22 (1942) 1987 nat Jaaksoni lin upied Esto - d their own of Estonia conflict be- r, “but their ti-Semitism of Estonia the: Golden tude for the e history of nationa! and Jewish mi- . correspond- ne Leapue of sionia was ders as an co ia and Lith- . nally recog mation! The whatever to. ries. For the ‘them con- ternational trous legacy miortunately, stonia, Latvia ST JAAKSON Alof Estonia April 25, 1b87 Ee LE Zh “ {ifr Hj 1170 223-0201 ARK DRIST LTD ne steldakse | ile Ave, kirlkug 2 rahvuslik wa tihistatak- stliku kiriku alateenistu- dele suurtele id osaka eesti mkiiiditamiste Erilises east-- mrl Linnasgele, belt villa gaa- de katte, kes a, suvel hiiyi- sebelsvuse jo jigneb kogu- Mele Blu ne. 22 (1842) 1987 Pee ee gL Bags eee Wate dete aM ee CR tact ei 7. 4 I tis. | Pe ! ee ve , iy * wig reg at tear rf t 1 " "sop a tee, Upside fate eenpa ns ia herded gees ‘ aS WEE “SE ae s5 tea ir shee ede bas ecepy, ed aabe ciate oe eee Ee sede eee 1. ae i ‘Emadepiev Seedriorul — Emadepiev kaunimal anstaajal, iui loodus obib and lilledagajaaghk | on téia keyadhdngu. Eriti nauditay on seo vabes lcodusas, eamal lin- neakdract. Vahest sellapdrast valibki E. Belic Kitchaneris Emedepaéeva pithitcemisake alati Soedrioru, kus ka. seilel aastal vittis Emadepie- - vast osavétjaid vastu imeilus kave- ding loodus ditsvate Gunapuude ja kevadlilladega. : . Saahtéit osavotjaid, nii suuri kui vaikesi, tervitas Seltsi pooltiabi esi- mees Linda Montgomery, soovides head Emadepéeva ja iihislauluga Emp sida” loodi siidamlik paeve- kohane meeleolu. | . KONE _ ) Emadepéeva kine pidas meie nco- Tema pélve ema Lia Hess, kes oma siidamlikus sénaydtus titles kokku- vottes jargnevat, - : Igal aastal tana on meie matte suunatud minevikku ja tulevikku. Meenutame kdige -ilusamaid aegu. koos emaga. Samas motlevad emad, kas on nad olnud oma lastele need ~emad, mis nad. peaksid olema. Olles ise olnud ema alles seitse-aastat, on mu elamused piiratud vérreldes ome ema ja Vahaemaga, ometi on need - aastad olnud kOige tahendusrikkamad minu elus, Olen kogenud r66mu saada _ emaks, tundnud seda ootamist ja muret enne kui laps stinnib, tean sedarddmu, kui sulle asetatakse sitle wus elu— see on Emadepaev. Kohe tekkivad kiisi- mused: Mida teha?. Kuidas on pa- rem? Kuidas jOuan? Kas on mulle antud seda oskust, kannatust ja pijsi- “vust, et jouaksin sellest lapsukesest kasvatada inimest, ‘keliele saaks omaks elu kéige tahtsamad vaartu- sed? Laps on alp-aastates mGjustaiud sellest, kuidas vanemad kdituvad, ka kombed ja traditsioonid on algaasta- tel alustatud, Lapse kasvatamises on ‘pearshk olnud alati ema 6lgadel; -emal on oluline osa olla ka toeks abikaasale ja helde armastuses. Kui _ gma ja isa vahekord on soe ja armas- ‘London, Ont Emadepaev -Londonis, Ont, tahistati emade- ‘paeva Trinity koguduse ruumes piihapdeval, 10. mail. Kilaliskine- lejake oli endine londonlane Aksel- la Lokk ja paevakohase eeskava esitasid tdionduskooli Goilased. Avasona titles Abistemistoimkon- “na esinaine Olga Akkerta, mille jarel Opilased Debbie Anderson ja! Ingri¢ Deuzeman laulsid Miina Harma sea- fud rahvaviist Ei saa mitte vaiki olla". Oe Oma sisukas ja hastiesitatud, aktu- sekénes, mille teemaks oli',,Kodu, laps ja ema eesti lwules", tdi kéne- leja rohkeid nditeid Anna Haave, _ Lydia Koidule, Betti Alveri, Maria Underi, Hendrik Adamsoni, Henrik Visnapuu jt, luuletustest. Hando Riimmeli ja Henrik Visnapuu iuule- tusi esitas veél Salme Reima. Jargnesid ettekanded taienduskoc- li opilastelt. Ingrid Deuzeman esitas kiaveril ,,Sonatiina’’, deklamatsioo- ne esitasid Hendrik Deuzeman, Ja- mes Purtes ja Ingrid Deuzeman. fa- mes Purres mangis klaveril veel 4 pala ja vaikene