i psvab ; llega on ka moistetav, et punase -§ eoloogia: jargi on. kommunistlik } artel isikule palju fabtsam kui pe. vilja perekonnas¢ a icond. Knid ka Vabas- maailmas ihvar. vad meie seniseid joulu- jg Dil: | tud - rahvustike - Motiividega, ystavad tegurid. Lalaldaste ja azn pliramatute vabaduste juv- 7 s on wupihad muutunnd kom- rtsiaalseks Mutata mitte ainult joulumehe ja slnkuise traditsioone, Vaid tom- takse labimititkide suurendami- | s mangu ka Kristuse. siinnj - mo: aeid ja kristlikud joululaulud ees. . as .Pliha ddza". Ariline tege. ja elav askeldus suurlinnades Bab kuni siidaéé tundideni ning marusaaday et sellises tingel-tan. | Ghkkonnas ej jaa meile oma- saanud:. ning meile vaimselt 9 ikuks kujunenud’ joulushtust | oo ses ohkkonnas: palfu jarete, ii vOime ttelda, et meile oma. - ; saanud. traditsiconilist joulu- miat poletatakse kahest otsasi aflaipoletatakse Eodumaal kom- — abil | nine’ seda t mistliku terrori gtatakse. laanemaailmas siinse. liste operatsioonide tules, See . i rie sentimentaalne. nostalgia, me taga kurdame seda aera, piculudhtut ja piilial O61 oli ko- - : aa ja raéhva ulatuses siigay : ja -suur téhtsus elustiilite ja e eluavaldustele, Me ei leina &§ 7 Sainult iihte ohtut, vaid. koike siidant ja vaimu‘haaravat si: & perekondlikku ja & ust, mis saatis fF | rabvast.kunil uve jouluéhtuni,. @ | t usulist, muslikku tunnetust, mi kodumaal elavate] éestlastel e sealse diktaatorliku rezhiimi Mingit voimalust jouludhtut iada, sis jadnema2ailmas ole- (manelikumas olukorras..-Ja.:dn- aauma2s olukorras mitte ainult | tu, ef me voime = sitn vabalt. & ‘usulisi, perekondtikke ja rah- | 4 kke traditsioone jatkata, vaid § Bi péhjusel, et vaatamata siin- eFilisele menialiteedile ja va- - : ebascodsale miljédle oleme - fF sud siiski oma kodumaist jou. & it enam-vahem endise]. kujul seda. Kahtlemata oleme siin- gbaterves ohkkonnas mondagi = _¢ ‘ouluohtu - vélust ja mottest - ¢§ nud, kuid palju on. siiski jare~ mnud ning suure osa sellest = [i anda peale- _ suutnud edasi vatele generatsioonidele. tuse tiked jouludhta téeliseks | . : amiseks meie kodudes ed. ole kustunud.. Oa. kui - me ka- ste: *] jouludhtul taas endises vai- - ‘okku tuleme, siis . sittitame Seat Unsi lotuse sidemeid. fare: < ‘Youluohtateks, . "ek - bale po, rn: nd ee ne : = 2 . . bs ar, a rt oe, Tae ah TO boy: La . ". . a "a - : of 2 ay - . . = ir k, = on a an tae . =" one RES . o eae = oe oo omtns T tame E 8 fae ee ee —_— fs " we . . = = . ‘a a “aaE- . ve . sn os bial a he i id 7 : . en 3 a “str RM ice arte nn ce en a no :° = =e : * =e coh. " . a " sf a . =". hu : ihatinees BS te a een ee ae >. Sa Thay ae : Aaa aa Eo 1 a ies cet ec Mee SS TORS re el . wo te 5 we et ee . . se - me 1 . ed * . oo “a “ . a ee . a i” £ a Dilte Pe: ra 4 es | naast, “Foto: J, Shi kone po '. yersaalne inimdiguste stoon, - -” nustasill sdna-, mitte- ja usuvaba- | ‘86 traditsioone, mis Labi on. poi. aastalaadaks, kus ff. miiigitebingyte suurendamiseks e] oe asjust, mida. kuvyat - protestidemonstratsicont . - paekota esisel, néudes inimoi¢uste .. taksea - noorlma | Konmentaar Iniméiguste pdev Mésdunud teisipieval tihistats ‘maallmas URO poolt kunagi orga- niseeritud inimdiguste pgeva ags- tapaeva. 