Sojakurjategijate jahil olev | SIMON WIESENTHAL RUNI AS BALTLAS! Eesti ajakirjanik selgitas tésiolusid ja aneis ule koopia juutide tunnustavast drikust ‘LOS ANGELES (M. E.} — Eestlastel pole kunagi olnud taht- mist ega pohjust olla natsisobralikud, iitles ajakirjanik Heldia Es- tam parast sdjakurjategijate jahil oleva Simon Wiesenthalj balt- lasi halvas valguses naéidanud kénet. Ta andis ka iile koopia omal- ajal juutide Kuldraamatusse kantud dokumendist, miles tanmus- _tatakse head suhtumist juutidesse Eesti Vabariigis:. Seda heebrea. ja ingliskeelse iirikut vaatasid j ja uurisid mitmed juudi professorid ja rabid. Juutide poolt Eesti Vabariigile er- fist Linu osutaya dokumendi eesti- keelne tekst on. (Aremine: Eesti Va- bariile sugava tanu taheks tema ajaloolise teo eest,,mis on esimenc. juudi ranva ¢ ajaloos, rahvuskultuurt- lise autoncomia kinkimise cest judi - vahemusrahvale Eestes.”. Dokumen- diff mis kannab kuupaeva 18: veebr. 1977, on allkirjad siienistike organi: - sagsioonide esindajail! Fest] Vuabarit- 1100 KOHTU ALLA. Simon Wiesenthal, kes on VTS asava juutide dokumenteerimiskes: kuse asutaja ja direktor koneles juu- discost wiloptlaste -kilsel, Kalifornia ilikooli Rovce. Hall'is oma organisat- siount tegevusest teemal Natside ot singul — kAttemaks VOU Gilus”. Kéneleja titles, et ta on isiklikult oinud yasiuiay i100 nalsi sojyanurya- tepija paljasitumises ja kohtu_ ette saatmises 35 pasta juoksul, nende hulgas Adolf Eichmann,-Kart Silber- | bauer (kes arreteeris Anne prank Riljutr- Hermine Rvan-Braunstei ner Praceu olevat USA kohtuminis. teeriumis . Kasil 16 isiku tagapohja uurimine “ning Office of Special In- _ vestigation il olevat 1980lndal aastal kasutuses vils miljonit dollaril eel mise aasta kale la poole miljoni ase mel. . Edast koneles. lektor vesh dabama- la natsi sdjakurjateyijaist, kes ole- vat sageli pealinaha suulutks naab- reyks korvalma fist, asuces enamasli_ USA's, Kamadas ja “Austraalias. Nen- ‘de arvu oleval raske kindlaks tcha, seda vdlvad’ kérvutadla jkimaega: - mille nihtay osa olevat vaike vor rel- des Gratundmatu varjatud osaga. EK quba palju aasiaid on mdédu- mud tuhandeaastase’” natsionaaisat- siahstliku Saksamaa kohkuvarisemi- sest ja veel ailesolevad natsi sGjakure- jatesijad on juba mikuinii-oma. elv- fee lpi, karistamine seks. migrdalseks kohustu- RUNNAK BALTLASTELE Aarinisellt ebusoudsat varju helt aga koncicja subtumine eestlastesse, Fatlastesse, leedulastesse, rumecnias- tesse ja ukratnlastesse, Kes olevat ol- nud vabatabthikud natside koll labee : ratoorid ning kes olevat pealetungi- va punaarmec cest Minema pogene- nud hirrnul ema sOjakurilegude ees! Saksa rahvilsest kollaboratdore ole- val nalsigel olnud ehk yvaid tosina. lumber, ulejaanud — korneleja. arma. tes kimned ja kiimned tuhanded — ‘olevat kuulunud Baltimaadett péri- nevate rahvaste ja teiste eclpool Ni Metatud rahvuste huika. | Sellises vaimus langes Veel teisigt ka ‘eestlast raskelt vaid ja valepilti andvaid ckslikke markusi, mifiste korrigeertmiseks ji umberlukkamiseks cligkandele jare- nenud kiisimusie-vastusie: perioodil vOltis mikrofuni ees sna kohalviibi- nud vest] ajakirjanik Heldta Estam Los Angeles'est, Ainukesena vile- teistktiminest kommenteerijast-ktisit-. lejast sai vestlase sonavott aplaissi osalisck4. Aplaus viimase kohani tab. ~deiuct saanst, haritud jautidett, ket. lede késke! ol} aryukalt teadlasi, ra- pisid. UnOpilas: