r .
ee Se ee ee 2
i
a
1

_,MEIE ELU”

— ,OUR LIFE” — Estonian Weekly ft.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian |
| . House,958 Broadview Ave,, Toronto, Oni. Canada, M4K aRO |
Tel. 466-0957 et |

: Toirnelajad: H- Rebane ja S, Veidenbaum. Toimetaja New
Yoruis BH. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.USA.
Tel. (201) 262. O77. | |

po .Meie Elu” vdljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
| Asut A, Weiler algatusel 1800. : |

} - ..Meie Blu” toimetus ja talitus Eesti Majas, Jou Broadview, |
Ave., Toronto, Ont, M4K 2R6 Canada — Tel. 468-0952 |

|. | .MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu- =|
votmiseks: Esmasp., kolmap. jareedel kL Ghm.—5p.],Alates |
okt, 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — @dhtul. Laupaevitiavatud —

MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $49.00, 6k. $24. 00,

3k. $35.00.

;

a

a Lg hm. — 1 pl
|

© USA-ssell a, $47.00, 6 k.$25.00, 3k. $16.00.

Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k- $28.00. 3 k. $18.00. -
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.

f  USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Ohupostilisa tile-
| meremaadesse: a. 662.00, 5 k. $31.00, 3 k. $15. 50. Te |

Uksiknumber — 75¢ 7 7 | :

\ | <uulutushinnad: 1 toll hel veerul — esiktiljel $6. 00, |
, ) _tekstis $5. 00. .

-t

(MHA COGNAGNOONEOSOOMNOUNSVNGUAOEGGAEUALLOKEENAEOESOODDNEDAGRT LEVEE VEUCLEPNERNOMOSUAUETUE AU

-Siidasuviseid métteid

Suidasuvi on néédas. Linsasuvi |

taja jarve: ja merekaldail hindab
Oma puhkesega paikeseliste pde-
vade jargi ja ménikord kirub sade-
mete rohkust nagu seda on annud
juulikuy pievad. Pallupi-
daja vastupidiselt! suvitajale hin-
dab. neidsamu sademeid, mis pal-

sutavad viljasaaki, mis normaalsellt
tahendab toavaeva onnestumist.

Mones kohas {(Edmoentonis) on ult-
kiillased sademed tekitanud upu-
tusi ja séllega kaasuvaid kahjusid,
USA Carolina osariikides on sade-
mete puudus poletanud viljapollud
ja -vett ei jatku isegi majapidamis-
tes, Tshernobéli sadestused (ra-
dioaktiivsus jéujaama plahvatusest)
on _muutnud sealsed viljapéllud

_olematuks ja elualad mitteelata-
vaiks. Kodumaal on sadestusest”

surnud mesilased ja rannapiirkon-
nis ka Hinnud,
Nii siis oleneb piirkonnist ja ini-

‘meste huvialadest, kuidas hinnata

kesksuvist paeva, mis tingitud kli-
maatilistest oludest. Kuid klimaa-
tilised méjud ei ole ainsad, millest
cleneb inimese-toobtaja mee e0'8
Majandustikud ja poliitilised mso-
jutused on eritegurid, mis véivad
paiju meeleharma tekitada ja tee-
vadki seda. Alles see oli kui Kesk-
Ameerika: preeria farmer imetles
see aasta tilirohke viljasaagi luba-

. dust. Veel praegu ehitab ta vilja-
hoid!aid stigiseks, huhu oma saaki -

hoiule panna. =!

Kuid veel on senised hoidlad
kuldseid terasid.tais, sest ¥alisty-
cud pole suutnud eel mist saaki vas-
tu votta. Nende farmerite mureks
on, kuidas realiseerida uut saaki,

_. Sast villi el saa alatiseks hoidlaisse

jadda: pangakrediidid nouavad se-
niste toodangulaenude tasumist, Et
olukorda leevendada, otsibki nai-
teks valitsus USA-s vahendeid olu-
korra ratsionaliseerimiseks, Siin

peabki valitsuse raha appi tulema. .
| Viljatura elustamiseks rahvusva-

helise vdistluse korras tahab USA

_ diskonteerida 30 protsendi vorra

Naukogude Liidu ja Hiinalturgude-
le minevat viljahinda. Yahe mak-

sab farmerile muidugi valitsus, kui:

gee kavatsus fibt laheb.
. Praktiliselt tahendab see seda, et

USA maksumaksja _riigifiskuse
kaudu subsideerib kahe suure pu-
nase kolossi viljaoste laanest. Ni-
siis on rikkalik viljasaak Péhje-

