i

. .
be
1

_MEIE ELU* -

_
|  Meie Elu" toimetus ja talitus Festi Majas, 058 Broadview = |
| Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. — Tel. 466-0951. |

votmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. -5 p.l, teisip.

Fh te ee ee 2 ee ee ed Fd a ee es ee ee

OUR LIFE“ = Estonian Weekly |
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian |
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Oat. Canada, M4K K 2R6. |
| Tel 466-0957 | |
|
|

Toimetajad: H. Rebane ja S. Veideabaum. Toimetaja New -
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ USA.
| Tel. (201} 262-0773.

| .Meie elu’ valjaandjaks on Kesti Kirjastus Kanadas.
Z Asut. A. Weilert algatusel 1950,

ja neljay. kl. 9 hm. - 8 Shtul, laupaeviti kl, 9 hm. - 1 pl.

,MEIE ELU* kontor avatud. kuulutuste ja tellimiste vastu-
|

| . , MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $45.00, 6 k. $25.00,
3k. $16.00. & USA-sse 1 a. $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00:
~@ Ulemeremaadesse 1 a. $55.00, 6 k. $30.00, 3 k. $20.00. @
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $39.00, 6k. $19.50, 3 k. $9.75. USA-
sse 1 a. $48.00, 6 k; $24.00, 3 k. $12.00. Ohupostilisa ‘iile-
_ Meremaadesse: 1a. $99.00, 6 k. $46. 50,3 k. $23.25.

UKSIKN (MBER - — 75¢

KUULUTUSHIN NAD: 1. toll iihel veeru! — ‘esikiiljet ¢6. 50,
tekstis $5.50.

ed ee SS eee ee

a ee eR a

_Kanada-USA vabaturg
—vajab: selgitust

USA: Kanada. ‘vabbkaubanduse |

kokkulepe on kill kergitanud palju
pahandust ja tolmu, kuid Kanada

elanikkond ei ole sellest palju tar

gem, seat keagi ei tea mis sellest

-odata. Kas Kanada rahva elu lé-
_. heb sellest kergamaks, raskemake
vii kallimaks, kas topuudus Sue

-reneb vii vaheneb, mia juhtub ra-—
partei tous avalikus statistikes ja —

hakurssidega siin- ja sealpool piiri,

see on sama tume ja teadmata, nagu ©

oli enne vabakaubanduse labiraa-

‘kimiate alustamist. -

Eeltoodu vihjab informatsiooni-
de puudumisele, mis véimaldaks
uue, tekkiva olukerra analiiiisimi-

sa igaphevase tarbija seisukohalt, .

Arusaadavalt on detailid alles vilja-

idGtamisal ja need jjusvad kunagi
ka avalikkuse ette seisukohtade
- votmiseke.

Kuid juba niiéd tostavad poliiti-
lised juhid kiva haalt kéikteadm:
se sildi all ja teevad annustusi poolt
ja vastu. NDP liider Ed. Broadbent
alles neil pievi)‘énnustas Kanada-

fe majanduslikky kadu lahema

yeerandsaja kestel. Peaniinister
Mulroney on kogu libir&akimiste
aegu propageerinud optimistlikku
joont ja on ennustanud Kanadale
Gnnelikku tulevikku. Liberaalide

 jiider Turner on perioodiliselt kai-

kunud positiivse ja.negatiivse va-

. hel olenevalt sellest, kwidas on

tema erakonna juhtivate tegelaste

peisukohad seoses suhtumisega

oma Iliderisse.
»Torente — Stari

kriitik, kellega peame sel puhu!

ndustuma, margib dieti, et feppe

‘saavutamise jargi kdik poliitilised
' juhid pidasid oma kohuseks oma

surmkindiad toekspidamised rah-

- va ette tuva. Kuigi leppe detailid.

niles puudusid ja igamees raikis
omast peast vii paremal juhul oma
erakonna seisukohti avaldades.
Kuna poéhjendused sodnavittudes

on puudunud, siis pole ka publiku!

calju pohjust neisse uskuda. Kaor-
duvalt neie sGnavottudes on piiic-
lused avalikkust hirmutada, kilyva-

fa vaenulikkust, USA - vastasust.
. Teisest kiljest on pititud kilvata

pohjendamata cptimismi, paljutéc-
tavaid rikkusi ja lahendust prob-
lsemidele, milledest isegh teadilk
gi olda. .

