oe so
a

Kallis

_Viinberg. Jargmise deklamatsiooni

ake

vee tein sheers
eee ute :
, pete See

T. E. Meeskoori aastapeakoosolekul valiti wus suhatus. {. rida, .
vasakult: J. Luide — toetajateliikmete sekretar, H. Paara — esi
 mees, A. Ballstadt — koorijuht, H, Vammus — koorivatierna abi,
HL, Raudsep. 2. rida, vasakult: R. Pohlak, M. Leemet, E. Kiilaspea,

L, Pihlberg ja v. Libe. (Pil pads UUs koorlvanem Johannes

Parm }.

Foto - — 0. Haamer -

HELKKE PAARA EDASI TORONTO EESTI .
 MEESKOORI ESIMEHEKS

Telsipieval, 27. mail pidas T. E.

Meeskoor oma aastapeakoosoleku.

Koos toetajaliikmetega ei wlatanud

koosolijate ary nellakiimneni ja nit
algas koosolek pool tundi hiljem, et
olla, vasiavalt pohikirjale, otsustus-

voimeline, Koosoleku juhatajateks ~

yaliti H. Paara ja $. Rass ning proto-
kollijaks ¥, Libe. Koosoleku avas H.
Paara.. Malestat! leinaseisakuga aas-
ta Jooksul Jahkunud tegevilikmeid
Jaan Villard'it Ja August Raag’i..

-Méédunud = aasta legevusaruande
esitas esimees H. Paara, markides, ct

aasta on olnud koorile vaga tegevus-
rikas, Nagu koorivanema aruandest
selgus, on Koorillikmete osayott har-

jutustest olnud keskmiselt 53,3% mis.
eelmise aastaga vO6rreldes nattab.

pundujate arvu suurenemist,
Koorijuhi, Asta Bailstadti arvates

vajab koor! laulutehnika tublisti vit

mistlemist ja t66tlemist.-Kooril on

‘killlalt potentsiaali, kuid tuleb teha

‘tublisti té6d. Exit? balvasti -mGjub
harjutustelt puudmime...

natsionaalse helitoa.

Majandusliselt on T-E-M,- rahulda- |

yas olukorras — tulud ia kulud tasa-

kaalus $10,433.78. -

Eeloleva aasta tegevuskava alga

sdidavad. 15 kooriliiget.
Esimene lauluharjutus - neetakse. 9,

septembril: Harjutuse. teine pool on
_ eelmiste aastate eeskujul ,olleohtu".
Lf. oktoobril teastub koori 30-da |

aastapdeva tahistamise aktus ja 1.
novembril aastapaeva Kontsert-ball.

30. novembril: annab T.E.M. oma
panuse R. For ,Laudate Deo“ ette-
kandel Vana-Andrese kirikus.

Kavasse
peaks votma ka mone suurema imter-

- csavoituga ESTO 80st Rootsis, kuhu |

12. ‘detsembril koori ja Estonia”!
Orkestri Uhine joulupuu.

14. vebruaril E. ¥. aastapaeva ta-

-histamise koosviibimine (perekonne-

Ghtu}.

 Esinemine eelmise sasia eeskujtil
Toronto raekojas toimuvate foulu-
Jaudliude laulmisel ja Eesti Seltsi poolt
korraldatud E. Y. nastaplieva aktu-
sel.

“Aastakontserdiks iirjtuste kalend- .

ris sttendhtud 12. aprill on palmipuw-
de pitha ning selleparast vast kont-

oonidega lAbiraakides tuleb pulidle-

4
4
lz

| serdikg: ebasobiv. Teiste organisatsi-

da ciienahiud. aja nihutamst uhele

vai teisele poole,

Aasta tegevuskava l6peb peakoos- |

olekuga-26. mail.1981.

Nii tegevusaruanded kui ka tege- -

vuskava kinnitati keosoleku  poolt
ihe! hadlel,

Koort esimeheks valiti uhel haalel
Heikki, Paara ja. koorivanemaks Jo-

tu. valjalangenud. juhatuselikmete
(R. Pohlak, §. Rass, E. Jarvi} asemele
valiti kinnisel haldetusel R. Pohlak,

E. Kiilaspea ja L. Pihlberg. Juhatu- |

seliikme ‘kandidaatideks valiti E.

Taimre, N. Valge ja P. Tammeveski.

Repertuaarikomisjoni valiti R. Poh-_
lak, A. Raudsepp ja. E. Tobreluts.

