-. MBIE ELU® — OUR LIFE" — Estonian Weekly.

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto- .
nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.

qo °) MéKa@R6
’

- Tel. 466-095]

, Toimetajad: H: ‘Rebane j ja S. Veidenbaum. Toimetaja New

USA. ‘Tel. (201) 262-0773.

| |  Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Miltord, NJ.

: ,MEIE ELU" valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kanada.
. Asut..A. Weileri algatusel 1950.

-Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
‘Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.

- Tellimiste ja kuulutuste vastuvdtmine igal todp.; kl. 9h.
5 pl.; esmasp, ja neljap. kl. 9 h-8 6. Laup. kl. 9 h-1 pil.

- {Fellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k. |

 .$9.00, USA-sse — I a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Dlemere-
maadesse: I a. $33.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00, Kiripostilisa

USA-sse: 1 &. $16.50, 6 k. $8.25: ‘Lennupostitisa lemere-
maadesse : 1a, $32.75, 6 k. #16 AQ.

Uksiknumber- — 50¢.

|
:
|
|
]
|
i Kanadas: i a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
|

Kuulutushinnad: 1 toll iihel veerul: esikiiljel $4. 00, teks.
tis 8 75, kuulutuste e kulje $3.50, |

.
= SE) .
a

AKTUAALSEL TEEM AL

: Cee MMOD MIO IL CIDER UL I I La |

ETTEVAATUST ULDISTAMISES.

 Séda on kahesugune: riinnakseda
ehik agressicon teiste rahvaste vastu

ja: kaltsesida, mis taotleb kallale-
tungija térjumist ja oma territooriu-
mi ja rahva kaitset. Riinnakséda on
kuritegelik ja seega hukkamotstetay.
_ Kaitsesoda on paratamatu ja riinda-

fa poolt pealesunnitud ning seega Gi-

.pustatud.

Nii rindaja kui kaltsja ei saa teist-

ti kui peab vastasi tapma ja niipalju —
on nell ithist. Eesti Vabariik oli Nou- |
_kogude Lildu poolt riinnatu ja saks-
Jaste edasitungl! itta okupeeritu olp-

korras.. Selles telses jirgus osutus

.  gestl .sdjamehel vdimalus. haarata

relvi ja sodida venelaste vastu, et ul-

> diisel frondil kalista Eesti Vabariigi
- territoorlumi iulevast puutumatust.
Kuid see ei teinud ineld veel nats. |

sdbraltkuks ega sddivaks pooleks

. Hitleri Saksamaa eest.

Kul niiiid Simon Wiesenthal riin-
dab Eesti Ja teiste Balti: riikide en-

” «dilsi sddalasi juudivastasuse ndrast
ja otsib sSfakurjategijaid, sils on see

sama vale, kui tembeldada eesti juu-

fe mele vabarligl. vastaseiks, kuigi.
‘tikslkjuhud selleks Gigustuse annak-

eid. Heldia Estam andis Wiesentha-

We neis kiistmustes efektiivse vastu-

se Los Angelesis korraldatud baltlas-

te riindamise koosolekul: _ta esitas
@rakirla Tisraeli Kuldse raamatu

toendist, millest siontstide organisat-

aloon tinab' Eesti Vabarliki juutide--
te Eestis antud kultuvrautonoomla ©

geaduse eest, See kultuurautonoomia
oligi ametiikuks ja tegelikuks alu
seks eestisoost rahva ja tema valit-
nuse ning Eestis elunevate juutide

- vahekordades,
Kas tohivad eestlased riinnata juu--
te iildiselt méningate vahejuhtumite —
- , parast Eestls, millised vahejuhtumic
| “rdagivad juutide kahjuks? Kas tohi-
vad juudid riimnata eestlasi mdnin-

gate vahejuhtumite pirast, mis rii-
nivad  eestlaste kahjuks? Moélema-

poolses kisimuses'! on vastus eltav..
Sellised riinnakud toovad ainult va-
hekordade- halvenemist ja iilepdas.

