ae + gedes tekkib | oma maise i koos Eesti § ie sojamets- maiust. centi ‘SAS VOL tantsi- | ” Se a na tulnud vaid mu llermkelner Bokingisse riie- rohale, Kiimne- , : | —_ ail ; Faatame. Tulge seta, AGA Vase Binge ara, Amised ei toc- MUWKEAtS! O}U- S POOTHIS | kan- . > a ‘rat lJahti! icth- edast ootamsa ehed eemald- tasi Limdsteni 5 tlarestorani :tsus itlemkel- dem Lindsten on moistmatu saa toitu! Me veerand turd st, aga héarra odorata. ja ohe siia ruin Oli ja lana. Je 2 minuti jook- 1 57a 1Gores kohe sejle jH- eataigle Mosk- helistan ko- Buldetory har- : § 15 sekundt — les. Me. katsu- (Jérgneb) “a . | es iia " . . . rr b de es — ee ee Poe rere re ae - . re . ea ‘oy . ory ale =|. a 9 eg fie er ren Pent hs bara’ T1 — i " ." ae Ae eel eal oI Lr ADO ae ‘HET HERRINGTON, ALLIS 3 dis PARK | Advokaadid-notaria 285 Bay St., Suite 401. 362-4451. - Ghtuti 447-2017 voi’ 929-3495 _ ADVOKAAT-NOTAR _ Boom 1002, Royal Trust Tower Toronto Dominion Centre | - Postiaadress: P.O. 326, Teronte Ont. (Bay & King) M5K 1K7 . Pelefen: 869-1777 . ~24-fundi telefon: valveteenistus TED ROLAND LAAN adyokadt-notar 132 Richmond St. W.,. Ste 105 Lorento, Mi 2L3 | Tel. 364-7672 JOHN 7 SOOSAAR, | GA. | Cuarteréd Accountant 55 University Ave., Ste. coe Pek, 962-7115 Toronto, Ont. Mss 2507 | VABA EESTLANE | — ee pa we Ci W | QUEEN sf | RICHMOND SEM "LYABA EESTLANE (Vaba Festlase'* tolmetuse ja. _ falitase asakoha pinaz | TOIMETUS SA TALITUS - ayatud esmaspievast reedeni kela §—4-al. Telefonid: toimeins 364-7521 talitus S64-7675 | Toimetajad kodus- | valiaspool (60aegs- ; Karl Arro —. 482-0242. : Hannes Oj, © 461-5316 | Kuulatusi voetakee vastu: | nadala esimesse ajalehte kuni ). smasp. homm. kella li-ni fa | Nidala teise ajalehte kuni kol- map. homm. kella 11-ni.- - KUULUTAMINE | VABA EESTLASES on tasuv ajalehe lataldase leviku (6ttu. Euuletuste hinaad: diks tolli dihel veerul __ - $3.50 esikiljel tagakiiliel KUULUTUSI VOTAVAD VASTU: me Vaba Bestlase falitus 135 Tecumseth SITest Telefon 364-7675 . Postiaadress: Box 70, Sta. C, Toronto, Ont. M6J sHM7 Talitus valiaspool tiSaega: ‘Helmi Liivandi 251-6485. 2. Mrs. Leida Marley - 149 Bishop Ave. - Willowdale, Ont. M2Mi 127 — | Telefon: 223-0080 Fole babi noorelt noor olla, aga hada tuleb,. kui mehel. on poisikese arn, | A. Hi... Tammsaare ! - oy pe ye ane. | kelle. ettekantud 1 Tuttu§ vastlasoitul*’ BATHURST SIL | kujunes Sdllikust eesti. Pet oe “Eo 7 ye = ae ' . ? 9GE Se ladhaihh itt ara ite rere sa te i in: Ronee: ra: cHsinge: PET Lat H 8 naplera 14, augustil 1960 — Thursday, August 14, 1990 eo beg era Pt varate es acer tails ieee suit ae ee ae : ae ie : s, =e i ms Sy Fath aa res Lt at Sa eee me ah aa *; , " shy ate a pa j a = = ‘ “i eee : if a as “ie nae 7 oa ah Ar ae ‘alli | ae pe En aa raat ke nm A « aries eae Tah Pete t ee ase che ERP fd ae or = y ‘i Hs 7 mek te Li aa ee a hah oe a he sa pe = r cata - = ne s a a a2 = i! hl L, Full, eee Ls rt = a een 1 re ee 4 = ah = La Ly! Lk, ¥ ‘I | a eer te " fare i = Baca an ame ae = , Le GH =, h nahh at - Cea nats 4" =u! Li, 1m ‘L a ., ~ Tm, "1 a I tee 7 " : = L a, ee x Lone ee " a L, z ia L, it = = i: ae