. ’ Sele kodudes, Ja. tédstustes.
. . iisriihma-.juhataja. prof, ‘Zenichi

. ? seletuse kohaselt. on aus

| vabade eestlaste hadlekandja 5

REV WAAL

pera eminent

NEW 1 YORK — ‘vahepublitseeri- .

tud ‘seksuaal- alasest. uurimusest AT .

. .  abielus olnud ameerika faise kohta

1800 aastaist selgub, et vastupidi -
Victoria ajajdrgu iseloomustusele,
_ suhtusid selleaegsed naised. séksu-
: aaleliu hoopis naudinguga, Uuri-
, mus. on tehtud aastal 1892 selle-
_ aegse arsti Clelia Moshert poolt,
mis avastati:1974. aastal Stanfordi
ilikeoli arhiivis: ajaloolase Carl
Deyleri poolt, . Uurimus. kasitleb
naisi, kes on siindinud USA kodu-.

soja ajal,kolm neljandikku neist_
 enhe 1870, Kiisitletavad ‘olid peami-_ -
- gelt kOrgemast. késkklassist.ja la-

__ ritud, kes iitlesid -kiisitlejale, - et
seks-on neile tavaliselt nauditav.
 Kuigilenamus. arvasid, et see on

| | 7 laste muretsemiseks, arvasid 24

naist,. et ka iébu on iseenesest
yaart eesmirk. Mosheri uuTimuse
vaartus seisenh selles, et see on
ainus teadaolev sellelaadiline ‘ma-
terjal. Mosher piihendas oma elu,
uurides naiste fijlisilise alavair-
sustunde pahjusi, mis réhus. selle-
-_ aegseid naisi. ,

NE YORK. — Ameerika medit-

_”” gitniline ajakiri toob. teate: tihest

* ‘hewyorklasest, nime nimelamata,
kes sattus tinavariéviite. “kitte.
_ QUles ostnud just wwe kaekella, e1
 -'raatsinud ta seda anda riévlitele..
- Ta neelas kella koos rinmaga alla.
| Moni aeg hiljem oli isik: sunnitud

: -minema teisel pohjusel arsti juur-

‘de. Seal ‘selgitas. rénigen, et kell
on endiselt kKéhus. Ettevdetud ope-
 patsiooniga saadi kell katte.. See

‘oli ‘automaatselt .kdiv,. sekundite,
minutite, tundide, pievade, madale.
te niitamisega. Selgus, kell
kis, ainult aeg oli vale. Omanik
_ . polnud saanud: veel kella | bigele
ajale seada, mL

TOKIO —- J aabani - teadlased ont
. teatanud, et nad on arendanud kol-
dase - kristallisarnase aine,
imeb eneregtat - piiksekiirtest.

keseenergia. laialdasele kasutami-—
Uurt- .

Yoshida Kioto tilikoolist, iitleb, - et .
see. teeb vdimalikuks, piikeseenér-
‘giat transporteerida ka .Jaapani _

. taolisse- suure energiavajadusega
'. maale. Professor

keeldus . siiski’
avaldamast.: selle. aine koosseisu,
‘kuid ta kavatseh sellest kirjutada
 mones teadustikus ajakirjas.

HELSING! — Helsingis on org2-
_ hiseeritud wuts katseteater. See tol-

_' . mub- teatrikool kérvalsektsioonina —

-ja\mingisuguse edasidppe foorumi- |
na.. Uues teatris esitatakse aastas —
28 javastust. Ue teatri direktori
teater -
'Siindinud ‘vajadusest, et veelgi li-
 hemalt-uurida teatri tédviise; aga
selle. kérval ka otsida uusi- teid
teatrielt rikastamiseks. Teatri~
. juurde on moodustatud neljast. nilit-
lejast pohirtiam, kelle timber ha-
katakse - organiseerima teisi naitle-

: Jald. a

| CANBERRA — - “Austrailia pea-
limnas Canberras puhkes {ihes foo-

Bes tulekahi, mis peale nagu ikke :

kord ja: kohus tuletérje kohale sdi-
tis, Polevasse hoonesse tuletérju-
jaid aga sisse €i lastud, kuna seal
‘elasid néukegude inimesed. Nii et.
tuletérjujad olid sunnitud tuld kus-

_ tutama ‘ithe ‘akna kaudu, “mis. fak-
Ook, tiliselt ka Snnestus. Piles WN.. Liidu
sO suursaatkond, a