nolttkurd, arimeht, samull nuorukeid kul ka vanemaic Inimesi, oli pouldavaks ja jaatavaks -yastuseks cestlanna sanadele, Kes oma Aommentaarts, rohutas: Alo floodan, el kvegt et lake slit lana éh- tul aPVAMUsSera, Nag olcksid ecstla. sed oltud. natside nogldajad vor abi- lised." UEC tec UU cE AURU MINNA? jr Reedel, 15. veebruaril Vastlapae- va kohvik Eesti Majas ulmusega kj. 76, tr Laup., té. veebr,. Toronto Eesti " Meeskoori E. V. aastap. koosviibimi- ne Eesti Maias algusega kl. 7 6. - % Piihap. : Ohitu Baptisti kirikus alugsega ki. 66. ST OS tr Pithap., 24. véebruaril Eesti Va- bariigi 62: aastapdeva kontseri-aktus: Toronto Ulikooli aulas algusega kl. Sp. tr Piihap. 2. martbif T.E.R.R. Kungla -rahvatantsu lavastus ,Liina’ Ryer- son teatris algusega Kl. 5.30 p.l. #¢ Pithap., 9. martsil EKK kultuuri- | laureaadid ja stipendiaadid Fartu College 'is. mnaesiimenatHMeneeMRL Ta PLEEEP Te spe eee Metin ey ask woth Teipebabya ta ean PL peso yall a ne [CvevUsesl Marais, ¢t la tkusaad. clevat nende tabamine ja konipromiteert- , valja antud Yad VYastiem’ cell | 194h-48. aastatel, , id. veebr.- Yalismisjont- . Eesti ajakirjanik andis ithuas! S1- _mon Wiesenthalile tle Eesti Vabart- ¢] aukonsulilt Los Angeleses, Ernst Laurilt saadud heebrea- ja ceslikec! se kapia Jewish National Pund'i vap- nideva dokumendist, mille originaal on teatavasil Jergusalemmas aSuvas. juutide kuldraamaltus. Keopial, mis Simon Wiesenthal sai ja cide koha- peal tahelepanuga lugesid ning vaa- rasict kat rida juudr prolessoreic rng rabisid, olf all. ka dukumendi inges- keelne (olge. El OLNUD NATSID Best) nalsajakirjanik niniclas, el Spo Wiesenthal pohiliselt rektselt esitatud ctivkandes olid kul tAnuviidrsell esile. tostetud imimuyaar- sete kaidumisreeglite normid, mulis- tena asendada 20-nda sajandi Gudse- te masskuritegude ajaslul, kuidl ele endesse on ulukord) mitte. tindes | i¢kkinud ka jiimedaid vigu, min cest- lastele drateenimata ja Ulekolituseid. varje heidavad. Nimetas ka oma va nust ja markis, et ta olf 1940-44 aas- tatel istkiikuld debe Kiitlait. venpeaue ~ junenud, et tapselt teadlik oila 100. kordsetest mii uatside kui ka -sovel- tide-avusetes! okupatsioonivoimude -Eestis. Kormmenteeria eestlastel pale kunag moud seavl ologd Kun vila seseisey, ama VOCSCIRAU TA MHSOL Us) fa cla rahulikxu elu, test rahule jHttes Ja sama vasttoudates. Oeldes et eestlased vlid onnetuiks ohvreiks kahe -ioore, julma okupatsivonivab ommu sunduse fa jalahugpide all, mee. mutas kommenteerta Ka ema oma perekund Saksamaal say evstlagtena kasu th mu: da. Dachau kontsentratsivonilaag- rissc MUTE paases vad Gnneks just samal pueval suski too- kohta leides, H. E. toonitas veelkord, paeva, Kus Hitlert-acgsel ereeslastel pole kunagi ainud talit- mish ega polijust olla Hatsisobralt- kud, da et ulokoard oli just vastupidi- ne ning eestias: sellises maarivas parinevad Nouku- sovedd tahavad PLude .. Lindust, act “eestiast Ia hinna vest. -Kahjustada ning havitada. APLAUS EESTLASELE Aplaus ainuiiksi eestlannale ta $d- navotu puhul oli -sotamatu nitg. Si- men Wiesenthal reageerts EH. E. kem- mentaaridcle. sobralike ausetcga, siiski. vaitus, ct eestlasic hulgas ole- vat olnuc mdningat keostééd nats dega — naieks sOjavaclist. H. E. tor- jus ka selle siiidistuse. lagast; Geldes, er eesit scyamed? huvitas vated ksat- nus atht + Vahadussaja kardamine Hesit Iseseisvuse taastamiseks: - es Ajategurr tottu polnuck eesti ajakie: auikul enam votmalust putida tahe- epanu kunsut Lauritt sacducd fifor- matstouile |976. a, Jeruusalsiamas reusele “Studies, mille finda kite lchekiil- pedel 273—297 se Sues, USSR", the Ape eslonain Jews in Kus kasglletakse yuu ticle Vila RACSEC feeeriiss Eestlased visag Vene keele éppiiad STOKHOLM (M. E.