10. detsembril 1948, aas- tal proklameeriti ORO. poolt wni- deklarat. . millega Hikmesriigid tum | dust, amg, ka vabadust . kartnsest, } : — =hirmust ja idtsikusest, iniméignste deklarat. i | korratakse | . held moiteid ja tehakse nigu nagu | koik liikmesriisid. téesti tdidaksid : Nitiidsel - sloont 37. aastapaeval _ allkirjaga kinnitatud Inbadust. Ka. |. , - ° Dadas peaminister. Brian Mutroney | valiisuse ja Kanada rahva’ nimel -kinnitas meie usku neisse kéreeis- se ideaalidesse ja ‘tdiendas seda _-Inbadusega, et sama deklaratsioo- .. ni hakatakse rakendama véitluseks - vassismi ja rassilise diskriminat- | ' -siooni vastu, | fais maailmas. on kestnud juba teist sastakiimmet. _ Me teame aga kuidas imimdigus- | te dekiaratsioonist kinni peetakse | N. Liidus, kus allasurutud ja oku- peeritud rfikides eksitakse iga mo punkti vastu, kus puuduvad pohili- | sed |‘ vabadused enesevaljendami- seks, usuliseks ja rahvuslikuks te gevuseks, Iniméigused on ammu : einud martrina ristipwal, kuigi | nelst rahyusvahelistel konverentsi- del miéda hiilitakse kui riici sise- | teistel pole | digust | - Sudametunnistusevangid | paigutatakse . Karistuslaagrite ase: | . mel vaimuhaiglaisse. puutuda. Enamikus maailmas | niibki jat- deklaratsicon! misest ja tundmisest, -et sellega ongi kozu asi lahendatud. Sindmys. raavib kontinuiteedist, Kanada peaminister Mulroney — oma inimdiguste pieva lAkituses mirkis ‘fuiméiguste — printsiiibid | | taivlikku rakendamist, kus igsiiks Kanada olukorda, kus leiavad »teeb faktiliselt seda, millest ta jutlustab. Kanada valitsus tahab yeel¢j otsida voimalusi inimébiguste pakendamise alal. Kanadas, kuna. _. Kanada osavétt inimsicuste univer- saalsest deklaratsioonist markis Kanada otsust anda oma panus - wide ajajirgule iniméiguste maa- imas. Seliele ‘deklaratsiconile baseeru- des andis' Helsingi. -konverentsi lopuakt lootusekiire, et see teob rehyad kokku inimdlcuste protsessi. quendamiseks. Ka sellele andsid osavotvad riigid allkirjaca oma Jubaduse. Aga ka sellejuures cn firgnevad sastad elnud suureks Ai. detsembril 1985.— Tuesday, December 17,1985 Sea easons Gre ngs from The Honorable Otto ‘elinek : Minister of State for Multiculturalism | Tes a pleasure to wish happy olidays for everyone in this. Hl special season of rejoicing. his 1$ a time when human nature appears at its best: when families ~ celebrate together, and we renew old - - friendships .”. | many blessings and, in doing so, try . when we count our. mea) . tO Share our bounty. with those less fortunate. S pecial thanks and best wishes i. everyone.working withus — to advanee multiculturalism... Through multiculturalism we are all | encouraged to maintain our heritage - | | anstapaeva 7 tahistamisest, URO sini-velge lip sel pdeval riigiliou kérvate aseta- . |. culture and to help ensure that everyone, regardless of origin, has an 1 equal opporiunity ia our reat country: : , Fc all Canadians, I wish a festive 7 | “| & season of peace, joy and | happiness. hs Yours sincerely, Otto jelinek. 0. ef Kaubavahetus soodustab rahu Gorbatshov néduab kaubavahetuse clustamist | neocons USA’ga a MOSKVA (Reuter) - coe ‘Mibhail Gorbatsiiov, ; “tihes. oma dsjases televisioonis edasi antud ones, kutsus USA-d iiles elustama kaubavahetust N. Liiduga. ,,Tinapiieva hii- LE L! daohtlikus maailmas me ei tohi ignoreerida siiiraseid ra- hu seodustavaid tegureid nagu kaubavahetus ja majandus- likud.- tehnoloogilised sidemed, “ titles.N. Liidu juht. Gorbatshov oma kOnes vats, et USA poolt piistitatud takistused on poliitilise ja. mitte majandusliku tseloomuga. Samuti rindas ta USA torksust kérgtehnoloogia. eksportee- rimisel viites, et on naeruviarne ~mOelda nagu oleks N.