| ational it rary

Gcn, Acquisitio
OTTAWA Ont, "a

ce

| Second clase neil ee
registration number — — 1089.

BO 253
Section

ON4:

Nr. Wr27 (140) XXXIV aastakdik =

ee Dear
Bika nr Se
mete ea
Ser eee a
Ets a eee

ta
erie

i eae a
enh =e ore 7 poten i]
= * Brtaiat SOS jetty acy
_ i mit a eee 1 : ; o

Seank Sie

4
1, a: atcass . = crt“ cae te pte A ee ery a
. =“ Ae ass vr" oe ee Lee Seen Baa ret
x o. ea : pa te ee a - ete ee oe ee ro 7
ete tl : em ee ae 7, vd ee a
. aeons Pa Enea eee ines sc et eer es) i ae sla 1 ee
mh AEM Ase ae MR yee ee eee
otk MGS oe nea heen eee *

oe
a

VABADE EESTLASTE HAALEKANDSA

—.- Teisipiieval, 9. apriilil 1985 — Tuesday, April 9, 1985

re Le ee)

ILMUB IGAL TEISIPAEVAL
JA NELJAPAEVAL

“‘Dkstlnumbri hind 70 cent

alf i kisimused URO lhimoiguste Kongresl

Sie ic Heino Ainso Genfis BATUN‘i delegaatidena

- Genfis loppes hiljuti Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni, URO inimdiguste Ko-

| misjoni 41. istungjarg. 11. kuni 15. veebruarini viibis seal New Yorgis baseeruva balti

: Voitlusorganisatstooni BATUN (Balti Apell URO'le) ja eksiillaflaste jilemdailmse kesk-
. Organisatsieoni Vabade Latlaste Maailmaliidu. uhine delegatsioon.

Selle defegatsiooni eosmargiks
ol valsustada .tiRO fhimdiguste
K.omisjoni liikmesriikide eslndajald
okupeeritud Balti riikide praegu-’

--S8St Olukorrast. BATUN on saatnud
oma delegatsioone selle kontisjoni-

isttngjirkudele juba  ferve- rida

aastaid ning need. pingutused on
Saavutanud ka teatud taéhelepanu

| Ladne-Euroopa ajakirjanduses.

Soojade toitude esis’ oli — ESTO ‘Brunch’ priskete noormeeste nooleks

‘Pildil. vasakult Toomas Trautvaag, Rein Tammusto, imar Soom, Mark Olo, Elmar  Litlaste Maa

Maripuu ja Andy Kass.

i EE rer

uw .

Tesmala sojakuritédd

New Yorgi advokaat peab baltleasi | ia idaeurooplasi USA

uurimisasutuse ohuks

New. Yorgi linna advokaat kéneles hiljuti Pomona Jewish Center'is Teisele Rock- :

Kestlastest ‘alia seekord dlelegat-
siconi keosseisus ‘dr. Heino Ainso
ko0s oma abikaasa Sirje Ainséga.,
Felnentd aastatel on - URO Inim-
oiguste Komisjoni - istimgjirkude
pub] organiseeritud BATUN'’: de-
legaisioonides osalenud korduvalt
Juta Ristsoo, samuti. nagu Vabade
imahidu Euroopa Bti-

- Foto: Vaba Festlane 00 juhataja Julijs Kadélis, kes oli

land Generatsiooni erupile, kes koosneb. elanikest, kelle vanemad hukkusid natside

holocausti ajal, neist takistustest, mis on ees Office of Special favestigation’lt OST, ef )

avastada sojakurjategijaid j ja vila need kohtu ette.

|  Aeg OL meie vasiu, utles 30-aas-
-tane Rosenbaum, ‘kes 100tab tihes

_ New Yorgi advokaadifirmas, kuna

‘ohvrid ja. sailinud, tunnistajad on
 suremas, samuti ka kahilustatavad
ja samal ajal hévifatakse dokumen-
te. Lisaks on probleem, et tikski
Tk ef taha sOjakurjategijaid \ vast
~ votta.

