgi l&he-

masse poodi ja ostab sealt tarvi-

likku kaupa. Poeriided on ju palju

kodus. valmistatud thet eneste eest |

dra térjunud.

Uhkuse kohta kiib veel Hromi- _
ne. ettekuulutus: ',,Aep tuleb,: kus .
rahvas kill raha: saab, aga whkus

sO0b-verevaeva kui uss ‘pahkii tuu-
ma. Séesugune. aeg
praegy (aastal 1920) k#esolevat. .

Jaani Seldakse veel ette kuulu-
tarud olevat: »Fuuduse parast an-
takse linnadés leiba ja asju, tshek-_
kidega, Mihklis armulatda sedeli-_.

tega."* Vaevalt. tundis Jaan tsheki
nime, ennem ehk ysedel" sOna.

»Kui kill inimesed rijete poo-..

lest harradeks ja preilideks lahe-

vad, ei saa nad sliski kui saksad |_|
{O6ta slilia, vaid h@rrad peavad
~ Hestama ja preilid — rukkeid loika-

mal" «

Jaani: ajal ‘olnud rauda koguni

vihe, Jaan kuututanud: a»edaspidi
saavad surnudki rautatud!"

| Rahva arvamise jargt. tahtnud .
Jaan selle ettekuulutamisega seda

litelda; et haudadele raudristid

peale pannakse j ja raudaiad limber -

chitatakse,

. ,,P8rnust saavad inimesed: kord

ilma rahata soola tuual™ |
See ettektulutus Jks.

til 1915, mil- venelased Valdhofi

vabriku ‘Ohku lasksid ja inimesed

| kaupa -
- ¥Oisid soola ilma hinnata Sra viia. -
',,Tidrukute. hibi ja haijavedu

vabrikuladudest ‘koorma .

kaovad dra!‘ kuulitanud Jaan.

(Jareneh}

a eo,

i
ee

arvatakse |.

tdeks :

Piirnu: pommitamise ajal 6. aucus-

ere

Ene, he ree eee re Sey “
4a Batra om Sara it Ee IM at ee

ance

.
_—

ae ae +
Lf eas ao ce = — Fue

: rigaper ees 7 ae

irs

—
at
. .

aed

minty

nae

= an ues Wa wee wae Peay ee 4 ie ie
. 1 8 . . .

aT ee
- Foe Petal ot ae

en

ay ore ES
Aes!

ae er

ST ey “7

: i a
ee oe eee vend

aes

Ag et ee LE

—-

sai,
ew a

hs

—_— "a
a te ply
t

rl

- are ae 1

4