enh td eee al = 7 a =, a 7 . ‘ ve Pet ber heee rea 1 a Ba a ae eats ess : : es ee aot ESTO-80 ajal toimus ka kirjanike kokkutulek. Pildi veade vestluses 5 olevaile kirjanikele, vasakult prof. limar Talye, Ralju Lepik ja Arve Magi, ui Estonia’ ‘Foto: Vaba Restlane eater sal tus tottu opereti if e oe Wuli huvitavad malestused Alfred Sai illikust } ig Raimond Kullis¢ ,, Estonia“ teatri ooperilavastaja ine Uuli (1906—1976) eesti teatri ja eriti eesti muusikateatri aja- ' Ivgu kasitlev pikem uurimus ei ole millegiparast kunagi tervikuna tritkis avaldamist jeidnud, kuigi - kodumaal peaks fu selle avaldamiseks: wii mii majandusiikke kui tehnilist voimatus! leiduma, Kill on se- da aga kasutatud-nii kedumeaal kui paguluses mitmete'raamatute ja artiklite allikmaterjalina. M6- ned Eine Unli -kirjatused flmusid. N.. Eestis siiski triikis viiekiimnendatel aastatel, siis kui parast 1956, - aastal aset leidnud 20- partelkongressi pubusid vahamad tuuled ndukogude. kultuurielus. _ Jargnevait tooksimegi kokkuvétlikult méningaid katkendeid Kino Unh malestustest Ja kirjapanekutest. ttheks’ huvitavamaks seigaks on, kuidas avastati ja Tallinna ,,¥sto- niasse“* toodi tenor Alfred Sallik, kes oli oma aja sfravamaid opere- titahti, aga esines edukalt ka oone- rites ning maitlejana. Aastatel enne Esimest maailmasOda ei saanud ef ooper ega operett ,,Estonias* kuigi hasti jalgu alla vGimekate lauljate puudusel, Andkem mud sona Bino ‘Uulile: ,,Mainttud defitsiidi osaliselks lil _, videerimiseks tuli ,,Estoniale’ appi . i onaelik juhus. 1910. aastal avastas | teatri juhatuse liige advokaat Otto, Sirandman (kellest mutide. hiljem sai tuntud Besti Vabariugi politik | ja rligivanem, mida Uuli tead2fi ei maini) Narvas ametireisil viibides | tthe] peodhtul siimpaatse hadlega ja sarmika vélimusega noorukt lauluke ,,Sdida jaltis vige meeldiva mul}je. Parast katse-esinemist Tallinnas ‘palgati kahekiimneaastane Alfred Sailikk otsekohe estonia’ teatris- se. teenistusse, kuna, direkisioon amas moeres warvakas kassale -- témbenumbrit. Direktsiooni diagnoos osutus Gi- | geks, Silliku debiiiidi kohta ,,Es- | tonia’ teatris maksab taiel maaral i Julius Caesari titelus: Veni, vidi, vici'. Ka Sailik tuii, nagi ja vol- tist Juba oma esimesel. ilmumisel | Tallinna. teatripubliku ette, sai ta -publiku tildlemmikuks, }dades sel- . leks kuni oma surmani ja paljude | teatrikunsti armastajate miilestu- 4 ses Vee] parast surmagi. Tayaliselt vaidetakse operetitenorite kota, et need on naiste siidamevallutajad, | aga Silliku suhtes kehtib see vilide - | vOrdselt ka meeste kohta. Objektiiv sus nOuab markimist, et ‘Tallinnasse tuiles polnud Sullikul mingit hadlekooli ega polnud tal ka | noodiasjandusest vihimatki. aimu. | Seda koike kompensecrisid ofse erakordne muusikalisus, harulda- | selt ilusa tSmbriga looduslik hadle- materjal (litiriline tenor, kahjuks sliski madala ulatusega). | Reige sellega kaasnesid sihyakas kasy, hea vilimus ja imevaarselt plastiline Javaliikumise vabedus. 