matuld arusaamatusi,.Kisimuse iil-

disel skaalal on parem, kul nendest—

ei riligita, sest sGlazegadel saab hai-

“get ja véitlejaid langeb mélemii pos-
Tel | |

. Oli juhus istuda kord baarlleii ta-

ga iihe juudisoost valitsuse Hikme-

ga, kus vestlus kaldus ka juutide olu-

‘Korrale Eestis. ,Julgesin vita ja

tHiesti.ebadigelt, et meie kriisiaega-

del juudid ei ndidanud tilt lojaalsust
meie riigile: juut kiskus meie riligi-

lipu Pika Hermani tornist; juute oli

NKVD koosseisus; rida juute lulitas
end eesti voi saksa keelelt.vene kee-
tele. Ja ometi olid Eesti Juudid ma-

janduslikult joukad Ja nauiisid valit-_
Buse pooli antud Aultaurautoncomia |

huvesid,

_Minister baarileti juures vastas:

Iga rahva seas leidub ebalojaalset
elementi. See kaib Juutide ja arvata-

vasti ka eestlaste kohta, Seepirast ef
gaa iksikute tegusid le kanda kogu

rahvusgruplle, sest see oleks iilekoh-.

tune. See seisukoht on dige-ja sellele |

oleks raske vastu vaielda. Selle sei-

sukoha peab omaks vGtma ka Wie

senthal ja hoiduma varju heitmast
rahvusgruppidele valismaadel, kelle
Gnnetuseks.oli riinnatud olla ja kes
olid sunnitud oma riiki ja. maad

_ Kaitsma relyadega, tuilliseid oli too- |

kord yGtmalus saada..
. Heldia Estami sdnavétt: vastusena

Wiesenthali iildisiavaile vditeile ja‘.
lisraeli kuldraamatu dokumendi esi-.
taraine. oli kiiduvaart ja efektiivic.

Tuleb ainult . oodaia, et Wiesenthal

siitpeale .on .midagi . oppinud ..oma |

voitluses natsikurjategifate vastu ja

suudab eraldada oma viitlust. tildis-

tusest rahvusgruppide vastu. |

Wiesenthal peab teadma, et Juuie
hivitas Hiteri rezhiimi kohutay tou -
puhtuse ideoloogia, millest laibtusid.
“hdvituskisud’ ja ‘netle jargnenud
teod. Uksikinimene tiitis sagelt-vaid -

kasku isegi teadmata, millest see tu-

H. See on Hitlert Saksamaa juutide .
vastu suunatud hévitustéé ‘peamine
tuum. Selle vasiu tuleb voidelda sel- .

leks, et see tulevikus kunagi el- kor-

duks, Selles ktisimuses on ithisel ar-
Yamisel koik rahvused, kaasa arva

tud Ka eestlased.

Eesti Vabariigi pohiseadus ja. Vie
hemusrahvuste kultuurautoncomia
seadused peegeldavad Vdapa selgesti
eesti rahva ametlikky . hoiakut ka
juutide osas ja selle jargi on kaidud.
Vahemusrahvuste kuliuurautonag:

mila Seadused olid liberaalseimaks |

e¢skujuks kogu maailma -rahvaste
peres ja selliseks need ka jaivad.
Seda peab turinistama ka Simon Wie-

senthal eriti parasi seda, kui Heldia.

Estam on iemale esitanud tunnistava
paberl israeli kuidraamatust.

y.

CARS AUT NT

ie r.. Mec DY en PD HEE CEPT PCED RRL ED ASDA MMM MEET ET HEHE

1 dat

SY,
ass ‘GARDENIA

FLOWERS 3 GIFTS

nathemttmenedieesimebenpmiamaaiabetiaateugaismees —— if

363 Danforth Ave,,

Toronto, Oni. M4kK ind

Tel. (416) 466-1951 —
466-1502

VALIK LILLI erisiindmusteks ja tahtpadevadeks, —
Samuti kasité6-kinkeesemeid —

KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA. NAHA ja
-PUUNIKERDUSE alal.

