. ilmunud | se talituses alituses: i, ug. 1981 Yoekiaral | jpildis — 169 tk, sla, Martin, Nae-- PP Riga, Salo, ha Voitk. : -f $2.— we ed tunded uuesti 1a. {olen kKumme aastat . | ktimme,: viisteist! $i. Sik kadus vahelt — Doll poss, Mul vedas, - 2 hea meel, et nad - tu saatsid! limased pirale joud. teti, ankur hiivati ja - alustas tasast sOitu. as sAras piike, aga LobusGldu seltskond- tundnud, kOigi! olid i. palitud ja. .¥vammue — i oldi tuulega harju- _ olmkiimmend Kaheke : ; alt Kuulutas Pee- — : tlle kia ja. titles: tity!“ OF Bic! Kogu lacvatitis enamyviilhem tutiay, méletanud mone ni- © st -tiloud Skki teige- Ast selgitati karmes- | Bsi cl tekkinud. nw” hllidis Toomas, Ragu ousiay rit Manan tele katte ema. ! HE enda taskud on VOib see valja kuk- e viiekopikasest pear "vOtan alati kaasa, . _ q du pean — ja péa- Bt mu koja saadate is “tuju parast mci “numbri ‘pidutujuks,’ iu ha . eme laiali -— pidu | armen). - ‘ . einasp. homm, kella ii-ni ja " ‘nidagi Utelda jou.” | ADO PARK, g. C.. _ HETHERINGTON, FALLS ‘PARK. _— Advokaadid-notarid «365 Bay St, Suite 401; 363-4451 Ohtuti 447-2017 vdi 929-3425 ENNALLAN- KUUSKNE | -. BMLLB. ADVOKAAT — NOTAR : | | r First Canadian Place, Ste, 3450 Tel kontoris 363-0072 kedus 360-8776 GAL ALAL TONY TOOME ADVOKAAT,— NOTAR 7 Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, | | Suite 207 | | Toronto, Ont, M6A.3Al Felefon 789-7579 =. kodus:762-2367 BADVOKAADIO Opeta ja Udo Pet — . VABA BESTLANE ucliapleva 3, mail 1984 ~ Thursday, May 3,1986 Uteldakse, et Toronto olevat va- Bee ‘bade eestlaste pealinn. Kui -yaadel- da siinset eestlaste rahyuskultuuri- dist, seltskondlikku, yabadusviitlus- likku, usuelu ja noortet6d aktiiv-. gust, siis v6ime Gelda, et Torontos elab eestlus. veel tiie hooga. Selle aktiivsuse Kandjaiks ja alustaladeks On palju tublisid kaasmaalasi, kelle ennastohverday panus on simi paistev. oo Vana-Andrese koguiduse Gpetaja Udo Petersoo, kelle slinnist 8. mail © s.a, tBitub 50 aastat, on tiheks sel- © _Tiseks i _ . Kelle energiat, rahvuslikku vaimu & aa ja teotahtelisust on jatkunud palju- ae - dele eestlaste tegevusaladele. a yaljapaistvaks - .eestlaseks, , Udo Petersoo. elukiii mu md} ‘uta- ve aS _ Jaks oli kahtlematult tema -pHrine- Aap ee vus JGelShtme Koguduse Opetaja =NesS Elmar Petersoo ja. tema abikaasa Jenny -Petersoo perekonnast. Suu- Te maakoguduse .Opetaja ja tema -kodu olid alati seotud. timbruskon- na ‘seltskondliku ja rahvustiku te-. gevusega. Poeg Udo sgai-sealt oma - egimesed usulised ja rabvushikud 2 MOjutused.. -- (Koos: vanematega ‘asub pagulas- ___ teekonnale ka Udo. Ta saab oma ' keskhariduse. algul Lundis, Root- sis ja hiljem Sault Ste. h Maries, Kanadas. Korgema hariduse oman- dab ta Waterloo. Luterlikus tlikoo- lis ja Waterloo Luterlikus Semina- “ris, mille l6petab 1965-ndal aastal kirikuOpetaja kutsega, Ta jatkab aga oma hariduskeiku ‘Toronto Ulikooli pedagoogilises fakulteedis, mille l6petab- Honours’ . Specialist Kraadiga inglise Keele alal. Péalé iilikooli idpetamist asub tdGle atimnaasiumi Opetajana Oak- _ Villes ja hiljem -Silverthorn Colle- KOIXIDEES _ ’ KINDLUSTUSTEES H. LATER & CO. on | |; INSURANCE