-VABA BASTLANE telsipeval, 10, 0. deena 1985, — ~ Tess, December 10, 1985

| YABADE BESTLASTE HAALERANDIA,

VABAESTLANE —

7 VALIAANDIA: O/t! Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don Mills,
, | Ont. M3B 2M3 3

-TEGEVTOIMETAIA: Hannes Oja

} |... TOIMETAJA:
| ‘TOIMETUSE EOLLEEGIUM:

: TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, h korulutused, |

Olaf Kopvillem |
Karl Arro, Heino Jée, Oley Triss |

_ ekepeditatoon) 444-4832

' TELLIMISHINNAD Kanadas:

anstag $57.—, poolaastas $32.—- |

ja veerandaastas $17.—

, TELLIMISHINNAD. -viljaspool Kanadat: aastas $11.—, ook |
oo aastas $42.—- ja veerandaastas $22.—
I Klassi post! ja lennuposti hinnad tellimiskupongil, ik. 3

Andressi muudatus $1.—-_

_ Ukeikaumbri hind 700.

. KUULUTUSTE HINNAD: SO
dks toll iihel veerul: $5.00, esikillje) $6.— |

FREE ESTONIAN
_. Published by Free Estonian Publisher Ltd. .
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3

Eee

ONAN ASN

~ Meie vabadusvoiflus |

_ Kesti fa teiste Balti ritkide vaba-
dusviitluslikad organisatsioonid on
.” qmures.: Kuid see mure ei pirdu
mitte ainult mende inimestega, kes
vabas maasilmas fa kodumaal va-
 badusvoitiuslikikm = t60d juhivad,

‘valid
hal, kuhe viimase 45: aasta jooksul
ei ole tunginnd ukski.paikese kiie,

on bhakanud oma rusuvat moju

-avaldama k0igile eesttastele,:fatlas-.
lele ja leedulastele — neijie, kes on -
okupatsioonijoudude sarvel pige--
nenud igasse ilmakaarde ja neile,
kes on ja4nud kodumaale, Paevad,

. — ihuad ja ‘aastad moéduvad ja toele

| au andes oleme sunnitud konstatee-
rima, et vOitlus eesti ja teiste balti
rahvaste pOhiliste Giguste eest ei
ole pirast Teist maailmasdda loo-
‘detud ja iilesseatud eesmérkidele
ldhemale jOudnud; me takerdume
oma -vabadusviflusega ikka veel.
_ samade probleemide kiiiisis, ntis

mele tee sulgesid Juba- 45 -aastat
0 tapas.

Kiisimus el seisa selles, et me

: “pole pitidnud ega pingutanud ja

meile antad yOimaluste piirides. te-
putsenud. Tehes kokkuvéiieid m65-
dunud aastakiimuete tegevuse koh-

 thendriikide

ilvine taevas Laanemere ko--

ka Komitee, kes on arendanud ti.
selles oli pressikonverents, millest osavdtjaile tutvustati ukrainlaste vabadusvoitlusi

hedaid . kontakte §Uhendriikide
Kongressi: milema kojaga. ning
administratsiooniga,
Kuid korvati idaranaikul tegutse-
yate Balti organisatsioonidega tuleb
eriti esile tésta Los. Angeleses ra-
jatud Balti Vabaduslitu, kellel. on
tekkinud president Reagani Kali-
fornia sOprade kaudu sogjad side-
med Valge Majaga.

| Wheks ‘sSuuremaks laiemautatusli-
kuks algatuseks. oll vile ikestatud

rahvuse thine ettepanek 1978, aas-

ta nevembris Uhinenud Rahyaste

Organisaisiconile N. Liidu koloni- .

satsiooni lOpetamiseks Eestis, L4-
tis, Leedus, Ukrainas ja Valge-Ve-
nemaal, Resolutsicon, millele alia
kirjutasid UWlemaailmse Eesti Kesk-
noukosu, Vabade Laflaste Maail-
mafideratsiooni, Leedg Ulemaa-
iimne Keskorganisatsiooni, Vabade
Ukrainlaste Maailmakonpressi [2