Koneldakse eesti, iati ja inglise keélt,

|
MEIE ARIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS. VALIKUS | :

‘f

i

my

TOWING SERVICES — COLLI SION — REFINISHING -

| | : -Asjatundlik 65 — Moddukad hinnad

24-28 Howard Park Ave. 7

J Toronto, Ont. M6R 1V5_
2 Telefon 533-845)

TIM'S AUTO BODY LTD.

FILTSOS BROS.
'& ASSOCIATE

1, 533-8452 _

JOHN E. SOOSAAR, C. A.

"Chartered Accountant

Suite 600, 35. University Ave., Toronto, Ontario, M5] 2H
| Tel. 862- 7115.

ET TEA MIDA TRUDEAU TEER

_ NELJAPAEVAL, 29, VEEBRUARIL ~ THURSDAY, FEBRUARY 28

7 Allele Elu“ ne. 9 (1867) 1366

wleie Flu‘ nr.

Tuld kuningale !.

Kanada voimsa massmeedia poolt ennustatud liberaalide. Suu
valimisvoit teostus. Liberaalid said unes parlaméndis 146 kohta,
konservatiivid 103 ja uusdemokraadid 32 kohta. Sokretid kaotastd
esinduse parlamendis. Uue. parlamend! puuduseks loetakse, et vdl-
dukal liberaalide parteil puudub esindus kolmes ldineprovintsts :

- Brit! Kolumbias, Albrtas fa Saskatchewanis. Niiiid radgitakse nets

provintsides, et nad ei talu liberaalide valitsust, kus neil pole esin-

dust ja koneldakse Kanada féderatsioonist lahkumfsest. Eestlastel

ja Balti rahvastel olf liberaalide valitsusega head vahekorrad ja
loodetakse, ef uus valitsus suhtub sama | moodl mele probleemi-

desse.

Konservatiivide valitsusele, eesot-.

sas J. Clarkiga sai otsustavaks pea-

miselt majandusminister John Cros-
bie energiapoliitika, Rahvas ei talu-

nud ka immigratsiooniminisiny Ron

_ Atke¥ massilist Vietnam) paadipdége-

nike sissetoomist, kes nitid saavad

poole palka valitsuseli (makstumaks-

jalt). Tungivad sisse koikidesse To-

ronto ettevotetesse ja selle téttu on-
paljud vanad toalised just enne pen- -
‘sont valjateenimist kaotanud omad

tddkohad. Kolmas must. lammas oll
S. Stevens, kes konseryatitvide vdi-

rauletuiles hakkas miiiima riklikke
-ettevGtieid. Eriti vihastas fikliku

HliettevGtte Petro Canada Jammuta-
mine.

PUUDUS ETTENAGELIKKUS _

Konservatiivide LUE Glipoliitika ja- ;

rele kuulus 41 hind OPEC} Glihinna

lasemele iGstmine. Sellest hinna toést-

misest laekus 40 miljard: Alberta
provintsile.. Vdrdluseks olgu miargi-
tud, et Kanada riigt eelarve oli va-
hem kui 50 milfardt. 33° miardi
oleks ldinud vilismaiste dlicttevdtete

“taskusse ja ca 16 miljardi oleks saa-

nud on. exice maksu kaudu Ottama

ditduvalitsus. See John Crosbie eel-

arve sal. konseryatiivide valitsusele

saatuslikuks. Aga niis, et J. Clarki

valitsusel puudus ka kéige vajalikum
ettenagelikkus. Koos sokretitega ob
neil dhehaaleline enamus. Kuid krii-
tilisel ajal, eelarve haaletamisel, vil-

bis valisminicter F. MacDonald Ing- .

lismaal ja itks lilge suvitas Vaikse

' cokeani saartel. Sokretid keeldusid.

konservatiivide: -valitsust toetamast
Ja.sce maksis nejle katte, sest sckre-

tite. partei kaotas oma 6 kohalise
-esinduse tdielikult.