} —. Okupeeri- iud Bestis on rahvakeele koéryal rii- gikeeleks xa vene keel, mida ecstla- “sed on aga visad dppima. | Venekeel algah iuba lasteaedades ja koolides ‘parandatakse opelamise metoodikat, sest rahvaloenduse and- metel venekeele raakijaid on vahe. Uks kodumaa ecesitlasi iitles, et tema sugulane, kes on’ kolmandas klassis ei saa vene keeles kunagi iile puude- liku hinde. Ei aita halb eva hea sona. Talle lihtsalt ei meeldi vene keel ja lema arvates venelased dppigu eesti keelt. Seda nad aga ef iee, Enamik venelasi, kes surslinud piirast sada TaHinnas, kéivad vene koolides | kuigi on voimalik, et bi Kohalikku keelt, Mad on suured shovinistid fa - funnistavad pealinnana atnult Viosk- Vat, Igal aastal saadetakse linnarah- -¥asi maale appi saaki koristama, aga enamik verielasi lihtsalt keeldub mi- nemast. Kaukaasi magede taga-asuvas Ar meenias on olukord arenenud erine- valt. Seal on vahe venelasi ja uue — _konstitutsiooni Hired on nende Higa _keeieks ainult armeenia keel. Sone = u ers, of aan : 1 i 7 7 7 ry | es 7 - . “T ed KOT | nek ombel,. e. ainukesed rinvkonnad, kes - — SsOovlyed -yateuses ndidada, i888. a. ub keflest. nelt surid ioarelt, Yanemad - leidub ka: carmisell | huvitay peatikk juudist AULOTT ene. Ecslis . Metsamees Eksiilis" NELIAPARVAL, 14. VEEBRUARIL — THURSDAY, FEBRUARY 14 am =F, ae rhea aL 7 = -_ as = - . = - beer. . i .. 1 ee 1 oe mie hs 7 = hk - as — A. ay be : 1 7 uw . po * _ . ys 7 - _s a a 7 ™ . ia at _ = pe ert ole eget bak ting a - ge aie a eT el Sd bee ATT. sane - ra. " : - a I . " r a LL = . “ . : meat ; ee an rt, =i . 1 shat = al . - . 7 . . c = - . - cel al a ' ' a 2 Pa: or.- sites a" i _ ee | r ' te — 'E L, hr Do . (acs = oe, = fi Sarl Ltt EA “EWISH Serene FUND GOLDEN BOOK: CERTIFICATE . TL NS ay Me ~ Gees np 1p ain 1503 cal ms Fes ‘i ry es Secmaaathe at Pe GEST) WABARIK SUGAWA TANY TAHEKSTEMA AJALOOLISE TES EEST-miS GA BSIMENE JUUPIRABWA AJALONS- RARWUS-KULTUURILISE — AUTONGOMIA KINKUAISE FEST JUD WAHEMIKRAHWALE - EESTIS-’ siONISTLIKY ORGANISSA TSIOHN} POOLT cESTIS, yd Pngprepe: LEBEL _T Lal fi ied B oe na ye eee? NES wat reo aeyen by sti pga sey THUAN THOT VII , baw prt. Be Creat Lasilit ) 5 ad ae Vr a guy = PB MTR Pe Oe (19.2. 192%) in appreciation of the benefit of nnique cultural autonomy, granted i in 1925 by Estonia to its national minorities, the Jewish National Fund in Palestine presented ii 1927 to the Republic of Estonia (under Soviet occupation since Wortd War Wy a special award, the certificate of which | ts eprorluced above. The Hebrew and Estonian inscriptions read: in Engitsh as follows: FSTONLAN REPUBLIC, As-a sign of gratitude for the first historical Jeed in the history of Israel through the gift, af national and cultural autonomy to the Jewish minority in Estonia. Mete Elu" nr. 7 (1568) 1986 SPVURA TTT porn “3 gen) EVBOCR FITS ATT TSO Te — Recorded hy the Zionist Organization of Estonia. Sionistide tamukiri Eesti Vabariigile, mille koopia koos ; ingliskeeise télkega anil Los Angeles is baltlasi riinnanyd Simon Wiesenthalils. Simeon , Kost ukovitsh'i miilestuseks Fustl metsateadlane Simvon “hast. jukevilsh tahkus adavall mite ful dast 3. mdérisii E979. aastal. Ta sun- dis Rovbi hulas, Polotski Hnna pir konnes, Vitebsk kubermangus val Kelaluniku pojana 15.