an |
I "ade

71
C4

2 * t
oe .
. a . i
: = ‘. . i . Fol
Ap ain i iar

"a "See

ae 7"

a Pa . a a"
ee |

=
.

". ete am ome - rat, 7 te a cL
ion ow ROPE ee EIN a RT athe ye dab te ae nad ai oe da
pan aee {- = = at ie Fr fe ot he ‘te r mo rt L cm | rt fio aad att ee le te ee a nt ees " i eh ie -

. tae

wit 7"

= i.

fap e i
Qe ate: tl

=F Lr.

Soovimat

eeu oP oe Sites ip nr Eee ; ere ah ee
ram eat reece Pea he ects eel Pade nee Pee

He Gee

See on omamoodi ireonia, @t sa-
mal ajal kui Ottawas raigitakse
Kanada pohiseaduse muutmisest

ming iihtse tugeva Kanada kujunda-
misest, esineb Kanadas. terve rida.

streike ja illegaalseid tédscisakuid,
mis halyayad kogu riigis elulised
funkisioonid ja tekitavad kaose,
mille all kKannatab kegu- Kanada

|, elanikkond ning mis lasevad kegu

‘vad eluliseli tahtsates
una osa neist tG0tavad ka Kana-

Kanadat vilismaallmas paista hal-
vas valguses.

Fraegu streigivad Kanadas riigi-
ieenijate ametitihingusse kuuluvad
teenistujad,. kelledest paljud teeni-
asutustes.

da postiasutustes, siis on nad digus:
taind ka postihconete ette valja pa-

“nema oma valvyetékked, milledest
' postiametnikud ja kirjade valjave-
 dajad Wbi ei lihe. Tagajarjeks on

, ka postistreik, vaatamata sellele,. et

’ yvalitsus néustus alles hiljuti posti-

feenijatele andma. érakorraliselt

hiid soodustusi ja palgatingimusi.
‘Valitsuse joudu ja otsustamisvoi-

met preovisid omakorda ka lennu-

yaljade kontrolltornide ametnikud,

kes on mitmel pubol illegaalselt
bool ara jaanud. Kui neid todlt ara
idajaid dhvardatakse karistada,
sis jirgnevad seliele yalitsusele
surve avyaldamiseks uued metsikud
streigid ja .tédseisakud, mis ioid
hiljuti seg? kogu Kanada lennuliik-

use, tekitasid miljonitesse dollari-

fesse ulatuvaid kahjusid sing tuli,
_ pahandust: ja ettendgematuid kan-
" natusi tnhandetele ohureisijatele.

Niib, et Kanada vajab kiiresti
wut siisteemi ametitihingute tege-
yuse organiseerimisel ja eluliselt
tihtsatel aladel téGtavatele inimes-

= 2

tele streigidiguse andmisel, Viima-

sel ajal on korduvali alla kriipsuta-

* tnd, et Kanadas on tehiud suur vi-

—_

-koimplitsceritud
_ Junres arhailised ja niiiid ei tchiks

ga sellega, et polifseile, tuletorjele,
pestiametnikele, Yennuliikluse tee-
nistujatele ja teistel tahisatel aladel
thdtajatele on antud streigioigus,

. kona streigid nendeél aladel tekita-
-yad majandusele tohutoid kahjusid

ning ithe vaikese grupi todseisaku
tulemusena kannatab asjatult kogu
ranvas, Leitakse digustatult, et nen-
de} aladel oleks tulnud. kasutada
teisi voimalusi tédliste-teenistujate

_ palkade téstmiseks ja nende noud-

miste rahuldamiseks. Streigid ja

_. téiseisakud, paljud neisi iegaal-
ged jéudemonsiratsiconid, on prae-

moodsa kiiretempolise ja

snurlinnade elu

guse |

' gnam kasutada selliseid palganoud-

 Norrase. Koht on
meetri kaugusel MW. Lidu purist ja

Nerra etsib kohta

mise mooduseid.