7 See oli haruldane talent, vdrdne | teemandi leiule maapOuest. . Et sellest teemandist briljanti saada, | oleks tulnud ta suunata lihvija, s:t. | laulupedagoogt katte. Edasi véidab Uuli, et teatri ju- t hatus olevat olnud rokkem: huvita- | tud uue t6mbenumbriga kohesest. teatrile rahatefemisest, hakates j sallikut otsemaid kasutaina suurtes 1 Tollides enrie vajaliku ettevalmistu- seta, Kuid selle peale vaatamata muusika- teatri kKeskne kuju, Kes esines kurii- 1940. aastani, selle ajavahemiku teisel poolel ka lavastajana, _ Alfred Silliku kohene forsseeri- tud kasutamine suurtes ooperirolli- des rikkus aga siiski vOimaluse te- mast kujundada piisivat soveritenc-. Ayre TAT La 1 aarti Maa cL oo a Re ) rE oy i] = ee eee i eed hae oe a i Te We on ae re ee er rit, mida pdhjustas Salliku. tilepin- gutamine. Eino Uuli kirjutab jarg- mist: ,See algas traagiliselt 1928- ndal aastal tihel Leo Falli opereti ,otambuli roos'' etendusel, kus Alfred Sillik rebestas oma hijle- paela ja -muutus vokaalselt invalii- diks. Seetottu j4i ,,Estonia“ teater hetkel iima opereti-armastajata ja_ ooper ilma liiirilise tenorita. Parastpecle esimes aga. SAllik jallesi, kuid ainuit operettides, kus ta suureparane njitlejayaime korvas kahjustatud hadle puudu. fakgid.. tks teine mees, xellest Uuli pi- kemalt juttu teeb, on ditigent ja helilooja Raivnond Kull (1894— 1945), kes oli alguses ,,Estonia‘ thatri dirigendiks ja 1930- ndail aas- tail teatri muusikajubiks. Uulil, on litelda jargmist:-. | RK. Kili osatéhtsuse kohta eesti goperikunsti ajaloos on méinel pu- hul vaidetud, et tema suhtumine muusikasse ‘olnud pealiskaudne, mida eriti olevat soodustanud tema dirigecrimise Jai ja zhest, Ma pean oma aukohuseks seda viidet-. korrigeerida, sest Rai- mond Kulli Solmekiimneaastane tegevus ,, Estonia“ teatri- ja kont- sertsaalis vaidrib rohkemat kui paljascnatiselt ilealevat- hal- vustantist, nis pealeg? ei tugine objektiivsele vaatlusele, Toési kill, Kulli musitseerimises el olnud palju ruumi detailide kajlal no- kitsemisele, knid sellel ot ka oma Re OE ee ,laamiy’' ; ohuiay pommiatentaa BOLOGNA — Italia on vapustatud pommiatentaadi ile, mis ase- konkreetne- pohijus: Raimond Kull tegevus eesti muusikapollul algas ajal, kus mitte’ millestki loodi mi- dagi ja seal ei alnud aega pisiasja-. de taha filosofeerima jaada. Kuli hiilsas fihtipeale detailid, liks eda- sl ja kiskus enesega kaasa kogu kollektiivi, — Tema rohke energia ja entusi- asm olid suuremad voorused kui tema mOdned puudused ja seetotty kuulud talle auviirne koht eesti coperiteatri ajaloos, Oli just .Rai- mond Kull see; kes Esimese maa- imasdja aastail, siis kui juhatuse kosolekuil téstatati ooperi likvidee- rimise kiisimus, rusikaga lauale porutas ja iitles: pole pastat, mis tana pannakse jal- ga ja homme visatakse aia taha. jata!‘* See viimane lause osutus provetlt — kiuks, | Nagu teame, sal Raimoud Kall taktikepi all Eesti Yabariigi aas- ‘tail goper ,,Estonia teatri péht- lise repertuaari koostisosaks, joudes killaltki kirgele kunstifi- sele tasemele. Raimond Kuli muusikalisel juhatu- sel on ,,Estonias‘' lavastatud tihte- kokku 39 ooperit, 77 operetti, 1t balletti ja suur arv rahva- ja siim- - fooniakontserte. 