Ameerika preerias esiteks majan-

duslik kisimus, mis on muutumas
ka poliitiliseks kisimuseks. Sest
mnida teeb stis Kanada viljakasvata-
ja, kui USA ujutab kommunistli-
kud turud tile omapoolselt diskon-

teeritud hinnaga? Kanada farmer |

loodab siigisel koguda 30 miljonit.
tonni. nisu ja tahah seda samuti
realiseerida USA-ga iihiste! turgu-
del. Siimnadhtavalt iletab pakkumi-
ne selle aasta viljaturul nédudmise |
ja punased maad on sedapuhku
viljaostude suhies valija seisukor-
ras.

Ottawas ollakse USA viljahinne
diskonteerimise parast tésises mu-
res, Nii ollakse mures ka Austraa-
lias, teises vilja eksporteerivas

maas. Nii Ottawa kui ka Canberra |

on USA valitsusele saatnud oma-
poolsed margukirjad koos rahul:

olematusega Washingtonile. On _

selge, et kavatsetud diskonto nisu-

hinnale viib alla viljahinnaka Kea -

nadas ja Austraalias, —
Nii astub loodusjoudude, paike-
se ja sademete,kdrvale jargmise

jOuna majandus ja sellega seoses -

ka pohitilised arusaamad. Tekk?-
nud erakardse saagi realiseerimise
mure kérval on majanduslikud ku-
junemised ja poliitilised otsused
méoduandvad igale maksumaksia-
le, esiteks hindade turul ja teiseks
tulumaksu lehel.

| Kuid siiski on halyemas olukar-

ras see, kellel midagi ei ole. Selli- .

sesse olukorda on sattunud Péhja-
ja Louna-Carolina tulupidaja, kes
juba niiid naeb, et tema loodetud
viljasaak on semahasti kui olema-
ia, On ju selge, et ka nende farme-.
rite toodangulaenud tulevad pan-
kadele maksta, Selle kuluposti
peab USA valitsus oma valjamine-
kuile atsa panema, kui ei taheta et
poua all kannatanud talumajapida-
mised oksjonihaamri alla ei Jahe.

-*Suvilaja jarverannal ei pea siis |

muretsema paikese paiste ja‘ vih-
mesaju parast, kui ta teab et siida-
suvel on hoopis suuremaid mure-
sid. y

TUONO Men ic cece TMG

FLOWERS & OIfTS |

COCOA TOM AR LIC GLE KEL Mo OO EE,

862 Danforth Ave,

. Toronto, Ont. Mak 18
» Val. (476) 466-1951

nasal? {416) 466-1502

- LLLEDE SAATMINE ULEMAAILMSES ULATUSES.

--Eriti pulmadeks — varsked ja.kunstlilled.
Matuseks — parjed ja titlekorvid.
Puuviljekorvid.,

mika-, naha ja puuntkerduse alal.
Rédgitakse cast, lati ja inglise koolt. ,

_Avatud: aripdevadel 8.30-6. 00 p.

 Kasites kinkeesomed.— kullasepa-, merevaigy-, korea:

21, lau ieval 8.30-5.0 30-5 00 p.t.

ROvAL LePaG LePAG =

{REAL ESTATE SERVICES LTD.,

BROKEN

325 Moore Avenue, Toronte

Esindaje

MAI SAARNA

Tal. kontoris 424-4900
kodus 751-1296 —

NELJAPAEVAL, 3 Si. UCL — ‘THURSDAY joy: 31 |

Aes on tegutseda

Vaatamate suvisele ajale on mga:

ilmapaliitilise] alal juba ile maa.

ilma grenemas eeltdbd silgiseselks
tegevusperisodiks, millal toimv-
yad mitmed ka meile viga tahtsad
rahvusvahelised poliitilised sind.
mused, Uhendriikide ja Noukogy-
de Liidu valitsused on oma positsi-
oone kindlustamas aasta lipul ka.
vaisetud kahe suure uueks kokky-
tulekuks, seatakse programme
URO (UN-i} siigise aldkeosoleku
aktsioonideks ja Viinis novembris
kokkutuleva Euroapa Julgecleku
konverentsi jarjekordseks jarel-
konverentsike Helgingi kokkulep-
pe kiisimustes.

