a = er,

AL mt Sas a oe ee a

r hh a Ba ee
C AS ae eae

, Vasakult iimber laua: Dr.

> OR SOR

ce Sait a
Pe tn ee cr

Se RANE ER Te .
i nana PM ig fp i i

Bat on a rae . oo a, aha : . " ad
ie ar oc fee

pa oats ae wULE

rears Re wre

KB Aun ja toimetaja V.

es Majas

Foto: H. Oja :

Fr = ee att =" . 7 ae "oe oT = . = ,
ae. ae Poe Pe a a et MM at CS a ee ap ld eat ee te a a Se Eade tne Yetieebe te ; Ea a ee le I es on Ba a ini San es i ne . -
1 . . . -

ises , juhtkonnas leidis aset :

Seavatmag personali-iilem
ametkohalt tagasi ja tema

ku partei poliitik Howard — 2
ohustuste  taitmisega. |

“Howard ‘Baker |

astandina oma - eeldijale.. kes |
s rigi- ja poliitikategevusse |
“USt pikka ning vaga edukat kar-
Uhendriikide finantsmaail-
;, On uus Valge Maja persona- —
iem Howard Baker kauaaegne
ré staazhiga’ pohitik. Alles
ni nadal-tagasi kinnitas Baker

1 .
ae
SL
; ap
. T..
i
i

irjanikele. et tGendoliselt kan-, °F

eenb ‘tuleval aastal presiden-
chale. See ambitsioon on tab.

ud juba pikemat aega. Aastatel

31 kuni 1985 oli Baker Ter-
see OSariigist valitud senaator-
Senati. enamuspartei vabartik- |
2 mdjuvoimsaks ja ildiselt .
nustatud Jiidriks. Ta otsustay
1984- ndal aastal mitte uuest
a ‘senaatori kohale kandideeri-
ust sellel pGhjusel, et ta tahtis.
ast (aieajaliselt pihendada _
a presidendikandidatuuri illes
amisele 1988- nda aasta vabi-

voitliseks.

Ulid on ta nahtavasti oonud

a presidendiks- saamise ambit-.

nid ohvriks sellele. ef taastada -

isiolukorras - _tegutseva Valge

iia prestiizhi “ja efektiivsust

gan'l administratsiooni viima-
kahel jareljainud aastal. Valge —
ha -personati-ilemana

era

on
enam-vihem yoimatu

ndada oma isiklikke presiden-
andidatuur' taotlusi.

ee IK.

=

i".

a

. ale ee Lae qh iar: eet Ja . ' Se eee a + by et 7 r . ah . 7 Beak —os Lh —_ . al aes F i = eer sey 9
eer ec cere Sa ican cite a Lie i Pe CLE a Tg Alas wh Ted Te SN a

| Lauristini

Nr

; Kommentarid |

N. Liidu kommunistliku pare
tei keskkomutee peasekretari jd.

_ poliithiiroo juhi Mihhail .Gor-
batshovi ja ta abikaasa Raisa —
 hiljutisele kiilaskaigule Eestisse
‘piihendati . kohalikus © kommu-
nistlikus ajakirjanduses silma-

torkavalt palju ruumi. Oli ar-

‘tikleid ja fotosid, mis illustreeri-

sid ja kirjeldasid Gorbatshovi

pohjal_ olid

vateks ja kommunistlikule re-

“zhiimile varematel aegadel-
tundmata siindmusteks peasek-
retari jutuajamised tinavatel,

kailistes, Gppeasutustes ja_kol-

hoosiduedel ,,tavaliste‘* inimes-
tega — see tahendab partei poolt

varem valjavalitud ja kokkutoo-

_ VABA PESTLANE Enea, 26. mirtsil 1987 - — ~ Tuesday March vale 1987

ui

ie

kénesid, kdimisi, koosolekuid. -
ning kolhoosides ja tamavanur- |
_. kadel peetud uutmisejuttusid. |
_ -. Ajakirjanduses avaldatud in-
-formatsiooni
kahtlemata omamoodi huvita-.

dud _isikutega, -kelledele oli ||,

tehtud tilesandeks Gorbatshovi. |

uutmisejutte tahelepanelikult _

kuulata, talle aplodeerida ja ta . *
vaited =heaks kita.
_ Hildle‘* jdrele toimus iiks sellis-.

test ,,tiinavapalaveridest’* Tal-

hnna kesklinnas, kus linnaga

tutvayat peasekretiri olevat
umbritsenud rithm noormehi ja
neide, kes olid siirdumas Eesti
komsomol: kongressile.