Artikli autor iitleb selgeit vlje,

gt pola isegi motet poliitiliste juhti-

ae sOnavotte lugeda, sest nad ai tea,

| millast nad raigivad,

majanduslik

Raskeima kriftika osaliseks saab

‘siiski Broadbent: ,,Ta opereerib

soovunelmates, ebakiipsete seisu-

kohtadega, Ta ei paku midagi muud

kui thekiilgset emotsionaalaust. Ta
piiiidleh surmata lepet Kanada

-guurama endakaitse-suunas, kate

justada Kanada sidemetd USA- ga."
Broadbenti on julguatanud tema

arvamustes. Kuid tems sanised
voidud voivad NDP kergesti tagasi
vila. oma ajaloolisse madalseisu.
Broadbent -‘paisutab Kanadale

NDP-likku sotsialismi. Kuid Broad:

bent unusiab, et Kanada valijas-
kond ei ole kunagi olaud sotsialist-
lik.

Nii siis on esialgn varajane iik-
sikigikul otsida kasu véi kahjustust
endale. Seda téérakenduse kiisi-

mustes, hindade kiisimuses, sest
leppe detailid puuduvad ja maie ei

ole dra kuulanud USA poliitiliste
ringide, tontjate, pollumeeste jie.
seisukohti. Meie ei tunne neid pin-
du, kus porkuvad kokku moilema
maa huvialad ja kuidas neid lahen-.
dama hakatakse. Kanada Olitoo-
dang aon itka neist, sest USA turg
néuab endale samy hinds, millele
on digustatud Kanada tarhiija.

Ei vabakeubandust m@ista, ael-

leks peab tundma kogu ehitataval 3 Oo
-.. Soomlased on ty- ja videoajastust
Keegi ej ole veel raakinud finants-

siisteemi,, millele see asendub.,
siisteemist, eest mOlema mae vahel
on need erinevad. isegi dollari-
kurss on erinev ja eriti USA-s tin-
gitud valisturu vahekerdadest. Silt
voime edasi sammuda aktsiatury

kdikumise juurde, sest ka see on

molema maa vahel tugevalt erinev.
Tuleb meeles pidada, et milemad
lepinguosalised piiidlevad suhie-
liselt ihtiaste hinnatasemete poo-
le, Siia sekkuvad poliitiliste otsusie

arinevused, kus piiitakse keltesta

oma ringkondade huvisid.

On huvitav, et seoses vabakeu-
banduce leppe kiisimustega ei ale
iildse vaatluse alla voetud Eurcopa
Uhistaru funktsioneerimise kisi-
musi. Siin leiduks siisteemilisi pa-

relleele kui ka lahendamise Nngi- .

ieid, saat Euroopa Uhisiuru kiisi-
mue on lopuks majanduslik turgu-
devaheline kiisimus ja tohiks anda
arusaamisi ja néiteid ka Kanada-
USA praeceguste probleemice rigage

tikus,

¥.

, ANT TRL Tee AN TTT

Kova. E

| " REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER
| . 1213 Bayview Ave, Toronta,

Ont. M4G 223
Esindaja |
MAI SAARNA

Vel. kontoris 424-4900
kodus 754-1296

‘Your Host Travel

Agency { 1988) Ltd. _

Independant haves
Aatpiars ASSOC aR

Eestlasest omanik |

MIRIAM ISBERG- ANDERSON

Professionaalne | ja sObralik nouanne igasuguste —
puhkuste, aris vi meaiimardisude tegamisel.