Selle] tagapohjal on balti rahvas-
tel suve!l aes koostada ja viimist-
leda oma piaane balti rahvaste va-

~badusvattluslikeks aktsioonideks

eeloleval siisise! ja talvel. Selleks
annavad meile vérdlemisi soodsa
latitealuse moneda viimaseaegsed
siindmused ja deklaratsioonid.
Meil on pdhjust meenutada
Uhendriikide Kongressis kevadel
vasiu voetud resolutsioone Balti

- Vabaduspaeva valjakuulutamiseks

USA-s ja salle poéhjal 12: juunil
avaldatud president Reagan) sooja- |
sdnalist proklamatsiooni Vabadus-
paeva kohta. Selles proklamatsioo-
nis avaldati selgesonaliselt Uhend-
riikide seisukoht Salti rikide suh-
tesja moisteti hukka praegune julm
Noukogude okupatsioon Balti riiki-

des ja-sellest johtuy suur hadaoht

balti rahvaste olemasolule,
USA -Kongressi resolutsiooni
tahtsust balti rahtvaste suhtes mdis-
tis nahtavasti ka Moskva, kes juba,
enne Reagani proklamatsiooni
avaldas 7. juunil vihastnoretava
TASS-i kommentaari, mis kéige hul-
lemate sdnadege otse sdimas
Ameerika presidenti, President
Reagan oli juba harjunud Maskva
nitsuguste vihapursetega ja Vaba-
duspieva proklamatsiooni taien-
dag kommentaariga, et ta tahab ka-
sutada
Noukogude voimumeestega, et.
isiklikult Balti riikide iseseisvuse
taastamise kiisimust ules vatia.
Samasugune Balti riikide ise

 geisvuse taastamise kiisimuse iiles-

votmine on praegu ettevalmistami-
se] ka Euroopas, Seal on etteval-

edaspidiseid kohtumisi

 mistamisel resolutsioon Balti riiki-

de kiisimuse rahvusvaheliseks
ilestéstmiseks: Euroopa Noukogu
sigisesel koosolekul. Euroopa
Naukogu koosneb Euroopa Uhis-
konna tiikide valitsuste -esinda-
jaist, on tugevama teojduga kui Eu-
roopa parlament, kus paari aasta
eest Balti riikide vabaduse taasta-—
mist. taotley resolutsioon, Otto
Hapsburgi esitatuna, vactu véeti,
kuid mille rakendamine hiljem
seisma On jaanud.

Nii on praegu mitme!l liini] lahe-
mas tulevikus avanemas voimalu-
sed Eesti Ja‘teiste Balti riikide kii--
gimuse ilesvdtmiseks, Sellel taga-
pohjal on meil endil just praegu aeg
tegutsemiseks, Ajaliselt kokkulan-
‘gevalt on selleks ka praegu olemas
otsene vOlmalus. See on balti rah-
vaste tihine aktsicon Balti riikidele
Uhinenud rahvaste Organisatsioc-

nis {URO-s} esinduste saamiseks,
--psialgu vaatleja staatuse saamise |

niol.
See aktsioon laks kaiku selle aasta

“yeebruaris, Eesti ja Leedu Vabarii-

kide aastapdevade ajal. Aleas akt-
sjoonile toetusallkirjade ja rahalis-
te toetuste kogumine. Need aktsi-
oonid on praegu kaigus ja andnud.
juba esialgseid tulemusi. Kuid see
on alles aktsiooni algus. On kill
loodud: aktsiooni labiviimise esi-
algne arganisatsiogn, aga see on
yeel alles arendamisel iilemaaiim-
seks. Kindlamal kujul ja ile maail-
ma laheb URO aktsicon ja sellele
teotusallkirjade kogumine kaiku
‘alles siigisel. Kuid ka suvel on voi-
malusi, kus saab alikirju koguda ja
majanduslikku toetust anda.