.. VYabade Valgevenelaste Konverenitsi

esindafad, hOlmas 150 Jehekiljelise
pohjalikult koostatud dokumentide

kogu, tis naelatas kinni Moskva -

vagivallateod allaheidetud riikides,

samuti nende poolt teostated lepin~

gute murdmised. Resolutsiooni tle-

fa meie vabadusvoitluse tiiyustami- -andmise ajal korraldati New Yar-

seks ja eesti rahvale ta iseseisvuse
ja pohiliste Giguste katte véitlemi-
seks yOime tiles lugeda pika algatus-
fe ja ilvituste- nimekirja, mis sisal-
‘@ab mitmesuguseid aktsicone eesti
vahya olnkorra’ kergendaimiseks

ming seal valitseve ckupatsioon! —

rezhiimi fOpetamiseks, Suure sz
neist aktsioonidest oleme teostanud
eesti’ rahvuserupi raamidées, kuid
paralteelselt seHega oleme tédtanud
koos lati fe leedu rahvusgruppidega
fa laiemas ulaiuses isegi teiste Ida-

tur copa ikestatud rabvastega,

‘Oma rakvusgrupi raamides ole-
me teinud broshiitiridega, margo-
ja. lugejakiriadega, Vabariigi aasta-
‘pieva aktustega, naitustega, parla-
mendiliikmetega ja avaliku elu te-
gelastega kontaktide vitmisega,
esindajate saatmisega Hieisingi kek-
‘Kkulepete konverentsile ja selle ji-
. Felkonverentsidele, Ulemasiimsete
' 'Kesti Péevade swartiritestega ja tu-
handete inimesie osavOtul toimuva-
‘tte ‘vabadusdemonstratsiconidega,
{ Bourt 46d oma kuktuuri. ja meie
Tahva kurv saatuse tutvustami-
seks, | . 9

Koos teiste ballti rahvusgruppi-
| dega dleme kerraidanud Ottawas
 ‘Parlamendihoones' Balti Shtuid,
oleme tegutsenud BATUN’: raami-
- des balti rahyaste olukorra tutvus-
‘tamiseks Ja meie kisimuste URO-s
_padevakorrale tistmiseks, tutyustasi-
me energibselt balti rahvaste olu-
korda Las Aungeleses fommmunid
oliimpiamangude fjal fs organisee-
yisime tthises koost0Gs eesti ja Jat
organisatsiconidega ja. noorte
gruppidega Kopenhaagenis mé6do-
mad suvel vene okupatsiconi huk-
ka moistmiseks Balti tribuaaali. ja

_ Ladnemerel’ yabadusristlemise. -

Balti rahvusgruppide .- vabadus-
-voitluslik koosté5 on eriti head
yilja kandnaud ‘Washingtonis, kus
. on Joodud meie ‘olukorra tutyusta-
miseks ja iihiste aktsioonide cllu
. viimiseks Uhendatud Balti-Ameeri-

gis Uhinenud Rahvaste Organisat-

siconis tegutsevatele karresponden-
tidele pressikonverents ja demon-
stratsioon-rongkaik, Nagu_ sellest
nahtub oli see pohjalikult etteval-
mistatud aktsioon.

‘Kuid kahjuks ei andaud ka-see
alsatus loodetad tulemusi, Tole-
aegne Whinennud Rahvaste Organi-
satsiooni peasekretiér. austerlane dr.
Kurt Waldheim, kes plisis oma ko-
hal venelaste toetusel, ef julenud
tulla isegi resolutsiconi vastn yot-

. ma_ja saatis kohale yaiksema kraa-

diga mehed. Resolutsioonist ej ole

-parast selle itleamdmist emam mida-

oi kuulda olnud. Samasugust vaik-
set Kalevi alla panemise surma on

sumud ks Euroopa parlamendis

vasta vOetud seisukoht, mis nOudis
Laane-Eurcopa riikide valitsustelt
Balti riikide kitsimuse tiles tOstmist

