en tearid

tuletab meelde Nikits

hiligep2evi. Emotsic.
Mmakas N. Lid diktaa-
md oma yéimutsemise.

ite ainuli: Uhendriikide

istamisega ja Liitunud ~
rganisatsicont | lldkoas- -
o . voetud kingas vastu |

sialdaselt rigi, kis.

hid ja farme, kns isda.

iInaisikasvaius.

ah simalaadset squri
vase Uheéndriikide ely-
elustisteemi vastn ks
aa peaministr abi

ping, Keds neetakse |

ste miahamatjaks Ting

‘ oitika rajajaks, mis

vilfa - fooma toistusij-
roloodiliselt mahajas-
milkast, = —

saabub Kiesoleva kia |

rika © Uhendriikidesse,

ta Initte ainalt Vaige —

shin#toni killastamise-

ahab niha UOhendriiki-
, Mis ei predutseeri

| tolduaineia mifte ai-

iklastele vaid kogw
ta tahab kilastada
is on voimelised and-

raliteedilist mzgstoo-.

s ta tahab totveneds

lipunridega, mida ta -

wite Oljallikate ayas-

tt > Ubendrithidesse ke-

“suure delegatsioon!
iselt tehnilised eksper-
ndjad: Tehuiliste cks-
$ on peaministri ase-

ja tehnolcogia alal —

i peale.sclie on Fengi

| poilumajandnse ala

insenere ja ma jer-
muste eksperte, sest

ile hnvitaind mitte ai-.-

2 ja vastuste esitami-
i tahavad ka Ameeri-
t soodsaid |
fineérikdastelt tehns-

naid. Lahéndamise- . -
tsicti innit

arandused, millist kii-
‘suudetnd - Iehendada

i Brushtshov oli om 7
Ameerika ela ja off |
nd siis pidag ta va}

deblareerida: ,Meie
me!“ Havitav, mil-

e jabknb Teng pirass

4H Uhendriikides?? |

na Gnadeloupe sare]

| 7 tithtis konverents,
i oss neli riigipead —
president James Car:
Saksamaa kantsler

nidt, Inelismea pea
ames Callaghan = #

. president Valery
| stang. Seaca iyarie-
ade elit, kelte hul-

i ei peetnd vajalikuke .
Kanada peamintstrit

Panel.

kombel tesb aval’kkus
mida sellel kenverent-
milliseid nisuseid seal

ausele mainiti, et nin-- .

Mid informazlsed’ ja

(Hirg 3)

krediite, .

ete

o's . 7a 7 - ba 7,
Pr So bya pee LMT)

| Kommentearid

- yaja maha siluda,
_omavahel tihedamat koost00d idast |

- téistusriigid
| president Carter. ei vita Higa tuge
vat holakut kommounistlike riikide

kag | (ineriistd
‘@dasitungi pidurdada ja kas Guae

VALVEARST
NADALALOPUL

2h ia 2. jenn, dr, BH, Leeomment, :
ll A868 ee

21. jn 2. bas, ds tax tel, if l

a a
nae, al a
. a .
hs is a
= so 7 hy
. re - 1
d =
ay a.
lan oe F
4 r
a
wr

Ase 7
~ KINDLUSTUSED -

| t 23 WESTMORE Dr, Suite 200 @

Rexdale, Ont. MSV 3¥7
Dek, 745-4022

(Algus Bx. 2)

 . gende Opal ef antud villfa homnii-

nikeed. Riigipead esinesid ainuit |
Tithikeste sOnavittudega’ ajakirjan- |

_- @dusele, mis olid flmselt moieldad |.
Kremli johtkonnale ning Chendrii-

hide avalikkusele ja Kongressile.