Konservatividel oli vaga raske neil
valimistel vdistelda  liberaalidega,

.sest Quebeci provintsis konservatii-
videl pole pinda. Nad omasid eelmi-
ses parlamendis-Quebecisi ajnult 2
kohta ja nuiid sailitasid ainult ihe

kohalise esmduse. Koguni 7? Quebeci
parlamendiliikme .kohita liks liberaa-
lidele. Kuna sokretid kaotasid oma
esinduse, SHS altas See sta |jberaa-
lide enamust. Kui sokretid oleks sai-

litanud oma kohad, siis poleks ena-

musvalitsust.

‘MIS SAAB EDASI?

Kiisitakse, et mis saab niiiid edasi?

Selle kohla on praegu raske midagi

iitelda, sest keegi ej tea. mis ?. BE.

Trudeat: ja- tema iberaalide valitsus
iveb, :

P. EB. Trudeau keeldus tulema rV
‘kaamerate ette ja keeldus ka vasta-
mast ‘kUsimustele ning jattis omale
vabad kaed teotsemiseks. Liberaall

_. de selsab ees Alberia proyintsiga -

kauplemine Oli hinna parast. Arva-
takse, et P.-E. Trudeaul on kergem
avaldada Alberta provinisile ja valis-
maistele Gli ettevGtetele survet,. kui
ali J, Clarkil. Ta ise oli valitud Alber-
fast ja koik Alberta parlamendilitk-

mete kohad Olid konservatiivide

kacs,
| Vaikese arvu IOtlu - ef mianginud

- gestlaste hagled nej| Valimisted. Kui
_ Suurt roll, Meie oleme huyitatud ve.

lispottitilistest

kilsimustest, Flora

MacDonald oli kahilemata Kanada
-Semistest vélisministritest N, Liidu

suhtes koige rangema joonega. J.
Clark oli naus loectama USA rangel
polutixat Moskva suhtes Ka .oliim-
plamangude boikoteerimjct — p. E-

~ Trudeau ei ole ollmpiamangude bok
koteerimise asjas veel oma kindlaid |

seisukohti esitanud. Ta vale mirkis,

_et Kanada boikoteerib siis, kui tei-

sed riigid boikoteerivad: Viimaseks
oliimpiamangude osavétust regist-
reerimise tahipdevaks on 24. mai
1980, Sellega on otsuse tegemiseni
veel palju acga.

~Kuid PF, E. Trudeau teatas selgelt
ja kindlalt, et Kanada hakkab man-

‘gima USA ja N. Liidu konflikti asjas

vahemeest. See on vaga halvaks .ju-
tuks, Kui USA néuab, et N. Liit tom-

-baks omad vaed Afganistanist valja.

Seal ei ole voimalik enam mingisu-

gune kauplemine. Kui 104 Liitunud
‘Rahvaste Organisatsiconi liigset 18
_vastu moistsid Afganistani okupeéeri- |
_ ..mise hukka. P. E. Trudeau siis nah-

tavasti tahab selles kiisimuses jaada

erapooletuks.

Senint oll: Eestlaste Kesknoukogul ;
Kanadas liberaalidega hea vahekord. .

Loota tuleb, et need head vahekor-
rad ka uue valitsuse ajal piisivad. ©

ASE. -

A ee ee oe ee eee

Ontario liberaclide
-juht pooldab —

 oltimpiamGngude —

| -boikotti

| Vastupidiselt Pierre Trudeau eba-
kindlale seisukehale, pooldab Onta-
rio liberaalide erakonna fiider dr.