Whinenud Rahvaste Organisatsioo-

nis, Paremini. pole kainud ka
Uhendriikide Kongressis. vastu vOe-
tud resolutsioonide kési Balti rii-
tide Kiisimuses — ka need pole ot:
saga maailmeorganisatsicont litk-

‘Mete palgete ette judnud. Balti
rahvusgruppide nooremate generat-

sioonide esindajatest koosney BA-

TUN-i organisatsicon vOttis endale

Ulesandeks balti probleemide vitmi-
se individuaalselt yoimalikult pal-
jade maailmaorganisatsiconi [tik-

gesriikide esindajate . ette. Seda

tid tehti suure chvrimeelsusega ja

eriergiaga, kuid tulemused, olid vai-

kesed. Jallegi selgus, et Moskvas
asuva ,suure venna* kasi ulatus
yOrdlemisi raske survega ka New
Yorki ning BATUN-i tegevuse tu-
lemusteks on oloud paremal jubul
ainult bdstivad . fa kaastundliked
sdnad,

| Ja mi me e -algatame, tecutseme
ja. pingutame, saades sealjunres abi

ka Hestis tepuisevalt vabadusvGit-_
lejate grupilt, kes om saataud. ome -

poolseid memorandumeid UChine-

mud Rahvaste ‘Omganisatsioonile.

= . H ; 7 ne aires 2 EPS Shee : wt ra Aneta Pa a ore CF ara) he
Penta one tee ce caer pacer!
wie Pill, 0) = Pt ita = a 1 i" F,
uae etre ena Pr nea ie oe ger i = ee Ma i:
im et ee . Sake Ais
a Si a er as yuan H

pees fe

wo

Konmentear

: cn Lt - =e am a ance 7
Eye eed singh ate ha
7 8 asa mie . a ?
tS rae! esiriatcgti te
7 | Noukeaqude |
TCE CO ea hte ee Cnn
SORE ney ren th begs ah
‘ a aaa ul pete
A, aa 4 a ae

propaganda

Kanada ajaleht the Observer“

ee (26. nov, 1985) on avaldanud valis-
ae tice :

poliitilise analiitiku John B. Harb-
roni artikii ,.Noukogude propagan-

da“, kus vaga asjalikult ja mdist-_

ee  -yalt nahakse nodukogude propagan-

dat ja selle korval ka. cestlaste
“iseseisvyuse  taastami- -

probleemi
seks, |

Genii konverents ja maailma
meedia tilemang selle timber. tuli

-ja kadus, aga ndukogude propagan-
da, mis kdis kokkusaamise eel, fat- ;

kad nérgenemats,

Ajutiselt ja uskumatult ilmus est-
mest korda president Reagani pilt

a Pravda“ esikiiljele, mis on amet:

tik NW. Liidu Kommunistliky Parte

7 hailekandja; kindlash selleparast, .

et ta naeratas sébralikult kui su-

‘Stokhotni Eesti Lasteaia ‘ritmipillide orkester esinemas.

| ‘Ukraine sdjaveteranid kohtusid Torentos

N. Liidu voli rangidest { 50% cinlased

maailmasojas. Konverentsi puhul oli saabunud kaks endist sdjaveterani Euroopast,

kaks saksa kontsentratsioonilaagris vibinud ukraina Badera ‘iksuse higet, kes olid Hit-

eri poolt madratud, likvideerimisele.

Esindaja atdis pikema ulevaate
ukrainlaste katsest IT maailmaséja
ajal, venelaste ja sakslaste: kokku-
porke puhul saayutada aastakiim-
neid piisinud unistust Ukraina va-
baduse iaastamiseks. Nagu Eestile
el andnud II maailmasdja lopp, nil

ka mitte ukraina rahvyale nende va--

hadust ja iseseisvust, kuid II.maa-
imasoda andis ukraiuiastele wuec
voimaluse katse tegemiseks vaba-
duse saavutamiseks:--. ja nad kat-
setasid, aga eriti raskeis olukerda-
des. ot 4

Lidine gemokraatiad. astusid liitu
koigi aegade veriseima. diktaatori-
fa voitiemaks telse diktaatorriigi

natsi-Saksamaa vastu. Tulemuseks

oli ukraina rahva, samut: Kesk-Eu-
roopa ja: KogeU maailma jaastamine.