Kuid paralleelseit ‘streigidiguse

andmisega eluliselt thhtsatele ala-
dele on tehind ka teisi vigu. Nai-
teks on posti alal tegutsevad toali-

NATO relvaladudele

‘STOKHOLM — Norra valitsus on
loobunud kavast, et P&hja-Norras-

ge kogutakse juba rahu ajal amee-

vika merejalavdebrigaadile vaja-
“ik varustus. Norralased on selle
asemel teinud ameeriklastele ette-
paneku, et selline varustusladu. tu:
leks rajada Tréndelagisse Kesk-
tuhande  kiio-

rome ea

VALJAANDJA: O/U Vaba Restlane, 135 Tecumseth St. Toroatos.
| PEATOIMETAJA: Karl Arro

TOIMETAJA: Hannes Oia ,
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto - Ont. MBS Sh?

| TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
7 ekspeditsioon ) 264-7675 |

TELLEMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastag $19.50 ja
veeranaaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—

. ja veerandaastas $16.—- _
rer tana on valjaspool Kanadat; nastas $38.—. poolaas-
‘fas + $21-— ja veerandaastas $11.--. Kiripostiga. USA-s: aastas

361.—, poclaastas $32.50 ja veerandaastes $17—~ _
LENNUPOSTIGA lilemere-maadesse: aastas oa, poolaastas |

| | $36.— ‘ja veerandaastas. ne :

Asdressi muudatus 50 ¢, — _ Uxsiknumbri hind & f.

 streigid 7

-W. Liidule § eriti

, poolaastas $30.50

A eae i saliuy

Soe ag
oS

poenbonie. 7 laa nat hr I

el

ee ee ee ee ee
Patel eh Ll ee eS
ea helatale’ Lots oe

: ee a Ee RE RASTN ees - . ‘fi
cra a = rite at ae She te
Sag eS gees ht .
PRN
a Reman comes arcs vane pote. .
santa heirs Beet ee sa

Eestis avaldatud’ kokkuvotetest -

co tet r

= " . 8 . on
ete gee Pee tame cnc
Ce reba Poet Bee ne ae
ae Te he a, ! age ts ee
os ee ra ra rae ty a 1! Hein a vat pa '
ee

ee Res fiohee ay Ree Rie nc ee Soe
hee i nt ee am ee

Pm cREE ESTONIAN
Published by. Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumaseth St.,
| Foronto- Ont. MéJ 2H :

sed- teenistujad jagatud kaie ame-
tithingu vahel — postiteenijatel on
oma ja kirjakandjatel oma ameti-
nhing, Kui need kordamodda stret-
fivad, siis on -postiteenindus pide-

valt halvatud ja streikidel ei olegi.

léppu. Nitiid riigiteenijate streigi
ajal ilmneb, et osa postivalitsuses
ieenivafest istkuiest on ametlikukt
foderaalvalitsuse ametnikud i ja
knuluyad riigiteenijate ametiiihin-
gusse. Kui need streigivad, siis pa-
nevad nad valja oma streigi valve-

tokked, millest postiteenijad Jabi ei.

lie, Tagajarjeks on jalfegi kogu
postiteeninduse segiljémine. Selle-
ga seoses tekib paratamatult kiisi-
mus — kas koik posti alal t00tavad
inimesed ei vOiks kuvluda iihte ame-
titihingusse, mis ~ elimineeriks
praeguse tohuvabaohu ja korduvad
streigid ja tooseisakud postiteenia-
causes?

Kahtlemata on segast olukorda
‘streikide rindel omakorda aidanud
suurendada valitsuse ehajarjekind-
lus ‘streikijate palkade tdstmisel ja
illegaalsete streikijate karistam-

sel. On paris Joomulik, et ka riigi-

teenijad nouavad palgatingimuste
miarifiemisel endile elukalliduse
klausli sissevotmiist nagu seda tehti
postiteenijatega. Seltele néudmise-
le on riigivarade president Donald
Johnston seni rauda vastu olnud,
kuid on kiisitay kui kaua ta suudab
voidelda ametiuhingute lihise rinde
vaste.

Hlegaalsete streikijate karista-

misel on valitsus olnud seni pehme-.

k@eline, Gmavoliliselt <6Glt‘dra j#a-
jaid: on Iubatud karistada’ kuic
ametiihingute abvarduse twemuse-

ha on karistamisaktsiconidest pea:
aegu alati lcobuind. Selline kaliu--
mine loomulikult fasandab teed un-

tele sellélaadilistele aktsioonidele.
Yimasel aial on siiski valitsus ha-
kanud votma seda probleemi tést-
semalt ning Quebeci linnas on ko-
hus teinud streikivatele ametnikele .
korralduse lopetada postiasutuste
blokeervimine ning Montrealis .on

saadetud kolm lennuliikluse kont-

rollametnikku koju kui nad. keeldu-
sid tiitmast neilé antud korraldust.

