TVA } A EE ST LA = ere mr -yabade eestiaste hddlekandja - KEY KE MAM | | - ga hoolikalt kirja . pandud rahvas, - gelletéttu peetakse imeks, et liks neist véis ,kaduda‘ klimmeks aas- taks. ‘Uks. 68-aastane naine otss- tas kaduda amefivoimude silmist | pérast sede, kui ta mees suri ja ‘kui: teda ennast oli rédvitud Stok- holbmi maa-alusel rongil. Ta kao- tas seal oma isikuttéendavad doku- “mendid ega hakanudki uusi ase- _ mele otgima. Samaaegselt lahkus. _- ta‘oma kérterist ja Jai 6obima. t66-. _ kéhale, kubu tal olf oma voti. Nai ‘ne tilt bilreosse parast tébaega. ja + oft hommikul esimesena kofal, nil et keegi ei m&rganud midagi ime- likku, Ametivdimud otsisid naist. -alul vanast kdrterist, aga. teda leid- taata hakkasid uskuma, et ta oft kas surnud vai liinud valismaale. Middunud abstal saladus paljastus, iti politsei sai vihjeid, et naine on ' sageli olnud bingot mangitmas. Po- ‘hitvei iitluse kohaselt ei olnud tal midagi politseilt karta, -yastupidi — ta oli kaotanud mitmeid sotsiaaltu- fusids. , BONN — _ Arvestatakse; el urabes- . 15 miljonit 1hanesakslast on jalle . valmis suve tulekul akustama oma ) / 7 ao oad! * ' . turismireisé timber maailma, pilla- tes oma: fimber Saksa marku. Uk- - si Soome oodatakse suvel 200.000— 300.000 sakslast ‘ja just erilise T66- - muga sest litkski teine rahvas ei tg pubkusel nii -kergekieliselt :na- . ‘gu gakslased. See raha viljaviimi- ne om tekitanud muret valitsusele, sest eelmisel aastal viidi Litine- Saksamaalt valja 36 miljardt. (ca_ - 20 miljardi dollarit} Saksa marka. -* Valitsusel ei ole praegu sliski yéi- malik. mingisuguseid _ piiramisi " maksma panna, kuna sakslastele kuluy elunautimise digus ja -rab- yuslik ubkus : on nit olulised saksa -yahvale, et. Bonni valitsus ej juige vahele sekkuda. - Gerhard Buschmann suri _" | Hemasplieval, ‘16. martsil maeti. Aslingtonis, Virginias - eesti “vaba- dusev6ifiejate likumise iiks - jubti- _ vaid tegelas! Gerhard -A. Busch- -Haruldase sisuga === Kannatamisaja konbert * Peetri keguduse segakoor Cantate Domino on olnud tinave = Neljpdeva, 2, + oe i981 _ Thursday, April 2 1981 7 7 Z edgar bi Lik hi idlaste , esimeheks. - Piihapieval, 22; martsi nidas : ' Hiidlaste Selts oma 7- -ndat peakoos- olckut Eesti-Majas saalitaie seltsi- - liikmete osavotul: Keosoleku. juhia-: mirga. tavalt aktlivse tegevusega Torontos, aga ka viljaspool. Esineti Marie Underi malestusakiusel ja Eesti Vabariigi aastapieval, mirtsi . teisel poole] tehti esinemisreis Buffalosse Ja jaile on ees Suurel Nelj 16, april Peetri kirikus Kristuse kannatamisaja k kontsert. Tuivustamaks kava, maainib ko0- rijuht: Charles. Kipper kavas oleva Saapepeeee™ a: ; viga harva esitatava helitié leid- Seaaee ee. mist ja iseloomu, millega Cantate- Ramee: Domino oft jitle pika sammu edasi saree Jdinud klassikalise. vabmuliku muu- §% sika tufvustamisel. eestlaskonnale. [a Koor valis oma kontserdi paevaks Bie Suure Neljapieva Shtu (kell 7.30), juba fe millega viiakse inimestesse kannatamisaia tosidus. apdeval, C. Kipper seletab, ‘et Shtel- on : esitamisel ainult iiks helliés, GF. § *=Handeli shristuse passion. - Tegelikult see 45-minutiline helitéé on. ainult katke originaalsest kahe- Ja: -noole tunnilisest. téast. Handel : kirjutas selle ooperivormis. On te- | ‘gelikult kontsert-ooper suse. piiha. ohtuséémaaja ja Jee- sus Pilaatuse ees kohtus, mis 1o- ae re aa ri es aS peb ristiléémisele ‘viimisega, mida .. ning... retsitatiivselt ‘kirjeldatakse . lapeb kooriga. , C. Kipper on roomus, et solisti: deks on Jeesuse osas Avo. Kittask, Siioni tiitre osa tiidavad kolm. so- listi: Alli Vahi ja Elna dibe kumb- ki tihe aariaga una Liina Purjel on nel. aariat. C. Kipper titlebki, et ‘Liina Purje on viimasel afal lauljana kiipseks saanud ja esitab seda viga noud- likku osa suftre paendlikkusega, kus dgedalt . siiiidistab Pilaatust, ‘kes annab Jeesuse rahva katte. Evangelisti-jutiustaja osas on Erich Rammeld; tal on iiks aaria, kuid tahtis osa retsitatitvselt siindmuste Orelil Lembit “Avesson. ja koori Juhi muidugi -C. aregut kirjeldada. Kipper. - Meel tuleb C. Kipper: tagasi. heli- tb juurde, deldes et tal on suur hue “vi selle t36 vastu, mis pole tuntud, _ Isegi nit vite, et versioon, kust ta . yottis keoriosa,, on vaAlja antud 1950. a. Inglismaal, C. Kipper lei- dis selle Toronto Ulikooli: muusika- Tamteedls ‘T66 orginaalne pikkus mann, 70, a. vana. Ta suri haiglas, : kuhu ta slidameataagi parast pal- gutati nddalapaevad tagasi. a aastaid. Eesti Rahvuskomitee Esin- ... duskogu ja .Ulemaailmse. Eesti -KesknOukogu Taiskogu’ lige ja. _ mOlema’ keskse organisatsiooni Vo- link Washingtonis. Ta olt 11 aas- tat. eesti vabadusevOitlejate keskse organisatsiooni, | Eesti Vabadus- vOitiejate Liidu esimees, missugu- | sett. kohatt ta lahkus omal_ soovil tervise ndrpenemise parast. G. A. -Buschmann oli liks kolmest USA ~ eestlasest, kelle teencid Hlemaailm- ne Eesti Vabadusevoitlejate Keskus Forontos, Kanadas on hinnanud VabadusevCitlejate Teeneteristiga. Gerhard A Buschmann oli ise- oe seisvusajal ‘Bestis purilennu _ pic- .. neere. 2: maailmasOja ajal ta asv- tas Taltlinnas Eesti: Lennusalga, ‘mille keosseisu ta koondas eesti lenduréid, Sakslased panid aga peatselt pahaks, ‘et, lennusalga leit-. -nandist Komander seisis sakslaste- _ arvates liigselt Eesti ja eestlaste hu- - vide eest ,missugune asjaolu takis-. ias tema avastmes tlendamist ja - edaspidist karjaari lennuviies. : | Karaked, piraked ia teised, paugud” | | Tartu Instituut korraldab Tartu _ Collegeis oma jaremise Joengu- 8. aprilil ltousega kell 7.30 Ohtut. _. Seekordseks referendiks on. Ryer- son. Polytechnical. Institute’i - pro- : -. fessor. Sannu’ Molder, kes rédgib _huvitaval teemal: ,.Kaérakad, pira- > Kad ja teised paugud.* Ettekanne holmab ‘Sellised: kusimused nagu lained vees ja Ghus, millest teki- .~. ‘vad plahvatuse paugud, Jend tile “hSle kiruse: ja. ,,sonic ‘boom, shokklained kosmoses jne. _. Konet iluistrcerivad Naleuspil did. y : | NATO ) peasekretir: _ Gerhard .A, Buschmann. oli hulk: -tanud sakstane Bertold Kristuse = ~karinatamisloost, kus on siindmuste. : “kaik ja Wristuse viimased sonad. 