See flit paastis NH, Liidu Jagune-
mast, tegi ta ‘suuriduks ja sau-
reks olimks tamapievases maail-
mas.

Esiteks andis Molotov-Ribbentro-
pi. pakt Hiflerile rohelise tule Poo-
ia riindamiseks, mille tasuks Sta-
lin. sai-osa Poolale kuulunud Lai-
ne-Ukrainast,-kus rahvas aillutati
punasele terrorile, kollektiviseeri-
misele, kiliiditamisele ja havitami-
sele. Saksa-—N.- Liidu sdja alguses

Kuid meie ja teiste balti riikides

_kilsimus ei ole kusagilt liikumg ha- -

kanud, Yene termiidid jaitkavad

aga raudse jarjekindlusega eestlas-

te ja teiste. balti rahvaste rahyasli-
ke ja kultuuriliste juurte nirimist
ja see, kellel on olnud véimalnst
Eestis: ilmuvaid § ajalehti jilgida,
vOib konstateerida, et lehtede yeer-
gudel on juba tundevalt rohkem
vene kui eesti nimesid, Ning Mosk-
vas vOimutsey N. Liida -konmu-
nistlike | parte keskkom#j tee, kuhw
kuulub eestlastest teadupérast, fi-
nult Venemaa cestlane ja Kemalist *
tulevate kaskude rakendaja ‘oka.
neeritud Eesti terriiocriumil, Karl ..

‘Yaino, madrab hitbernematult kind-

isks kui palju. eesti rahvas peab
venclastele fargmise 15 aasta iook-
sul liha, pitma, polevkivi ja t60stns-
saaduseld andma.

‘See kGik stiunib 20. safandi [6-
pul, kus maailmast on viimesed ko-

loniaalriigi j24nused kadomas ping

kus Uhinenud Rakvaste Organisat-
stoonis radgitalse karge. paatosege
rahyaste enesemizramise Sigusest,
inimOigustest, Giglasest maailmara-
hust ja feistest kirgetest idenalidest.
Me leiame, et me oleme ummikus
ja Kiisime, mida teha antad olnkor-
ras? Kas on veel viljavaateid ja.
vOimalusi’ tagajairgi andvaks meie
rabva Gignste est vOitlemiseks di
tammume edasi senisel paljakiidad:
rajal, mis seniste kogemuste koha-
selt téendoliselt munagi ei Vil ‘Si
hile?

.., Kasitame ‘seda kiisimast pikes
mall it jaremises Jabtkijos, .
_ K, A.

 kogude venelasist jagu saada.

taganevad N. Liidu vaed jatsid ma-
ha tuhandeid-tuhandeid vangistatud
wkrainiaste laipu. — :

Lidneukrainlased olid kuulnud
palju bolsheyike © terrorist, . eriti
iihest, mis seotud verise kollektivi-
seerimisega, mis loppes kunstlikult
tekitatud naljahidaga Euroopa v vil-
jaaidas Ukrainas.

Ukrainiased olid Atahtnud maail-
‘ma (tahelepana. sellele jubtida,
-kuid | tsiviliseeritud maailm oli
- fikskeikne ja kurt. :
Palju, Stalini terrorist Ukrainas
sai teatavaks, kui Nikita Hrusht-
shev avaldas sellekohaseid andmeid

jJa-lisas, et voibolla keegi ei tea,”
‘kui paljud navisid kollektiviseerimi.
sé tagajarjel,

Saksa—N.Liidu soja’ a. pubkemine

andis ukraina rahvale nue lootuse.
Uus generatsicon oll vaimis katse-

tama teostamaks mitte kunagi lop-

pevat unistust ‘iseseisvast Ukrat-
nast. Kuna la4dnedemokraatiad olid
ukrainiaste rohujate poolel, ega
teatud veel Hitleri toelistest plaani-
dest Ukraina tuleviku osas N. Lii-
du véiimise puhul, |

siis olid ukrainiased valmis vdit-
emaks N. Litdu vastu, lootes et
sakslaste abiga suudetakse nou-