- veebruaril a. Gheteistkiimnenda lapsena, hoglitsesid nuaruna perekonna’ litk- ome hariduse gest houlimata majan- - noor | dustikust: kilsthusest ja mil Kostjukovilsh joudis lapetada ku permangu metsaichnikuml ja sealt siirdus tsaaririg: korgema metsan- dushku heariduse keskusse — Peter- burt linna, kus ta cdukalt JOpetas “Mitsanduse Institunl’ enne | Maail- miasida fa slirdus Krevi Sojaakadec- Iniasse. SGiavae teenistus obyritscri- ja kestis huni tsuarlarmee lagunenit seq} revolucslouni Keertses ja Eextts- se povenenilscm. Ta isa sojajarene- vail aastail tunnistat) kulakuks ja ia. vanemad. ja ocd-vermad kadusid jal- jetull. Kietsanduse Tnsniuut oli paljudele dulevase nictsateadlaste > metsaalaiise haride- Peterburg se allikaks. Sobraltk tlOpilane K. lei: cis. kerecsti sopra eestlaste. hulgas. Tema Kaaslasteks . old’ duse dlugjad Eesti Vabariigt Psrtu Clikowus. Nimetagem siinkoha: aro: 6d Tessoreid K. Verberg-Veermeisa, 0. panes fa A. Mathiesen. Neisi vare- mali. olf joa Instituudi lénetanud Gaver Joe kes samutt-lUdtas Eestis nictsateadlasena ya ‘surt Torentos. Tema poe metsateadlane Murumets lSpetas aca Tartu Cikovuli metsatea- uskonna. Soak celoainitud. tnd: sed pubkavied ALLIS Juba paiju aastaid _ Mc! walt feadlane ao eidis fO6d, Leiba. ja ohtrall sGpru iseseisvwas Eesti Va- narligi Ta abiellus eestlannaga. ja nende titar Oppis eesti koolides 48 ibrstus isa peale cma surma 1945. a K. leputses peamiselt: metsakeryal: duse alal alustades metsataksverini- se salva juhina ja todtas edukalt Par-— nu ja Tartu maakondade metskunda- ies ning. alates 1934. a, Tallinnas: Kuid aastal 1944 tuli pdsenvda ja K. toutas metsateudlasena Austrias ja juba 1946, a. Kanadas, KES. GL Kas oma metsateaduslikku tégevts, 61 austasena Nova Scotias provintsiva: ligsuse {tcemestuses. Fa maaray pith sionile 81 aasta vaniuses ja asis, qi ma Ottawasse. Viimased kale aastat off ta pime, kuid’ olid endiselt erksad. Enne silmaniige- elt: muse kKaduiisi kirjutas ta metsatea.- duslikxe artikleld ja armastas teha visandeid eda huevitatavatest abjek tidest. | Ottawa Eesti Selisi tikmena oli ta -alail Kohal pidulikel KOOsvitbi mis: tel. Kar jamehena oli ta larjekindel kaastédline. Rootsis. ilmuvale . Besil hesty Vabariigl | iulevased | Opetlased ja moodsal ecsl. metsatea- [a meeled . - malestuseks Kuni selle aja ~ Kolmainu koguduse tdiskogu koosolek Festi Ev. Lutert Usu Kolmainu ko- audus pidas oma korralise tdiskogu koosoleku. parast’ jumalateenisius niihapdeval, 3: veebr. Vaadeldi moo- dunud i979, a. Kava. Koosolckut juhatas . koguduse esimecs Eberhard Lepik, Op. O. Gnadenteichi. aruandest nahius, et ta pidas aasta jooksuj 30 -jumalateénistust Toronto Kolmainu koguduses, Et Gpetaja teenib ka tel- si kogudusi valjaspool Torontot -— vidas ta St. Catharinesis 27; jumala- leenistust, Ottawas 6 -ja Montreali Pauluse koguduses 5 teenistust. To- -rontos oli aasla keskmiseks jumala- teenistusest osavotu arvurks 51. Kiila- lisena. jutlustas koguduse 26-dal. aas-. tapieval koguduse endinc opetaja J. Teras Chicagost:: Peale selle vdttis. koguduse Opetaja kilalisena. osa - London Rest: By. Luter? Usu Pautlu- se koguduse 30-dast juubeli jumala- ivenistusest, millist kogudust ta ya- remalt teenis ule 17 aasta, Majanduslikust aruandest, mille _esitas koguduse laekur.Eik Varep, nahtus, ct sissetulekud ja valjamine- kud olid tasakaalus $14,648.74. Revis- joni komisjoni seisukoha arvepida- misc korrektsusest esitas esimees R. Vildc. 