3 Eino Uuli kirjutuste juurde podr- dume tagasi -ka veel. mones yare- nevas aritklis, Jad. ES —_— t (taalias: ‘tatuna Bologna ravdteejaama, surmas vyahemalt 76 inimest, kuna 160 inimese imber om | vigastatuina haigias, méned heist ‘vaga Was kelt. Poramiplabvatus oli. iiks verise- maid Itaalia nii vasak- kui ka pa- rempoolsete #2rmtslaste ponimi- atentaatidest. PolitSei arvab, et sée oli uustashistide terroriaktsi- oon, mis on kutsunud esile vasak- poolsete ja ametitihingute streikide ning demonstratsioonide laine Itaa- lias, See oli suurim terreristide pom- miatentaat Euroopa ajaloos j2 val- jaspool Bureopat, | olles vordne ainult 22. juulil 1 1946. a. Dorimitusele King Davidi ho tells Jeruusalemmas, kus sal surma. 80. —_ Slis oli pommi * panijaks juutice Irgun-nimeline geriljagrupp prac- suse Tisraeli peaministri Menac- hem Begini Jubtimisel. ‘jeavalduseks, sara embleeme kandvate sadade Médduniud xolmapdeval _arretee- riti juba Prantsusmaal oma s6bra- tari juures 24-aastane Marco Affa- tigato, keda stilidistatakse pommi asetamises, mille hirmudratay toi-. me on hoidmud kogu IJtaalia rahva ehmununa. M. Affatigato on ka ya-. rem olnud segatud 4érmuslikult parempoolsete aktsioonidesse ja oltud vangistatud. Whe tunnistaja toendil oli teda nahtud vahe enne plahvatust jaamahoone: juures. | Métdunud n&dalal toimus kahek- 3a. ohvyi tihismatus, mille kommu- nstid: muutsid -suureks ‘massmee- kus punaste sirp-va- lippude all avaldati rahulolematust valitsuse . vastu. os@ kuni 200.000. inimest. -Parempoolsete terroristide ees: mirk on nende .iiteluse- kohaselt atakiga Shutada vusfashistide. vdi- mu: ilevéttu ja uue autorilaarse korra -maksmapanekut Itaalias. oa vn _ ae ih afk: Viirskemad undised loete _ »VABA EESTLASEST" Inekuse: hMaiusest voltis t ie ph ae Ee acne UL = tge , Fe f Doli filine Balti Komi lee nattus Stokdiolmis toimunud tw Ulemaailmseil Eesti Pievadet oli sisult poltitiline . ainult demonstratsiooni-rongkaik. Eesti poliitilised orga- nisaisioonid olid oma materjalid paigutannd Balti Komitee ja Eesti Rahvustoukegu ruumidesse, kus _tekkima ruumipundus. Seintel oli materjale esti Rab- vyusnoukogu, Testi Rakhvyusiondi, Balti Komitee, Balti Arhiivi, Lat Rahvusfondi ja.Ida-Euroopa Soli. daarsuskomitee fegevusest, Nende hulgas koik eesti ajalehed eksiilis, materjale eelmistest Eesti Pdeva- desi, aga eriti palju jooksvat matéria- li, eestlastest ja ESTO-80 roots! ajalelitedes, terve suur sein tiis igasuguseid valjaléikeid, mida Arvo Horm igal hommikul autega tiiendas, Nende korval mitmetd olimpiaa- diga seotud artikleid, kus puudutati - ka Eesti klisimust, kus suured pealkirjad andsid kogu nditusele il- esti korraldab pidustuse Stok- holmis néukogude oltimmpiaméingude Pranisiased tiidinenud alasti- kulguurist NIZZA — Prantsuse politsei on alustanud vdéitlust alastikultuuri im- vasiooni vasiu Rivyieras ja Kasuta- vad selleks juba 1976. aastal valja antud seadust, mis keelab alasti supléemise avalikes kohtades.. Polii- sei iitleb, et nad on pidanud seadu- se tditmisele asuma linnapeade ja tsiviilgruppide nOudel. Voitlus -al- gas juulis, kui politsei andis ainult ujujatele hoiatuse, et. nad. rikuvad Sseadust ja méudis, et