BROKERS __ 1482 Bathurst St, 4 kord Bathurst—St. Clain “Telefon kontoris 653-7815 ja | 653-7816 -f helepitise “hoorte teg evusest. giate Institute’is, Etobicokes, = t68tab 13 aastat. : -1966-ndal aastal abiellub ia oma iilikoolikaaslase Reet Krabiga, keg ustava toena on seis- nud oma mehe korval tinaseni. Sellest abielust on vGrsunud pojad Alar ja Tonu ja titar Taimi, kes vOtavad agaralt osa eesti koolist, skautlusest-gaidlusest, « rahvatant- sust ja vOimlemisest kui ka kariku ‘Hinges pesitsenud kuisumus }2 | . huvi usulise ja kiriku 106 vasiu ELEKTRIK Shsveseaded, 1 uuendused ja peran- camed ctumajades FO! ettevitetes. Halling 762-9190 - Litsents mr, E1044 wm, saab konkreetseks Udo Petersoo _ ordineerimisega -EELK Toronto Peetri kirikus, mil- -le jarele asub hooldama Opetajana 9. veebr. 1975 Sault Ste. Marie eesti kogudust, kus ta isa oli teeninud Opetajana oma surmani. Ta hooldab seda ko- oudust tanaseni. Aastatel 1981— . 1982 ‘hooldab ta Toronto Peetri kogudust. mem - Ta saab kutse asuda tiisajaliselt | , _ Toronto Vana-Andrese koguduse teenimisele, kuhu ta valitakse tais- VAIPADE & MOUEL _ PUHASTUS _SEINAST-SEINA JA LAHTISED ERK LOKBIE - — 447-88 a kogu poolt.13. apr. 1982, Lithike- se aja jooksul on Opetaja .Petersoo : palyinud oma koguduse toetuse ja lugupidamise. | 3 Udo Petersoo energiat ja. andeid on jatkunud samaaégselt aga ka “meie rahvusliku : t66 -ja vditluse __ aladele. 1969-ndal. aastal ‘valitakse teda ...Rahvusliku .... ValisyGitluse “ Néukogu 7-ndasse koosseisi, kus . té¥tas abiesimehena’ 1969—I 973." | VABA EESTLANE | | ‘TORMETUS JA TALITUS — avatud-esmaspHevast reedeni kelia 9—3-ni | |. Teenie toimetus 444:4823. + talitus 444-4832 | Alates 1973-ndast ‘aastast saab -te- , ; mast selle Kanada. eesilaste -besk- Ser STE SPEE Ran Eg att etna aa sne tts ray eRe ny Teaser organisatsiooni esimees. Samal aas- tal muudetakse selle organisatsi00- ni nimi Festlaste Kesknoukoguks 1 Kanadas. 4! EKN-u juhtimine 1981. aastani. | Seda -perioodi iseloomustab EKN-u | populaarsuse ja majandusliku kan- Tema Oleadel lasub | depinna pidev kasvamine. Ta kuv- _ KUULUTAMINE WABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase | | ‘leviku (St. gre toll the! veerul: © ‘kuulutuste kijjel . tekstis ......... eSoernneenne . $5- esiktiljel ee cee, $550 Koututust vOetalme veutet nidala estmesse ajalehte kunt Na es ep ee | nidala teise ajalehte kuni kol- . _ map. homm. kella 11-ni.. | lub tanaseni selle organisatsiooni 1 juhatusse. | i Balti Liidus Btab ta kaasa mit- mete aastate jooksul, olles esime- heks 1972/73. Ta oli organiseeri- jaks esimesele Balti Shtule Otta- was, mis on kujunenud kéige mo- a juvamaks Balti ‘rahvasie saatuse | selgitamise’ foorumiks Kanada. po- ! littilistele ‘Tingkondadele, Udo Petersoo: ‘kuulub Toronto | Hesti Voitlejate Uhingusse | ja oli esimeste Ulemaailmsete Eesti Pae- 1 vade peakomitee liige ja esimese |] Ulemaailmse Eesti Rahvuskongressi tel, 444-4832 -Vilijaspool tiGnega: - ‘Leida Marley 223-0080 Postiaadress; |. 