Revisjonikomisjoni valiti O. Haa-
mer, E. Poolar ja A. Kontus.

Kroonikuks on endiselt 0. ‘Haamer,
aukohtu liikmeteks endised: 0, PGld-
ne, R. Edari ja A. Kelder ning toeta-

 jaliikmete sekretariks endiselt J. Lui-

de.

‘Koosolek léppes traditsiooniliselt

moto faulmisega.

HAMILTON: Sn TRESDUKOOL
TAHISTAS EMADEPAEVA JA KOOUTOO
-LOPPU

 “Rithapieval, 11, mail, tolmus Ha.

iniltonis pirast jumalateenistust ki-
riku  allruumes: Hamiltoni Eesti
Télenduskooli lopuaktus ja Emade-
pileva (ihistamine. Avas6énad ja ter-
vitused aktusele kogunenud. emadele
ja teistele kiilalistele, iitlesid dpila-
sed Linda Ploom (eesti keeles) Elfen

Randoja (ingliskeeles), millele fire:

nes ubiselt lauldud ,Ema Sida".

Jargnevas eceskavalises osas esilas

énilaskoor, kus ‘kaasa laulsid kGik

kooli Opilased, lasteaiast kuni lopu-
klassini, -neli laulu, ,,Paasukene",
idarjuie”,
emake’. Juhatus Margot
Bohl. Julges ia kindlas esituses kan-
dis etie deklamatsiocni ,,Kevade tu-
lek" Fiia Ploom ja seejdrele esitasid
pantomiim-deklamatsiooni —_,,Rongi-

sGit" lasteaia ja esimese klassi Spila-.
Ged. Deklamatsioonis raagiti sellest

kuidas kodulopmad tahtsid kéik ku-
hugi kulla soita, aga rong laks kraa-

- vi ja léppeski notsude, hanede, Jam-

maste je. plaanitsetud kitasdit

_mdéda metsaalust ringisibamisega.
Esinejateks olid J. Blackwell, Linda
Isotamm, Lisa Suit,

Diana Sukk,
Aleksander Viinberg ja Kristiina

»Kevade: sala tulnud" kandis etie
Kristiinad Isotamm, mille jarele ka
kohe Klaveripala ,Apelsinid ja sidru-
nid", Linda Sukk esines julgelt ja sel-
gelt deklamatsiooniga ,Kevad", mil-

ses klaveril ., Sonata in F’.

_ Jarnges vaheaeg, mille jooksul koo-
likomitee daamid serveerisid Kohvi.
ja kohvikorvast, ning Jastevanemail
ja kulalistel oli voimalus mdtete ja

muljete vahetamiseks.

NAIDEND

Parast vaheaega jirgnes eeskava
iihindidendiga ,Kuldne. tammetoru”,

Kiigu mu paadike. ja.

mitles ‘kaastegevad olid vanemate
klasside dpilased Allan Himma, Arne
Jogi, Kristina Laurimaa, Toomas

‘Laurimaa (peaosa}; Linda Ploom ja

Ellen Randoja. Eeskava l6ppes rah-

vatantsudega, kus noorematelt nahti

_ laulumangu ,,Kiikita“ ja rahvatanisu

;Kolmopuari tands", ning -vanemate.
tantsijate ‘poolt ,Kuppari muori”,
jMulgi polka". ,Jamaja labajalg",
woeesam ja ,Gige ja vasemba".

Muusikuks akordeonil oli Valdur Aa-

sa..L6ppsdénad eeskavalisele osale ilt-
les Gpilane Kristina Laurimaa.

Ainukeseks l6petajaks sel aastal

oli Arne Jégi Waterloost ja temale

kinnitas kooli lopumargi rinda kooli
juhataja Ingrid Tamm. Kooli lopeta-

jale Arne Jégil’le oli Hamiltoni, Eesti .

-Yoitlejate. Uhingult ‘kmkeiimbrik ja

samuti ka kéige piitidlikumale pila

sele, Kristiina Laurimaale, mitlised

andis ile H.E.V.U. esindaja Lembit
Pioom, Veel oli.lépetajale kingitus,
laualipu niot,.Hamiltoni Eesti Seit-
silt. Selleaastaseks pitiidiikumaks,

mitte eesti keelt kKGnelevast perekon-

_nast parit olevaks Spilaseks, tunnis-

tas koolikomitee Kristiina Viinberg'l

ja temale langes Taienduskooli au-:

. hind.