_ Koneleja tdi nBiteks “ete. rie
'meenlase. Valerian Trifa juhtumi,
keda USA. immigratsioonivOimud
madrasid © valjasaatmisele.
feidnud thtki ritki; kes valjasaade-
ti vastu vGtouks,

Ta katsetas Shveltsi, Itealiaga,

| KRumeenia ei scovinnd. teda, kii-
sis Ladne-Saksamaalt kuni 1é
puks Portugal: noustus ta vastu
yoime,

Kristlased voit flevad omavahel

Ta. ej.

kust ta vOivat Hispaaniasse pAise-
da ja elada seal rahulikult oma
Ulejaanud elu.

‘Rosenbaum arvas, ‘et oteks ide:
aalne, kui kOik sdjakurjategijad
sanks saadetud [aane-Saksamaaile,
kuid iiks [Bdnesaksa diplomaat oli

talle Gelnud: ,,Kui kaua ma ‘pean:

oma lastelastéle raakima, et me ole-

me siidi oma minevikw parast." ™

Koneleja titles, et tina On sul-
rim dhvyardus |
baiti, leedu, ukrama ja idaeuroop-
laste vahel, kes tahavad héavitada

. _selle asutuse puiidlusi.

Need grupid fahavad heustotnda:
nende ajaleolisi kuritegusid ‘nen- ©

de hulgas, ka juutide genotsildl,

OSI on h&mmastanud

Siliiria ahvardab saata oma vaees!

Lttbanonisse rahu pidama

BEIRUT —— Suiiria dihvardab orn viieosi saata Lii-

. ‘banonisse korda pidama, kui president Amin Gemayel er
Suda lopetada usulisi voitlusi Siidonis, kus on ‘Saanud

_ Sarma 48. ja haavata ligemale 200.

 Ultimaatum tehti kui kristlased
‘ja muhamecdlased vahetasid kahu-
rituid Stidonis, Beiruti ajaleht An-
Nahar Utles, et Gemayel, kes on

Aristlane, on saanud: ,,poolultimaa--

tumi* Sittirialt vGitluste lGpetami-

seks enne kui vOitlused on -laiene-

ald uueks. kodus6} ks Liibanonis.

Kui Gemayeli enese taotlus eba-
Snnestub,

iubah ‘Siitizia saaiz kohale oma

.s@Javae ilma valitsuselt ‘Katset

 foftannh,.

Libanoni poliitilised ja + sSjalised

juhid kohtusid p&rast seda Beirutis
president Gemayeli kutsel selleks,
et lopetada voitlusi, mis on toonud
ohvreid.

- Siittrial on kun 30, 000 sbdusit

Liibanoni ida- ja -pohjaosas 1976.
a, Araabia Liidu mandaadi alusel, -

millise sammuga seekord taheti 16-

kes. tungisid - Liibanoni 1982. a.
julunis, tombusid: Stidonist valja 16,
veebruaril. .

-

/ Siltitia riikliku kontrolli all olev
ajakirjandus on soovitanud Ge-

-“mayeli] suruda-maha iilestéus krist-

liku partei sisemises ringis,

° mis algas 13, wpiirtsil israeli toe.

. tava kristliku miijitsaiiiema. Sa-.

mir Geagea jubtimisel, |

kes vottis oma katte kontrolli ene-
muses kristlaste alal-Beirutist ph-
Ja pool ja kuulutas.oma vdeosa lah-
kunuks falangistide parieist,

7

ek ag hae A Epes yee

OSTle koalitsioon.

aeid .

Jes.

inimesi, n&idates et holocaust ei ol-

nud ainult sakslaste . kuritega,” Ut
les advokaat.

