ar H . a “nM ra rn | 1 Sige a re nL el ae ee oe) ee ao . oe . ota sa Par Lh ep re rts nan OF :: oe ee 1 a ial 1 ig 4 =| uote, - i ree ' utr - 7 ry . 1 a - a th roe Fe = moos ” wees r, 1 rT I 1 1 1 oe . to . 1 A . . . . . tre oe iy aL me 1 “wht, _ , . oe a “ a . wd a cont at . nar : . S . aie 2 . 7 2 a : r- ; 1 F " " ite al ‘il “i ans tos eS nh ge dee ETS Se Sy a pene iii vba LEE oe Pilk minevikku_ Kui ,Okva"* 20. veebr. 1918 oli viikeses gar nisonilinnas. Haapsalus ‘ rahuta piev, Eesti’ polgu komandor pol- kovnik Ernst Poder, keda polgus _ , Okvaks" kutsuti, saanud kindlaid teateid sakslaste maaletuleku ka- — vatsusest ja laskis suuliselt teatada polgu koosaeisule, et polk sakslasi- le relvadega vadtu ei hakka, kuna Eesti on erapooletu eva sidi sake — ' lastega. Kuna paljud polgu liikmed ai soovinud okupatsiocnivdimude- _ le alluda, vai olid tadinenud sddu- rielust, siis lubas polgu komandar selleks soovi avaldanud ohvitser? dele ja souritele pnolgust lahkuda. - Ohvitseritel oli digus ksase viia oma isiklikud relvad. Teade, mis esialey anti edasi pool- salaja, levis varsti kulutulena ile Jin- na. Sellest rdagiti toodudes,(kompa- ni) kasiinos, tinavanurkadel ja méa- ne tunni. pdrast teadis sellest kogu Haapsalu. Ei-kellelgi enam tédlusti! Osa ohvitsere pakkis asju ja valmis- tus arasdiduks. Teised viitsid aega kasiinos, voi diendasid iarveid linna enamiasist juntidega. Sodurid olid omapead.. POLGUVANA , HERTSOGIKS" Pimeda tulekul oli osa s6javae la- dusid\jaanud valveta. Obtul kella 7-8 paigu levis Holmil {(maanina Haap- salu iahes) teade, et uus-sadama lao ~ uksed on lahti ja sealt vOib igaiiks nil palju kaasa vatta kui suudab... Ja- ‘fu- voi suhkrukott selga ja minema, et pddsta, mis padsta saab. Ka koha- likud ,,kadakatanted” olid jaol... gid Haapsalust. Nendega lahkus osa —ohvitsere ja s6dureid. Ligemalt me- hed sditsid linnast' valja maanteed . kaudu, relvad ja laskemoon kaasas. Siin-seal oli kuulda laskmist, kuid korratikkumist ette ei tulnud. - Parast paevast pinget oli ohvitser- kond koondunud kasiinosse. Tundi- de viisi istuti dihise pika Jaua dares ja arutati kiisimusi, mida toob homne ndev, Meeleolu oli ildiselt optimist- lik. Tehti nalja the ja teise arvel ja kaaluti naljatoonil kisimusi, kuidas sakslastele priigi silma ajada, et nad jataksid meid rahule| Kui juba killatt kaua oli istutud je _kartulimahla'’ tarvitatud, arvati' iiksmeelselt, ef lutada ja urnbes niimoodi ka sakslas- iele mele iseseisvuse mottes! teata- da. SAKSLASED . | 21. veebr. hommikul kella 6 paignu ilmusid Haapsalu lahe jaal nahtavele terashallid mundrid, See oli Saksa Pohjakorpuse pdhjapoclse grupi eelkompanii, kes lihenes linnale ~ jalgrattail. Kompanii liikus hajuta- tult rihmadesse ja jagudesse, Lahe- nemine linnale meenutas rohkem taktilist Gopust, kui lahenemist vas- - tasele kuulipilduja méjuvtule pilir- konnas. Ja vastast ei olnudki. Vene- lasi polnud Haanpsalus enam mitu ~ kuud. Eesilaste! kui erapooletui! ei sobinud tarvitada relvi. See olukord oli nahtavasti teada ka Hiiumaalt tulevatel sakslastel ja seepdrast Ku- junes Haapsalu ,,vallutamine’ neile rohkem rannak-harjutuseks kui s6- ' jakdiguks vastase territooriumiile. Kella kaheksa paigu jdudis linna ka eelvade juht major Steffeus iihes staabiga. Ta j4i