3% Caiitate- Domino esitab sellest Jee- Be CHARLES KIPPER | -_ | on 2,5 tundi coperi ulatusega. on Kipper mirgib, et see. on toesti haarav ega ei pohine otseselt piibli- tekstile, vaid aaria ja koori. teksti on nelja evangeeliumi pdbjal kirju- Heinrich Brockes. Viimane oli Hamburgi rii- giametnik, kes luutetas Handelile librettosid, Kuna. kannatamisajal pandi ooperietendused seisma, sits esitati.seda Hiandeli tééd- igal aas- tal kannatamiseajal. Esiettekanne oli 1712 ja see ptisis kaua kannata- misaja muusikana: kasutamisel. keid tédst, iitleb C. Kipper, et ta | _ tunneb tosist huyi selle vastu is toodab tulevikus suiirema os2 sel- - Jest esitada. : Ta lopetabki sooja. Ymetiusega selle helitéd kohta:. ,,.Mulle on see olnud haarav, vajutadés need siindmu-. sed méottesse ja meelde. See on ai- nulaadne vaimalus selle ktassika- lise helitééga-tutvumiseks.* a Labiradkimised Moskvaga ainult vajalike eelfingimuste. taitmisel - BRUSSEL — NATO peasekretir Joseph Luns tegi Briisselis teata: vaks, et NATO soovib relvastuse vihendamiseks labiraaékimisit N. Liidu- ‘ga, Libirdikimisi soovitakse mitmeid Kanaleid kaudu, kaasaarvaiud tippkohtumised riigipeade vale), Kuid-Luns kinitas sealjuures, et need labirdaikimised peavad olema pohjalikultetievalmistatud ning neil peavad ‘olema kindlad suonad ja cesmargid, mig véimaldab positiivsete tule. muste saavatamist. ‘Peasekretiiy vaitis. et need seisu- kohad avalduvad nendes kirjades, ‘imida NATO liikmesriikide -riigi- pead saatsid N. Liidu. presidendile Leonid Brezhnevile vastuseks tema - ettepanekule. tippkonverentsi ‘kor- raldamiseks, ‘Need kirjad olta pohiliselt vita tagasihoidlikud ja méodukad uid nende. pohitoonis. anti mdr- ku, et NATO stihtumine N. Liitu " ja koostéd Moskvaga oleneb N. «Liidi: kditumisest ja tema agTes- siivsete sammude piiramisest, - _ Joseph. Luns: kinnitas, et. NATO riigid ei sad aktsepteerida Brezh- nevi ettepanekut, mis taotleb. NATO-it keskmise lennutegevuse rakettide paigutamiseks Laane-Eu- roopasse, kuna venelaste! on juba suur ary selliseid rakette Venemaa ladneosas Ulesmonteeritud ja need: on sutnatud Ladne-Euroopa linna- dele, Arvestuste kohaseli on N..: Liidul 110 $S—20_ tiitipi keskmise _ } lennutegevusega raketti, mis on: yéimelised hivitama: Euroopa suu- remad linnad. Lins iitles, et N ATO el.ole loobu- en Pershing 2 t titiipi keskimise lennuraadiusega raketi ja. tith- raketi paigutamiseks. Kuigi koor eSitab pikemaid. kat- | Talve !Spupdev. tajaks valiti_ senine esimees L. Wahtras. Ja . protokollijaks . seltsi sekretar. Koosoleku avas esimees Waht- ras oma tayakohase tervitusega ja ree, Nimetades pogusalt oma - kohalt etree jahkumist, Ei aasta jooksul manalasse vatisenud ne seltsittikmeid. Neid oli kokku 19. 