Viieaastane Liidia Deu- zeman laulis ,,Kallis emakene". L6- puks jauisid veel vaikesed eelkooli- ealised Chris Anderson, Lyndsay Anderson, Liidia Deuzeman, Kristi Dolson, Tiis-Dolson ja June Purres sesti rahvaviisi ,odu''. Laulude Opetajaks oli Lonni Terri ja klaveri- _. gaatjana tegutses Karen Swete. Meeleolukale akiusele titles l6pp- sona Londoni E.S. esimees Kaljo Loone, millele jargnes tihislaul ,,Ema sida”. : Pirast dpetaja Ernst Lootsma séc- gipalvet istut! Abistamistoimkonna poolt korraldatud kohvilauda. © {gal eestiaste keskusel valismaail- mas on oma i]me, Londoni, Ont. eest- —- Jased on ligi nelikiimmend aastat -piliidnud oma ilmet sdilitada koiki- - dest raskustest hoolimate, Raskused - esinevad peamiseit liikmete arvu ka- hanemise téttu nii manalasse varise- misega, kui ka teistesse suuremates- se keskustesse siirdumisega. Kuigi vilimuselt on eestlaskonna ilme tun- duvalt ‘vanenenud, on koosviibimi- sed ja kokkusaamised seda siidamli- ~ Icumad. Nelikitmmend aastat on kiil- laltki pikk weg, et iksteist kohates avaldada head meelt teda ae ia tunda ré6mu tema hea tervis lle. Luudoni Eesti Selts on juba aastaid eksisteerinud vabatahtliku juhatuse- — ga eolmehe Kaljo Loonega eesotses. Selisi peamiseks iilesandeka on tdienduskooll tegevuse eest hoolitse- mine, E.V. aastapieve aktuse, ame- depieva ja. j@ulupua korraldamine, tus esikohal, on see ka kindlaks alu- seks lapsele. Just kodua on tal vaja tunda rahu ja vaikust — arusaamist oma muredes ja ilevoolavat armas- ‘tust, Uka ema téddest, mis tasub end mitmekordgelt, on traditsioanide edasiandmine ja nende edasiaren- damine. Tihti on see midagi lihtsat,. -mis last Fe ntact voib. Mi- - nu efus oli maf ema kes alati lilledis: tuppa vaasi toi — seda lille ilu ja Grnusi tahan alati enda liheduses nautida. Kui laps toob emale oma nopitud die — see on Emdaepéev. Emadepiev on lapse soe kasi mu pi- hus, Emadepdev on kuulda lapse mu- resid, lohutada kaotusija keasa elada . saavulamises, Emadepdev on kuulda gaavutamises. Emadepdev on see musi, mille nad annavad enne kooli minekut ja aknast naha lehvitavaid kasi, Emadepiev on iga paev, kui maja jéab vaikseks ja stida taitub —rddmust, kui hardas palves usaldan nad Taevaisa katesse. tean, et kdik, mis pieval siin juhtub, on juhitud ja et mulle on antud elu kige suurem et mulle on antud elu kdige suurera -Gnn ja Snnistus — olla ema. Meie ei tea, mis tahendab pégeneda ja kodu maha jatta. Oleme tanulikud, et dpe- tasite meile emakeelt ja me proovime seda keelt oma lastele edasi kanda. Peame oma keelt arendamad, sest kui kaob keel, siis kaob koik, kaob easi- lane. Igakord kui laps hitiiab mind ,ema’ on kies Emadepiev. Laps ei ole t06 juurde, vaid roém juurde. Emadepaev on iga paev, kui maja on vaikne, lapsed uinuvad ja tunned, et dnn on olla ema, e? mulle on antud suurim énn — olla ema. Vaikemees Erik Agur laulis laulu ese jankust ja vaikene Leila Hess esitas klaveripala. Pr. M. Gray kan- dis ette oma luuletuse. , Loppsénas tinas E. Selis Kitche neris esimees Erik Jaanus aktuseké- nelejat, esinejaid ja Seltsi daame, kes maiisva kohvilaua olid valmistanud, samuti kéiki, kes kaasa aitasid ak- tuse heaks kordaminekuks ja kéiki osavotiaid, nii suuri kui véikesi, ia eesti kool viimased kaks koostéds kiriku abis- tamistoimkonnaga. Uritustel on alati eeskavalises osas esinenud tdiendus- kooli 6oilased. Londoni E.§. Taien- duskool vaarib i6esti ,,roOmuraasu- keste’’ nime, Kool on ametlikult kol- mekiimne kuue aastane ja tédtab peamiselt vanemate ning vanavane- © mate tugeval moraalsel toetugel, Opi- lasion praegu koolis kaheteistkiimne fimber, kes on eranditult segaabielu- dest. Kui ema on eestlane, siis on Onilaste keeleoskus ladusam ja fppe-. 