- Samuti on varjamatu antisemiit-
lus tiheks pObjuseks. OSI tegevuse
vahenemisei, Ta titles, et leedu

piievaleht Brooklyn'is ,Darbinikas‘

avaldas mOnitava kirjelduse T¥-
filmi ,,Holecansti“ iseloomustami-

séks. Ajaleht cli nimelt Selnud’
oma lugejatele, et filmi jutustus

pidanuks tegelikult algama aastaga

1917, mitte. 1940. ,Selles oli del-

dud, et juudid teenisid oma thba-
ra olukorra,. kuna oad olid. juhti-
nud Vene revolutsiooni ja olid-sur-
manuc 70 miljonit stititut inimest,“
tiles advokaat Rosenbaum,

Koneleja kirjeldas ka teisi kat-
seid idaeurooplaste gruppide. poolt
OSI legevuse halvamiseks, nagu:

O- koalitstooni koolilapsed kirjuta-
yad slligatavaid kirju president
_ Reaganile, deldes talle, et vaadaku

ta, mis OS! meile teeb"; .

kal seekord Geniis kohal,

Teistest inavustest delegaatidest ©
véiks nimetada Imants Grossi,
noort ati pivitoluga advokaati
 Rootsist, kes on méédunud aasta
- jooksul tegutsenud BATUN’I tiie-
ajalise esindajana Liane-Euroo-

pas, kus ta on teinud siistemaati-

list selgitustéid Eurocpa Majan-
dusthenduse }ikmesriikide valis-
‘qinisteerhuniie juures, | |

seases: Euroopa parlamendi poolt
jaanuaris 1983 vastuvGetud: resolut-
slocniga, mis scovitas Euroopa Ma-
jandustihenduse liikmete - vilismi-
nistritele, et. need tOstataksid Bal-
ti ritkide ktisimuse rahvusvahelis-

_ tel foorumitel, eriti aga URO's.

Teised seekordsed: delegatsiooni
liikmed olid omaaegse Lati Vaba-
riigi valisministri poeg Gunars
Meterovics, -noor latlanna Maruta
avaigzne Austraaliast ja- Shveitsis
eluney leedulane Nareizas Prielai-
da. BATUN’: “delegatsiconi tege-

vust: ‘toetas mafjanduslikult Eesti

Rahvuskemitee thendriikides.

Delegatsiooni tegevus oli seekord
erltl aktiivne, osaliselt oma suure-
ma keosseisu tottu. Kohtuti kahe-
kimnenelja (RO Inimdiguste Ko-
misjoni eri jikmesriikide esindaja-
tega, kusjuures Liane-Saksa esin-
dajatega kohtuti kahel korral ja
Austria omadega kolmel korral.
Julge pealehakkamisega dnnestus
kontaktivétmine. isegit Hiina- Rah-

_vavabariig] ihe. delegaadiga ja

500me. delegatsiooni juhiga, millis-
te rikide diplomaadid . harilikult
hoiduvad kohtumistest eksiilbaltlas-

te poliitiliste aktivistidega. -Infor-

® koalitsiooni juhid levitasid 650
eksemplari 150-lehekitljelist raama-

_ fut, milles niidatakse OSI tegevust

igale Kongressi tikmele; |

@ nad on korraldannd vaikseid,
eestiidetaguseid | kohtumis Valge

Maja ametnikega, julgeoleku ndu-

koguga, valisministeertumiga ja
_ kohtuninisteeriumiga, et . siduda
OSld KGB akttivsusega ja kowm-
munistliku vandenduga, = =

,OST: on ainus ebapopulaarseim

petada” kodusdda. lisraeli vieosad. "ae valjaarvatud IRS f6deraal-

valitsuse juures. Need grupid ei
peata meld ithegi hinna eest,"' tit-
Rosenbaum. USA . ajajehes
»lhe Journal News‘ 1}, veenr.
$984 nurnbris.

Rosenbaum wuris (980-1983
natsi sOjakurjategijaid USA keohiu-
ministeeriunii. juurde kuuluvas Of-
fice of Special Investigations, 1979.
a. loodud asutuses sOjakuriategija-
te otsirmiseks USA’s. Asutuse tiles-
anne on tithistada nende kodakond-
sus ja nad USA’st viija saata.