; Nii teonitasid. | ‘Laane-Saksamaa |.
 . ‘Rantsler Schmidt ja Ingligman pea-

minister Callaghan, e¢ kofw

maailma tervitah SALT Ef kekku-

leppe sOlmimist ja: Callaghan pant

a Whendriikide ‘Senatile siidamele,
- of see kekkuleppe bliresti.. Kinni-

taks. Kuid sellele lisaks pidasid

president Carter ja Callaghan va-

jalikuks eriti rahustada venejasi,
mainides, et Hiina ja lianemaail-

- . ma vaheline Koost66 ei ole tihel
- e@ga teisel viisil N. Lildu vastu suu-

natud. |

Need | sénavoind racodustavad

a ndupidamise paraadi kiulje ja neil

ei ole praktiliselt erilist. tithtsust,

-- kuna konverentsist osa vitaud sii- |.

gipead teavad vaga hiasti, et nad

"ef suuda - ydhendada _ venelaste
' . umbusku, eriti kus Inglismaz on

mobedalt. valmis hiinlastele mitii-
ma moodsaid viitlustennukeid ja |”
teisi relyi. Ning peaminister. Cal-
laghan el suuds Knidagi oma sona-
votuga Whendriikide Senati seisu-
kohti muuta, kuna Senat tech oma.
nisuse vastavalt sellele kas‘ SALT
Ti on amecriklastele vastuvdctay

v6i on venelastele tehtud iiga Sut: |

ri jareiandmisi.

Guadeloupe’ arutati kahtlemata
palju: teisi viga olulisi kisimusi,
milledest avalikulé ci raagita. Nii
niiteks fraani. rahutustega seoses
esile Kerkivaid dliprobieeme, ma-

| janduslikke, valispoliitilisi. ja rei-
, vastamisega seoses oleyaid kisi-
- urusi, Hi ole. mingi saladus, et kii-

cis mendes kisimustes valitsevad

dneriikide valitsuste ja riigipes- |

de vahel erjarvamised, mida on

dhyardava ohu vastu véitiemiseks.
Mii on Euroopa efanikud mures, et
voimalik SALT il kokkulepe ei ole
vimeline kontrollima N. Liida itha

: kasvavat tnumarelvastust. Kuna
. Uhendriigid :annayad teendoliselé
_ jarele N, Liida survele ning ei an-

na Euroopa riikide relvaladudesse
qusi tiibraketi¢, siis peayad Earee-

pa riigid ise hakkama motlema
-. oma tummarelvastuse suurendami-
sele ja tOhustamisele. Samuti hai-
rib Euroopa riike, et Carter andis |

moodunud aastal, jarele venelaste
survele ja loobus 1 neutronipommide

. produktsiooni andmisest.

Knid samai ajal on Euroopa
eriti huvitatud,. ef

yastu. Inglistmaa ja Saksamaa on
alati valmis tegema suuri drisid
kommunistlike riikidega ning ow

- pracpr eriti havitatud Hiinas ava-
nevatest tohututest turgudest.

Kahtlemata -ali Guadeloupe nou-

- tidamisel oma tihtsus ja moie,
-Knid koi suar mOfu on nendel néw-
 pidamistel maailma. tuleviku kr-
- jandemisele kiesoleval aastal, on

omaette kisimuseks. NATO sdja-

 jéudude iilemjubataja Euroopas

USA kindral Alexander M. Haig
mainis, et 1978, aasta oli 1aanerii-
sidele hath 2asta, kuna’ venelased

. gaavntasid suure edu. Afganistanis,

Kesk-Idas ja Aafrikas ring miirat-

sgevad praegn .kogu ma-ilmas.

Alannd 1979. aasta peab niitema.,
suudavad

delorne ndunidamistel on minzise-

fuseid praktilisi tulemusi. Selies
9m pohiust cahelda,

| retsenud cial

dele

ef saavutada |

seda.

lasurange Bee

ESTO-90 ‘noortelirituste Korvaldajed andetd Festi Komitee. scceratuspievt Stokhotis Wevaate oma sentsest “bist iB ‘eavadest |
--~Pildil (vasakait}: Raive Rendes (toimkonna juhatajs),
Aaeraséidud), Maria Kilsic (Kontserdid is icultuuritegevus) ning

Mart Kiker put |

Unyainst ee
SHE ee eh eet a

. a
anata ae

af N. Lidy voinud vari iavad Niedre Ach uprotses

Reotst vatitsusele saadeti toon cinult os

kohtuprotokollist

Arvatayast] saadett viljavéte protok oliist teele.