4 G} 298-2160
Kisida omanikku,

“ Weedside Square Mall, iS7? Sanohiurse Circts

_ Scarborough Ontario, Canada Mtvive

_NELJAPAEVAL, 22, . ORTOOBRIL ~ — THURSDAY, OCTOBER 2 a2

Kirl Soomest.

~ Autopraami-it endus
‘Helsingi-Tallinna vahele

Scome ajalehtede teateil avab N.
Litt tuleva aasta alul Tallinnasi
 léunasse vilva maantee raivusya-
heliseks liikluseks. Venelased on '
- Jépuke néustunud sellega, mida’

scomlased on juba mitu aastat goo-

’ vinud. Algu! saavad maanteed ke-

sutada ainult bussid ja veoautod,

kuid hiljem ka sdiduautod. Helgingi

ja Tallinna vahel kavateetakse ava-

da ka autopraamiuhendus. -
Tuleva aaata algul rakendatay

iihendustee .laheb Leningradist

|. Tallinna, Riiga, Vilniusse ja Mins
‘Kigse, Avatakee ka marsruut Lyov-

Ternopo! Poola piiri ligidal ning

veel Kisinjov- -Ljubasevke Rumee-

nia pir lahistel.
mi

Alkohoolsete jookide larvilamine

~ Soomes tdusis m6ddunud aastal mar-
gatavait: 6,2 protsenti. Uhe elaniku :

kohta kasutati puhtas. alkcholis ar
vestatuna 6,9 Hitrit. Samuti on taus-
mas ajkoholist tulenevad surmajuh-
tumid, Viina tattu jai moddunud aas-
tal pensionile 2000 inimest, Popu-

laarseks on saanud ka veinid ia.
 enesetapmisi seal aga margatavalt

kange Olu. —
Viinamonopolist ,,Alkost" deldak-

sa, et alkoholipoliitika Soomes on:

vordiemisi range. Politsei poolt mir-

gitakse, et 1969. aastast saadik on -

purjuspeaga autojuhtide arv marga-

‘tavalt tiusnud, Méédunud aastal oli

100.000 elaniku kohta 503. juhtumit.
Vagivallaaktid on pidevalt. tdusnud.
Ka tdusis mdrvade, tapmiste ning

-viina tattu surnud inimeste ary.

D

Soome keelt ja kultuuri épetatakse
praegu 22 riigi 65 iili- ning kérgkoo-
lis. Soomlusest kuuleb niiteks Napo-
lis, Petroskois (Petrozavodskis, {da-
Karjalas) Ungari linnas Szeged ja
Varssavis. Valismaade iilikoolides

on soome keele Oppijaid iimmargu-—

selt 2000.
Soome Keele Opetuse east hoolit-

seb valismail umbes 80 lektorit, kel-

lest pooled on saadetud Soome hari-
dusministeeriumi poolt ametlike kul-
tuurilepingute pohjal. Valismaade}
teputseb ‘ka viis haridusministeeriu-
mi poolt saadetud kiilalisprofessorit.

_ kes asuvad Pariisis, Londonis, I}tila-

pestis, Gottingenis ja Indianas.

- Neid teemasid kasitleti iga-aasta-
sel koolitus- ja ndupidamispievadel
Espoo linnas, Helsingi lihisel. Osa-
voltjaid oli saabunud 19-st riigist, ena-

@

hoolimata suured lugejad, Enamikus
on soomlased ajakirjade ja -jehtede
tallijad, mitte iiksiknumbrite ostjad.
Widajakirjadest o suurema levikuga

Fj
|
|
|
|

|
-
- .

a ‘.
jWarssoxt . |
| Minsk
| rest |
3
} ft fs LP o
: .
STernopel a
bare miiey -
Cheiglnabeday Fs |
; eG Lubosjovka
tr AALS yoy

| — f | | y0de. 250

| Reader’:

| mesed |

masti -Euroopast, aga ka Uhendrii-
gest. 3

Helin gl g
I

Vilobatt

ee _pneranff, Harkoy

=

- Digesti' soomekeelne
, Valitud ralat’, mis levib 330.662
eksemplaris. Teise! kohal on ,,Seu-
a’ 285.067 lugejags. Kolmas on
vApu” (275.026), jirgnevad ,, Nyky-
posti® (155.485), ,, Hymy"' (119.899) ja

Suomen Kuvelehti® (111,022). Vii-

masena nimetatu on viga tuntud eriti
oma neutraalsete poliitiliste seisu-
kohtade t6ttu.