. Peasekretiir pidas noortele
e  . k6ne, mainides et uutmise tarvis .
= ef hakata inimesi ci-tea-kust

# _ Sisse vedama, vaid koik peavad
end ise timber haalestama. Uks

noortest vottis sina, kinnitades

et teda innustab' Gorbatshovi

rahvale lahenemine. |
Trikootédstuses ,,Marat* kii-

. tis Gorbatshov eestiaste téékust,

_-kuid tisas siis kahku juurde:’
suid andke endast rehkem,
endast. téds -
_ rohkem. Kaupu, eriti tarbekau-
pu, pealegi veel hea kvaliteedi-.
ga, nagu teil, on vaja rohkem."* -

andke. kiiremini

Gorbaishovi sénavétu' vahele

‘k6lasid programmi. kohaselt.

kiitvad vahelehitiided, mida

 , Rahva Hadl‘ tituléerib shail

teks rahva hulgast." on

- Paide rajooni ,,9. mai kotheo-

: -. sis‘ Spetas Gorbatshov kolhoos-

¥ ---- nikke” kuidas naabreid tuleb ©

~ . abistada, kais tallides, lautades

ja kiitinides, paris mitut lehmia
—-lupsja :

 kolhoosi autojuhile,. kellel on.

liipsab ja. Liks  siis

oma maja, kiilla. Peasekretaér

- kiisis, kui palju selline hea maja
maksab ja kas méodbel on eesti.

oma. Ta kuulis, et maja maksab

25.000 rubla ning méébel on
tehtud Eestis. Médbli kvaliteedi
kinnitamiseks avaldas. ,,Rahva
_Haal*‘ autojuhi elutoast ka foto,

kus esiplaanile on nihutatud
kaks suurt vagevat tugitooli,

omis korge kiilalise. auks .
* . nadhtavasti kusagilt kohale olid
. - toodud. - |
| Parteiaktiivi koosolekul kone- |

lesid peale Gorbatshovi Eesti-

| thea Kommunisiiiku partei esi-
mene sekretar K. Vaino, Eesti —

ENSV Teaduste Akadeemia
president K. Rebane, J.

Sillari. Kéige julgemini valjen-
das end. K. Rebane,. kes kinnitas

avameelselt, et », Leaduste Aka-_
» deemia ja vilisfirmade tésise —
_-Uhise t60 reaalne reorganiseeri-
mine. puutub ikka veel kokku |
- paljude - iiletamatute raskuste
ning juriidilise ja rahalise ise-

', kahve

nimelise Taliinna
_ ,Msinatehase direktor A. Mo- —
roz, Eesti ENSV Kirjanike’
Liidu juhatuse esimees V. Beek-

- man ja partei Tallinna linnako-

_ mitee -esimene sekretdr - E.A.

tale esitati
organiseeritud tainavakoosoie-
 kutel, ef ole toelised rahva.ar-
vamised ning selle tagajarjel

chk )

kuidas Narvas esimest sekretiri valit
Nii, nad on okupeeritud Eestis

siis. toimunud: esimesed

parteisekretari valimised : mitme »
-kandidaadi seast!

On iseloomulik, et see toimus
Narvas, selles eesti linnas, kust

loomuga ebaselgustega. Ligi-
‘kaudu aasta~ tagasi
poorama rohkem tahelepanu

hakati

teadusaparaadi-ehituse arenda-
misele. Jab aga mulje,
liidulised ministeeriumid rea:
geerivad aeplaselt.* |
Kuna rahvuskiisimus naib N.

_Liidus viimasel ajal erakor- — ~ sas
J _- raske ara arvata, keda ,,valiti‘'? -

raliselt silmatorkavalt paeva-

korrale kerkinud — téendoliselt
Alma Ata sindmuste tOukel —
siis puudutas seda kiisimust ka

Y. Beekman. parteikirjanik
mais, et. uuendamise seisuko-

hast on vaga tahtis ka rahvuskt-
simus, millele varem vaga vahe -

tihelepanu . piihendati, kuna
seda probleemi peeti otsekut

- téielikult ja: alaliselt lahenda-
-tuks, paevakorrast §mahavée-

tuks. Tegelikult on rahyuskisi-

_ mus ja rahvustevahelised suhted
Beekmani arvates tlikeerukas.

kompleks, mis on meile jaanud
pirandiks meie ajaloost ja see

podrdub meie poole tiha wute,.
tihtipeale tundmatute kiigede-
ga: Koneleja joudis otsusele, et

;;meil tuleb jatkata nende prob-

leemide tosist teaduslikku kasit-—
lemist, lahtudes muidugi Jenizli-
ku rahvuspoliitika yvankumatu-—
| test pohitidedest. “6

yiarib

demokraatiat ...
demokraatia. igasse parteiorgani-

XKUMBASTA
KAEST?