Saured ja keutrollimatnd jirel-—

andmised viivad alati kaoseni ja
lopuks olsustava kokkupdrkent.

Sama olukord esineb ka Kanada.

valiisuse ja eluliselt tihisate ame-
tiiihingute .vahekordades, kellede
katte om antud streigitiguse andmi-—
Sega suured trumpkaardid. Lahe-
mad paevad peaksid niitama, kas
valitsus sugdab siin Kanada rahva
ja tldsuse huvides lahenduse leida
vii toob aus kaos postiteeninduses

Kanada ralivale uusi kannatusi.

KA.

tahisast Koola
poolsaarest. :

Norra valitsuse loobumise taga-
pohjaks naivad. olevat Jwigeolekull-

sed pdhjused. Sdjalisest seisuko-

hast vaadatuna on Kesk-Norra ala

NATO varustislaona paliu halvem:

ja probleemiderikkam asetuspaik.
Ametlikult ei ole Norra  valitsus

veel oma otsust léplikuit teinud,

aga valitsus on teinud ameeriklasi-
fe uusi etlepanekuid, mis viitavad
Pohja- Norrast loobumise suumas.

~ Tainane .

ning

-garantiiks normaalsele

. ante a at ae a 1 seats ee! mh aie ae
ie Se ae
: oes EES

es xt
pe es coe

ee ee
Tah Rea!

EELK kirikukongressist . osavotjaid | Stokholmis 1. juulit 1 1980, Esireas s paremalt Edgar Heimsoo Mont

Ly

. Homse Liuna-Aafrika saatus oleneb ithelt poolt riigi “entda sisepoliitikat kujundavaist iegureist ja

‘homne Louna

realist, dy, A. Voobus ja nelias iE. Ruuskne Torontost.

i

a

ja statistikast niihtub, et eestlased
on WN, Liidus-iihed silmapaistva-
mad tidtajad, kes. annavad ‘sunre
panuse punase kolossi kéikuvale

majanduselule, Kuid. parteimehed

ei lepi nende twemustega ja puit-
sutayatt eesti rahvast laiskade ja

- saamatite ,,vabariikide* viletsate -
téd- ja saagitulemuste kompensee-_
yimiseks wha swurcmatels siayu-
 pustele,

tehes seda loosungi ali
,On yoimalik veelgi paremini t6o-

resti rahva ‘aweks sitmboolseks
tiivustajaks on deklareeritad N.
Liidu kommunistliku partei eel-

oley kahekiimnekuues konvereuts, ”
‘mida Moskva hirrad peavad nii-
 yvord tihtsaks siindmuseks, et cest-
_Jased on sunnitud selle aks tidd-

tades oma viimased jounatukesed
valja panema ja isefi oma Vilma-
sed piksid jalast ara andma ~

kilt suure partei ja tema koreete

juhtide auks. |

Nagn kirjutab Eestimaa komm
nistliku . partei peahadlekandia
wrahva Haal" (42. sept. 1980) on

N. Liidu kommunistliku partet

| EXVI kongressi Viliriliseks taltis-

‘teiselt poolt maailmapoliitilisest arengust. L.-Aafrika sisepoliitiline homne piev niib ebaselgena ning

mitmeti problemaatiliseng, Seda esmajoones etniliselé ja sotsiaalselé selle rahvastiky mitmekesise

r

koosseisu téttu, miilie lahustavaid tendentse kokkusiduvaks teguriks | on olnnd vaid maa suuresti inte.

greerunud majandus.

Siindmused _ L. -Aafrika naaber-
maades, kus poliitiline Voim on nil
voi teisiti siirdunud mustade kitte,
ning samaaegsed suuremad vi Vi-

hemad rahutused L.-Aafrikas ea-

das, on mOjunud, et L.-Aafrika va-
litsus intenslivsemalt
varem otsib teid ja vOimalusi, kul-

mustarassilist elanikkonda sentsest -

suuremal mddral rakendada riigi-
voimust osavdtule. Teadagi fahen-
dab see valgetepoolset valmisole-
kut teatavaiks kontsessioonideks
sellesuunalist valmisolekut
kokkuleppeks ja jéreleandmisteks
on sitmapaistvalt olemas, aga al
~nult teatavate - piirideni, milliseist
lileminek ei tule kOne alla.