-Litdu sdja- line tugevus olenev USA tehnoloo- Blast. USA on 13-ndal kohal N. Liidy pettumuseks neil raudeesriide taga — : olijaile, kelleni lootuse kiir joudis. enne, kui nad vanglaisse yal vaimn- halvlaisse naitutatl, sest nad. uskw- ‘sid oma kirgemate vélmude antud | wb adusi, Kaks paeva varem ‘korraldas ‘Balti Naiste Noukegu - Torontes Toronte deklaratsioonile toetudes, et N. Litt vabastaks Balt! riikide. dissidendid, pannes erilise rohu kaheaastase. keda nimeta-— Kaisa Randnerele, . polilivangikes RN. Liidus, mis eriti ‘Imekalt tcod esile > gelle tooruse, millega N. Lildu vol-. ‘mid. kealavad lansele vanemate juurde mineku. | Stindmusel lasti labti 1500. musta -Shupalli, igas balti dissitentide fo- tod ja aadress soovitusega nelle. joulntervitus saata, Sitindmusele elas kaasa sada. ini- mest, Onneks osutas kanada mée- | dia sellele siiski tihelenanu, nii et . stindmus ka ajalehtede veergudele - piiises. Sellejuures tab siiski vas- tamata . kiisimuseks, miks see siindmus ej joudnud enne eelieate- tha eesti ajalehtedele, kes teadnuks | - inimesi seflest informeerida, mille- : ga osavatjate ary shitmekorelsia- -rohkema . osavotuga Balt] Vabadusliidu president Avo. Piirisild, kes on snatnud oma me- morandumi Eurcopa pariamendile, sal vastuseks tainvkirje Otte von : Habsburgilt, milles Seldakse, et ta kinnitab nagu varem, et ta tahab ¢eha nende volmalaste nliris, mis tal on, koike Balti ranvaste abista- . o kaubavahetuse partnerite Seas, _ kel- leks on Soome, Austria, Belgia jt. Mis puutub USA kaubanduslikesse _ partnereisse, siis on NN, Lit nende seas 16-ndal kohal. USA ja N. Lii- du. vahelist kKaubayahetust vahen- dati tunduyalt pttrast N, Llidu sise- nemist Afganistani 1979. a. ja s0- jaseisukorra _ JOustumist Poolas 1981. aastal. | Euroopa pate eta Balti koolidele - UAMADE EESTLASIE BAALEXANDIA So “VABAQESTLANE | _ VALIAANDIA: 0/0 Vaba Bestlane, 1955 Lettie St Doa Mills, | Ont.M3B2M3 _TROBVTOIMETAIA: Hannes Oja TOIMETAJA: Olaf Kopvillem. TOIMETUSE KOLLERGIUM: Karl Arro, Heino Jée, Olev Tria TELEFONID: toimetus 444-4823, calitus (tellimised, keaulutused, : | ekspeditsioon) 444-4832, TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaata $32.— | ’ ‘ja veerandaastas $17— | TELLIMISHINNAD viljaspoo! Kanadat: aastas $77.~ — poot : aastas $42.— ja veerandaastas $22.— . | —“Ukdlassi posti ja Heanuposti hinnad tellimiskupongil, tk. 3 Andress muudatus $1.— =e Oksiknumbri hind 70 G.. , - KUULUTUSTE. HINNAD: , dike toll tihel veerul: $5. 00, caiktlijel $6.- | tavad koneleda ainult 144] keeles, - ‘Side-oma kaasmaalastega on selles eas viiga oluline, et valtida rdhutud meeleolu ja depressiooni," litle Lusis. »Kristus Darzs* Sihtkapital asu- tati 1979. aastal, kui lati aukonsul - dr, Edward Upenieks'i kaks ‘pat-— sienti, Laimons ja Vilma Kinstlers, tahtsid annetada oma Woodbrid-— -ge’i krundist maad lati thiskonna - tarbeks. Kinstlersid clid tulnud Ka- fadasse Saksamaa kaudu. 1949, aastal. Projekti tabivilmiseks tehti kesk- valitsuse toetusega 4,5 miljoni dol- Jariline laen Canada Housing and Mortgage Corporation’i kaudu. Mirkimisvairne foctus tuleb -ka - Ontario valitsuselt, kaasa arva- tud. 50. puhkekodu elanike iilal- pidamise kulud, kellest 20 vaja- vad ulatustikumat hoolitsust. gune—ésik, jibipaistva katuse. ja — suure siseaiaga, Neli suurt tthisruu- mi on: elanike kasutada suurepira- Lisaks- eelnevale. toetab lati tihis- kond ettevGtet umbes 400.000-nde. se vautega . lihedastele | metsadeleggdollariga j ja edaspidised kapitali ko- Blanikke Ghutatakse kasvatama ja- neseid ja tegelema alandusega puh- kekodu suurel Krundil. »Pubkekodu elanikud on oma Sega. gumise aktsioonid on kavas, et toe- tada neid puhkekodu elanikke, kel- lel on raskvsi kuumaksude ¢ tasumi- _