9 Parravano Ct. Willowdale, ‘Ont. M2R 388 | esimees. ia on manginud trompe- |) tit ,,Estonia* orkestris mOned aas- Ptad. | : - Skautliku tegevusega liitus ta 1 juba Rootsis. Kanadasse silrdunuit ) asutas ja juhtis skautlipkonda 1 a- 3 aja Sault Ste, Maries, Praegu on. le 1500 50 noorem-skaultmasterina Toronto Kalevi" lipkonna vaimulikuks ja kuulub vanade- skautide »Raudha- emete* perre, ‘Uhikooli ajal Waterloos oli Ees- ti UliOpilaskond ‘Waterloos. asuta- jaksliikmeks ja esimeheks, kuni se- mimart lOpetamisenl 1965, a. Akadeemiliselt kuulub Udo Pe- tersoo Eesti. UliSpilaste Seltsi. Ol F.U.5. esimeheks tema 1£00-ndal Juubeli-aastal ja selle jarele pideyali Ltr! lige. Kiesoleval aastal on ta sini- must-valge.lipu 100 aasta juubell- Komitee esimees, kelle S)gadel la- sub vastutusrikas tilesanne, panna mete rahvusvdrvid massiliselt Jeh- vima Toronto linnas ESTO-84 ajal. Udo Petersood on tema teenete eest mei¢e rahvuslikule elule ja té/- le vidristatud jaremiste teenete- markidega: Tammeleht II jark, Ka- nada. Eestlaste Teenetemark ja Festi Voltlejate, Uhingn | Kuldteene- temark, Vlaltoodu on profiil tihest rah- vuslikust -eestlasest, kelle mitme- kulgne ja ennastsalgavy panus meie Uhiskonnale -vaarib meie kdikide hist ténu ja tunnustust. Udo Pe- tersoo. ja temataoliste rahvuslikult & motiveerltud eestlaste panus eestlu- se edasikandmisele ja meie rahva vabadusvditlusele annab meileé kGt- gile usku ja jootust tulevikuks. ‘Armas Udo, Sinu juubelipieval. soovin Sinule Kogu Kanada eest- . laskonna nimel Gnne, jOudu ja jat- kuvat energiat piirgimisel - meie Uhiste rahvuslike eesmarkide téitu- mise poole! me JOHN E. SOOSAR CA. | “Chartered Accountant 181 University Ave, Ste. 1802 Toronto, Ont, MSH 3M Tel, 864.0099 _Timar Heinsoo | nee ee - +. °° der tagasi vaadata mOGdunud 166- oma kohbgstusi Kaotsilainud suurteost avastamas — - Prof, A, Vodbuselt uusi vaga harul dasi avastusi teddusmaaiimale Asia ilmus port. A, Vaobuse teos peatkirjag a: »The Book of Isaiah in the Version of the Syre- Hexapla< See esinduslik teos, mille ‘Waljaandjaks on Louvaini whkool Belgias;, om haruldaseks siindimit seks kisihirjade avastuste ajaless, Tedse sissejuhatuses kirjeldab : Rpeeee autor oma senini Jakkamatuid kisi- 2 kirjade cisinguid -vana Mesopotaa- | fo mia kuttuuri alade] Lahis- ja Kesk S e \das, kus kisikirjalised aarded on &! oliud peidus ja labi sajandite ooda- nud autorit — uurijat, Sealt kogu- & : ud Tikicalikust varamust on autor & ee avaldaniag senitundmatuid allikaid, {3 rikastatas ajaloolise uurimise mit- (3% ge, SUguseid alasid ja edendades © re eadust selliste itrikutega, ee @, ‘eerlus plisib ile aegade, Kaesoley | Secs py 05 loob otse uskumatuid illatusi owe es, ey ‘ihest vaga haruldasest monimen- & ey dist kuituuriloos, mida autoril on on giggisient? aa omlestimud avastada. See mone ment on kuulus Hexapla, mille saa- tus on ldbipdimitud dramaatiliste c asyaolude ga, Origenes on nimi, mille] ei ole | vérdset teaduse ajalcos vana-krist- | [use perioodil ega kogu kultuuri- joos. Tema kuulsaim saavutus on ajalukky ldinud valal esimene| hiigel- mootmetes piibliteksti teaduslik- kiitiline valjaanne. Selle hiigel- @ projektiga algas ta peale juba en- # ne a. 200 Aleksandrias, Egiptises, & oe otsides iiles kOige vanemaid kdsi- Beemer et. Juba