mad kataksid end natuke,. Vditlus on muutenud jarjest -intensiivsemaks ja politsel. on arreteerinud ujujaid, sitiidista- des neld kombluse rikkumises. Alasti olemine ja ujumine’ on Siis- ki lubatud, kuid selleks ettenahtud — kohiades, ‘Téanayu lad: aga levisid igale poole rannikul ja seiletottu on paljud kohalikud elanikud muri- ,On seni tehtud, — -slis teeme ka edasi! Ooperkunst . Kuli naete, rahvas meid hatta oj , ———— —— ———— = LEO KANN, D.C. DOCTOR OF CHIROPRACTIC 212 Dinniek Cr. Fel 489-0562 TORONTOS - Piduiilikondade rentimine _ Glikonnad ja pitksid tellimisel | [437 DANFORTH AVE: Cn KALKAARID MAALID MUUGIL suures valikus. Helistage eite 225-5595. $80 Princess Ave., Willowdale ‘ea HOGAN PONTIAC BUICK LTD - 248 Danforth Ave: Telefon aris: 461-3561 PONTIAC | BUICK + LEMANS PHOENIX - FIREBIRD - SUNBIRD | CENTURY _ ACADIAN SKYHAWK | | Wi G.MLC. veoanted Pruagited autod Komitee, yt. ,Arge tulge OS Tallin- na‘!, ,,Baltikumi ei saa unustada”, kippus materjalide rohiase tot | ajal, Ja “muud sellesarnast ‘venela- si provotseerivaid : pealkirju lehe- ktiljepikkustel artikel. — Nende aktuaalsete ‘valjapanekute kérval oli materjale ERN, Balti | samas majas ruuml | leidnud organisatsiconide tegeyu- sest, ka ajaleht Teataja valjaan- deid, mille viimane number oli ESTO-80 puhul rahvuslikus pidu- Naditusel aga umnes kurvord suurt tabelepanu-olid need eestlas- te rahvuslikud kultuuripievad leid- '* nud roots: ja teiste riikide ajakir- janduses, Rijlastajaid oli rohkesti, kes igal pieval tulid undishimulkult vaa- tama, mida jalle on neist kuskil kirjutatud, | = Ja A, Horm iseloomustaski seda, et nditused on olnud sama populaar: sed kui Esto tegevus iildse, : Baleriin igatseb mehe jarele MOSKVA — Ludmilla Vlasova, Bolshoi bailetitantsitar, kes vails tagasituleku thendritkidest; kwi ta abikaasa Aleksander Gudonoy Ameerikas dra bitppas, on raaki- nud Moskyas, et talle on lubatud- tahkuda oma mehe juurde Hidnde.. Raleriin ei tea veel millal ta vii. sa saab, kas homme. vwoi kuu aja parast, kusjuures pole selge, kas see on ainult kiilastusviisa v6i luba piiriseks lahkumiseks. Baleriin olevat juba: pikemat aega Kurtnud, et ta igatseb tagasi oma mehe juur- de ja: tahtvat olla aimult temaga. Seda romantilist tunnet clevat nou- kogude véimud. ka arvestanud. senud, kuna nad a saa aknastki: ‘yilja vaadata, kui seal pole monda atastikultuurlast jalutamas. — OPTICAL STUDIO Ltd. R. SCHMID, saksa optik Zeiss, Rodenstock, Metzler > Spéetsialiseerunud contact lenside alal i586 BLOOR ST. W. 1 tanay lane pool Dundas’e subway'd TELEFON 535-6252 - DR. s. BROGOWSKI _ OPTOMETRIST (OPTIK) - Tel. 531-4251) | 412 RONCESVALLES AVE. AT HOWARD PARK VAIPADE & MOOBL! . PUHASTUS ‘aurnga ,,steamecleaning’ | HEL. ERIK LOKBIK 447-9834. ELEKTRIK Sisseseaded, unendused ja parat- dused elumajades v6i ettevotetes.. Hailing 762-9790 GEST! SIATKAPITAL © ” KANADAS Annetused Ja testamendi- _ parandused om tolamaksuvabad.. _ Annetaja sodvid taidetakse. $58 Broadview Ave, Toronte. Ont. M4K 2R6 | FINN-AYUTO Teen kOiki mehaanilisi parandus! (mnitte keretiid) | - 3923 Danforth Ave. Tel. 691-9558, RISTO SAARENVIRTA é