3 fe] Tegevusaruandes vaatles esimees 7/6 ge mbbdunud jaanipaeva kokkutulekut gees Oro rannas, teist hiidlaste filer aa- i ilmset kokkutulekut ESTO-80-nda = raames Stokholmis ja ldinud siigi- Sa sest mardipidu Eesti milestas. fa seitsme -Majas. Ta andis ka wlevaate jubatuse tegevu- sast, déunesoavide saatmisest tim- smarguste tahtpdevade puhul, jarel- esindamisest : hiilietest ja seltsi. teiste organisatsioonide juures. Kassaaruande luges ette: laekur Helme Kaju, revisjonikomisjoni aruande Julius Vanaselja ja nais- -ringi majandusaruande Asta Val- “<8 yur, Selts on tegutsenud elavalt ja |) majanduslikult kindlal alusel, kons- gee” tateeris peakoosolek. Tegevuskava | osas tdi lahkuv esimees etté rea punkte, mis ta nigi atte seltsile pi- ~~ ‘kemas tulevikus peale . jooksva ja ‘Vdhemas tuleyikus eesseisva tege- vuse. Kuna.see oli tema viimane. neakoosolek esimehena, siis tanas. ta juhatust. ja koiki, kellega ta oli ‘koosté6s olnud-ja tihiselt seltsi vil- jakat tegevust Jdbi viinud. Seitsi-. juhatus on siiani tegutsenud ka Hiiu toimetamise ja talitusega, kusjuures oli esimees ka toimeta- jaks, Et esimehe Jahkumisega _Hiiu toimetamine shku rippuma ei jaiks, tegi sekretir peakoosole- kule ettepaneku kinnitada Ludvig Wahtras edasi toimetaja kohale.: ° Koosolek kinnitas eltepaneku ap- ees, Uude juhatusse valiti seekord 6 liget senise 5 asemel, ef juhatuse tédd kergendada. Samal pieva! peetud -esimesel juhatuse koosole- kul jagati ametid fargmiselt: G51- mees Edgar Liik, abiesimees Elna Kungla, sekretir Edward Pihlberg,. lackur Hartvig . Vanaselja, vara. hoidja Vilbert Till ja naisringi esindaja juhatuses Helme Kaju. Asemikkudeks jdid Ullo Niit ja. - Bernhard Ristmgi. : Revisjonike- misjoni valiti tagasi Julius Vana- _ selja’ja Kalju Leis ning uueks liik- “meks Elsa Lindre. Ka naisringile kinnitati wus esinaine Helmi Till ia abina Helme Kaju. Lahku- vat naisringi esinaist Erna Vaino- lat tinas siidamlikult Asta Valvur ning samuti fles siiraid tanusénw lahkuy -esinaine talle | osutatud ldpetades tinas Edgar Liik seits- meastase siitire panuge eest Lud- vig Wahtrast ja tema abikaasale anti ile: Hii, kes niliid: sai pool oma mehest tagasi koiu. Koosolek lopetati kohvilauaga. loune Floridas._ . 19, martsil piihitseti luna Fio- yridas Coral Gable’si eestlaste tal- Tagasilé ok Trudeau ~ pdhiseaduse plcanidele , OTTAWA — Peamninister Pier- te Trudéau plaanid Kanada péhi- seaduse fratoomiseks Inelismaalt said suurée tagasilOGei osaliseks ky; Newfoundland apellatsioonikohus {Gudis liksmeelsele Oisusele,. et fé- deraalvalitsusel et ole digus pOhj- ‘seaduse muutimiseks ilma provint- ‘side nOusolekuta. .Kohus leidis, et provintsid on. ,,autonoomsed tiksu- sed“ ning: kui: fdderaalvalitsus ta. hab pohiseadust selle -aratoomise] ‘Inglismaalt muuta, sis eijl- ole see mitte ainult vastuolus Westminster Statuudiga vaid havitab koe Ka- nada f6deraalse sisteemi, VABA EESTLANE" - On. valvel eestlaskeuna | _ lildbuvide est! mud oma kavatsusest EurooBass8e . cnmmnaccs -~ abikaasa Hilja, ‘niotiselt ye lopupaeva Cape Florida rannas.. Osa volsid Torontost ,,Festi Kodu‘' president Richard Metslang | abi- - kaasaga, kirjanik Arved Viirlaid‘i Vilma Weiman, Kristin Kamarik, Montrealist inse- ner Lemberg abtkaasaga, Rootsist ‘Noora Sepp, Louna-Aafrikast -ku- raator