‘TORONTO —. Filmistaat ‘Julie
Andrew dratas . ‘akki suurt. tahele-
panu oma_ uue. filmiga 5.0.8.4,
‘kus - ta paljastab . oma rinnad.
__ Ameerika Tilmivaatajad ei suuda
tile saada, et seni nii- korralikes —

- , osades manginud. filmistaar yoiks -
selliselt_,,langeda“. Filmi esitami- :
‘sel Torontos, kitsisid ajakirjanikud -

-_selle stseent ‘tile. Julie Andrew iit-
les, et ta tahtis vahelduseks ,,oma
muskleid sirutada voi teha seda,
 this'ta tegi filmis. Seilele reageeris
| _kaasmingija William Holden, éel-

des, et ta pole kunagi tulnud thot.

tele, et see kehaosa naistel’ Koos:

_ ned uskleist.

mis
Lei |
— durid peavad avastust revolutsiso-
 niliseks ja usuvad, et. see viib pai-

. anna riietust oma. v¥illast,’

Pal stati jalle spioon

Punaste tihe salaluurevork Inglismact

| Netinieval, 5, , novenbri 1981 — huis! ay, November 5, “1881

LONDON - — _ Inglismaal on peevakorrale kerkinud las spionaazhi-

afiir, mis naitab kuivord mada oli inglise korgem ubhiskond ideoloogi-
fiselt ja kui palju abi andsid Teise. maailmasOja ajal ja parast Tejse

maailmaséda korgematel ‘positsioonidel: teenivad inglased N. Liidu tuv-
reteenistusele, 64-aastane exru lainud whe. filmiettevStic. direktor Leo
‘Lang, tegi avalikkusele teatavaks, et ta kuulus kaks: aastat tagasi paljas-
tatud. Anthony Blunt’ salaluureorganisatsiooni ning andis: sellele Teise
maailmasoja ajal edasi s0jalisi saladust, mus toimetatt. noukogude tur-

retecnistusele.

-Nagu Leo Langi ‘paljastustest ;
selaub, tO5tas ta Teise maailmasdja.
aial inglise huureteenistuses sOjali-
se luure alal, spetsialiseerudes sak-

Sa ‘vieosade Tiikumisele.
“Ta andis saadud andmed Blunti

edasi andis yenelastele. .

Leo Lang ittles, et ta andis oma
luuretegevusest Briti vOimudele aru

juba 1964. aastal, mil Blunt onia
tegevuse ametivdimudele paljastas.
-Biunti ei karistatud ja ta j4eti ava-
likult
soodusiused . tehti
Blunti tegevus sataluure alal toodi

vastuvotmatud

juureorganisatsiconile, kes need

paljastamata ning samad.
Leo .. Langile.

avalikkuse eite ‘alles 1979. aastal.
Moned parlamendiliikmed: Kaht-
lustavad,
et praegune konservatiivide Vie

. titsus Margaret Thatcheri juhti-

misel ‘on
sploomlugude
toomisest

sihilikult .. varjanud
ay alikkuse : ete:

ja lubayad | parlamendis selle iile

aru parida. Leo Lang mainis oma
pressikonverentsil: tihtlasi, et 1930-
nendate aastate jooksul Cambridee
lilikoolis teputsenud - koramunistli- -
ku raku Jiikmed t6dtavad:- veel

praegugi valitsuse - aparatuuris kor-
petel Positsioontdel.

Saudi Araabia hairih {israeli

Prints Fahdi rahuettepanekud Beginile

- WASHINGTON: — Kesk-Ida probleemide lahendarhiseks on viima-
sel ajal toimynud terve rida suuremaid ‘diplomaatilisi aigatusi, mille
raamides Jordaania kuningas Hussein killastas Dhendriikide president
Reaganit ja Palestiina Vabastamise ‘Orgnisatsiooni jut. Arafat vibis
Sati Araabias, ‘kus ta. Eohtas sealsete valitsejatega.