Koikidest neist vGib vahete-vahel
lugeda gestlusest ja Resti Ht probleemi-
dest.

Naisie ajakirjadest on suurim ,,Ko-
tiliesi* ehk ,,.Kodukold’ (188.505),
spetsiaalajakirjadest ,.ET' {124.709]
ja endine juhtija ,, Tekniikan Maail-
ma’ on tetsel kohal oma 122.532
eksermplarilise levikuga.

 §

Soome noored on enesetapmise
statistikas maailma tipus, KGige roh-
kem esineb seda alla 30-aastaste riih-
mas, Pohjusteks peetakse kilma
kdiimat koos norga iseteadlikkusega.
Moned uuriiad arvavad siiski, et klii-

ma pole ainukeseks péhjuseks, sest

on ju Rootsis ilmastik samataoline,

vihem. Uurijad leiavad, et peale klii-

Tha ja norga iseteadlikkuse viib-vaba-

surma kergesti ka noorte ndrk vest-
lusvdime ning see, et Soomes austa-
takse liiga paliu autoriteete. Koolides
ja Wlikoolides vdib kogeda, et noored

‘vaikivad, selle asemel et keskuste-

lust osa vétta.

Uuritakse ka geneetiliste tepurite —

rolli. Indiana noortearst, prof. Do-
nald P. Orr, rOhutas geneetiliste taus-
tade tahtsust, mis on téendatud vii-
masie uurimiste pohjal. Turus kavat-
setakse katseda USA-s kasutusel ole-
vate kiisithislehtede varal selgitada
masendussse kalduvaid noori, et nei-
la abi >t pakKuda.

9

Silmaarst Pentti Mikkoneni dok-

torivditekirjast, mida ta kaitses sep-.
tembri aleul Kuopio iilikoolis, selgub

et pooled soomlastest kasutavad pril-
ie, Uurimus holmas 8000 soomlast

‘Ida-, Laane- ja Louna-Soomest.

Prillide kautajatest vajavad neid
pidevalt peaaegu pooled, 35 protsen-
dil on vaid ‘nn- lugemisprillid. Esi-
aigad muretsetakse nor-
maalselt kas 10-20 vGi siis umbes 40
aastd vanuses. Naised kasutavad
neid meestest margatavalt. rohkem
Ulikoolihariduse saanud vajasid pri!-

le rohkem kui véhem koolitatud ela-

nikud. Keskmine prillide yvahetamis-

_ aeg oli umbes 2,5 aastat. Mida suure-

mad olid pere tulud, seda. sagedami-
ni vahetati ka prille. Mikkonent jarai
on Sonmes silmaarste piisavalt, kuid
lagamaadel on neist siiski puudus:

IML

a
Z)

acne Meisel

-_
I

puis

al AYATUD
bKursh === ANaTA We

emer AL TARLE
hay oi hi

il a -

a

- Kaardil on avatavad ihendused mirgitud kahesuguse tapili-
se joonega ~ lithikesed kriipsud niéitavad uuest aastast luba-
tud teid, kriipsud ja punktid teid, mida lubatakse kasutada —

kunagi hiljem.