Piiriks on valge mehe maarayva
ja kontrolliva, positsioon! saulita:
ming. .

Teiselt poolt ei voimaida musta-
depoolne radikaalse sisu ja sonas-
tusega loosung -~- one man, one
vote ~ kuigi wlatuslikke kompro-
misse unhtlase ja iildise hiaéledigu-
se arvel.

Kuigi konverentsi laua taha istu-
mine on ainsaks rahulikuks teeks,

mida midéda voidakse leida rahu-.

likku' kokkulepet ja lahendust, on
valjavaated pdsitlivseiks tagajarge-
deks fisna viletsad. Juha
konverentsi laua Harde istumise

valjavaated on kusitavad. Peaml-

Nister Pieler Botha on iihiseks foo-
rumiks esitanud: nn, Presidendi
Noukogu nimelise  institutsiooni,

kui kunagi-

yoib oletada naiteks

iise

daandvaid tagajargi Ja seda eriti
ka Aatrikas ja L.-Aafrikas.

 *‘R. Reagani laagrist senini teh-
fud avalduste pohjal voib Uhend-.
riikide valispotiitikas oodata kar-
dinaalseid kursimuudatusi, mille-
de ajendiks on esiteks yeene, et
Noukogude Liidu agressiooni
eesmargiks on maailma hege-
‘moonia ja teiseks teadmine, et
Uhendriigid ja muu Lais ei. ole

Noukogude: voimaliku sdja_alus- .

tamise puhul killaldaselt valmis
ega ‘Yelvastatud.

On ihtlasi iisma
thendriikide senine ‘passiivne Vi-

lispoliitika, vaatamata relvastuse ..
-- puudulikkusele,

asendub aktiivse-
ma, julgema ja -siistemaatlikuma
valispolitikaga, Olgu sita kohta: ti-
hendatud, et iiheks ja ka .Eestit
puudutavaks eventuaalseks kaiguks
Noukogude
hidu vangistuses olevate rahvaste

ja rikide eksiilvalitsuste tiinnusta- .
yust ja nende aktiviseerimist.

Juba k.a. juulikwus saatis RB.
Reagan tihe oma tulevases admi-
tustratsioonis vOimalikult osaleva
vilispoliitilise n6uandja dr. Chur-
ba L.-Aafrikasse, et kohal koguda
informatsiooni L.-Aafrika  suhtes
rakendamisele tuleva poliitika ku-
jundamiseks. Kuigi dr. Churba

tGendoline, ét

oma ichamugi antud pressi-
konverentsil rohutas, et ta ei tee
oma vdljendusi R. Reagani nimel,

tihtusid ta seisukohad R. Reagani:

seniavaldatud seisukohtadega faiel |
midral, - | _

Dr, Churba iseloomustas presi-

dent J, Carteri valitsuse L.-Aaf-

rikasse . puutuya valispoliitika
lausa ,,kriminaalseks heoolimatu-
‘tuseks“ ja noudis koigepealt L.-
Aafrikale relvademiiiigi _keelu
kohest lopetamist,

eamuti pidas ta tarvilikuks Kaplin-
na liheduses asuva Simonstown
merebaasi t6husat.
ja selle. varustamist Uhendriikide.

“toetusel ia kaasabil. See on vajalik

Kapi meretee yahana hoidmiseks.
Kas te usute, kisis ta pressikon-

yerentsist osavatiailt, ,,et L.-Aafri-

ka valitsuse juurde akrediteeritud

USA merevie atashee pole Simons-.

townd ndinudki?. Kui maksumaksja
USA kodanik tahaksin ma teada,
mille eest talle iildsé palka maks-
takse?“ Dr, Churba lisas ja kinni-
tas, . et
puudutava poliitika madrajaks on
emne kGike .strateegilised kaalutlu-
sed, mitte aga ,,one men, one vote,
foosungid.