Stuart Smith Moskvas . peetavate _
oliimpiamangude boikoteerlimist. 21.
veebruaril pressikonverentsi! ta iit-
les, et ofiimpiamangude bolkoteeri-

mine aitab kaasa séja viltimiseks.
‘ Kui kétk N. Lildu agressioonl hukka
moistvad rahvad on uksmeelel selles

kiishnuses, slis nditab see nende tu-

-gevust, N. Litt on rikkunud Helsingi |
‘kokkulepet invasiooniga Afganistani’- |

ja iiha suureneva survega teisitimét-
iejatele. Sellele tuleb astuda vastu

-atustades Moskvas. peetavate oltim-
 plamangude botkoteerimisega, millc-
le peaks jargnema telsed sammud -

surve avaldamiseks. Gn paratamatu,
et sportlased ja méned teised selle-
ea Ohvreld kannavad, kuld oleks li
hindgelik mételda, et vastu astutak-
ge alles -sils kui oht on fOudinud Ka-
nada piri taba. |

Trudeau teatavastl iitles, et:ta pool-

deh boikottl vald slis kui tetsed rii-' .

gid ulatuslikumalt sellega uhinevad.
Joe Clark, kes kindlasti toetas USA
presidenti boiketi osas, teatas enne

_ametist lahkumist, et kiisimuse Ka-.

nada osas otsustab niiid uus valit-
sus,

VOLGA, VOLGA bos

Geographical Magazine tegi kok-
kuleppel N. Liidu valitsusega mont
aeg tagasi tunniajafise filmi Euroopa
pikemast jéest,; Volgast, maastikust
ja linnadest selle jie kallastel. E. G.
Marshal, kes juhtis filmimist, tahen:

‘das sissejulatuseks, et venelaste se-
letuse kohaselt oli antud neile erili- —

si vOimatusl. Tema arusaamise jare-
le need vGimalused olid siiski vaga
piiratud, Vals Elmida vald seda, mi-
da N, Liidu esindala lubas filmida ja
nditas sealset elu positiivses valgu-

ses. Sellest , positiivsesi" stinjuures |

moned marked.

Rilmimine algas Volgajée allika

juurest talyel, Allikas oh niivord kin-
ni kiilmetanud, et baba sai seali ai-

-nult kruusiga vett oma idmbrisse -
—tésta. Baba viis kaelkookudega amb-

reid kandes vee oma tzbasse Ja kan-

dis seejuures sama rietust mis tal

oli 60 vai 160 aastat tagasi. Edasi jé-
pi suurenes Ja kevadé saabumisel il-
musid jéele turistide laevad. Neid
pidi olema 30, kasutamiseks kas

-oma- voi valisturistidele, Valisturis-

ti néukogude Tahva turistilaevade-
le.ei lubatud.

— _ Méddumisel Gorki lionast (endine

Nizni Novgorod). anti_pégus: tlevaa-

de linnast ja seal asuvast, seltsimees

Molotovi nimelisest autotehasest.
See tehas cli ehitatud ameeriklaste
poolt enne Ji Maailmasoda (uks /il-
mi jalgijatest tootas seal sojavangi-
na: 1946 ja 1947 a).

Gorgist allpool on Volga miapes-

‘yeetlik omas !aiuses. Turistilaevade

tunnikiirus oli 16 sGlme tunnis ja
seepdrast tuli teha peatusi ka vahe-
mates sadamates, et turtstidele liiku-

Tmise vGimalusi anda. Igalpoolt yGeti

turiste pidulikult vastu, esitaii Tah-

yalantse ja tehti igasugisi tsirkust.