.
= ee ee ee

rd to
* ised bet
eT ASEST

oe EETr| RFE FE SLM EMAAR RDI
4

eo

Nendeks riikideks olid

matsiooni materjali hulgas, mida
levitati URO Inimoiguste Komisjo-
ml likmesriikide esindajatele oli

BATUN’I poolt koostatud iniméi- | ce

guste rikkumiste kronoloogia Bal-

ti Tlikides ajavahemikul september (420%: je)
1983. kunt september 1984 ja. apell a ue

URO peasekret#rile ning kdikidele
URO liikmesriikidele,
keostanud . hiljutine. arahiippaja
Aarne Vahtra-ja millele olid -alla-
kirjutanud veel kaksteist Balti dis-
sident] vi drahiippajat, kes viibi-

vad Ladnes, Lisaks sellele ali mit-

mesugust informatsioonilist mater-
Jali Leedu Informatsiooni. Keskuselt
New Yorgis, millest yoiks eriti ni-
metada biograafilist profiile kol-
mest viimaste aastate jooksul arre-
teeritud leedu katoliku preestrist.

Delegaisiooni toofe osutus stu-
reks abiks asjaolu, et Sirje Ainso

ou ile kasvanud ja oma iilikooli

hariduse saanud Argentinas,

mille titt tal oi voimalik labi-

‘Taakimisi pidada hispaania keelt
| Fadkivate riikide . delegaatidega -

hende emakeeles.

Kuspaania, Kolumbia, Kostariika,

Argentina.

Peruu ja Venetsueela. Lisaks selle-
le kohtus Sirje Ainso veel Uruguai
vaatlejaga milline riiki oli varem

clnud URO Inimoiguste. Komisjont

likmeks.

Baltlaste delegatsiooni ithe liik-
me Heino Ainso poolt koostatud
aruandes jeldakse jargmist Genfis
Wntiunu kohta: on vaja palju kan-.
natlikkust.ja ootamist URO InimGi-

guste Komisjoni delegaatidega koh-

tumiste kindlaks médiramiseks.
Balti delegatsioaai +166 efektivsn-
sele gitas kaasa asjaolu, et neil
oid olemas pressikaardid millised
Glid netle valia antud eesti, lati -ja
leedu ajalehtede poojt Laines ning
millised kinnitatl Genfis asuva
GRO pressibiiroce juhataja poolt.
Nende tunnistustega oli voimalik
saavutada vaba juurdepdasu Inim-

biguste Komisjoni koosolekyruumi-
desse ning lihtsustada kokkusaami-
si nende liikmesriikide esindajate-

fa, kes soovisid baltlastega kohtu-

da Palais des Nations’is. Seal ringi
liikumine olevat muide dratanud N.
Liidu delegaatide tahelepanu, kes

jilitasid méningaid alti delegat.

sioont hikmeid.

Heino Ainsa kirjutab, et alti
kiisimuste tistatamine URO Inim-
Gigpuste Komisjonis néuab antud
riigi valisministeeriumi heakskii-
iu. Selleks on hadavajalik sarnane

selgitustéé nagu ‘see, mida on tei-

nud mbédunud aasta . jooksul BA-.

1

TUN: esindaja Liiine-Euroopas
Imants Gross, noor litt padritoluga
advokaat Rootsist.

Kui sarnast selgitustédd et tehta
naiteks Euroopa Majandusnhen-
duse liikmesriikide vilisministee-
riumite juures, siis on téendoline,
et nende delezaadcid Genfis vali-
vad (eised teemad oma seisuke-
havottudeks URO Iniméiguste
Komisjoni istuneyarcul.

Ainso kommenteerib, et selle asja-
olu tottu on nouetav kellegi balti

esindaja informatsiconi 166 Laane-

Eureopa valisministeeriumite juu-
res tuleval sugisel’ enne veebrua-
ris 1986 algavat Jarjekordset URQ
Inimdiguste Komisjoni istungjirku.
selleks aitab ehk kaasa juulis 1985
foimuva -balti vabadusristlemise

~poalt tekitatud publitsiteet! Lijine

ajakirjanduses.. _
Lisaks sellele titleb Ainso, ct Bal.
ti riikide enesemBaramise ktisimu-

sé edukas fostatamine UWRO foo- .