Kaigi nahtud ja kuuldud réému

hulka segunes ka natukene kurvas-

tust kui pr. Tamm tegi teatavaks et

le jarele kuuldi Linda Pioom’i esitu-

.Muidugi ei puudunud traditsiooni-

tema enam jargmise] aastal ei saa
koolitedst osa vatta, kuna elukutse-
line 16Gkoormatus talle seda.enam ei
volnalda. Jargmisel aastal votab

T
rll

te -

r F

hannes Parm. Juhatusest yanuse tot-- §

_ vel, Jaan Kukk, Tarmo Ainsaar ning.

Waited,

al ulise

_ NIELJAPAEVAL, 5, JUUNIL — THURSDAY, JUNE 5

it Saiia

-{66tasu kui te teete oluliselt sama tddd, mida teeb mees. Prob- —
teem seisab selles, et paljudele naisscost teenistujatele ei mak-
seta thel yGi teisel pohjusel tootasusid scaduse alusel.

See ei ole Giglane kui tédandjad maaravad palganormid. -
oanimetuse jarele yo] kasutavad vaiksemaid tooalal esinevaid
erinevusl palganormide disustamiseks.

Naitcks ametnikena tGotavad. mehed socritavad vGdibolla
moningald sisseoste tedstuse sisseseadete Voi varustamise alal,
kuna nalsametnikud ostavad vatksemaid esemeid — kirjutus-

materjale, kontoritarbeid jne. Kuid séllised vatkesed erinevu-

 . 0a Sama tasu.

a ee
.
"4
-

Deltas TMS spe ets [SLE dats ee 2!

: sed nagu ruuimide lukustamine Ohi, vihemate rahasummade
kasitamine ja raskemate esemete tosimine ei Kujuta endast’
jolulist erinevust" {gdiilesannete laitmisel ning el digusta -
‘meesi slluremale polasule/ Sead kinnitab, et kui naine. teeb
ohuliselt sarna té6d, mida eed mees, sis on ta Gigustatud saa-

Mida tdhendab _,ofuliselt sama". | :

Kitsimuse selgitdmiseks tuleb mainida, ct .oluliselt sama”
all tuleb m@ista otukorda, kus iackoha! néutakse samasugust |
toooskust, jOupingutust, vastulusi ja tddtamistingimusi ning

| erinevused on atnull-viiksema tahtsusega,
Tédoskuse atal podratakse tahelepanu sellistele teguritele
Po A kogemused, ireening ja haridus, mis on 1 olulised teatud

sTTE mya! a Rat ae Fe pitty cei be one abe

—_—_—_—_—vs ee 2 ee

‘TORONTO-MONTREAL NORTE URINE

Montrealile Jatkab tdendoliselt
kauaks selle Toronto ja Montreali
eesti noorte ithise esinemise mulje-

‘test. Omaaegsest kuulsast_,, Vikerlas-

te grupist saadik ef ole Montreali la-
val seisnud kKorraga koos nit paliu
eesti noorl. Ega pole Montreali eest-
jaspere saanud oma meeleolu avalda-
da nii siidamliku aplausiga!

- Kahtlemata palju, mis peegeldub
mei¢e noortest, on nende- kodude fore
leolu,-Kuid kindlasti suur cosa gelles

' positiivses peegelduses kuuliub nen-

dele, kes on piihendanud endid nii
"” (kohusetruult ja jaagitult noorte Spe-

tamisele taienduskoolides. sée siras
andumus on alati olmud tahelepanu

koitev mele neorte esinemistel ja nil

ka sedapuhku Montreatis. Uheskoos
noorte loomuliku virskuse ja sundi-
matu innukusega see tihine itiritus
haaras kaasa. Ohiu tulipunktrks..ku-

junes kindlasti: lauluminguline lavas: .

tus ,Kolmed kosjad Mieotsa talus”

“Henn Rirdva lavastuses. ja Lydia

Aruvella muusikalisel saatel. Selles

esituses Toronto noored Linda Si!
_ma, Juhan Lindau, Juul Lindau, Vi- |

vian Oder, Feeier Sérra, Martin Ktik
luheskoos rahvatantsutmupiga oli iilla-

tavalt hoogne ja ilmekas. Samuti To-

ronto ja Montreali iihine suur koor

Lydia Aruvalla juhatusel. Utejdanud.
‘Kavas esinesid muusikalisie ja sona'

liste ettekannetega Toronto noartest

Mia Tein, Peeter Sommer, Monica

Pint ja Kristine Neps..Ning Montrea

‘list Kaarin Tae, Mihkel Tae. Allan

Sutt, Toomas Puhvel, Kristjan Puh-

John Kadai. Montreali taienduskoai;

“juhataja Hitja Teose sidus kegu kaya

Uhtekokku_ teadustajana, Montreal:
Jaani kogucuse Opetaja Heino Laane-

si tervitasid Montreali Eesti Tajep.

duskool lastevanemate kamitee ¢si-

mees dr. Maftin Puhvel ja Montrealj.