N. Liidu okupatsioon Laiine-Uk-
rainas 1939, aastal ei oinud kerge,
kuna kogu rahvas pani tugevalt
yastu, eriti pOrandaalused, Hrusht-
shey titleh oma méalestusis, et wk-
raina rahvuslased tegid neiie roh-
kem pahandusi kui- iikski teine.
1939. a. rahulepingu ja sdjapuhke-
mise (1943) vahe| voibolla jiittis
punaarmee se] pohjusel. taganemi-

gel maha tuhandeid mérvatuid.

Just kaheksa pieva parast.Sak-
sa—N. Liidu soja puhkemist uk-
rainlased vatsid algatuse.

ja 30. fuunil 1941 proklameerisid
ilma sakslaste asusolekuta ise- _
seisva Ukraina valja.
See proklamatsioon oli suure tant-
susega, 1) kui tunnus, et ukrainia-
sed kavatsesid Ukraina pimna] rea-
liseerida ainult ukraina  pottitikat

ja 2) sundisid sakslasi “naitama

oma téelisi kavatsusi Ukrainas ju-
ba pealetungil itta..

Sakslaste reaktsioon oli tire ja
brutaalne. Nad arreteerisid Ukrai-
na valitsuse ja vangistasid nad
Sachenhauseni © kontsentratsiconi-
laagrisse, millele jargnes kogu Laa-
ne-Ukrainas massiline ukrainiaste
vangistamine. Nit sat selgeks uk-

raing tahvale tuba soja alguses

nn. ,,uus Buroopa‘’;. ukrainlastele

oli:-ette nihtud mahasurutud clu-—

tord, kus: nendele lubati haridust
kuni 4, klassi tasemini,
parbaame poliitika muutis vaba

ukraina rativa orjade klassiks, kei-
le saatuseks jaanuks teenida saks-
laste iilirassi, Sageli Ukraina lin-

| kaasa arvatud.

‘sakslaste | ;
"-hylikud korvaltvaatajad, vaid voit-

nad ja kulad piirati 6sel-saksa po-
Jitsei poolt sisse ja vangistati im-
mesi, kes paigutati arvukalsse ko-
halikesse kontsentratsioonilaagreis-
se, kust nad edasi saadeti Saksa-
maale tdolaagreisse. |

Vastukaaluks sakslaste terroris-

mile organiseeriti Ukraina Rahvuis-

laste Organisatsioon (OUN). kes
kutsus tiles ukrainlasi relvastuma
ja varsti oligi Ukraina maapiirkon-
dades relvastatud tiksusi Ukraina
Vastuhakkajate Armee (UPA) rida-.
dest,

Nii alustas ukraina rahvas kahe
frondi séda sakslaste ja nowkogu-
de armeede vastu, mis kestis so-
ja lépuni sakslaste ja néukogude.
voimu vastu 1951. aastani.

Seda séda kisitletakse Hrusht-
shevi memuaarides, deldes et kui
Bandera sai art, ét sakslased .e1
moelnud pidada oma. lubadust
kadendamaks nelle iseseisvust, Uk-
raina suunas oma tiksused nende
vastu, aga isegi siis et Jakanud ta
N, Liitu vihkamast ja - ndukegud
kandsid raskeid keotusi..

Sakslased olid andnud korraidu-
se kdigile oma Emsatzkommando

C/5 osakondadele ukraima Bandera .

liikumise jikvideerimiseks, kuna

. Nad olevat valmistumas massuks.

 Ukrainlaste ‘kactused olid olnud
ebanormaalselt. suured.. Ukraina
Teadusie .Akadeemia on arvesta-
nud, et Ukraina kaotas 1941-1944.
gastail 3.898.457 . tsiviilisikut ja
1.368.588 sOjavaelast, . sojavangid

. Saksamaale 9 oli sunniviisi] viidud
2.244.000 inimest, kellest paliud

hiukkusid intlaste pormmituste fa-
bi, nalja ja viletsuste totty néu-
kogude orjalaagrels.