Oli tunne, et see oli etle organiseert-
tud ameerika filmimeeste tarvis.
Mone peatuse juures ameeriklaste!
oli siiski jubatud minna rannast ee-
male ja kénetada ning filmida koha:-

likke elanikke, nende elu ja tege-

vust, Kdik kellega ameeriklased raa-
kisid ei joudnud kiita kommunistlik-

‘ku korda ja suurt ulesehitavat todd

mis nende -juhtimisel on Venemaal

tehtud. Nendest jutuajamistest sel-
gus, et tédlise palgaks kditistes oli.
_keskmiselt 200 rubia kuus-ta sovhao-
sides vGi riigi majandites 120 rubla. |

Sovhoosnikud ja kolhoosnikud pidid

. . +r
: ve hea! De My Ap ee ee po ath ais ie eel a ree = Oe ae Tr
ee a ou, | . . kL 8 i i ial mr a | rath perry t 1
. I om a , .. a a. . oe . . = ee "4 sons ora oof ae a ,c . tat . .
' ' 1 1: "l | ri. i 1 VJ . . | a a . 7 is . . F, . 8 ‘ ' toon . | .
. oe a | ve Jo | “| “ae. 11° | . ce ~toueos . wth "4 . . . . ' a 1 7 . : . .
eoantd . . ro. moo ra, ey cote ™ 2 . . a ' . H wo ' i wet oye 1 . ee . 8 _o8
s . ye ._- . “= ot c 1. . . - 8 . I . = Jf .

mitmekorruselised

" totma oma fndividuaalsel maalaptl
25% kéigest sellest mis on N. Litdus
soodavat ja turustayad seda avali-

kult, vahel samas kohas kus asuvad

riiklikud toiduainete kauplused. Toi-

duainete kaupluste ees olid ikka veel -

2 kuni 3 bloki pikkused sabad. Ostfe-
tu sissepakkimiseks ostjate!] oli kaa-

sa5 oma ajalchepaber ja kott.. Arides.
| pakkimise paberit ei olnud veel na
ha. :

Suurem peatus oli Stalingradi vai

wue nimetusega Volgagradi-sadamas.

Turistid viidi. vaatama linnas Stalin-

_ pradi lahingute malestuseks ehitatud .

monumenti. See jattis voimsa mulje

ja kattis mitu biokki suurepdraste

ehitustega linna maaalast. Selle kes-
kel oli puutumatuks jaetud uhe suur-
i6dstuse varemed. Nende.varemete

ees olla sakslaste edasitung léplikult

peatatud. Kogu ehitiste kompleks

vois jdita vaatajatesse siigava mulje
_ ja eriti vene turistides aratada pat-

riotistlikke tundeid.

Mitte kaugel sellest. kohast olid
-elumajad. Nai-
dati kvidas kahe magamistoaga Kor-
teris elas 4. poissmeest, Sisustus oli
viga tagasthoidlik.- Noorte isiklik
elu algas tutvumisega kaitise s6dk-
Jas. Sellele. jargnesid kohtumised
pargis voi rannas. Kunagi ei kohatud

iihe vGi teise kodus, sesi seal puudub
-privaatsus, Naidati kuidas jargnes

abielu registreer:mine ja pulmapidu
Uhes seltskondlikus avaramas ruu-

‘this. Ohe uudsusena selle juures nai-

dati viimasel’ ajal. kasutamiselevGe-

~tud kommet, et abielu registreemi-

selt noorpaar laheb langenud kange-
laste malestussamba juurde ja pruut

asetab oma Lillekimbu selle ette; ta-

Hiseks; et noorpaar hindab isamaad

paar elama asus parast abiellumist,
seda ei ndidatud. Korter] Kusimus

on ka volgaaarsetes linnades veel

suureks probleemiks. |
Joidmisel ide alamjooksu piirkon-

da niidati kalapiiiki Volga jael ja

musta kaaviari tootmist, See oli veel
Pris primitiivne. Siis tuli nahtavale

Kaspia meri, kus vesi on viimastel

aastakiimnetel tunduvalt alanenud
ja kalasaak vabenenud.|

Valjaspool programmi oli filmitud
ka Venemaa hiilgavat muinevikku,
mis revolutsiooni ja sGia keerises sai
raskesti kannatada, Tsaariaegseid