Kasutagem esinevaid voimalusi
ja arendagem URO aktsiooni ka
suvel, Eriti aga piiiame siigisest
alates saada oma kaasmaalaste ja
kohaliku maa tegelastelt ja rahvalt
toetusallkirju ja majanduslikku
loetust nit palju kui voimalik.

URO aktsioon yajab tugevat po-
litilist ja majanduslikku toetust.
Selle organiseerimisele saame koik
kaasa aidata. Teeme siis seda ja

 aega viltmata, sest suvele jargneb
 §ugis ja siis an vaja meil ndidata,

kulvord ise toetame oma vabadus-

voitlust!

ES,

Kasulik teada

Usaldus oluline
tarvitatud esemete
—_ostmisel
Inimesed, kes ostavad tarvitatud

piiite ja teisi majapidamis seadeldisi
(appliances), voivad saada ,,pdleta-

da’, kui nad ei osta usaldusvaarsest |

arist.

Tarbijate- ja drisuheteministeert-
um (Ministry of Consumer and Com-
mercial Relations] on saanud kaebusi
inimestelt, kes on astnud kasutatud:
kilmutuskappe, pliite, pesumasinaid
vGi kuivatajaid, mis laksid kohe rikki
voi ej téétanud iildse, Tihti on sel
juhul ainuke lahendus kaevata miii-
ja kohtusse (smali claims court).

Kasutatud,
ostmiseks on vaja leida aus ari. Ku-

| nagi mitte esimesest ettejuhtuvast

4rist osta, ja ka mitte ainult hinda
arvestada, Ost, mis tundub oday.
voib minna tisna kalliks kui seadel-
dis ei tobta Gigesti.

 Usaldusvaarse firma otsimine viib
olla aegavottev, kuid vdib sddsta ra-
ha ja sekeldusi hiljem. Asutused, na-
gu ,, The Better Business Bureau’ ja
kohaline Chamber of Commerce"

~ (Kaubanduskoda) véivad selles suh-

tes aidata, kuid parem on kuulata

2,  SOprade vOi tuttavate soovitusi, Kui

keegi on olnud rahul ostetud kauba-
Pa, On see parim tOend dri aususest,

Moned tarvitatud seadeldiste arid
pakuvad oma kaubale piiratud taga-
tist — tavaliselt 30. kuni 90 pieva
peale ostu. Tagatis oleneb aga miliija

tahtest sellest kinni pidada. Tagatis-

on ka kasutu, kui ari lGpetab tegeyu-
se vOi laheb pankrotti, |
inne asiu on scovitay jarele yaa-

kuid hea seadeldise -

KOKKULEPE LONDONIS ©
Tsaari- Venemaa
-volad kustutati,
-Moskva loobus

kahjutasundudest

LONDON — Inglismaa kustutas
Tsaari- Venemaa 60 aastat vanad vo-
lad‘ ja Moskva loobus noudmisest
inglaste poolt tehtud kahjustuste east
1918-1921. a. kodusd6ja ajal. Kokku-
lene tehti kilaska@igul viibiva N. Lib
du valisministri Eduard Shevardnad-
ce'ga ja Briti valisminister Howe
yaitis, et see aitab kaasa parematele

-‘guhetele,

Kokkulepe hélmab v6lausalda-
jaid, kaasa arvatud vanad Vene rilgi-
jJaenu vGlatahed, kokku 98 miljoni
dol. vidrtuses. N. Liit ei ole kunagi
lubanud neid lunastada ja nagusaid
isaaribonde peeti. kaélbulikuks vaid
tapitseerimiseks. |

Moskval oli inglismaale 3 miljardi
dollari suurune vastunéudmine sek-

-kumise parast revolutsioonile jarg-.

nenud ‘kodusdtta. Briti esialene
ndudmine N, Liidu vastu oli 1,3 mil-
jardit dollarit kaotatud varade kat.
teks.