tema - kirju. On huvitav, paevil toimus sama, mis-on too- nud paiju elevust ja andnud kone- ainet meie ajastul, nimelt, et vaga vanu heebréa kasikirju tuli paeva- valgele Surnumere koobastest, millseid Origenes kasutas. Ta otsis valja veel teisigi heebrea ja kreeka — Vana Testamendi versioone, isegl. nonda vanu ja iidseid, et sellistest ei ole iilepea enam mingeid jilei. Koike séda tohutu ulatusega teksti- list materjali tailetas tema oma valjaandesse, mis vastavalt kasu- tatud versioonidele koosnes kuwest . veerust, millest ka teose nimi halt, = Hexapla Chuueveeruline).. Sea mo- numentaalne teos oli varustatud vaga ulatusliku ja teaduslikult vii- mistletud tekstikriitilise. aparaadi- ga, vastavalt tekstikriitilisele mee- todile, mis kasutusel Aleksandrias ja. mis moodsal. ajal kasutatud ~ Milline uskumatult siur varandus oleks olnud teadusele kasutada, kui Hexapla oleks meile sdilinud! Iga - Paul Sander Rahuldustundega voib Paul San- ja saavutusrohketele elupéevadele mern Pehitsedes 80. aasta juubelit talle- " omese nooruslikkuse ja aktlivsuse- . ga. Slgavalt rahvuslik, positiivne ja “‘Kindel ellusuhtumine, stdame- soojus ja sObralikkus on olnud -inspiratsiconiks meile, kes teda tun- . f nevad. Pagulusaastad pole kohuta- nud tasakaalukat ja teisl arvesta- yat kaasmaalast. Kuigi eluaastate raskused on piilidnud jalgida ka~ alati ablvalmis juubilari pole nad teda kunagi katte saanud, Pitiides hea edukusega parandada oma pe- rekonna elu on juubilar teitnud ~ rahvuskultuuri, scliskonnaclu ja sOprade vastu Ol- gel kohal | ja oigel moel. Paul ‘Sander slindis Mustvees * 30. aprillil 1904. Reaalkooli lépe- Soomlasi arreteeri#i Leningradis. Viis soomlast vangistati Lenin-. gradis iuligaanitsemise parast. Juba varem-on tanayu iiks soome Mmees moistetud samal pohjusel kolmeks aastaks sunnitijdlaagrisse. Asjavangistatudest on kaks abitu- rienti, kes veebruaris olid julgenud ujuda-alasti -hotelli -purskkaevus.. Vangistatute siiiiasi ei ole ‘veel tul- hud eite kohtus. | Leningradis on vodkaturistide - osas olnud vaikne peagu aasta, kuid huligaanitsemine on lisandu- nud suusatamispuhkustest alates. Juntumeid esineb’ peagu paeviti. ‘Vangistatuile lisaks.on.aresti alla sattnnud ka tagasisdidult maha jaanuid. Hotelli purskkaevus alasti wjunud ‘abituriente siiiidistatakse, et nad on sellaga. alavidristanud. N, Liidu kérget moraali. Kui Helsingy kau-- baturul pole sutur kuritegu alasti ujuda, siis N. Liidus peetakse alas- ti ujurnist chamoraalseks teoks, ‘anud noormehe teed kulgesid Tal- nna, kus ta omase ettevotlikkuse- ca siirdus majandusalale ning juba 26-aastaselt oli. ta Slide importtir- ma .Mineraal“ omanik. Juhatuse- liikme ja kaasomanikuna tegutses - tn aktsiaseltsides _,,Eveka", wvarts® ja Tallinna Liimivabrik. KaubandustO6stuskoja poolt maa- vali ta t00stusi esindama Tigi maksuametisse.. | ‘Nagu paljud teised, kaotas ‘Paul Sander oma. materiaalse varanduse enamlaste natsionaliscerimisega. Fa el Kaotanud aga’ mitte oma opti msi, energiat ja ettevOtlikkust, SOjakeerises siirdus Paul oma pe- rega Soome ning sealt. edasi Root- si, Ks ta tG6tas Taamatupidajana Glifirna .A/B- Nynés Petroleum'l