New Yorgi osariik |

eeskujuks raudrimba

ftaha minevate
pdrandite osas

| -Raudrimba taha minevate paran-

dite kaitse kusimuses on Ontarios
—joutud suur samm edasi. Nagu juba
warem teatasime, tostatas kusimuse
opositsioonijuht dr. Stuart Smith ja
niiid on kohtuminisiril valmimas
vastay seaduseelndu. Ontarios tahe-
takse vatta eeskujuks USA New Yor-
gi osariigis kehtiv. xord. Kui kohus

_. pole kindel, ef parand tegelikult a-

heb sinna, kuhu ta peaks, siis ta vo
tab selle oraavaldusesse kuni ktisi-
-mus selgitatakse.

Ministeeriuml ‘nformatsiooni ko.

haselt on vaidetud, et Ukraina ja Ve-
ne paritoluga kanadlaste surma kor-
rat on raudrimba tagant esliatud va-
tena tunduvaid ndudmisi, Ukraina

_organisatsiconide esindajad on. sele-

tanud, et N. Liidu valitsus.on omas-
tanud vahemalt kolmandiku nende
paranditest, kel sugulasi N. Liidus.
Tavaliselt on tegu paranditega, mis.
“jaetud: Noukogude kodanikele, vdi
siis juhtudel kui pole testamenti,
kuid raudrimba taga elavatel sugv-
lastel on Ontario seaduste jargi.pé-

rimiséigus: Noukogude voimud vota-

vad neil paranditelt korge loivu voi
arvestavad, limber kunstlikutt tehtud
madala kursiga. |

Minister Roy McMurtry titles, et ta
ei taha mdjustada Ontario elanike
s00ve oma parijate madramisel, kuid
kindlustada, et padrand jouab. sinna
kuhu see madratud.

Sama, mida kegenud ukrainlased,

maksab ka eestlaste kohta, Kelle pa-
randid lahevad N. Eestisse, |

" Noukogude Liit

-valmistub sojaks

STOKHOLM (M. E.}) — thes
| Eestist vilja toimetatud raportils
Oeldakse:
1 ,Praego meil valmistutakse 86-

a Jaks. Meditsiinitootajate seas —

| hakse propagandat, et nad jahek-
| sid Aafrikasse, Saksa DV-sse ja
1 mujaile abitGble oma erialal (tege-

Hkult aga Vietnam! ja Afganista-

fini), Vdetakse ainult ustavald Ja

Peaministriks tagast ‘vailtud fde- :
' gaalliberaalide erakonna juht Pierre

! vallalisi. Sammut! valmistatakse et-.
lte rithm tédks uutel okupeeritud

4 aladel. Véetakse nil polsse kul
J tiidrukuld, Siin siilth kahekordne

| palk tdédkohal, lisaks tasu seal.
| Sélakomissariaati kutsutakse vil-
1 ja paljusid tapsustamaks infor-
imatsloon! mobilisatsloon! kohta.

4 Tempel mirkusega luakse ka s6-
| javdepiletisse. Valmistutakse in- }.

| tensiivselt Wdmobilisatslooniks.
. Rahva huigas on aga nurtseml-
e.ja kidrimine niiid erlti suur.

. ! Aga tugevnenud on ka valine sur-

7 ve valmude poolt.“

EL

Mis siinnib
Aare Vellistugo’

‘STOKHOLM (EPL) Uks Tartu S0-
jakomissariaadi tddtaja jutustas, et

 -KG#B-It oli tulnud Korraldus vanglas-

ge saata koik va'jarannu taotlejad.