. STORHOLM (EPL) — Reeddel, BR dets, iGudis Moskvast Stokhot O34 Laimonis Niedre. ‘ile.
peetud kohtuprotsessi protokolfist. Selle original ‘oli 35 lehekiilge pikk, Roots} saadeti sellest ainult
10 jehekuige: Suurem osa profokolli sisust ol! juba teatavaks seanud Rila raadio saadete kaudu.
parest seda, kui Rootel valisminister Hans Blix olf

andnud intervjuu, miles ta réhutas, et nénkogude ¥ voimmde hhojaks vb halvendada Rootsi ja N.

Liida suliteid.

V4

Valisministeorium vole doku-, Loodetakse, et Niedre a aasta a pi ro arvestavad Niedre halva

menti veel kommenteerinud.
Selle jirgi on Niedre leitud ole-

‘vat sillidi spioneerimises, Ta ole.

vat N., Liidust vilje viinud sr TAL |
liku ja sOjalise tihtsusega and.
meii"’, Seda olevat ta. teinud Lati
Rahvusfondi juhatuss

Niedre kaassiiidlaseks on Latis |
elav Zjanis Skudra, kes on mv-
‘roha |
peal,

sannud raha Gintersilt is Eelt
 tiselt. |

olevat see toimunud. aanemajste

| »sploonidega". .

Ukski rootsi ajoleht pole seal
puudutanud Niedre vangistami-|-

se youn: tikka seost 13ti konunn-
nist Imants’ Leshinskise drs
hiippamisega USA-S.

“Rootsi vilisministeeriurn, toa.
tab, et Rootsis on vdimatu hinnar |

olevat tiga raske karistus, » Della
Ba.

Osa raha east olevat Niedre vost Vilisministeerium katsub valja’

nud muuseas ,16 fotoaparaati, 7 ‘uurida, kus Niedre praegu viibib, ti kirgem kohus* — nihtavasti

objektiiv ja teisi esemeid“, kokku kuna Selle kohta pole mingeid tea. ‘gi ole toimetusel ikka veal selge
, 50.000 krooni eest ja andnud teid aniud, Loodetakse, et vene hae naaberriigi asulcoht).

need Sinidrale. Ulesanded | Skude ; oe

= Hollands koonddekse asst tlasi

rale olevat file antud -paberiripa-
kirjutatuna  filmirullides.
Grafoloogiline ekspert pied tek

nud kindlaks, et kielird oli

raoma,

Seoses ioihuprotoalli Rootsi
jdudmise sénumiga on Svenska
Dagbladeti Kirjasaatja. . Ingmar
Lindmarker avaldanud . artikli

vangilaacritest Mordvas, pealkir-

jastatud. ,bainimlikud olud"

~ Artiklile on lisatud kaart, mil
lel on kujutatud. Potma ja Baras-

jevo vaheline KGB ,eraraudtee

ja selle &Sres asuvad vanglad ning
vangilaagrid.

Raudtee pi ‘esine ithelgi anicilt-

‘rast vabastatakse, kuna vyarem/' \

Mitkimisvitimne on, ef ClAd
ante nimetatud seoses Niedre te

us}, Peeter Paljak {diskoteegid), Georg Metsalo
Jaak ienind (seitskondtizud aritused).

HE A RS Pe ata rere

pe et RR a ewe nd ee et ma ee Ee rt
PESO Sogn ices ae Stn ace enin teamye nis

speesetertt tacit cerat seh naan

ins. |. Kolsi Nepaalis
Nepaali pealinnas, .Katmandus, .
LOotab praegu Kanadast sinna shine :

ee | dunud maanteede ja sildade ehi- >
eowee | tusinseer mari Kolsi Ta ow Ne-. >
Oe. | paali ‘kuninglik valitsuge (05. ja
‘| dranspordi . ministeeri  jitures
"| sillaehituse nouandjaks..— .
Ths... ‘Kolsi tédtas varemalt Et.
seneribtiroddes ja Ontario provint--
si teedeministeeriumis siidade ja.

|teede ehitamise alal —

Nepalis on ka varemalt til ol: -
nud eestlasi. Rootsist vilbis seal
meteoroloog Leo Rannaleet, kom
sulteerides Nepaali valitsust me-

j teoralocgiajaamade vyorgu valja: ,

Foto: M: Leppor | ehitamisel,.