— eesti skauthikkude noorte juht Ende!

on olnud juba mitineid aastaid Tai

entuskoolis - Gpetajaks, Koolis on
veel Gpetajaiks Susan Ratsep, Piret

Aasa lasteaias, ning Margot Bohl, kes

Gpetab.. ‘koolis Jaulu. -Rahvatantsu
Opetab Harnald Toomsalu ja pillime-
heks on Valdur Aasa.

Ruberg. Toronto Eesti Taienduskgy-

|i juhataja Edgar Marten Torento

keoli juhtimise iile pr. Randoja, kes .

tervitusi Uteldes -andis kuuele 43 alja-
paistvamale noortet00 organiseeri; ia
le Montrealis —- Hilja Teosele, Mari
Aserile, Heino Altosaarele, Kart Vaik.
lale, Martin Puhvelile ja Endel Ru
bergile tunnustusavatdusena litle To-
ronto Eesti Keskkooli embleemid,

lised liled suurevaevaniigijaile, mijje-
le kaasusid tanusénad roolikomitee
esinaiselt pr. Laurimaal’ li.

_aktiivsema
 knulsuse — lépétas oma dsjase tege-
‘yus-hooaja piduliku Ghtuga, mis 16i
_kokku tavalise saalitaie kilalisi. Aa-

tuvdimisele,

Mele Elu" iar. 23.(1581).1980

- Tell on Gigus vérdsele fOdtasule kui leete
Todd mida feeb mees.

asi, ef selleks on antud feile sealus,

Ontarios on Kehtestatud scadus, mille jarele te. saate sama

tédiilesannete sooritamisel: Jéupingutuse altal on olulised fu:

‘silised v6i valmsed pingutused oma téd‘sooritamisel. Ning vas-
tutuse hindamisel on tahtis vaSstU(uge | suurus kaastddliste $Ui-

| tes oma {60 tegemisel.

Seaduse rakendamine.

Vérdse tddtasu seaduse rakendamiseks on Ontario valii- .
sus suurendanud ametkonda.Employment.Standards Branch-
1s. Ametnike tilesandeks on teostada kontrolli provintsi ette-

‘¥dtetes, valvata palganormide jarele ning uurida kaebusi, mis

On esitatudl té6ministéeriumile.

—_

Vordne tasu vordse too cest. See on tele OLUS. Ja. see on |

seadus. _

Kui te soovite rohkem informatsiooni vol kui te soovite:
kaebust esitada, siis telefoneerige véi kirjutage Ontario Mi-
aisiry of Labour kohalikule Employment Standards Branch’ile.

Kasutage oma teleloniraamatut’ voi helisiage Bell Direc.
tory Assistance'le kui te scovite telefonintumbrit tasuta kchali-

_kule Employment Standards Branch'lle helistamiseks. |

‘Kui naisele maksetakse olutiselt sama té5 eest vahem kul
mehele, siis ei ole see mitie ainult ebadiglane vaid ka ille-

| gaalne.
Ontario’ => Employment
Ministry of = Standards —
Branch

Labour

ees
soe

a
frat

meat anata
caf 4 an
phar Sse

~-ESINEMINE MEELDEJAAV SUNDMUS....

Selle tihise kokkutuleku labiviimisel

elt palju kaasaaitajaid, ometi eritine

~ tunnustus kualus Laine Altosaarele, -

Oma. varimas Sjeehtes Montreal
pakkus Toronto noortele sellel nada-
jal opul
vadrtustega tutvumisel.
kindlasli Quebeci referendum: | No"

. haaletustulemus lisas mugavust...

bs

Montreal Eesti Pensiondride Klubi

em Oies ama kahe esimese tegevus-

aastaga saavutanud Montreali kdige
eesti organisatsioonl

do Randpalu . teadustusel. esitatud
eeskavas esinesid muustkaliste ja s0-
naliste ettekannetega Heldi Ranne,

Dagmar Muru ja Anton Pindam. Klu-

bi esimees Edgar Heinseo tervitas

kiilaliste huleas vigbivat fOderaalva- -

litsuse hoolekandeministeeriumi

_esindaj at Mrs. DBavees’t, andes talle

kingitusena tile Endel Rubergi naha-
maalmeu. Edith Thomsen tausus-
loppscia, : |

H, A.