je Hares, Monireali emigreerusid Sanderid 1950, aastal. PagarittUstuses Sppis ta. selpeks ameti ning tuginedes oma mitmektilgsetele majandusli- kele kogemustele rajas ta peagl ona eduka leivatO0stuse. Vancouverisse saabusid Sanderid 1965, aastal jatkates tGhusat tege- ti wee mee arr, Cis nile on vilga Taske saatus osaks : a8 _ saanud. Kut minevik on selle frag- yee mente ja pudemeid viga visalt loo = yutanud, siis on see otse uskuma- |= tu, et-autoril on onnestunud sellest , teadusele kadumaldinud motiumen- F. dist korraga nonda palju avastada. Teoks on saanud jarjekordne pa- Mm nus, mis toob au eesti teadusele. e. Autor on oma uwurimisalal vaga #: haruldaste ajalooliste allikate avas- : poe < tustega, erage teadlase silm ei ole niinud, era- Sa eee kordsel viisil. viinud Eesti nime sellistega, mida fihegi :\ gee =) teaduse rabvusvahelisele foorumile, eee: Millise] midral see on toimunud,. few scle kohta on prof. R. Draguet nen (Louvain) andnud autori saavutus- Peeeereeneee fe kolita hinnangu, mis on avaida- - Prewermry rem. td autori piiendusteoses: ,,See olf oi BPS we mees, kes oma hiilgavate avastus- | te, paljude ajalooliste allikate val- ee jaandmise ja ‘selliste ajalooliste B] tédde téttu, millega keegi pole kat- wee setanudki, on kahtlemata telnud DR. ARTHUR VOOBUS veers sellest varamust oleks -olnud otsatu tahendusega, konelemata teose tahtsusest ajaloo, kuituuriloo, kirjandusiooe ja fileloogia seisuko- Hexapla originaali sailitati Cisa- rea raamatukogus Palestiiias, kus teadlased kiisid seda konsulteeri- maas. belle suurius sai teoséle 522- tusliknks. Selliste mootmetega teo-- sest — 5;000—6,000 sturt jehekiilge - 50 kites! — ei ole kunagi koopiat valmistatud. Kiil] aga valmistati viiendast veerust tépne télge siiii- ria keeles. Ka see kuulub dramaa- tiliste asjaolude juurde, kuna selle- ga viies veerg padsteti teadusele niidelda yviilmasel hetkel enne He- xapla havinemist. Hexapla saatus on - ajaloo iiks miisteeriume, Toendoliselt havines. see ainulaadne monument Cisarea raamatukogu rusude all a. 638, lihenduses linna vallutamisega is- Jami ekspansioonis.. See on asen- damatu kaotus: Ka siiiiria versioo-- 80-aastane vust seskord korterimajade turul. Puudust VYancouverls tunneb -kol- — mekordne vanalsa oma_tiltardest, Kai ja Titu perekondadega on Phi- ladelphias ja Mootrealis. Paul Sander on oma ‘ panuse andnud YVancouveri Eesti Kiriku- fondi juhatuses ja L#dneranniku Festi Paevade komitees. Peetri ko- guduse juhatusse kuulub ta veel ta- na ja revideerib Kanada Eesti Kul- tuurfondi. Oma aineliste toetuste ja t66ga on juubilar &ra teeninud Vancouveri eestlaste tinu ja suu- re lugupidamise. 3 Sanderite kaupis kodu maejaial, kust paistab Vancouver oma vad tika iluga padeval. ja tuledemeres OOsel, on kulalislahkeks kohtamus- kohaks sGpradele lahedalt Ja kau- gelt. Pauli aiat06 oskust ja ener- giat Uletab vaitl saavutatud ata ilu. Ohbtralt on siih kodus jagatud Ar- mi ja juubilari erilist’ maitset ja. kokakunsti ning nauditud ht vai- mukat vyestlejat ia ta aforisme. Yeel pole unustatud kodumaiseld laule, “Rapmul [bi aastate on Paul Sander kulvanud palfu sGprust. Juubelipdeval