J Whenduses on joud

ER TORONTO EESTI UHISPANK |
WS ee 4 | TORONTO 7 . j parast loodavad presidendi partei

' $38 Broadview Ave.,
Ontarlo M4K 2R6

Toronid,. | |
|
:

isiklikud laenud alates 11.50%

Kinnisvare laenud 10.75% -
|

inforimatgiooniks helistage

. 7 oe 465-4659
— i

Pank evotud esmasp—reede 10.00-3.00 | |
_ Teisip. ja naljap. Shtuti 5.30-8.00 ; |

LAPP Je ge ec ee ee 247A ins

a : Laup, 10.00-1.00 :

ye eek baler ee Mee A dd te ol

. mase kahe aasta kestel 4% vorra, mis

‘Silva karpida kommunistide mdju

~ meeldivaks illatuseks uue peaminist-

_ panis jarjekordselt korgtehnilise tods-

‘Maatselt presidendi ebameeldivast

,Meie Ele or, 49 (1963) 1987

KUTSELINE

Wn. U Kohan DeBLEAA/ATSEP

(kieite modelleeritud igasiigiseste EUROOPAST
Eesti invaliide Toetava Naisringi moenditustel)
- Teeb tellimise peale -
PAEVA- JA GHTUKLEITE ® SEELIKUID @ PLUUSE
KOSTUUME © PALITUID
oe _, Ka imbertegemine ja parandamino.
2250 BLOOR ST. W.
(keldrikorral, just idapool Beresford'i} —_

762-8756)

Aktuaalsel teemal
_—— es
, — :
ja Northi vastu kriminaalsiliidistuste
esitamist, — a

Portugalis toimunud valimiste
tulemusena moodustati estmene
enamusvalitsus diktaatorliku kor-
ra kukutamisest saadik, sotsiaa!de-
mokraatide partei liideri ja endise
vahemusvalitause peaministri Ca-
vaco Silva juhtimisel. Diktaatorli-
ku valitsuse likvideerimisest saa-
dik 1974. a. on Portugalis olnud 16
valitsuse vahetust, kellest moéned
on piisinud voimul vaid méned
kuud,

. Majandusteadlane, 48-aastane Ca-
vaco Silva kuulub sotsiaaldemokraa-
tide ridadesse 1974. aastast alates ja
sai parteijuhiks 1985. aastal toimu-
nud partei kojarevolutsiooni tule-
musena. Kuus kuud hiljem moodus-
tas Silva koostéé-valitsuse kommu-
nistliku parteiga ja on suutnud pa-
randada Portugali majanduslikku
olukorda, viies inflatsiooni endiselt
30% alla 10% peale. Samuti on tous-
nud Portugali tdéstuslik toodang vii-

Pirast nelja kandidaadi tagasilik-
kamist Senati poolt, on president
Reaganil viimati Gnnestunud leida so-
hiv kandidaat FBI vakantsele direk-
tori kohale. ‘Presidendi viimaseks
valjavalituks ja kdigi parteide pooll
vastuvdetavaks uueks FB! direkto-
riks sai senine Texase osariigi kohtu-
nik William Steele Sessions, kes tun-
tud oma rangete kuid Giglaste karis-
tuste midramistega, Liberaalsete
yaadetega kohtunik Sessioni médra-
miseks FBI direktori ametkohale ei
olnud Valge Maja arvates oodata Se-
natilt mingisugust vastuseisu, kuna
jsegi tuntumad inimdiguste eest esi-
nevad advokaadid on pooldaval sei-
sukohal. Kohtunikuna on ta tuntud
korra noudjana ka advokaatide asas,
kes neid on karistanud rahatrahvide-
ga milmesuguste vaikeste eksimuste
eest kohturuumis. Sessions on uhke
oma kindlakielise kohtuniku.kuul-
susele ja loodab korra lJoomiseks ka-
sutada seda ka FBI direktorina.

H. KIVI

on korgem teistest Laane-Euroopa
riikidest.

Voidukas Silva, kelle parteil on
uues 250-liikmelises parlamendis
146 kohta, -kavatseb pohiseaduse
muutmist, mis oma praeguses sOnas-
tuses suunab Portugaii sotsialismi-
le. Samuti tahah sotsiaaldemokraat

Selgitus’
Vabadusfondi asjus

Kuna tinavu on esmakordselt Ka-
nadas laiemaulatuslik Ulemasilmse
Eesti Vabadusfondi korjandus, sits

tédlisitihingutes. Kommunistid tdota-
vad voidelda kdigi nende muudatuste
yvaslu.