rumitel, nagu on seda Inimdéiguste
Komisjon, néuab ka Kolmanda
Maailma riikide toetust, milleks on
vaja nende URO esinduste inior-

_. meerimine New Yorgis ja mis veel

parem, EW/ask#igud nende peal
nade valisministeeriumitesse balti
dejegatsioonide poolt. Heine Ainso
on: veendyunud, et BATUN’i] on va-
jalik: ilalpidada taieajalist ng,
,,balti saadikut“, kes reisiks mod-

(Jarg ik. 8)

V. Uibopw, R. Vogelsang

Dr. Arthur Puksovi Fondi Laureaadid 1985. G.

| " Seekordseteks laureaatideks on osutanud dr. Valey
Uibopuu Rootsist ja dr. Reinhard Vogelsang ‘Liine-Sak-

samaalt.

matute eesti: ,Kammercibuch der

@ > Stadt Reval 1432—1463%, ilmunud

1976. a. ~ 746 Jhk. ja teine raa-*

: mat sama pealkirlaga aastate ,,1463 —

|) ~-1507" suhtes, ilmunud 1983, a._

— 948 [bk, Tallinna rae hiliskesk-.

: aegsete’,,kassaraamatute” deshifree-
# rimise ja tappisteadushkult vélja-

(nade administratiiv-,

Vv. 1 Uibopi

> Dr. V. Uibopuu t66 on auhinna-.
tud Can. -32,500° suuruses, raama-

tu eest: ,,Meie ja meie - hSimud.

Peattikke. soome-ugrilaste minevi-

kust ja olevikust™, Selles teases an-
iakse ammendav Ulevaade eestlaste
ja dende hOimurahvaste p&ritolust,
ajaloost ja aktuaalsest olukorrast.
Autor on esile toonud kdik olulise
viimasé aja uurimustulemusist, mi-
da rikkalikult tsiteeritakse peattik-
kide iGpul. See annab t6dle erilise
aktuaalsuse nit Opperaamatuna, kui
ka informatsiconivahendina — laie-
mas mOttes. Lisayfértuseks osutub
[2 Ihk. scome-ugri bibliograafiat.

Dr. R. Vogelsangi tid on auhin-

natud Can. $2,000 suuruses, raa-

andmisega on autor loonud kapi- :

taalse yundamendi mitte ainuit Tal-
linna, vaid kOrkide Laamemere Jin-
-Kaubandus-,
finantside ja sotsiaalajaloo mOistmi-
seks vastaval epohhil. TGendatakse.
soliidselt Tallinna keskset funktsi-

merce gond Ladnemereruunmi uurimistdds,.

Tohutult rikkalike andmete kétte-

APR ee saadavaks tegemisega on niitid pan-
Gee ge ee dud alus erikilisimuste uurimiseks
rR ee ja t0dtlemiseks,

mille oli Gsyee ees eee BA ee cule

eee ppt aanenteire et 2 SRA ah Ma: ae TERR

Dr. A. Puksovi testamendi koha-
selt moodustatud Fendi tilesandeks —

on anda auhindu uuemate teadus-

like wurimuste eest, ‘mis kisitavad
eesti ajalugu peamiselt enne 1721.
a. Selle Fondi Zhiirii koossetsu
kuuluvad Kieli tilikooli Pohja-Eu-
roopa ajaloo professor. dr. Hain
Rebas (esimees), Taani riigtarhivar
dr. Velio Helk ja dr. Peep P. Re-
bane, ajaloo professor Pennsylva-
nia iilikoolis, USA. |

Fitepanekud 1986. a.  auhinda-
deks tulevad saata hiljemalt 3. ok-
toobriks s.a, aadressil: Prof. Dr, H.
Rebas, Historisches Seminar, Ols-
hausenstr, 4060. Universitat
Kiel, 2300 Kiel 1, West Germany.
we Fondi kilsimustes: Prof.

. Karl Aas, Wilfried Laumer_
University, Watertoe, Ont., Cana- :
da. N2L. ICS. 7 7