Teatati, et lisaks Teet Papsonile ja
Annes Hermann-Enehielmile on ole-

mas veel iiks endine EPA tudeng
(Aare Yailistu), kes tahab N. Liidust
lahkuda ja. ikmselt keelduks sellepa-

rast sdjavaeteenistusest. Selleparast

ametnikud nii jultunult praegu rikv-
vadki Aare Vallistu suhtes kGiki sea-
dusi, et oodata, millal 16peb nooru-

kil pikendus.sdjevadest. Ka olevat an-

tud instruktsioone, et jarjest ei saa

_ koiki kinni panna — las enne vaibub

Laanes larm Teet Papsoni ja Annes
Hermanni. timber, Selle peale olevat

‘kapten Mart Haavik votnud Aare.
~ Vallistu toimuku enda sahtlisse. See-
ga on leitud ettekaane ka Aare Val-

listu vangistamiseks, nagu KGB oli
dhvardanud.

Kui Aare Vallistu palus oma er
-avalduses siseministrile garanteerida
tema vastuvotmine 6. veebruaril —
selpus taas, minister olévat jkka
komandeeringus”.. Ka pole reagee-
ritud ithelegi Aaré Yallistu kaebuse-
le ega protestile ning nGudmisele ka-
ristada seadusi rikkunud ametnikke.
Vatkib ka Ulemndukogu Presiidium,

kuhu ia samuti kaebas. Vaikib ka

ENSV peaprokurér Karl Kimmel,

_kellele esitati samuti avatikud kirjad.
ja selle kaitset ule koige. Kuht-noor. — : oo

‘Jiirk Lina

 paleesid ja losse renoveeriti vee] eri

liste asjatundjate ja kunstnike poolt.
Nahtavasti selleks, et . ndukogude
rahvas voiks nigha milline hiiigus
kuuius kord ainult liksikutele aga
niltid kogu rahvale.

Seda fchakse selleks,. et ‘ndukogude
vahvas unustaks oma ajalikud put
dused ja motleks tulevikule, kus iga-
liks voib elada kiilluses,

Vantleja

ee pe pd a. 5 = ee ee
7 . . . . 7

}

.
ee"
. ae

kult: K. Hube
-Vabadus

— Jetamisvoistlused

_ritud territcoriugg

 Hispoliitika ja ra
test Kinnipidam
‘fie, peaks olema B

—eésimehele H. K
Hendrik Visnapu

 faames tokmuva

 juhtivaid tegelasi®

‘Saga.

| halikku linnapeady

te ete

ee. =
Te te ny
tal, eR

a Cee

=e

eae
a

i dl

oe".

os at +

Skautlikud nol

(Algusll

korraldatakse ME

gi peallnnas Tal
% Kuna korged
fed, mitte maja
need millele on

=

pohifrintsiibiks
toodule toetudeg
danikena, resol
Kanada valitsus
malikke moodus
Litdu ekspansiody
arvel:
® Et tagastataks
Okupecritud rilgy
vabade valimists

tud Juhikonnale:

 @ Et. Kanada sf

osa Moskva‘ oli
suvel; |
© Ei ldpetataksy
yahetus, tuhistath
dele kolk eesdig

7 kalastamiseks, JOM

ne kultuuriline jd
ne: :
® Et osutataks.
Liidu ekspansicol™
D Et Kanada va
hale, et Euroopa
riikide séjaline
mine on alnukes
du ahvarduse vas
da peaks vétma
ndud,.et-oma 56]
Kontsert-aktus
Aestri helidega. é
na-Andrese kogue
Taul, kes luges
laulu gma vaim
seks, |
Langenute mail
na Toronto Eest

Akt

( Algus
TELEGRAMM P
Omapoolne t
president Carte

USA sdjalise ~
Moskva olumpiz

koteerimist, inky
néudlust ja oku
de kisimuse vligg
valltsuse poolt rT:

rumiie,

Kaks pdeva va
Eesti Majas diplo
kuhu ol) dimunud®
siooni poilitilise
kohaliku konsula
tatud’ rahvaste ¢
suur hulk eesti

ka okupeeritud Eg
dirigent Neeme
Lakewoodis pe

osavotjat, nende

Juri Virkus.