Toomas Kirsi, Texasest hr: ja pr. Vitsur,. Floridast kaunstnik -Neudorff abikaasaga, Reet Ramnik, kapten ,,Lelovi'' abikaasa Lia, Juta. Reinbolm. Pdikesekiillane ilm soo- dustas tujukiillast pdeva lusas Sil- pelrannas, | Afganistani diplomaadid pogenesid > ne da edasi Falstaff ehk Falstaff Avo Kittaskis ‘on ldhedalst identsed. Jalle | imub 2 korda naddalos = | - telsipdevel je neljapdevat. | Avo Rittaski téttu on ka ooperi-. etendused Saannd eesilasile lihe- dasiks ja sagedaminl kiilastata- vaks, . Nidalaléput ‘Cosmopolitan Opera lavastusel ‘ esitatud Verdi »Falstaff* oma koomilise sisuga ja hea muusikaga pakkus paljudele -eestlastele meeldiva ooperlojhin, Ke- da ooperikilastajate huigas kahel éhtel margatavalt rohkesti' leidus. ja kelle . viis coperisse peamiselt soov kaasa elada Avo Kittaskl tau: © lu ja teatriloomingule. , Ooper oli saanud kiesoleva lavas: tusega uned ruumid ‘Edward: Join. - son hoone MacMillan - Theatre’ts. See toob silmade efte kiimme 2as- fat tagasi santas featrisaalis antud sama ooper. Seekord olid ‘osalised Toronto Clikeoli teatriosakonna Opi- iased, kellele tisaks oli Ayo Kittask ‘kutsutud eelmisel aastal Iépetanu- na kiilaliseks. Stis oll Avo Kittask: alles. hiljutine Kooli lopetaja ja ko- gemusteli noor,. | ae Seekordne Avo Kittaski Falstaff oli palju kiipsem. See osa oligi na- gu leodud Ayo Kittaskile, Kelle laul kandis ooperiahsambiit fa . keile. teatriline mang sellise karakteriku- ia Toomisega oli abinisti nanditay ja. komiodiale omaselt mniimekiilg- ne. A. Kittask lanlis ilmse kergu- sega neid manglevaid ja bravuur- seid meloodiaid; olles Falstaffi si- semist tundemaailma ja meeleolu-. sid. karakteriseerivad..Aga ikka ja jalle tuleh esile hea nditheiaanne, millega Kittask oma osa kujundab ja See oli eriti oluline selles nope-. ris, kus tezevus on pidevalt hoog- areney, A, Kitaski Cosmopolitan. Opera algaski mit: mekultuurilise teairigrupiga, kuid TES. $. kevadpidu a lausiga ja Wahtras inas usalduse . “Moddunud laupaeval toimits T.E. Selisi kevadpidu kasinavéitu -osa- -f votjaskonnaga, mis jattis. kiill tant- susopradele porandal lahedamat | ruumi pikkade poognate’ tegemi- - seks. Ohtu avas TE. Seltsi esimees V. Poolsaar kiilalisi tervitades ja nei-. le head pidutuju soovides, misjérel | V. Gustavsoni orkester. juhatas sis- se seltskondliku osa. Eeskavalises osas ‘sopran Tama- - mar saatis klaveril. Kolme meele- “* Falall Avo Kits mood niiiid on laienepud piiris kanadali —_ seks eoperiks, mis antab siin vas- - tava hariduse saamed Jantfaile rau. mi enese valjendamiseks, Seekord olid ,,vodrad" peale Kittaski vee) ungarlanna, Veronica D’Eclesis ja. itaatlane Remo Marineci. Méneti . voiks arvata, et sellega kosmopo- litaarsus vaheneb, aga une ooperi- kompaniina saab kahtlemata sun: rema elurcumi, ! Ooperis oli dr. Cajuse O5a8 R.. Marinucci, Bardolfo — R.Mareh;. Pistola | ‘— K, Baker, Alice Fordi . -osas meeldiva esinemisega- hea lauljatar Lynn Blaser, Meg Page — Joan Stilwell ja Kathleen Dorrance, Dame Quickly osas Anne yee - ki, Nannetta