soovime talfe head tervist ja eclolevatest aastatest sa- ma réomu, mida tema on jaganud oma perele ja paljudele sopradele raitmel mandril. | | Maldus Marits | Naissoost Jeesuse kuju tuli kervaldade NEW YORK — New Yorgi suu-: rim kirtk andis jarele katolikujuht- konna survele ja korvaldas pronk- sist skulptuuri, mis kujutas ristiléd- dud Jeesust .naisena. Skulptuuri, mille yalmistas inglane Edwina Handy, naitah 1,2 m korgust nais- kuju libipaisival plastikristil. San- dy on Winston Churchilli titretiitar, fan enam kui kétk meie ajastu dpetla- B, sed ko Se char Haamer 80° Viimastel aastatel on meie kul- tuuri- ja seltskondlikus elus, nil Torontos kui ka kaugemal, vGitaud suurt populaarsust Toronto Eesti Rahvapillide Orkester. Sclle ainu- laadse ansambli clemasclu eesti peame tanama tema asutajat, hin- ge ja juhti Oskar Haamerit, kes 4, mail tahistab oma 80. slinnipiieva. Juubilar sid Yenemaal, kuld juba Usna noogrelt siirdus. Eestisse ning kasvas iiles VGrumaal Raépina. vallas. LOpetas sealse glmmnaastumt ‘ja Oppis Tartu iiikeoli pollumajan- dusteaduskonnas. Vabanedes Kait- sevaeteenistusest reservlipmkuna tOOtas juubilar kuni enamiaste tu- dekuni Tartus_mitmesugustel ameti- kohtadel, viimased kuus aastat. till- kooli majandusosakonnas ‘ehitus- tehnikuna, Oli samal ajal. kaitseltt- dus ihe malevkonna Oppep#ali- ' kuks .ja silmapaistvate saavutuste- ga laskur. 1941, a. suvel vOttis. ‘Omakaitse | ridades osa Tartu vabastamislahin- gutest ja voitles hiljem idarindel kuni haavatasaamiseni 1943, aas- tal. Enne major Vase, parast kolo- nel Rebase pataljonis. ValjaSppeohvitserina vanemleit- - nandi auastmes tegi kaasa taandu- mistahingud . kuni vangiandmiseni [i¥neliitlastele. SOjavangist vabane- des stirdus Oskar Haamer Inglis- maale, kust 1950, aastal emigree- — rus Kanadasse. Siin teautses ta {G0 jubatajana thes Toronto ehitusfir- mas kuni pensionile minekuni, Erruminek ei téhendanud, et juubilar oleks jaanud kaéed riipes istuma. Vastupidi — ta lOppema- tuna ndiv energia on teda holdnud - liikumas ja tegutsemas mitmesu- -gustel dladel. Muusikas on rahva- pillide kOrval ta teiseks suureks ar- mastuseks koorilaul. Ta oli Toron- to Eesti Meeskoori Uks asutajaliik- metest ning on laulnud ‘kooris ku- mi tdnaseni. Ning Oskarit oleme ofinud laulmas.ka Toronto Eesti Segakooris ja Vana-Andrese klri- | kukooris. Juubilari . tiheks valjapaistvaks omaduseks on ta andekad ja osa- - vad-kaed. Koeu oma eluaja on ta pltidnud igas olukorras atdata en- nast oma kitetidea. Niiteks sOja-— vangilaagris Ombles ta endale terve lilikonna. ! Rahvapillidel | mingimise kGrval : on ta ise valmistanud mitmeid inst- rumente nagu kannel, pdispill, —-m6ldpill ja lokupiil, Ja harva nieb Oskar Haamerit likkumas ilma fo- tovarustuseta, See kuulub he ta © paljude harrastuste ja ametite juur- | .de,.milleks on reportaazh ja kaas- t00 mele ajalehtedele nil pildis kui - ka sOnas. Alates 1950. aastast on scubilari. abikaasaks Hilda, sundiniud Vari _(Johanson), Suurel. téhtpieval Snnitlevad juubilart ja soovivad veel arvukaid aastaid akadeemilised kaaslased B.U.S. ,,Péhjalast, .sSbrad ja tut- tavad mitmel maa! ja mandril. E.R.