Labiraakimiste aluseks .on. olnud
Saudi Ataabia. kreonprints Fahd’i
laiaulatuslik plaan Kesk-Idas rahu
saavutamiseks, Selle plaani on Iis-
raeli valitsus kategooriliselt tagasi
liikanud, uid 3

pa. Uhisturu yriigid, kes on saat-
nud oma esindajana Briti: valis-
ministri lord Carringioni Saudi ©
Araabiasse detailset. informatsi
“soni koguma. |

Plaani -alusel ndutakse. muy hut.

gas. lisraelilt kdigilt okupeeritud

aladelt Jahkumist, lisraeli. asulate:
likvideerimist. araablaste maa-ala-
del, palestimlastele oiguse andmist.

oma kodumaale tagasi tulemiseks,
iseseisva Palestiina riigi asutamist,
mille pealinnaks oleks  Jeruusa

: _ lem. Selie all moeldakse tegelt-
sella vaste tunnevad huvi Eureo- :

Kult Ida-Jeruusalemma,. mille lis-
rael valhitas . araablastelt 1967. aas-
tal.
Eitepanekittes antakse fisracl
riigile ka Kaudne tunnusius, kuna
thes: prunktis noutakse, et kéigile
‘selle piirkoma. riikidele garantee-
. Titakse digus rakus elamiseks.

as la ie

Edgar Heinsoo huvitav loeng kSrbeinimestest

Montrealis.

MONTREAL (VE)-- — =. Vatjapaistvamaiks E Eesti Naisselts Monte
lis tiritusist on olnud kultuuviliste teemadega referaatOhtute kerralda-
mine. Nende Ghtute 24-nda hooaja alustamisel esines 22, -oktoobril re-

ferendina Edgar Heinsoo. Referendi-kohta on eriti markimisy4arne see,

et pensionile minekul, parast edukat administratiivalalist karjaari suur-
firma Dominion Glass't juures, hakkas ta ave karj@4rina Gppima koul-—
sas MeGilli ilikoclis usuteadust, milles ta on juba nii-kaugele joudnud,
ef paudub veel. vaid ks aasta selle teaduskonna lOpetamiseks.

- Méddunud suvel “oli. Edgar
Heinsool. Puhale Maale reisimisel

juhus kokkupuutuda beduiinidega,

vOimaldades. seega referaadi naol
iilihuvitavat Wevaadet nende elu-
viisidest anda,

Beduiinide elukohaks on Jaren
ja kuiv kérb, kus kehtivate olude
sunnil on nende elu, rifetus ja
kombed j4inud samasuguseks kui
need olid juba Moosese ajal. |

‘Bedutinid elavad ‘suguvdsana
‘koos, elatndes ‘kaamelite B kit-
sede pidamisest. _ |

‘Elades telkides, . rindavad : nad
tihesi paigast teise, kus teada vee-
allikad ning harva leiduvat karbe-
taimestikku, mis vormaidaks ioo-
madele draelamise. Tahtsaimaks ja
‘kasulikumaks, loomaks peavad- nad
kaamelit, kes . transpordi korval
foitu.
oma ptimast ning . kiittermaterjali
oma valjaheidetest. Naisevotmine
bedttiini meestel ei ole ntt nagu
‘mujal —— seal tuleb. naist osta, kel-

iede ‘hind: olenevalt natse tublidu-.

sest kKOipub 5-7 kaameli vahel.

nende kes on ka kofk eesdigus
sed.
Naised 3
ja perekonna eest hoolitsejatena.

-Tavaliselt on ithel mehel ikka kaks

naist, Kuna’ tihest ei jatku tarvilike
iilesannetega toime tulemiseks.
Beduiinide peamiseks toiduks on
judi matsa taoline leih, mida siti. J
akse kolm kerda pdevas, kas kui-

ta

-Kreenholmis 4] «st

eksisteerivad waid) messte .
| —_— -Tooteid valmivat 170 liiki erineva-

kastetuna supi k6rvale; toidulisaks
on veel. hapupiim ja kitseyuust,
Usuliselt on beduiinid muha-.
meedlased ning Sige ringa moraal-
se distsipliini all, mis neid ei luba
lhelegi teisele beduiinile Higa le-

rahvusest todlisi

“Kreenholmi Manufaktuur Narvyas

tahistab tuleval aastal oma 195.

aastapieva. Sel. puhul’ imub jyba !

niitid Vene propafandas - kirjutisi, |

kus margitakse, et Kreenholmis
iddtavat niitid inimesi 41 rahyusest
ja ‘seitsmes vabrikus olevat. toil
11.000 téélist. Mis rahvusesse neist
enamik kuulub, seda ei- mirgita,

‘kid on teada, et’ Narva on nijiid
.vene Jinn, kus elavat Ummarguselt

kuni 80.000 inimest.
Vabrik tootvat ainuiiksi puuvil-
last riiet aastas 200. milj. meetyit.