KAK

Sumnikelt Kenada
vaiilspassil

Mustad, .virvilised ja hindudki on -

sellest ogavGtu likanud tagasi poh-
ienduséga, et esifatud une pohisea-
dusliku:koerra alused on rajatud et-
nijise jagunemise ja mitte. thtla-
se ja ildise hadlediguse teel vali-
tud rahvaesindusele ‘pohjenevale
riigikorrale. >

mised uue pdhiseadusliku korra
aluste kohta esialgu jatkuvad
ning kahtlemata on dige iempe
rakendamisel. nit valgete ku

— mustade osas oluline tihisus, aga
ometi surub aeg peale ega luba
enam lahendamistlitkata magede
taha ega tilehomsele pievale,

Sest kokkuwleppe alternatiiviks ou

tdendoliselt. jarjesti jatkuvad sise-
rahutused, kus politseivéimule ra-
jatud rahu e¢i.ole enam kiillaldaseks
riigielule.
Tuleb isegi kiisida, kui. suured on

valjavaated pohilisteks muudatus-

teks. rahulikus korras. iildse? Kok-
kuleppe nurjaajamiseks on mingus
suured jOud ja tuul puhub tugevasti
hende purjedesse,

Valispoliitiliste L.-Aafrika tulevik-
ku seadvate iegurite reas on miai-
rava mojuga ~Sndal novempril
Ameetika UWheridriikides toimuvad
presidendi valimised, J. Carteri.ta-
sasivalimisel

L.-Aafrika suhtes-harrastatud ette-
yaatlikult passiivne pollitika | &j
ole vahematki kahtlust, et R. Rea-
gani presidendiks valimine ‘faob
kaasa Ulemaailmses ulatuses tun-

J alia tre: . an I ert it eg pita

jatkub arvatayasti
senmj Aatrika kontinendi 43 priti

(Canadian Scene) —. -Valisminis-
teerlumi passiosakond kinnitab, et
siinnikoha maa dramdrkimine pas-
sil on vajalik. ,Selleks on spetsii-
filine pohjus, miks me peame va-
jalikuks siinnikoha maa niditamist
passidel,*' iitleb passiosakonna ju:

hataja. ,,See on rahvusvaheline ta-
Pinnaproovimised ja kemple-

va ning aitab isikut pareminj iden-
tititseerida. Kui stinnikoha maad
passile mirgitud ei ole, vib see
viimasel minutil voodrale maale
minnes plirililetamisel takistuseks
olla. Neid asjaolusid arvestades ei
pea Kanada passiosakond voimali-
kuks Icobuda siinnikoha maa. sis-

“semdrkimist Eanada valispasside-

le. if

ikke. veel milling
Seome lahel
HELSINGI — Ilmselt viimasest
sOjaajast parit olevy meremiin jii
10. septembri kinni traallaeva
,aivy'’ vorku, kul see. kalastas
Suursaarest pohia pool Soomela-

he idgosas. Kalastajad jitsid traa-
‘di 4:5 miili kaugusele Suursaarest

ja featasid oma  tahelepanekust
Kotka -merevalvejaamale. __
Soom lahte soja ajal paigutatud
60.000 wilinist on piititud v6i teh.
tud kahjuiuks ainuit-kuuendik, Me-
rés on Veelgi 50,000 miini vdi nende
jidnused. Nende arvude  koérval ©

tundub ohutuks tehtud miimde ary

vaga vaike. See on virmastel aas-
tatel olnud keskiniselt vis .mitni
aastas.

‘Rumeentale

—Inglise iho
| Afganistani

Londeni paevaicht The Daily

Telegram" toch téGerakondlase dr.

Hughesi teadaande, et Inglismaalt
muiidud loomaliha
sealt laheb Afganistant tolcuks pil
naarmecle.

| Andmed on pirit raskeveokite
juhtidelt, kes lina Inglismaalt vil-

‘sid Rumeeniasse, Uks juhtidest cli

oma koormaga saadetud tsegi tle
piiri 50 miili Venemaale. Seal oli
liha timber laaditud punaarmee
veokisse ja deldud, et see laheb
Afganistani. Dr. Hughes olj sellest
teatanud pollutedministrile, et see
‘klisimuse selgitaks.
'Konservatiividest parlamendiliige
Teddy Taylor ndéudis peaminist-
rilt, pr. Thatcherilt kohest vasta-
vate ministrite koosoleku kokku,
kutsumist, faktide kindlakstege-
mist ja vastavalt sellele oma polii-
tika kujundamist, sest need, kes
on mures Noukogude hirmutegude
parast Afganistanis, ei taha, et ing-
lisé liha faheks Kabuli ,,monstrumi-
tele''. Pealegi Inglismaa mitte iiksi
ej varusta N. Liitu toiduainetega,
vaid teeb seda nil madala hinnaga,
et. viimane ainete turustamise!
saab suurt vaheltkesu..