Sellesse arvestusse ei kuulu Vkrai-

“ha Vastuhakkajate Armee ja relvas-

tatud porandaaluste. gruppide kad
tused.

Saksamaa kontsentratsioonilaag.
reis hinnatakse poliitilisi Ja miitte-
poliitilisi ukrainlasi olevat surnud
kaks miljonit, kus nad ei olnud re-
gistreeritud mitte ukrainlastena,
vaid poolakatena vastavalt 1939. a.
kuuluvuse kohaselt. See andis
WN. Liidule hea voimaluse ukrainlas-

- te stiiidistamiseks sakslaste kaas-

‘téblistena, kuna neid ei feitud tihe-
gi. kontsentratsioonilaagri nimekir-
jas. Kui arvestada kokku koik uk-
raina kaotused,. voidakse. saada

_koguarvuks kiimme miljonit. Vord-

luseks olgu nimetatud, et Saksa-

maa kaotuste. suurust hinnatakse
3,5 milionile inimesele. |

Ukraina poliitilistest vangidest.
kes olid Sachenhauseni laagris on
yaid vahesed elus. Nad ei-olnud ra-

lejad, kes olid tditnud cma kohus-
tust oma maa vastu. Voitlejatena

(dirg Wh. 2)

‘eksillihiskondadest

rus kommunistliku partei peasekre-
tiri Mihhail Gorbalshoyi kdit.

 Varem oli Reaganit portreeritud

N. Liidu meedias avaidatud kari-
katuuridel kui ennasttalisutamatut

-.cowboy’d tuumarakettidega viel .

kuue piistoli aseme!, mis viimastel
ripuvad relyavao kiiljes.

Samal niidalal kui ,naeratay“
kokkusaamine toimus avaldas re-
fulaarne néukogude undiste valja-

Torontos toimus ukraina 80 raveteranide kolme ‘ievame konverents, Uheks osaks anne ,,Soviet News", mis antakse
} pe
tl Valja N, Liida Kanada sagtkanna |

Poolt pikema -véltsingu moodsast

ajaloost nagu seda tehakse N. Lii-
dus. Sel oli tegemist kurva olukor-.

raga riikides, mida tinapieval ni-

_Inetatakse Eesti NSV (Noukogude

Sotsialistlik Vabariik) ja Lati NS¥V
Noukogude Liidus,

Voibolla tikski allaheidetud iihis-
kond pole olnud nif protesteerivalt

hadlekas oma eksiilis olevais iihis-

kondades, kui endiste demokraatii-
ke Balti riikide Eesti ja Lati ini-

mesed, médlemad mis kadusid bru-

taalseis slindmusis || maailmas5-

jas.
Noukogudevastaseim neist kahes¢
on olnud eestlaste ithiskond yiljas-

poe kodumaad, kuna demokraatia
oli iugevaim Eestis, kui see oli ise-
seisev aastate 1919—1940 vahel, ._.

On naermapaney lugeda N. Lii-

du saatkonna valjaande faktidest ja |
tegelikkusest,

et praegusel Eesti
NSV'E on oizus vabalé Jahkuda N.
Liidust. Millal on iikski-. rtik ‘Y¥oi
pitrkond, mis vallutatnd vol oku-
peeritud N. Liidu peolt, kunagi ,,lah-
ku léénud“ Moskva  Valitsuse“
alt? | |

Meenutagem vaid mida Néukogu-

de tankid tegid. Prahas. augustis

1968, kui tshehhid Katsusid valita-

vat valitsust (kommunismi ail).

moodustada. Poolas 1981, kus Soli-
daarsuse ametihing katsetas ja
ebaonnestus, leida vaba tidliste or-
ganisatsiooni kommunistlikus Poo-
as?