Kahtlemata on ka USAcle eba- gaid valesti mdistmisi. Need on ol-

nud tingitud peamiselt asjaolus?, et

ri ndudmine kirgema rendi saami- mitmed annetajad pole selgusel selle

seks Azoori saarestikus asuva Lajes
lennubaasi kasutamise eest. 1983.
aastal sdlmitud lepingu aiusel oli
rendiks ette naéhtud $200 miljonit aas-
tas, edaspidiste revideerimistega vas-
tavait infiatsiconile, mida aga senini
tehtud ei ole USA Kongressi vastu-
seisul kulude . kokkuhoidmiseks.
Oma valimiskampaania lubaduste
iditmiseks Portugali t6dstuse ja ma-
janduse moderniseerimise) vajab Sil-
va suuremat sissetulekut ja ta kavat-
seb juba tihemal ajal vastava noud-
misega USA Kongressile esineda.

badusfend.

‘oodi Ulemaailmse Eesti Kesknéu-
kogu (UEKN) poolt 1982, aastal ees-
margiga koguda iihe miljoni Ameeri-
ke dollariline kapital, mille protsen-
tidest laekuvate summadega ‘oleks
voimalik finantseerida Eesti vaba-
_ dusvGithust pikemas perspektiivis.
UEKN omakorda on teatavasti Vaba
Maailma eestlaste keskorganisat-
sioon, millesse kuuluvad liikmes-
maadena USA, Kanada, Rootsi,
. | .  Austraalia, Inglismaa ja Saksamaa

N. Liidu tédstus hakkab pidevalt eestlaste keskorganisatsioonid. |
suuremal hulgal valmistama Jaapani - Kuniseniajani on joutud Vabadus-
alguparaga saadusi milie plaanidon fondi koguda $237,000, millisest
saadud varguste vOi seadusevastase summast on USA-st laekunud 70%,
ostmise ieel. Hiljuti vangistati Jaa- Austraaliast 19% ja Kanadast 7%,

vihem. Kuna WEKN koordineerib
liikmesmaade © keskorganisatsiooni-
de tegevust chistes aktsioonides ja
kéneleb koigi eestlaste nimel, siis
oleks foomulik, et ka Kanadas elu-
nevad kaasmaalased annaksid Vaha-
dusfondi oma panuse. See on ka poh-
jus, miks ténavu esmakordselt on
labi viidud lajemaulatusiik Vabadus-