Meeste elu on kergem: mende- Miks seda kaupa okup. Eestis pole

tecevus piirdub kanhitsemisena,.

suurt : saada, selgub - ‘propagandast,
kus liteldakse, et toodang saadeta-

vat Narvast ‘t000 aadressil nouko:

gudemaale kui ka valisriikidesse.

matele. maitsetele. . .

Vabriku direktor on Oleg Klus-.
hin. Tehas afiuh ‘kergetodéstusmi-
nistrile, kelle -esimeseks asetiit- -
jaks. Georgi Martirosjan, asetiit-
jaks. (Georgi Rebane.

Jaad’i“,
-jemisoskus paistis iga ettekande
- juures silma, Iga luuletus off vai-
_ ke tervik, eriti ,,Vanaema. stigis“,

Car nhc "ominoaa .

7 “indilestuste radadel

| J Ouluvana paraadi t6ttu-olid To- -
‘rontos ‘ pithapSeval, 1.

3 "“Himub 2 korda nadalas = ]
7 _isisipdeval ie neljapdeval

novembril’ 2

Kdik  allmaaraudteed tilekoorma- Been

tud ja j5udsin sellet6ttu. Cantate
Domino. tuluéhtule Peetri. kiriku

saalis. alles teise laulu aleuseks,

Terve saal k6las laulust! Kuulajas- | :

kond laulis kooriga’ kaasa ja oft

funne magu oleksin: mOnele pere-

tondlikule koosviibimisele
nud, Kui law] lOppes,uurisin kava.

- “Leidsin sealt. tthislaniu sGnad. Kol-—

mas laul ilma kuulajate abita oli
siiskl sama VOimas, Ef usu, et -meie

haadled viletsad olid ithislaulu ajal.

Koor lailis: lihtsait hastif -

Salis. istus tile saja pealtkanila- Oe aN
ja. Lava tagasein oli ehitud siigis-.

lehtedega. Kolm pilvekest rippusid
lacst. Ja sopranid jaaldid oma kir-

jude -kleitidega olfd kui kirjud le- -

sattu--

Kolm eesti doktorit, vasakult dr, Karl Z Aun, ar. Ende! Aruja a. an iise |
‘Lehiste arutlemas —kuidas eeloleval. AABS'i

konverentsil Minnesotas -

votla Brogramrl Tartu Ulikooti 350. aastapievaga” sectud materjale.
, Foto: Vaba Eestlane -

hed meeste tumedate, oksasarnaste :

iilikondade ees,

Kava oli paraja pikkusega —
poolteist .tundi — ja vaheldusrikas.

Laulud meenutasid Eestist pOgene-.
mist :-ja asumist laia maailma:-

Koor alustas kolme: segakoori_lau-

juga: Juhan. Aaviku Sina tee”,
iihislaul ,,Kui mu kallist isataln*

ja Enn. VOrgu ;,Ma lillesideme vé-

__taks." Cantate Domino on toeline
lihtne ansambel, Haruldane- kaos-

- k6la muutis need. lantud eriti nau-
| ditavaks. Juhataja Charles Kipper.
liigutustega |

suutis minimaaisete -
tuua koorist valja’ palju varve ja
tundeid jittes enda’ tagaplaanile.

‘Kontserdi keskosas — esinesid
vaiksernad. ansamblid ja- solistid.
Naiskoor ésitas #ahvaviisi (kahjuks

ei olnud Uhegi rahvaviisi seadja
‘nimi kavas mérgitud) ,.Miks sa. nu-
tad, lillekene“ ja. Miina Harma ,,Ei. |
". Esimese ajal
el olriud koik veel oma hi#ali tahti ~
laulnud, kuid teise viis ei ole sona-

saa mitte vaikt olla‘.

dega koosk6ias (,,Ei $aa Mi!-li-tee-
ee , “
" koorile. haaldamise raskusi,
on vOimatu tiletada. —

mida

Meeldivat vaheldust © pakkusid

Rita Sut poolt deklameeritud Yu-

han: Liiv’i luuletus: psigisilm™ ' ja

| Lydia Koidula »SilgismOtted™.