Leeriptha Hamiltonis °

Piihapaeval, 25. mail énnistati He-

miltanis. vils leerincort. Seekordsest -
lecrGpetusest osavdijad olid k6ik

noormehed, Edward Paul Aarlaht,
Hillary Jégi, Ivar Roland Kangur,
John Andres Tamm ja Karl Vello Te-

ra. Onnistamine toumus Victoria Ave.

kirikus, milline oli kitllustikuit kau-

ajstatud kevadlitledega, R. Toomsalu’

--katc(G3na. Teenisid ‘koguduse 6peta-
ots jJausus palvuse -ja Toronto kijfati.

ja, abipraost Tonis Nommik ja piis-
kop Karl, Raudsepp. Viimati nimeta-
iuli oli ka jutlus, ‘kus ta selgitas, m/-
da tahendab lecris kdimine noortele,

toy ka nende vanematele, Onnista-

mistalitugt kaunistasid lauludega, so

‘list Tamara Norheim, kes laulis F. |
,Kuule -Israel“ ja Ha-
-miltoni Festi Seltsi Segakoor O. Kop-

Mendelssiin’i

yillemi. juhlatusel esitas Roman Toi

Su sina valgustab". Orelil koguduse |

organist Eva Rammo. Pithakoda oli

tulvil palvetisi, kes olid tulnud &aa-

sa elama koguduse uute lukmete vas-

1

Juma! ateenistuse jarele siirdusid

icerinoored perekondlikkudes ringi-

des toimuvatele koosvivbemistele.

Cate pe aes wt a . eo a

naudingut  linna vaatamis-—
‘Kusjuures

— vusaastal.

- Robert G. Elgie. MD
“Minister

Seedriorul algas

laskespordi hooaeg

Laupaeval, 24. mail peeti Seedrioru
laskerajal esimene véistlus sel tege-

kahe vennasrahva laskesportlased.

Nimelt vdistlesid Toronto Soome -

laskurklubi- ja Seedrioru Laskurklu-
bi laskurid. Kekku oli 9 voistlejat,
soomlaste meeskonnas pealegi uks
noor daam.

Vaisteldi vkl/vabapiissist Ja spor-
dipiissist. 50m. laskerajal. Markleht
ofl rahvusyaneline, mis ka kohanda-

tud spordipiissi tarvis.. Vaatamata

sellele, et seljataga oli pikk talv, ning
treeningut. poinud keegi teinud; vorb
tagajargedega rahule jdada..

| Véistluskavas: oli 3 x 20 Jasku kol-
mest ascndist.

“1, Evald Gering 195 (lamades, 161
(piisti)

}, 181 (pdlvelt) — 537. 2. Edgar
Titlen —- 194, 164, 178 — 536. 3. Seppo
Rantanen (8). — 197, (50, 180 — 527

-{spordipiiss}, 4. Udo Robi — £386, 133,

168 — 487, 5, Jorma lsoniemi.{S) —

180, 146, 160 — 486 {spordipiiss), 6:
Merja Takala (S).— 176, 136, 166 -—

478 (spordipiiss),.7. Risto Saarenvir-

ta (S} — 182, 147, 147 — 478, 8. Antero

Takala (S) — 175, 139, 147 — 461, 9.
Arnold Pakker — 179, 112, 140 —. 431.
. Otsustati korraldada sigisel uus
klubidevaheline vdistlus... Vahekah-
 ftuntkena .legutsesid: Carl Rajamets
ja John Reinoja. |

E. T.

| MILT OSTATE SOODSAMALT SKANDINAAVIA:

Seekord olid tulejoonel.