Inglise pankadele tuli kokkulepe
ootamatusena ja avab venelastele tee
brit] rahaasutustesse, mis senini ta-
sumata vélgade p#rast oli suletud.
Tsaari- Vene I-bondid olid borsil peaa-

lutsiooni Moskva teatas, et el vastuta
‘tsaar Nikolai Ii volgade eest,kes koos
-perekonnaga tapeti. Tsaar oli laena-

nud peamiselt Inglismaalt raudteede |

ehitamiseks. Asjane kokkulepe kus-

tutab vastastikused néudmised ja 72 _

milioni dollari suurune kii!mutatud
arve Baring Brothers and Co. pangas
Londonis jagatakse. Umbes 4 miljo-
nit dol. saab N. Liit ja tilejaanu laheb
Inglise valisministeeriumile volausal-
dajate rahuldamiseks.

| |

*,

KUULUTUSED

palume talitusele anda KUNI
kL. 5 ESMASPAEVA OHTUL,
et kindlustada nende Imumine

jargmises lehes

data, kas seadéldis tédtab. Ausad -

arid on sellega néus ja nditavad (de-
monstratsioon),

Osies eravilsiliselt oleneb tehing.

taiesti ostjaemiiija aususe suhtest.
iga kasutatud seadeldise ostus on
yaja eltevaatust.

gu vadrtusetud. Parast 1917,a. revo-.

Uhenduses on joud

Kinnisvara laenud 9.50%
Isiklikud laenud alates 11.00%

intormatsiooniks halistage
465-4659

Pank ayatud esmasp.
Teisip. ja neljap. Shtuti 5:30-8:00

Kiri Saksamaal

TORONTO EESTI UHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6

'»Mefe Elu* nr. 31; (1899) 1986.

—— . —_———_—-—-- — _ . L

-raede 10:00-3:09

Raha | ja Hippokratese
vanne © 7

GEISLINGEN [,,.Meie Elu‘ kaas-
todliselt) — Hippokratese vanne on
kehtiv arstidele ka tanapaeval. Aga
kui jalgida massiteabeid, moidab
Hippokratese vanne Saksamaal —
ainult Dmark. Ehkki saksa ham-
baarstid kuuluvad maal tippteeni-
jate hulka, sissetulek aastas labi-.
idikes 226.090 marka, naib, ef on

-ikkagi vahe. Kui haigekassad taht-

sid teha honoraride kérgendami-
sea pausi, dhvardasid hambaarsti-
dekoja funktsionddrid patsiente
»Kliremini ja valurohkemalt ravi-
da. Niiiid sid) vad nad kite ja jalga-
dega vastu alates 1. juulist lubatud
praktiseerimisele Euraopa Majan-
dusliidu hambaarstidele. Réagitak-
se koguni hambaarstide wlikillu-
sest, ehkki patsiendil tuleb sageli
oodata mitmeid nddalaid.

Parem {ugu pole ka arstidega.
Niiiid teatas arstide organisatsioon,
et saksa arstid el ravi enam prokt-
rore, kes uurivad arstide pettusi hai-
gekassa yastu. Nii on avastatud palju
juhtumeid, kus on esitatud haigekas-
sale manipuleeritud andmeid, et en-
nast rikastada, Riik ei uuri arstide
pettusi pohjusetult. Ruhri piirkonnas

ja Hamburgis pidi politsei moodus-

tama erikomisjonid, et t6Gdelda lsbi
miljonitesse. markadesse ulatuvaid
pettuseid. Ainutiksi Hammis lappe-
sid 350 juurdlust 120 karistusega ars-
tide vastu, kellele méisteti rahatrah-
ve kui ka vanglakaristusi. Bochumis
on peaprokuror Wolfgang Geisseli
andmei!! 13 protsenti kassaarstidest
majandanud haigekassa rahasid oma
(ask.

Kohtunik Alired Groth titles se!
puhul: ,,Arvamine, et arstide hulgas
on ainult tiksikuid ,,musti lambaid",
on rumal lasteusk. Aga seda usku
pitiavad arstide funktsiondarid si-
sendada patsientidesse. Samaaegselt
aga annab arstide hddlekandja ,,Sta-
tus'' kolleegidele néuandeid, kuidas.
kaituda praksise labiotsimisel, kui-
das kaotada asitGendeid, kuidas keel
duda konelusest juurdlusel ja kuidas
kaitsta patsientidexartotecki kontfis-

-keerimise vastu.