Kooti ‘twumikuks on ,,oktet enk
wmini-koor“, - mille liikmeiks -on
All) Vahi, Virve Mathias, Linda
Koff, Juuli Kristal, Georg .Pool-
ma, August Liivoja, Juhan Laanes
ja Edgar Merelaid. Nende suure-

pérane esinemine kutsus esile .Mii-

na Herma ,,fule koju,. armuke
kordamise. Enne ja parast esitasid
iksikliikmed oma talente tiksikult
ja Koos teisteza, senikaua kui Ule-
j#anud osa koorist “puhkas, Mitme-
kilgne Aueust Livoja esines:- trom-
petil ja duetis Virve’ Mathias’ega.
Viimane laulis ka duette Allt Va
_ higa, kes esitas ka kolm soololau-

_lu. K6ik tulid oma osadega histi
valt tee. krvale. yvOj sulavii sISse -

toime, Charles. Kipper saatis kla-
veril ja laulis ka samal ajal oktett-
ie . parajatel momentidel Kaasa.
Kahjuks oli saade paiguti liga. tu-
gey ja kippus lauljaid varjutama.

Rita: Sui ‘deklameeris selle osa

‘Topuks Juhan ‘Livi » Vanaema sl-

gis” Ja Eesti Kunst — sa vaene
Japs ning - omakirjutatud. -
Terna esmaklassiline nait-

kus deklamatsicon lapse h&dles
nicid moneks hetkeks: kuhuge teise
maailma ils. | |

- Meeskoor. Jaulis mOjuvalt veel
Late ,,.Malemanegu* ja-Laanepdld’i
,sandipaist laulu". Segakoor [Ope-.

tas kahe Roman Toi lauluga —
kuulajate | abiga ‘seade
rahvas* ja Kors",

Lopuks tinas koori esinaifie
Nelly Lind kGiki, kes kontserdi
heaks kordaminemiseks kaasa aita-

sid, eriti loterii korraldajat Salme

Miaetamme, kchvilaua organiseeri-
jat Luise Lijvoja ja muidugi juba-
tajat Charles .Kipperit. Ta andis
neile
-Abiesimees Fuhan Laanes andis esi-
naisele. -koort nimel iile kingituse
tema 10. aastapaeva. puhul esinai-
sena. Viimaks laulis koor veel
»Puha, poline ja illlas*. |

Lopuks oli maitsev tikkalik koh-
vilaud ja loter. Kui lahkusin, siis

“milkusid vee! kauad meeles esine-

nna

jne.) ning tekitab. \ igale

viibimine Tartu. College’is.
kiilalistega ‘vottis aastatega oma-
seks saanud kokkutulekust osa kuni

Yana Antirese’ kirikus,

Bal tuleku organiseerisid: T. Laar ja H..
»Dal-

pi unpta..

.desse vaimuvalgust, sagma.
kolmele tunnustuseks — Iilfi,’

yaan

=

| da osas.

liriluseks oli Mulkide Seltsi, koos-

140- inimest, Koosviibimise - avas
Mulkide Seltsi esimees J. Vibma,

‘tostes.esile Mulgimaa osa taitmist’
~Inéodunud = syyiset .:

pidustusel, kus Mulgimaa vane-
maks: oli Elmar Silm. Talle. ja: teis-

ti tugev. aplaus.
‘Keoheselt pirast avasona “jaulsid

Elna Libe ja-Oley Harm duetina

Mu meelen kuldne . kodukotus*
kaks esimest salmi ia rahvas jat
kas lilejiinule kaasa laulmist,
millega oligi loodud miilestusside
kunagise noorusmaaga. |

Kuna koosviibimisega tihistati
Mulkide Seltsi 5, aastapdeva, ‘siis

andis juhatusliige ©, Silm iilevaa-
te Mulkide Seltsi tegevuses..Ta téi_.
naitena mulkide’ kokkuktuluvusest,”

et juba iseseisvas WHestis ‘oli: Tal-
linnas Muikide Selts,; kus esime-

heks oli Eesti. Vabadussoja sangar.

kindral Jaan Soots. Ka Torontos
olid mul gid varem kokku tulnud
kus kokku-

Kirik, “mélemad,’ juba. lahkunud.
Viis aastat tagasi asuti-oma orga-
fisatsiooni loomisele ja seé on sé-
nini aktiivselt tegutsenud ja tiit-
nud: oma iilesandeid eriti kahe

Killamangude . pidustuse ‘Korralda-
anisel. | ,

Ti AYeneyas. mitusikalises osas ‘Lau:
lis sopran Elna Lihé-
,Varsakabi“, klaveril satis Mar-

‘git Vila,

et olude sunnil on ta niiiidseks ol-
nud juba.45 aastat Viljandi maava-
nemaks.- Ta iseloomustas muike

‘inimestena, ket oli sdbralik. koos-

late rahva ja valitsusega, kes saat-
sid ‘oma lapsed: korgemaisse: kooli-

E. " a .

kaua kogu saalitéie sahva poolt
suure vaimustusega Jauldud ref-

Ma...