SP.

valjaehitamist -

~ Uhendritkide . L.-Aafrikat:

-yéetud: . kohustustes

tamiseks meie vabariigi tédstis-
-ettevitete koliektiivid votnud endi-
le kohustuse anda viié aasta JOok: -
‘sul iieplaanilist toodangut ~ 260
‘miljoni -rubla eest 350 rubla ase-

mel, taiia 28. detsembri aseme!

ene tihtaega ,26. detsembriks
1980. aasta plaan toodanga reali-

seerimise ja éenamiku tahtsamate

toodete valmistamise alal.
Ja see on otse imelugu, mida

viiksemad parteimehed, kes fegut-

sevad.kupja tilesannetes oma sudr-. |
tele kaskijutele Kremlis lubavad..

Niiteks (,Rahva Hilale jargi):
»Todkollektiivid otsustasid ~ li-
suks varem voetud kohusiustele
kaevandada 300.000 toeani polevki-
vi, toota 20.000 tonni Limmastik-

wietist, 300.000 rubla eest aparaate
ja automatiseerimisvahendeid, |

70.000 rubla eest valgustehnitisi
tooteid ja 600.000 drenaazhtorn. (n
kavas. iiletada tarbekaupade val-
jalaske kehtestatud plaan 40 milje-
ni rubla vorra, Lisaks varem yoet-
tud kohustustele lastakse elanikele

yalja Omblustooteid 1,5 miljoni

rubla. eest, 280.000 ruutmecirit laus-
riiet, 45.000 paari sukki ja sokke,
3,7 miljonit teosi konserve ja 10
onni kondiitriteoteid. |
Noukegude Eesti maatédtajad
kayandavad tiletada teravilja kok-
kuoste viie, aasta riiklikn plaan
51.000 tonai vérra ja munade kok.

kuostu plaani 36 miljoni muna :
-vorra, taita riigile teravilja mui
mise plaani 20. septembriks, kar- .

 tulimiitigi plaani 15. oktoobriks,
suurendada piimatoedangut kesi-
miseli lehma kohta 1. septembrist

kuni 1. mirtsini 50—60 kilogrammi |
. ¥OrTa,
“keskmine kaaluiive 450 grammint
- jne.- jne.

vila nuumveiste dopdeva

Vabariigi
ettenihtud tahtajast varem loOpule
Viima 1980. aasta ehitus- ja mon-
tazhitidde programmi, raudteela-
sed kehustavad raskeveeremitega
kohale toimetama vahemalt 9,5
miljoni tonni veoseid varém ve-

tud kohustustes ettendlitud 2,5 mil-
joni tonni asemel, meretranspordi

tidtaiad iletavad valissdidu aas-
taplaani 300.000 rubla vorra varem
ettenahtud
150.000 rubla asemel ning toimeta-
vad lisaks tilesandele -300.000 reisi-
jal. if

Nii-siis mangu ei i témmata miti¢e

—ainult inimesed, vaid isegi sead,

kanad ja lehmad, kelledele parte
annah Kisud kitte kui palje nat
lita Ja piima peavad andma ja

kui palju kanadel tuleb muneda. |

Kiige nende saurie lubadusie 16-

pul deklareerivad parteikupjad -

todliste nimel truualamiikult ja
sure paatosega: , Eesti NSV_ tto-

tajad kinnitavad Noukogude Litda
Kommunistlika Partei Keskkomi-.

teele ja isiklikult NLKP Keskkomi-
tee Peasekretarile selisimees Leo-

nid Itiitsh Brezhnevile, et nad tee-

vad koik vajalika kirgendatnd sot-

sialistlike.. kohustuste taitmiseks |

ning tiidavad edukelt kiimnensa

Viisaastaku iilesanded ning tilis-_

eres _—S__Cstavad. vidrifiselt .NLKP . XXVE

‘Aidake. kaasa

|. WABA EESTLASE™

levikule, sellega aitate kaass
| eesti keele sailitamisele!

es es A ee or re
mot a. ee ee ee ee es 2 ie |
| er Pee ee ee
er ee ev i! ee | be

~ kongressi.

 Jaah ainult selgusetuks, kuitas
sead, kanad ja lehmad keskkomi-
feetle ja Brezhnevile oma lubadu-

(Jarg fk. 2

ehitajad kohustavad .

eg 7a 'F, ae . hel

ao i =

eer Se ee