. iy

Noorsoot (0 Paevad Saksamaal

. Jdnjekordsed Noorseotéo Pée- | Koosoleku juhatajaks valiti neknz, |
vad koos skautide-galdide aasta-|Tammo Ojala ja sakretirideks

koosolekuga toimusid 10.—12. no-| ngdr. Elga Kzert ja skm. Mart.

vembrini Bad Gedeshergis — An- | Loiik, Koosolekul kinnitati. kOiic
nabergis, kus praeguses olukor- esjbatud arnanded ja tegevuskava -
Tas ‘KOige scodsam ‘mdnepieve- | osas otsustati xorraidada foos
saks kokkutuleluks, Keskkomitee weskkomiteega kevadel noorte dp-
poolt vitsid kokkutulekust .osa|pepdevad ning sivel JO-paevane
esimees Joh. Vastrik, ablesimees|laager. Selle organiseerijaks fa
|J. Saérev ja sekretiir Ed. Berg: | jwhiks valiti ngdr. Tit Bolznann, —
mann, Jérgmine noorte kokkubu-/ Eesti Skautide Liidu Esindus —
lek otsustati korraldada miirtsi-|kogu liikmetels on automaatselt |
Kuu vibmase] nadalavahetusel. maleva juht skm: tlle Semmel ja

’ Kokkutulek algas jumalateenis-/Skautmastertte Kogu esimecs —

ltusega abipraost dr. Ed. Kagiit, |Skm. Mart Lolkk, kolmandalss litk-

‘clad kasutati obtralt raadio-
Saadetes Niedre protsess| iim-
er. - CO
Liti rehvusfond) Stokholmis stiil-
qisiat] muuseas koosties CIA-ga.
 Niedrele on saadetud kiriu fe-

| The 3 kohtuotsust Niedre tile. Meil 9m kohta-teada oleval numbrite-
 Andmete cost olevat Niedre tundub, kcimnesastane vangipity:®* Sireeritud aadressil, aga, se-

ini pole sellele saadud mingit vas-
st. Niedre advokast olevat Kae-
| vanud edasi Liti kOrgemasse koh-
fusse (Sv. Dagbladetis seisis , Ees-

\Seltsi esinaise Vilma Beltifante

energiline tegevus

| line ettekanne oli Killalt huvitav,

orelil Maie ia Toomas Pulst.Noor- meks valiti sien. Ants Luk.
sootdd Piovad avas ja koosolijaid| Loppsdna litles julle maleva_
tervitas maleva, iuwht skm. tt. Sem. | juht skm. . to Semme} js Koos-

mel. Kesickomites ‘poolt tervitas | Olek loppes himniga. !

esimees Joh. Vastrik. Kirjalikke | WALEVA VANEMAKS

tervitusi olid saatnud eestlaste| REIN SALURI - - |
esindaja E. Reisenberg-ja praost Skautmasterite Koeu valis oma.
T. Pold. Seejirele tegi keskkomi- uueks esimeheks skm. Rem. Salu-
tee sekretiir Ed. Bergmann noor-! rj ‘asemel skm. Martin. Lokk'i,
tega kodumea-ainelise biisitlemi- | abiesimehoks sin. Ants! Luik’i ja

se- testi, kus iga osavdtja sai kesk- | sekretarilks nie. dir: Saku:
komitse poolt auhinnaks eestikeel- | mets’s.-

set kirjandust. Noorte teadmiste- Senine esimees skm, Rein Sa _
ga voib iildiselt rahule jiida. Oh-!luri nimotati. Maleva vanemaks,

tupootel relereeris abipracost dr, kes pikemat aege maleval puudus.
Ed. Kdet ilmaennustamisest;. mil- EESTI RADA" .