o : WwW. Mart Eaanemae

hee |

Killamangude |

mases, , ,Tean, kijlalt Sul

ja koolke,

-P. Ardna

Laks aga .metsa méangi-

AARON NAAN _

—TEADAANNE

| .VABA EESTLASE* kalendri koostamisel On- _ aastal oinud
sturi raskusi seliskondlikkude organisatsioonide, noorte organi-
" satsioonide,. koolide, kirikute jne, aadressidega, mis sageli muu-~
tuvad ja Kalendrisse satuvad ‘yale aadressid. Selle viimihete
: kOrvaldamiseks paluyad kalendri koostajad koigil nendel: eesti
institutsioonidel, kes soovivad Ooms. aadvesse sVABA EESTLA-
SE“ TAHTRAAMATUS avaldada, suata need. os Vaba Eestlase |
toimetnsele sadressil: Yaba Eestlane, P, 0. Box 70, Stn. “C”, |
‘Toronto 3, M63 3M7, Ont. Aadressid palutakse saata hifjemalt
15. novembriks. »Vaha Kestlane’ a vastuta a iganenud aadressi- |

$s cruntinnimecommneménnosgeuninsavedvetnnernityt |

Mulkide sdbralik koosviibimine )

_ Uheks™ méddunud piihapievaseks

Elna Libe ja Olev Harm lautsid |

duetina esiettekandes Meta Prouli -
” Koos

peclt Saime Ekbaumi’. ‘sénadele.

loodud’ ..On su tuul’. Kohalviibiva.

le poetessile anti tdnutiheks nelgi-
ois. Molemad, s6nade looja ja. viisi

komponeerija on Viljandi- Haridus-

seltsi- Tiitarlastegiimnaasiumi kas-
vandikud. Laul- oli haarav, tuues..

_ esile .tundeid, mis.jon kodumaalt |
ahkumisel. co |
tele Killamangudeé korraldajaile a an.

‘Juba eelmistel kordadel on ‘laul-

- dud Oley Harmi ema laule. Ka see-

kord E. Libe ja O. Hirm  iaulsid

,, Kodulinnale“ ja ,,Vana vaike Vil-
jandi".
zhanris laulude. tsiikkel, kumi vii-
sonu'*, -
laulis kaasa ka Viktor Libe.. paat-

* jaks oli E. Tani akordionil.. oe
 Ohtul toimis teadustajana Edgar a
Kink, kes omalt poolt esitas lobu- |

sat meeleolu™
. Rongis6i we

Shtul pakuti vaileibu,. ‘glipsiseid

loova ‘umoresia :

te poo:t, Samuti oli vdituderehke ~
loterii, kus silmapaistey onn - oli
hr..ja pr. Pulk’il, kes yvoitsid neli a

esim est ¥OIL,.

Ohtu, naitas. ville maakondliku or-
ganisatsiooni  tiktsust kodukoha
malestuste - elustamisega, muttes
reaalseks need siinnikohad ni
eneste milestuses, kui ka. Jirglaste
teadvuses. oy

Toiduainetega
varustamine

Rumeenias -karistatay —
Tervituse ti ka endine Viljandi | so :
‘ . maavanem M. Hansen,. kes mirkis,

BUKAREST — Rumeenia ela
nikke, kes varustavad end toidu-. -
ainetega tile oma vajaduse,. vOidak-

se uve: seaduse. kohaselt ‘karistada

vangistusega,. Neid on vGimalik ka-

ristada vangistusega poolest aastast _

kuni Viie aastani,- kui nad varusta=

*. vad oma kodusid itle tiheks kuuks
- -yajalike normaalselt .kasntatavate -
3 — — toiduainetega, Erandiks: on: juurvie ~
jate suur esinemisrom ja pealt-
kuulajate 156m. k6ige pakutu vas-
‘tuvOtmise], Ja k6rvus kumises: veel

li ja puuvili talveks. Isikud, elle

on mirgatavalt palju ioiduaineid, a

peavad. need. tue. seaduse alusel .
loovutama 4ridele, kus neile maks-
takse normaatsed turuhinnad. Sea- -

dus keelab Ka 'inimtoiduks moel-- |

dud taodete, nagu leiva hankimist. :
loomade toitmiseks. a

Seliele jargnes kergemas ~. -

ka 'stinnipaevakringlit, a .
mis oli valmistatud mulgi perenais- .