Fordina — V, D’Ecte- sis, Fenton — G&G, Evans, Ford =. J, Anderson ja Robin — Rene Stra- no. Goperi orkestrit juhatas ¥. Ivyo- noffski ja eriti esimese etenduse alul kippus see. norgemaid Waal limmatama. Lavastaja M. Lata oli. andnud realistliku lavasiuse, mis . J. ‘Cselenyi - lavapildil oli tasakaa- dustanud ja. varvirikas. Siia Iisan- dusid ka tolleaegse inglise meeste ‘Je naiste kostitiimid, Avo Kiftask on tugevate arian \ seerija volmetega Ya tal on sauri: . feeneid selle. oOperigTupi organisee- rimisel, : ‘mnillega antakse . paljudele . jauljatele lavaruumi, Aga tal on ka uskn, ef selline .caperikempanit - vaib Torontas ja iimbraskoniias | etendusi andes. elada ja areneda. Ef ta‘on meie Avo Kittask;, seob ta - ka meid. ooperiga. Et ta nii toreda Falstatfi osa kujundas ja suurepa- raselt laulis, see teeb meld room: Saks. | Sep ~ Kevad on H a ta Norheim laulis, kuna Kimo Kul- | | olulauluga, esiteks Arka tiles ar- | muke‘, teiseks P. Ardna ,,Varsa- kabi* ja kolmandaks Lara faulu- ga" Dr. Zivagost‘ -sisendas ta ‘pedlistele ornalt romantilise mee- leolu, mida kviteeriti seltsi poolt | lillede, rahva poolt aplausiga, nil et ta. veel andis lisapalana OQ. Meri- kanto » Mustlaseks | ma olen stindi-” nin", : Jargnes voituderohke loteriiga | tekitatud mingumedleolu ja uuestt t tegevus tantsuporandal, | T.E. Seltsi liikmete nimekirjas | on ligemale 400. liiget, aga oma séltsi koosviibimiste vastu ei ndi 7 _ | liikmeil huvi olevat. Teised {ana vi sed pecdhtud on olnud vabagi osa- voitirghked | Haig j jag dab valisministriks WASHINGTON | — Uhendriikide valisminister Alexander Haig. mai- his Washingtonis: ajakirjanikele, et teated tema voimalikust loobumi- sest valisministri positsioonist - on lifaldatud ning et ta kavatseb- eda- si jiidda vilisministriks. Poliitilistes ringkondades Kalkuleeriti,- et Haig lahkub, kuna ta sai suure prestiiz- hikaotuse osaliseks: kui president | Reagan nimetas USA , kriisi kasi- famise“ komisjoni esimeheks ase- presidendi - George Bushi. Haigi mirkustest. sel puhul vyois Jérelda- : da, et vilisminister oli sella nime- tamise parast viga haavunud Ja | leidis, et temast. oli mooda mindud. NEW DELHI - — New Dethis Indias, loobusid- Afeanistani saat-. konnas oma ametitest kaks diplo- maati:ja kaks ametnikku, kes t6e- ? siirdusid. Ameetika Uhendrikidesse. hiippamise pOhjused selgunud, kuid Gendoliselt on. need poliltilised. Sent ei ole Sra- . - -~ Nii umbes kolm miljonit.. —~ Kui palju nendest tahavad NL Liidust lahkuda? — - Umbes viis mijonit. — “Kui palju on Néukogude Liidus” jJuute?: | ha on ~TKEVAD. Kevadkostitiimide e ja. -mantlite ‘uued moed moodsates varvitoo- | ‘Hides. Meil on suar valik iga- | lihe maitsele vastavalt — villa- | me nylon, Polyester ja pope- Jim, . ARGE. UNUSTAGE | OMA: | KARUSNAHK-ESEMEID ~ MEIE KULMUTOSRUUMI NAATA, | Helistage 488-1701 ja me 1e tale. | me ‘Tete kasukaie | ‘Jirele - — ta- | ; suta, | Furs by Fin - M4P IKI © _ Tel, 488- 1701. 9.30 el.—6, GO p.L;- neljap. -| 7.00. Pal ; laup. 3.00 Pl | 191 ett Ave,. E, Toronto | ae -