Selle asemel, etanda kahtlustustele
uut kiitet, nagu lopeks arstide moraal
raha juures, peaksid arstid ja nende
organisatsioonid tegema kik, et sea-
da jalule arstide head mainet.

Dortmund: haigekassa lasi kont-_

gollida 2000-nde hambaarsti arveid.
Direktor Wilhelm Vogelsanger kons-
tateeris jahmunult: ,Uskumatu, kul
das see koik on tehtud. Hambapro-
teese ei parandata, vaid lastakse kalli
raha eesti teha uued. Paljudel patsi-
entidel tommatakse hambad valja,
ilma et see oleks vajalik. Mangus cli
suur ja kilre rahateenimine. [dik
_kindlustatute arvel,"

On selge, et ei taheta kedagi lasta
selle kullaaugu juurde, Stuudium ta-
hetakse piirata. Riadgitakse koguni
hambaarstide proletariaadist, ehkki
on tegemist vastupidisega. KGtk ai-
null selleks, et ise eluajal miljonariks
saada. Ja Hippokratese vanne, mida
annavad arstid ka’niitid, naéib olevat
ainult iiks tiilikas formaalsus.

NORDINUD POLITSE!

Parast suurlahinguid tuumajéu
vastastega Wackersdarfis ja Brock-
dorfis, kus sai vigastada 185, kellest
27 luumurretega haiglas, on politsei-
nikud nérdinud ja seaduseandjatest,
pettunud, Tuhanded politseinikud
rakendatakse demonstrantide vastu.
sajad isikute ja objektide kaitseks,

aza tegelik iilesanne,.kriminaalsuse —

tokestamine, jaab seejuures unarus-
se, Siltitegude arv on tOusnud 2,7-It
miljonilt 4,1-le miljonile aastas, Kuri-
tegudest suudab politsei avastada ai-
nult 40 protsenti siiiidiastesi. iga 12
sekundi valte} on iiks kallaletung,
kahe minuti vdltel on tiks sissemurd,
iga 12 minutis on tiks seksuaaldelikt.
‘Viatame naiteks Hamburgi. Seal tu-
leb 100.000-nde elaniku kohta 16.006

siditegu, Nende hulgas tile 10.000- -

nde varguse. ha sagedamini murtakse
piise paeva ajal korteritesse sisse,
roovitakse inimesi tanaval ia liitiak -

se allmaa raudteejaamades vigaseks. |

Politsei jaoks ei ole raha. Uusi kohti
ej rajata juurde, ehkki selleks kisen-
dav vajadus, Paljud politseiametni-
kud on tilekoormatud paberikraami-
ga biiroos, Tanavail naeb politseipal-
rulle harva.

Politseinikud on pahased poliiti-
kutele, kes teevad liiga liberaalseid
scadusi kurjategijate kaiseks,
Nad on pahased elanikkonnale, kel-
lele antakse massiteavetes vale pilt

palitseist, Ollakse pahased vangima- -

jadele, kust antakse puhkust isegi
raskekaliibrilistale roimaritele, kes
kasutavad vabakaiku uute kuritegu-
de sooritamiseks, Niitid pdrast lahin-
guid tuumajOujaamade juures ahvar
das politsei ametiiihing streigiga, Kui
Baierl siseministeerium lubas sisse
seada relvad kummikuulidega, kaib

ajalehtedes ja teistes meediumides ~

vagev urisemine, et kummikuulidega
voib inimesi vigastada. Seejuures
unustatakse nagu ara, et politseinike
pihta tulistatavad mutrid, teraskuu-
lid ja Molotovi kokteelid vdivad ka
politseinikke vigastada, Ja ikka veel
ei kehti demonstratsioonide) mas-
keerimiskeeld. Seaduseandjatest iit-
levad liberaalid ja sotsid, et praegu-
sed seadused on ptisavad, Vastavad
asjamenhed tuleks korraks ise saata
Vagivaldsete demonstrahtide vastu.
Kiijlap nad siis ndeks, kas seadus on
plisav vGl mitte. Aga politsei juures