Toronto Eesti Mateklubi maikuu
kiirmale turniiri v6itsid jarjekord-
selt soomlased. Pauli Hirvonen ja
Eero Ylanké jagasid esikohta 4 punk-
tika (mélemal 3 vditu ja 2 viiki). Kol-
mas ol1 S. Kirjavainen (344 p) jaltes
eestlased J. Jarve, L. Joselini Ja ¥.
Pikkandi tahaplaanile. |

‘Valjaspool durniiri toimuvad 1isa-
mangud muutsid selle tagasihcidli-
kult*aiganud male 6htu uhexs selle

hooaja elavamaks malesiindmuseks

Lisamangude seerias sai tahtsa yoidu

meie noormaletaja EB. Halling, kes al- -

les hiljuii tuli Metro Toronto alpkoo-

lide vahelisel malevdistlusel teisele

kohale. Teine noormatetaja E. Kalm
pidi kahyjuks
Peale Ha!lingu olid edukad ka N.
Kiuittis ja Hirvonen. E. Sarnak oli te-
gev noortega maletamisel. See vilma-

ne reeglipfrane maledhtu meelitas

kohale rohkelt pealtvaatajaid ja osa-
votjaid korraldajate ro6muks.

Kuigi suve tulek katkestab malete-

geyuse on ettendhtud 18. juunil Tai-

linna Festival 1980 ajal Klirmale tur-.

nilr taiskasvanutele ja samal ajal ,N.
Kuttise Karika maleturhur" noortele
(alla 15 aastat). Noorte male toimub

_ajakonirollita. Kiirmale ja ‘noorte.
‘turnmiirile jargneb 19—21,
Kerese turniir’. Sellest turniirist vO |

juunil ,,P.

vad ka eelmistes turniirides mangi-

nud maletajad osa vétta ja maleta-.
jad voivad ka mitie eestlastest male

sOpru killa kutsuda" turniirist osa
voima. Maletajatel palutakse oma
malendid kaasa tuua. :

Elu-, sédqi- ja magamistoa modblif,
Modern esemeid teije tubade kaunistamiseks

j.ti.e,

Kontrotlige mete hinds enne kui ostate.

- Hinnad soodsad, Isiktil j ja usaldusiit teonindug,

Ari avatud: esmasp., teisip, keskn. 10—6,
neliap.. yeedel 10-—9 ja laup. 0—6,

3352 Yonge St. (Lawrence t.]
‘Toronto, MAN 2M7 ~— ~ Tel. 465- 1399

- Meie Elu'

‘deid tegen:

 Cdeyin CUALY

plats, Virv

leppima kaotusepa,

Rexdale, +

Pi

- Rahvusy
Geographic
Priit Vesil®
des ,Tanary
taiele rahy
to Tartu C
vi selle ettg
P. Vesilin

kohta aja

phic* apr

-- Korraldaja

kus Kana

EKK Kana
Oma ava

das, et tem

palus rahval
teha ncndeg®
tas sonadc!
fist. Saate
meeskoorit

Pillide se
detesa, Esa
jakad Tall

plalsile, Ul
tiinav, Pikk

lurtpladts.
qatiu litled
‘astiale kur
malderd ja
liha = omuug
wWuema ai:
led Mustat
gama aja el
dil ef olnu
dis estucs k
ne. Nende-

find, et van

lestusies jn
ne kuti

 kouke lin

pukse ia pl
faself yar

—mestas tnd

nev dlagm &
oh tuha vid
solmuiti yee

be kirtkiiku
PENSIONA

“Thnavapil
lise sagedus

na killastais

nar naib gl
ridite Hestis
mene. Tedal
tajana akin
osaliselt kad
jas ukse ko
rHelesse a.
ajas Jutdu ne
ga, istus uk:
VOL vaatles &
Piriéa tilt
Kloostrn var
purjejahtidem
LeCUUISe iL]e
Jargining
Rahemaa BR
Gh sinna jou
parast (a v4
vou ima
roahyariieles
lesl. |
Valzuspliiz
Rakvere all
4} aastat (ag
loss1 vare jag
suill ila, §

~ kus linn;

Vilage unnel
karjusid ses
Lemond: ja

Kohtla Ji
reks  (G0sty
Lunnyseks g
maed. Suur
fulama encs
keew, (ahene

Kesk-Eesti

Tatlisl vaiks

Ending Ecst
remetes, ku
rik 6n tluestt

.. disel kugul,

Fartus. olic
sila asemele
muga siliast,
gunenud, mu
navast ja Tx
uliopilased
eksamitele ci
riky vareme
heisalh Sini-;
haidlikult nal

KORGED M

. Olesvatied

fest crincvad
uliema aja

23 We

Te