1!) Lithiuudiseid |

satsioon nimega ,, World Popu-
~ Kuulunud

lation Crisis Committee‘®

(Maaiima-rahvastiku kriisi-

Komitee) on to6tanud valja elu-

' tingimuste graaiiku, mille jargi
koige viletsam elukord maail-

mas vahiseb Mosambiigis, en-

‘dise! Portugali asumaal Aafri-

kas. Sellele jargnevad Angoola

- (jlle endine Portugali ala, nitiid

marksistide valitsuse all) ja AT-
ganistan..

Koige parem olevat Shveitsi, :

\| hoolimata sellest et seal ei leidu
|. mingeid maapduevarasid. USA
) on Viiendal kohal,; kuna Kanada

on seltsmes.

Baker’! pragmatismi,
-kust, head lébisaamist ¢ma‘kollee-

a = Lk 3 |

Seq ee | —_—. = oa Bee ee ee =" on

"Baker asendab

~ (Algus ik, 2).

iildiselt
Vabariikliku  partei’ méddukasse | |
vol keskmist joont pooldavasse

sektorisse. Ta kolleegid ja mitmed
-politilised vaatlejad-on atati tup-

nustanud féma suurt oOSavusi-

koalitsiooni-poliitika ‘ajamises ;
 Kongressi iilemkoja, Senati, tege- . -

vuse juhtimisel, Nad kiidavad- :
kannatlik-.
gidega ja valmisolekut - jagada
loorberetd oma. liitlastega.
Vilunud poliitikuna hoidub.ta ha-
rilikult astumast. heitlustesse seal

- kus kaotust on juba ette naha. Ka
—‘nende .iséloomujoonte tottu on.

— . Baker vastandiks oma eelkaijale

UH HMEEHeHMNESORE DEEN

_ AARNE VAHTRA
| Matin

i -Pariisi- -perioodi (1982—1986)

Tsirkus koonduslaagris ~
a — Lenin, punakaart j ja
Soome kaitseliit

eestlased on valja torjutud.
Siinsete valijate- parteilaste
pohimass kuulub siis rahvusesse,

-millisel juba 70 aastat pole

valimise kopemust. Eestlast-

- parteilast oli. nahtavasti raskem

» usaldada: akki poleks. ta leppinud
_ kahe (korgemalt poolt ette seat)
. kandidaadiga. - |

Kelle vahel valiti? |
‘Uks kandidaat ol senine Narva
parteikomitee teine sekretar

(Malkovski) ja tema konkurent —

(Beloussov) teenis ‘seni parteid

. mooblikombinaadis.

Kas on.vaja prognoosi? Kas on

Loomulikult ei ole. Lugeja ci-
sustas Sigesti: Narva kommuniste
juhib ntiid Malkovski. |

Miks just tema poolt (36:21)
oldi?

Kes. seda teab, mis tugevad kil
jed mehel Karl Vaino, kohalviibi-
nud , dirigendsl: ” siimis ja

melee

Ajalehed foovad “walijate”
viiteid, .et Malkovski: ,,. .
tunnustust oma
seltskondliku 3

. Teda yatkub isegrjalgpallival-
) jakule -- linna veteranide koondi-

ce

Karl ‘Genrihhovitsh Vaino On
_ optimistlik:

Spime
taoline

.,... Me alles

satsiooni. . .*' Head oppimist!

~ NY

- Naib, et Gorbatshovile nilidati 7

ja ta nagi Eestis hte ja teist.
Viga palju oli siin aga tegemist
ssPotjomkini kitlade* taolise
fassaadiga ning uutmise teele
asunud Gorbatshovil,- kes tun-

-neb kommunistliku partei polii-
tikat ja votteid - pohjalikult,

peaks olema taielikult selge, et
need ,,rahva arvamised, “ mis
partei -

tunneb ta eestlast, tema miét-

temaailma, tema probleeme ja.
tema suhtumist Kommunisthik-

ku slisteemi sama vahe nagu
enne oma kijlaskaike Eestisse.

moolt.