on téepoolest Null Bock" naguittle-

vad to6pdigurid noored.,
| -Kk

Terroristid moérvasid
saksa to0stus-

méanedzherl

GEISLINGEN (,;Meie Elu" kaas-
{6dliselt} —
,Punaarmee Fraktsioon:’ RAF mar-
vas 9. juull hommikul Miincheni 14-
hedal Siemensi ealektrokontserni she-
{i prot, Karl Heinz Beckurti ja tema

autojuhi Eckart Groppleri. Terroris- _ |

tid cli kinnitanud the alleepuu kiil-
ge 10kilose pommi, mis sitidati elek-

triga. Pomm purustas auto ja surmas ~

sditjad. Prof. Beckurt oli saksa parim
aatomiuurija ja raalispetsialist, kes
vils saksa tehnika maailmaklassi.
Siemensi elektrokontsern tegeleb ka

_ ameeriklaste SDI programmiga.

Teopaigale jieti kiri, et mérva kor-
dasaatjaks oli .Kommando Mara

_Cagul", Viimane oli Itaalia Punase

Brigaadi sheti Renato Curcioga abi-

elus ja sai 1975. a. juunis tulevahetu-

sel politseiga surma.
Punaarmee fraktsioon on teosiz-

Saksamaal tegutsev .

VABADUSVOITLEJATE |

} PEREKONNAD ,
| VAJAVADABL |

| Saada oma kodumaisele va- |
badusvéitlusela médratud
toetus EVV Abistamiskesku-
se nimele = valjakirjutatud
tshekiga aadressil: Eesti Van-
gistatud Vabadusvoitiejate |
Abistamiskeskus, Box 34018, !
5-100 26, Stockholm, Sverige. |

rl

nud Saksamaal juba 37 marva. Selle
organisatsiooni stidamikku kuulub
umbes 20 isikut, kes kdik korge intel-
ligentsiga ja kdigiks valmis. Neil on
uhendus  teiste terroriorganisatsi-
ocnidega Euroopas nagu ,, Action Di-
rect’ Prantsusmaal, IRA‘ lirimaal
ja, ETA" Hispaanias, Morv Minch-
enls teostati Hispaania mustri jargi.

KK

eeslikeelne ajakeht

Sol Littma

 tehta avalikult tea

»Meie Elu nr, 91.

. ae
ies tt
of.
is

ee

ate a

Stseen Jaekdirn V

Vale
no

Moodunud laup
toimus Joekaairu |
traditsiooniline ¥
oma ulatuselt jae
tis meeldiva mulje
Bevusest Jo saavuty

Ka tlmaltaat loski:
valt loppeda, Olea
mikupoole oli say
nidu fulnud jéileimi
vanemaid ja noorte

Noartepere | 8b.
himaruses kusvala
divaljakule pikas ra
kude sivas, kus dong
vas pidses kaunilt ai
fafale poolt tugeva

Lihikese tervilu
dus suvekoadu juliat
nask rahva peole jf
orine vate otstarvell
sid ja liagreid, kuid
liks, mis leguiseh
Jookiidru suvekodu.
li keel ja eesti meeg
soda meic esivanenl
ja dval ajal, Mel

mida toimelab sel a

Mote esiiame {el
poall kouslatud pom
vast’, mis on fervg
naarle omaloomn

Poimiku esimencal
rckond Vingumazi gia
dusse auloga, mis §

Jarench esimene
kus on pikk ja pti
ee lugemine kus
esile aplausi ja nae
vaatus algab lau
paadisi kiikriga’.
an vaidlusi eesti k

Sojak
188

Ajaleht,,The St
et nalsikuti Sol Li
Deschenes’l
muutumas poli
., Valilsus kavatse
chenes'1uurimisk
diga katta fa mah
Littman, kes on
Simon Wiesentht
ta koneles Win
Opetatud Sellsi
Learned Socictie

Kanada arhivaa
vist] Bob Haywa
komisjoul pooll k

Liltman iithes, 2
~Deschenes’i komt
kuna keegi ei pads
de lahedale — je
moodus, kuidas v
lundelisi inimest.’

Lillman tlles v
misjon, karles poll
ja Balti thiskonda
kohtuprotsessi al
isiku vaslu, selle
kohut 400-ja end
iile, mida la vaid
val.