Kuna referent oli 1946—1954 Gi-

teborgis meteoroloogia jaama ju.) @ Sédertiljes tolmus novembris
‘| hatajaks.. Teisel paeval oli “Ed.|kahe nadala jooksul Mihkel Oli.
Bergmannilt teine ettekanne tee- kunstinditus, kus oli valja pandud

mal: raha, tulekahju ja rendis.|39- élimaali. ‘Niituse tiifliks oli -

{Tema ettekanne noortele meeldis »Den sista paletten“ (Viimane pa-

AMSTERDAM — Eesti Selts Holndis ananegne , energltine
esinaine Vilma. Belinfante annah Uienate sclisi tegevusest, mal-

nides, ef scits. piliiab igat eesilast Hihindis ies leida ning nen- .

dega koniakie saavutada ja neid sitencid hoida. Esinaine mal- -

nib, et seltsil ei cle vaatamata

koinils pingutustele siiski} Onnes- -

tunud koiki eestlasi Hellandis tiles leida, kuna méned nelst on
juba assimileerunud :ja ci turine enan huvi rahvuskaaslaste vas
tu, Ka on seltsi lkmete nimekirjas¢ v4}; id. arvatud need itksikud
eestlased, kes el tunnista Kesti Vabariia, |

Aruandest seleub seltsi prae EU

trotaadi all. Esimees on holland:

_ kul kaardil. Vanglate ala asub| ine koosseis: Eestis siindinud liik-: lane, riigindunik jur. van. Lier,

Moskvast ida pool.

Vanglates on: neli. rezhiimi
tavaline, intensiivne, Tange ja eri-
line. Niedre on moistetud kol-
mandasse. ‘Liki. :

Amnesty Internationsli rapordi
jargi aastast 1976 peavad yanpid
tegema rasket fillisilist té6d voi
tddtama, terviselé kahjulikes vab-
rikutes. Niedre tervis.on © viga
nérk., On vaevalt usufav, et ta
kiigi kava jouab wasiu panna
vanglarezhiimile. |

Tihnti on t6dnonmid korgemad
kuj tavalises elus ja vangidel vGi-
matud taita. Selle eest Kkaristatalk.-
se neid (nagu Stalini ajalzi) kér-

gemate normidega ja madalamate

toiduhulkadega.

Toiduks on -peamntselt laa -

SUBD, puder Ja. feib, .

Paeva jooksul annab toit ainult
2200—2600- kalorit, peaks aga tao.
lise t66 juures tousina 4200-5000
Kalorile.. — .

. Kitlastamise 3 ja nakkidesaatmise
tingimused On vaga ranged. Tih-
ti stidavad yangide omaksed iile
poole Venemea kehale — aga ej
paase Kokdku yangiga, kuna ses
on sooritanud mingi ,siiiiteo“.
Vange kasutatakse iikstejse peale
spicnesrimiseks. Kriminaalvan-
gid teostavad tihti vanglates ter-
rorit (ka see olukord parineb
Stakini | jest).

Mmeid on 67 — 55 naist ja 12:

meest, segaabieludest on siindi-
nud 60 noort (35 tiidrukut.ja 25
poissi}, eesti abielupaare, kus
molemad pooled on eestlased, on
5 ja nendel lapsi kokku 4 — 3 til-
tarlast ja 1 poiss. 7 eesti mecst
on-ablelus thollandiannadega ja
35 eesti naist abiclus hollandi
meesiega. Vilma Belinfante.kom-
menteerib: ,,Oleme -seltsi juurde
,adopteerinud’ ka  sestlastera
ebielus olevad hollandi mehed ia}
naised.

Meie koosviibimistel on tavali-
selt vordne arv eestiasi ja hei-
lanéjasi, mis om péhjuseks, et
korraldame ome Koosvifbimi-
sed alati kaksikkeelse

Pra em kuulub selisi juhatusse
Peale esimehe veel Kino Roode
kirjatoimetajana, kassat peavad
T. Fofariov ja A; Blders-Litke 1
juhatusliikmeks ion veel -
Lemire. -

—

fas: -

saab suureneda. ainult  teistest
igane-Euroopa -riikidest vii. tile-
meremaadest Hellandisse tGiiles-
ande] saadetud rahvuskaaslaste |
arvel, Selle aasta aleul saabus ;
USA-st’ Hollandisse . title Massa-
ka perekond. Rootsist tui H. Vei-

. |deman. Uus-Meremaalt asus Hol-

cman
KA! KASRID
MAALID MUUGIL suures valikus,
Helistage ette 225-5595,
390 Princess Ave., Willowdale.
TSM

landisse elama or. Kevend.