Coca-Cola

Eestisse
N. Liidus toodetakse juba jooke

Pepsi-Cola ja Fanta. Nitid lisan-—

dub veel ka Coca-Cola kaesoleva
aastaga. N. Liit.on sélminud Ie-

pingu Coca-Cola ettevéttega aas-

loomuse parast’
(valjasoitudel ikka Kitarr kaasas). .

_ Maale ja joonistusi.
Kokkulepped
Toronto tel. 488-3637

CUGGGMQQULBOEOUNDULNGEEAEEFRDCQHOULGONNSHHNGedNEnEELCGEOOD

Donald Regan’ile. Vabariikliku |

| partei ja Reagan’i administratsi-
ooni lootuseks on -nulid, et need
omadused. aitavad Howard

Baker’il taastada Valge Maja —
praeguseks kdikuma [6énud

 fasakaalu ja prestiizhi.

Ajakiri ,Nootti intervjueerib ‘so-aastaseks ‘saanud -
teadlast ja poliitikut Olavi Lainet. Kone alla tuleb ka
aktuaalseid probleeme. Laine iitleb muuseas: a ae

7 ,, Haridusministeerium ja

Soome Akadeemia on pannud

‘ita miljonit marka Lenini ja

Soome suhete uurimisele. Riigi

poolt’ valja. makstud ' Purakaardi
ajaloo uurimine

‘toimub,
sellest. on juba ilmunud.

OSa
Aga

- Kaitseliidu ajalugu ei taha wurida

ej iiltkoolid ega haridusministee-

rium. Méiste ,, Vabadusséda* on

Soomes praegu pdtv all. -
On hakatud néudma, et Leninile

. pandaks Helsingisse méalestussam-

mas, kuna Lenin olevat palju
teinud Soome i ISESEISVUSE heaks.

* Taoline Lenini-kultus c on ajaloo
voitsimine:

2. Lenin teostas riigipdérde Ve-
nemaa! selleaegse vaenlase Saksa-
maa rahadega.

3. Selle. toimingu ja liituvate

tapatalgute t6ttu pole selleaegsed_
arhiivid uurimistele avatud.

4, Soome iseseisvus oli Leninile

-méru arvestamisviga ja ‘vastu-

meelne tdsiasi.

5. Lenin meelitas oma ‘soome

tateks 1987-1992. Coca-Cola on - — f

lubanud. sel juhul kaasa aidata
Noukegude sdiduauto
eksportimisei.

Coca-Cola tootmine: organisee- |

ritakse\ esmajoones neis. linnades,

,, Lada" Oe

kus juba on toodetud Fanta't, -—

tahendab Moskvas, Kiievis, Rii-
as, Tbilisis ja Tallinnas. Muugile

_toblise“* kdepigistuses sipleb Mannerheint.”

aatevennad. relvadega ciigipodrde
katsele, mis nurjus. |

6. Vene vdeosad olid séjas
Soome valitsuse. vagede vastu,
nagu selgub dokumentidest, ,,va-

-tahtlikku‘* Punakaarti peeti ainult —
tihtsuseta liitlaseks. Lenin saatis
 pidevalt relvi ja laskemoona Soo-
mes asuvatele. vene vagedele Ja

punakaardile. - : ,

A. 1920 -dhvardasid venelased :
riinnata. Soomet, ka laevastik tegi ©
riinnaku  ettevalmistusi. Soome
valisminister pdOrdus Inglise va...

 lisministri lord Curzoni poole. :
Viimane saatis mais 1920 Vene _
-valiskomissarile Tshitsherinile —
' telegrammi,. milles muuseas Gel-
‘1. Vene. revolutsicon tcostati i- |

ma Leninita. :

di: ..,Jgat- laevastiku riinnakui ~
piiririikide vastu peetakse Inglise

-valitsuse poolt vaenulikuks teoks

ja antakse Briti laevastikule kask. :

-aidata rimnaku all olevat riiki‘t.”

Selle telegrammi téttu ldpetasid

_venelased ‘ettevalmistused. Ok-

toobris 1920 sélmiti rah
Venemaa ja Soome vahel‘‘.

-Niipalju aitas’ Lenin - kaasa _

- Soome iseseisvumiseks. .

Puriaste . propaganda Be . “4918. Poni: ja some

a _a r

‘Baker on oma karjain jooksul a
“vottes