1980. aasta eelarve vécti vastu samuti tasakaalus tile $14,000. — Koguduse Maisringi majandusiiku aruande esitas naisringi lackur Min- na Linnam#e, Kelle aruandesi selgus, et naisringil olf $3000 umber hoiu- 4es. Naisring oli saanud oma sissetu- lekud kohvidhtute ‘korraldamisest ja _ kasitdGde miiiigist. KasitéGringi t6o- tulemused on olnud silmapaistvad. Ringi juhataja Evt Pallase juhatuse! on valminud paiju peeneid kasitdid, nii et -méningaid neist jatkub veel ‘isegi sel aastal realiscerimiseks, Te ‘wevuse aruandest nadhtus, et kogudu- se lolerii korraldatakse puhapdeval, 20, april, Emadepaev koosvubimi-- seca 4, mail, Surnuaiapiiha Mount Pleasanti kalmistul ptihapdeval, 15. juunil, valjasGit perekond A. Rand- salu juurde Simcoe jarve aarde au- sustikuu telsel pooiel: Koosalek 16p- nes Op, O. Gnadenteichi rahu seo- viga.. | ie NTT Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused Ja testamendi-pirandused on tulumaksuvabad. Annetata soovid tiidetakse. " BESTI-MAJA, $38 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 TUTTO ATUTTUAU UU TRSUULUDUERL UUM UCU ACUTE Ton kirja ikmumise katkemiseni, ‘ inglise ‘ecles ta avaldas artikleid | rorestry Chronicle's" ja Nova Scotias provint: sivalitsuse valjaannetes. Qisu see sOnum tema auks ning . paljudele tema cesti sopradele ja t00kaaslastele ule maa- iima. Pu ka rahus, Simeon Kostju-. kovitsh. Sind oli tore kohata. Raimund Piirvee, Mag-rerfor. - tegevust ja arutati. xaesoleva aasta eelarvet ja tegevus- ee ee ee —em st _—s es es 5 " MOTTESAHVATU S| -- Demagoog on tark korisolm. * -Munsika:. ihendab rahvaid. Vituli-. tunnid ajavad naabrid tuili. * Salapolitsei on seaduse konnasiim. | we: Koik riigid on huumorita. t6endab lobustusmaks. - ; | k Targal naisel-on miljonid stindinud vaenlased: rumalad mehed. } x ‘ Abielu on liiga fhuvitay eksperi- Seda ment, et seda ainult uks kord proovi- ir . Kui teisel drine pole, siis on see loo- roulik nahtus. Aga kui endal Gnne po- le, on see saatuse tlekobus. Olid ajad, mil orjasid vais veel le gaalselt osta. x “Ynimesed; kes omavad normaalse * _mdistuse, vdlvad tdnapdeval hulluks: . 3 . | : . | .jkka veel samal patgal. Teejuhataja minna. ok Orja vabadus on méédetav keti- _ pikkusega, Kogunud NIHITS ee Talibarja -viliamitik af hinta- Alandus parim ost antud junul. SAASTKE kearusnahk- - esemete ostmisel! Tulge verakult, siis on PAREM ja SUUREM VALIKT os Sut raudtee iilekaigul Austrias: i aie itn a : . —— r F "oa, “ee se . - . . - 1 ot . . . a . oe = . F = ” 7 * fad wEnesetapjad! Arge heitke endid ‘Tongi. alla. Rong voib hiljaks jaada." ke JKuidas lahendab N, Litt energia- Krish?" _Waga lihtsalt. ‘cadlased on teinud | ristsugutise luiika ja Jaaniussiga,” | ot oe Baarimees kulalisele: see laheb juba liale, Tulete igal shiul slia, joote kKlaasi vett ja lahete valja Mis -asja tcie ootate minult?" imestab kijlaline. ,Kas pean laulma hakkama voi tuigerdama’” % Metsakiila taat tuleb ‘suurlinna Ja kiisib linnasaksalt: Kuidas saan sdita rackoja juur- de?" JwVotke buss nr, 47." Kaks tundi hiljem seisab talutaat kusib: 7 | Kas ootate veel kedagi?’ ,E1 cota ma kedagi, aga sliamaani on sut alles 34 buss1 mooda soitnud,”