iuse teenistuja, kes tabati raali plaa-
nide miliimisel N. Liidu agendile. See
raa) tuleb kasutusele reisilennukite
Ghuvooiustesse sattumise valtimi-
seks, ja kuigi sel pole seekord sdja-
vaelist viartust, mOjub.see habista-
val{ Jaapani valitsusele, kes piiiiab
oma vahekorda Washingtoniga pa-
randada skandaalist mis tekkis Jaa-
- panisuurfirma Toshiba poolt USA-le
valmistatud kérgtehniliste allyeelae-
va osade N. Liidule miiiimisest, See
teine skandaalne kOrgtehnilise pro-
dukti miiiik Moskvaie haivendab ka-
he riigi vahelisi suhteid ja USA ei
kavatse lipetada Toshiba vastu ra-
kendatud sanktsioone, miskeelustab § Arusaamatuste valtimiseks on
tema saaduste miliigi USA-s. soovitay silmas pidada, et toetus Va-
| ® | badusfondile ej ole foetus Eestlaste
Paljude president Reaganipoolda- Keskndukogule Kanadas (EKN),
jate arvaies on Senati erikomisjoni kuigi see korjandus viiakse labi
aurimus selgitanud presidendi siiiitu- | EKN-i korraldusel. EKN on iiks Ule-
se relvade miiigiga kaasunud mah- maailmse Eesti Kesknéukogu liik-
hinatsioonides, kuna admiral Poin- mesmaadest ja annetus TEKN-i Va-
dexter ja kolone! North oma seletus- _badustondi on Kanada eesilaste pa-
tes valtsid kategooriliselt presidendi nus tilemaailmseks Eesti Vabadus-
teadmatust. nende operatsiconide vditluseks. Oma tegevuse labiviimi-
teostamisel. Kuna kriminaalsititdis- seks Kanadas korraldab EXN igal
tuste téstmise vdimalus on olemas aastal eraldi toetus-aktsiooni korjan-
mélema-eelpoo! nimetatu vastu, om duse ja UEKN loodab, et Kanada
Washingtoni diplomaatilised ‘ring: eestlased toetavad -majanduslikult
konnad iilimalt huvitatud, millised nii EKN- i kui ka UEKN-i nagu USA
abindud vdtab president selle valti- eestlased juba aastaid on toetanud
miseks kasutusele, Reagani partei ri- Eesti Rahvuskomiteed Uhendriiki-
dadest ei soovita endise president . des ja Ulemaailmset Eesti Kesknéu-
Ford’i poolt tehtud vea kordamist kogu.
Nixon'tle armu andmisega, mille ta-
gajarjeks oli demokraatide ja Jimmy
Carter's valimisvait. |
Teadaolevatel andmetel on presi-
dent Reagan aga alati kaitsnud oma
alluvaid tédilesannete kohusetruul |
tditmisel tehtud vigade puhul. Selle

gitud, et Kanada eestlaste selle aasta
toetusest modustat iiks US $10.000-

eestlaste panusest. Ulejiinud selle
aasta 56 annetaja toetus on US$
4180,00.

badusfondi tuleksid lihtsustamise

kohe Vabadusfondile aadressil:
Estonian World Council, Ine., P.O,
Box 23868,- Washington, DC 20026-

kida, et Kanadast UEKN-ile saabu-
vad toetused ei ole mahaarvatavad
annetaja maksualusest tulust.
Ulemaailmne Eesti Vabadusfond
vajab kGigi kaasmaalaste toetust, je
seda eritiniiiid kus kodumaa eestla-
sed on néidanud oma julgust avalike
valjaastumistega ning M. Gorbats-

juhtivad tegelased, kelle hulka kuu-
lub ka Giks tema tugevamaid pool-
dajaid Henry Hyde, et Senati eri-
komisjon ei leiaks pdhjust kriminaal-
siilidistuste tostmiseks Poindexteri
ja Northi vastu. See vabastaks aute-

armuandmisest ja partei voimalikust
kaotusest jargmistel presidendivali-_
mistel. Véibolla on aga kdik need
kahtlused alusetud, sest mélemad
eelpool nimetatud isikud on oma esi-
nemisega komisjoni ees vditnud vali-
jaskonna poolehoiu. Sellest annab
téendi kisitluse tagajirg, mille alusel
65% kiisitletuist ei soovi Poindexter

naib peibutavat maailma arvamist.
Sellepirast loodab Wlemaailmse
Festi Kesknéukogu juhatus, et Kana-
da eestlased annavad oma mirgatava
panuse Ulemaailmsele Eesti Vaba-
dusfondile,

KESKNOUKOGU

_ faltist vainuks osta, Asi po

‘puudustest giidid oma &

neju riided firatasid eestln

ni selgesti, just nagu me

4 ¥iru' kdrval asuvas telef

on sellega seoses tekkinud monin-

ile, mis on Ulemaailmne Eesti Va- -

- Dlemaaiimne Eesti Vabadusfond | ~ olid kdrvuti, ulatasin talle

kuna teistest maadest on laekunud |

fondi korjandus Kanadas. Olgu mar

suurune toetus 78% kogu Kanada’

oskavad ning jatkas J

-seda kuuldes, Tegelik
Selgituseks lisame, et toetused Va-

mottes sdata Kanada dollarites otse- .