. Ja kes véih unustada Ungart- re-
voluisioon! 1956. a. sticisel, kui Un-

gari demokraatsed sotsialistlikad
parteid katsusid Jeida pluralistiiku .

rezhiimi selles néukegude voimu
all olevas Kesk-Euroopa nigzis.
Noukogude tankide joudmine Buda-
pesti lopetas brutaalselt Ungari
piitidluse poliitiliseks vabaduseks.

Eesti juhfide saatus WN, Liidus, .

Kes tahaksid Jahku liiia, voiks olla
sama — kohe jivavad.kohale nou-
kogude tankid ja vieosad Tallinna.

(Neil pole vaja tulla, neid on iile

1,000 Eestis. Toim.)

Mida me leiame N, Liidu saat.
kenna valjaandest on brutaalne
Eesti ajaloo valtsing, Me lugesime,
et Eesti véinuks 1919. saada |,va-

~~ bastatud“ Moskvast juhitud téétis-

kommuunide abi, mis tekkisid igal
pool Evroopas .1918. aastal. Need
allusid kisule taita noliitilisi tithi-
mikke, mis tekkisid Saksamaa ja
Austria-Ungari impeeriumide Kok-

kavarisemise jarel, naljas Ja vash- —

Muses,

See, mida Noukogude saatkenna
propagandapamflett. nimeiab ,,sot-
sialismi ehitamiseks**
marksismi pehmenday v4ljendus.

‘See tekkis N, Liidu okunatsiooni ja-

rel Eestis 1940 ja parast sojalist
vVallutamist 1944, .

. Mis nal eestlased arvavad sellest
loost voib lugeda kuulda paljndest

maailmas,*

Nagu autor ttleb, et eestlased on .

olnud haalekad oma Bitust nowdes,
Selline artikkel on ~ tunnustuseks

mele. yasimatuile oiguse néudjaile

ja maailma silmade avajaile, Sel
on olnud tulemusi.

on pethk —

mitmel poo! :

VALVE
NADAL

14, ja 15. dets,
dr. J. Marley

21. ja 22. dets.

dr. R, Paha I

Lugeja ki
nehatare™

Lugedes ,,Vab
ilmunud ,,Exte
whatares® 4 ry
jaoks paistis m
lause, ,¢t oleksil

tis selles ajast

yananevad elar
kem abi kui

 iilesanne ja otst

palgata abljoudd
seks, hoolitse
seks jne., kuni ¢
mals abivaiaj
yoi ,,Chroinie C
mutamiseks.
Kui inmene
tuuakse ,,Ehate 7
iks suiremateam
ma elus. Seda
seal tédtab. K
paigaga hariu
omaks votab, 5
mise kbrra!l se
 »Ehatare’ . 0
sona on seal koe

ei ole enam tel

ne.
Kui ,,Ehatarg®
tati, sils oll 5eq

kus iiks’ vane

likult oma elupm
minna, Kas ¢1 §
kaugele ette, ¢
¥ad ja vajavad
ne oleks yom
Haigused o
keegi e) Soov],
vana ja vaja
»ehatare’’ p
psihheloopid? §

- vad kui halb
olla haigena v§

te keskel ja v¢

— haigele. . ‘Toit

vannitamine
,Bhatare” po
ja oleks pidan
ve selle plaa
mhatare’’ |
iihise panuseng
jihiskondiik ei
,enatare®™
hadisemat lig

Rahuter
N. Liidusm

JOENSUU

voondis ja s¢

tud éhupalle,
nitatud ven

 Soome priv

selgitada, ku
Whimdsduga
Olevat voim aim
idast, kuigi

need on saat

nekeelses te

“male ja tay

neid sageli

 kahtlustatuw

nagu GUN,
kes voitles
alati oli
ma eesmit
datud Uk
Vaitlus uk
eest kestab,

da nagu tek

on erith ko

 jiitiliste van

lais ia ke
mis vaivat i

Endised 3
vid kaos ul
kindiasti, ¢
vad on mt
desinforim 3!
aita neid 17

Neid end
~“Asyasest
tis kuni ‘

nistajad

sele,
Kongress 0
probleemid
neid on ké
mustata 86