Eesti Selts on liikmeks pigeni-

(Ke. kKatusorranisatsiconis stich-

ting Federatie van Organisati2s -
van Onthetynden en Viuchteligen
On Nederland (FOVIN) icuhu on
_koondunud $ rahvust ja milline
‘on olseselt Icuninganna Juliana pa:

, Aruandes kirjutatakse muu hul-

sekyetir isnehh dr. ° Jarolimek,
 kassapidaja on eestlane, Vilma
Selinfante.

 Organisatsiconi — tegevusse

dub kultuyriministeeriumilt |.
. Bdava toetuse jagamine pagtt-| .

7 lastrganisatsioonidele,

Org. +60 kooskélastamine, infor-

matsioon valjaspoole, laste suve-
kodude, keelekursuste ja rahva-
tantsuriihmade abistamine jne. -

Pagulasorganisatsioonid saavad

FOVIN kaudu kultuur- ja hari-|-
dusministeeriumilt kultuurilisteks |
lizilusteks toetust 75% wlatuses. |.
FOVIN toetab majanduslikult pé-

getike @sindajate osavottu rah-
[ WUSlikest iilemaailmsetest tritus-
test, ndit.: Hollandi kultuur- ja

haridusministeerjum {asus FO-

VIN kaudu eesti esindaja reisiku-
lud méécunud Ulemaailmsetele
Rest Paevadele.

Selisi Himetest om surma 14-

 YeTes ja suri | Bredas.

Eedo kt Karrisoo |
‘kentsert Portiandis |

| Lati- kultuurikeskuses Portlandis, 3
Ore. toimus 9. dets. ooperilaulja ,
mida | |
kUAstnik nimetas ka ‘jaubelikont- )
serdiks. Klayeril saatis teda Mary |!

Heda “Karrisop .koutsert,

Ellen Fullmer. Kavas olid Hoffen-
bath, Ahlez, Flotow, Bizet, Tosti,
Grieg, Mozart, Gerschwin, Sin-
dig, Medins, Puceini,

bi kxhkunud méddunud aastal |=
Anita Tannberg-Vaik Ia-Hilster-
van Dael, kes cli stmdinud Bak-| |

ja see oli kGigiti huvipalkicuv. lott), M..Olt on tegelenud maali-

_ Noorte aastakoosoleku avas ma-| misega juba pikemat aega. Ta esk-

leva’ juht U. Semmel. Kirjalikult!nes ka Balti stimpoosionii juunis =
Joli tervitanud skm. Rein. Seluri,| 1977 Hasselby lossi niitusesaalis

kes vitbib idilaskaigul— USA-6. | ico0s OQ. Mikiveri aE Hallakiga.

~VABA FESTLANE
 kaks korda nadalas ~

“Makssb Kanadas:

- frastas
Poolaastas

. Veerandaastas

_vBtaapon Kaneda:
$19.—
$10.50

432
— $18.
$9.50
“SIRIPOBTIGA ee
|  UBA-3:.

Savades:, -
- Aastes —
Poolaastas -.-:« $28.—= —-$30.—-
Veerandaastas $15.— $16.56 |

i LENNUPOSTIGA filemere-maadesse:
Aastas $69,—, pooladstas S150, veerandaastas $18.—:

Aadressi muudatus 40. centi,” : - Uksiknumbri hind 40 cont.

| Kanade sadressideles palume milrkida. POSTAL cop " is
USA aadrensidele ZIP CODE"

Pangatshekk vOi post) rahakaart birfotad\
free = stoninn Publishers himete;

ssa

Tellimine sata:
VABA: EESTLANE

P.O. Box 70, Postal Stn. Cc, Toronto 2, Ont. ]
ee ae

| |

Paton taulle seata VABA EESTLANE aastaks t plas ;
: veerandaastaks — tavalise / iiripostiga | alates ,..
197° _ Tellimise hatteka isan 8

- atinjnares ~ |
rabes / tshekiga 3

/ rahakanrdiga, (Rake santo ataalt ththirfos).

sober =—- Fase es SE —- w——- |

a ee ee ee ee es ea:

Boom jal

Verdi: Kontserdi morraldayjaccs mt a 7

Ella Lietuvetis,