oma salga juurde peatuma turuplatsile. Okva", kes parajasti kasiinosi tuli, kohtus major GSteffeus'ega, kus’ humoristlikult, kuid vaga tésise néoga selelas saxs- lastele soravas saksa keeles Eesti srapooletusést ning lastes sellejuures valja paista, et iema ong! see korgem voimukandja. -Boderil olf sellaks ka taieline digus, sast Eestis korraidatud voimupiir- kand ulatus sellal vaid Haapsalu lin- na, tinna timbruskonda ja Vormsi iseseisvusesi. jne.. oli hertsog ic A eR A eat Ee 5 EY Le ei ie tee lies be aes i: ve os i aya Haak aris oe nce Beet wt ae fee ate Se wae, ‘ee Se He oa ee ae Polkovnik (hiljem ‘indral | Ernst Padder. saareni, kuna mujal Eegtis valitsesic enam/ased. , KOKKULEPE : Saksa ohvitserid vatsid olukorda Vaga tdsiselt. Neile sai paugupeall seleeks, et eesti komandér on vaga suur mees ja teda tuleb kohelda aus- | tavalt. Kuulnud meije sddurite jalat- site armetumat seisukorda, oli major Steffeus isegi néus laenutama oma laost meestele saapaid. Ka olid saksa sidurid kohustatud sama lugupia- valt kohtlema mele ohvitsere nag ormigi. Arutades hiljem polgu staabis tek- kinud olukerda, lepiti okupatsioont- elu korraldamise suhtes omavahel kokku, et eestlasile jaavad relvao katte ja polk taidab valvetilesandeid : _ | | d kohustusid Ohtul hilja lahkusid viimased ron-- edasi, Sealjuures pooled kohustus! hoidma alal kdige paremat vahekor- da molema vie vahel. - Et asi oleks kindlam, kirjutas pol- | kovnik Poder oma kaega kdik need punktid paberile, Poder ise, tema abi alampolkovnik Seiman ja pataljoni- tilem kapten Puskar kirjutasid kok- kuleppele alla ja paluti ka major Stef- feus'i,.. Vilmane kéhkles, kuid siis- ki kirjutas, sest suutiselt oldi neis kiisimusis kokku lepitud. Kokkulepe oli jargmine (télkes}: , 1, Eesti polgu komandar ja ohvii- serid kohustavad, et nende ja Haap- salu, ja imbruskonda tana sissemars- sivate Saksa vagede vahel mingil kombel ei tule esile lahkhelisid. Sak-. $ave K dc ellega ndus, , polguvana™ tuleks hertsogiks kuu- | sa vagede komandor on selleg et Eesti polgule jaavad kitte tema relvad ja et ta jab edaspidiseni ome senistesse asupaikadesse. VASTUVOTT KASIINOS © Gleu tahendatud, et Péder’i ja Stel- feus'i vahe! sdlmitud kokkulepe oli Eesti Vabariigi esimene valispoliiti- line akt ja se"el kekkuleppel oli hil- jem, nimelt Eesti ja Saksa vaheliste . sdjakahiutasu ndéudmiste korralda- misel asitdenduslik vaartus, Kui ametlikud vahekorrad saksa juhtkonnaga Klaaritud ja nende vae- osa,majutatud, siis tuli méelda, mis edasi saab. Koige pealt tuli valvata, et saksa ohvitserid ei puutuks kokku kohali- ke sakslastega, et etterdagitud ise- seisvuse ja hertsogi-jutud niipea ava- likuks ef tuleks. Selleks otsustati saksa ohvitserid kutsuda ohtul kul- la. Jargmise paeva Gle polnud muret, kuna vdeosa pidi Tallinna poole eda- ${ marssima. Vastuvoit korraldati kasiinos. Ma- ‘javanem Uoakivi oli kdik teinud, et.° suupisted cleksid maitsevad ja ka napsitagavarade eest oli kantud hoolt. fstumine kujunes tagasihoidli- kuks; jutug ei sobinud j ja napsil pol- nud minekut. {,,Politseileht’’, Tailinn, 1938-55-56) co : K.TUSTI SU EOL e eet s Peart Jay tee Ber CC bd ea BS EE | MEIE ELU" asutas Eestl iihiskond ja seisab eesti lhiskonna teenistu- a: a safle ly af, coke eonhidatit fie aerate pate