3869, USA. Kahjatsusega tuleb mar- ~

hov oma , glasnostiga vagaedukalt

ULEMAAILMNE EESTI -

»Mele lus ne. 43 (1963) 1
Soomlase pilgug

Too!

Rocca al Mares kiisime
grupiga, sest oli{u reisikaas
tis esimest korda ja kdik
kohad nigemata, Seitse aag
oli maha pélenud vai paleta
ametlik giid maints, suur $1
talumaja, mille ees ‘rahve
ansamblid esinevad. Kohal
dud tohutu suured palgid, k
gi muud ei olnud tehtud. Raj
kui kaua palgid olid seal ¢
kui Kaua peavad yeel olema
uus maja kerkib, Vabadhur
suure puuduséna vaib me
vanadel inimeste} oli seal
kuda, kuna marsruut oli ha
pinke puhkamiseks vihe.
kioske, kust karastavaid

nud mitme aasta viltel hoo

kaebavad. Huvitavaks vis
junes Noarootsi vana kitla
mine. Kohe oli mirgata, et ¢
pole ehitus eestipdrane, va
rootsi moodi. Kabelisse ol
tud kellegi vana: killamei
ehitatud orei, mida sai pro
gin seda ja ideati muusik:
tdtas, olgugi et hiiali oli af
shada. - |

Rocca al Mares kohtus
noore neiu ja tema pereg
eriti silma nelukese ka
must-Vvalge  kleidikomb
Piliidsin temaga juttu ajad
des eesti keejes tema hea
ma, Neiu isa aga ruttas ko
ning kdrates midagi ve
Olidki venelased! Olen agae

panu, kus nad Talblinnas lii
seks, olid virvid valitud.

VESTLUS TELEFONIPU
Huvitavaks kujunes: j

kuhu ruttasin kohe, kuiho
sein, Sealt ej saa ju kuhug
sest neld kédnesid falgita
hakkas jirsku vihma nag
sadama kiirustasid inimes
Ja nij astus korvalputkassl
midrdunud tddrlideis. Ku

suitsukarbist sigareti. Tq
oli, et laat slirdus kohe mi
ja Seisime nina nina vast

— Kas on kanged gui
vVanataat.

— Minu meelest Kil
my yastus.

— On ameerika omac
Restlane tombas juba esin
| — El, minu teada so¢
vastasin,

— Ooh, kas teie olete
himmastas mu uus teletc
ber, ja nli histi valdate e

— Noh, eks ikka soo
Minu eesti keele oskus
soovida.

— Kas Eestis on heal ¢
meaes teada. © 3

— Raske itelda, mis 4
mis halb, piiiidsin dipiong

— Kuldas Soomes Jahe

narem?
— Mu meelest meil kz
paremini... ja oleks te

oleks védrad peremehe
geile teema pole.

ENNE OL] PAREMIN!

Vanataad: lra#l muut
jemaks, innukamaks. Ta
iimbrust ettevaatiikult, jam
mida vaid N. Liidus elav

seest:

— Jah, meil toesti olie
ni, olime oma peremehe@
Niliid on aga teistmoadi
gav ohe, Eesti ajal oli
kuhu ma sagelitollal Ke
enamuses eesti keal. Jang
ei ole.

— Ajalugu age nid
miski pole igavene, kq
trédstida,

-- Ei ole igayene, mi
sest mina Eesti aega enue
vanaks te mind peate?

— Raske iitelda, ma g
list sel alal, kas 65 kaibh

— Kuuskiimmendy!
hiiiiatas. Tal oli selges

nigu meelde umbes 90-e
ajamata habeme ning:

suuga. Putkasdber jatka™

ELAN NAGU KERJUS
— Ma olen 42 sastal®

DIRE

in geriatric: nursiff
supervise. Prafera

Applicants are in
Kristus Darzs, Lat
Drive, Woodt