166 teeb suuremaid edusamme. Noo- remad lapsed tulevad kooli hea mee- lega ja Opetajad on rahul, kui dpi- lased eesti keele lugemise ja kirjuta- mise algoskuse omandavad. Loomt- likult ei taga Oppetd téienduskoolis tiielikku eesti keéle omandamist, age see arendab nende lugemise ja valjaraakimise oskust, millest on ka- | su ka kanada koolis Oppides. Vane- mate laste regulaarselt kooliskiimi- sega on raskusi, kill aga tulevad nad meeleldi esinema eestlaste koosvii- bimisiele koos oma S6dede-vendade- ga, Eesti koolis k#ies tuntakse endid kodusena eesti seltskonnas, ega sala- ta oma osalist kuuluvust eestlaste perre. | | Lastevanemad on kiillalt arusaa- jad kooli positiivsest mOjust lapsele ja keegi pole keeldunud lapsi kooli anatmast. Uhe perekonna lapsed kii- vad kogun! prantsuse koolis, on viga — edukad eesti koolis ja eestlaste koos- viibimised on nagu katsed vana! ajal, kus niidatakse mida , peeruvalgu-. sel’ on 6pitud. -— Londoni E.S. Taienduskooli juhe- tab Tiina Hansen ja Gpetajana t6dte- vad Lonni Terri, Helle Reikman ja tema titar Kadri Reikman, kes on ise varem taienduskooli lapetanud, Hel- ie Retkman on kdigile tuntud oma ajakohaste luuletustega, mis olid modeldud omal ajal ta enda lastele, niitid opitakse neid ka teisteski koo- fides. a Lonn Terri andekas perekond on Londoni téienduskoolile ja siinsele eesti iihiskonnale andnud rohkem kui itkski teine perekond. Nende seitse last on koik t&ienduskooli 16- petanud. Oeksed Terrid rikastasid aastaid oma ilusate hddltega ja meis- ierliku klaverimanguga eestlaste: seltskondlikke koosvilbimisi, Peale ema Lonni oli ka tiitar Kaarin mitu aastat edukas tdienduskocli dpetaja. TAAL. pa ate PSE Lol) etnias Corer »MEIE ELU“ asutas Eostl dhiskond fa selsab eastl tthiskonna-teanistu- B66, A Pee Perea FL REL TORRE OD her and o eens ee ‘ | sy hyxfa, 47ry"r of ae a tact r a ir mi Le ice ad: 1 ters 3 le pase ‘th are IAS SoS ABET Gee at (alte tee Gata Lee Ce Nee aE ge ane A ko DEY are cyte Se age goth De nga -Pensionaric eed ee ee el ee a ed ee pa ese ee ee . 1 A Se ee ee ee ee ee ee . ST el ee i ee er a er et ee we TT el thea ye! Lots . . eas . ee oe : —_ : eo ee eee er ee ee ee ee - ss a ao . ak, ia" oT ete 2 L. ode . on oo omo . 7. omy hen ‘ to r “+3 . . rr. ar . - re, 7" 7 . = . a ee ee == . " ft . ” te . ee ———— a ‘ 4 eT ‘ole a ee oe ee mime . o_o” mrikadterd toe "Fh lead rads Cte Tee Ys ER Ye, Ce eo Ta ao cata ied ne 6 ee ek Cree i . ye eter ig poe eer. oe o =o. Stats " | _ Eth ay is ""hwga at yi i i hl a a" hee . =o: a | - = ee 1. * a aigl « Fey aL . 7 . . . . 2 on8 4. . pela ae ge Moet hea Bye re 2p a ag Ha: Prt ee ee Po pee Oe ee a Pr ee . : Eyre ena pee dg betel sy fotg aoe acer ue Hedrons ieheed BEEMEINS EL Ch 2 Beet, Tltae igbeehe Tbe . pene eae ran 7310 WOOBDBINE AVE, - : 3 tanavatuld pohjapool Steoies Ave. E. EN te Tol. 475-6337, 491-0178 | i i i 7 ee = bee _ vo Vantec tea Bag ee ae oe ae kd r = "2 delet sala 7 tisk i : ua aie . “= Meee” Prete APO rete RS iia heh 8 Be = 4, 1 - . emt ee poasg ee ep " | ee af . so ory i ee ie rs ,* \ eee Co 1 “af jack ee te . a. : ee cee = a . "4, 7 "* *: - _ - ‘ a money tn _ 4 my: . ' ‘att. ch pa . {I " Boer ree ie ees ee . . 7 . . er . ee os 1 iz Wen aed i . Seer etl Gee a - on = eon Tye) gn " " . ' = 1 wt : . oa =o a ee le ety v4 reer prep ee ia ees Le eg Pe a ee cans ore at Ee ree naw TERY ee NE edge ee 2 TE Tae aa Bas Qo TE ara bE We ht tie S eo ie ail ae? ee pp ee eae ee ak ey a dg mo a ae a pee ee pa eae Re erent Ren aMmmRUMeey: ets Oeiat Sy iss LCT caer tame] sg Cees Tt eae RE See 9 RRC eg ee Ll Sd ee te ot ee adern Trend Interiors _ EUROOPALIKULT ELEGANTNE MOOBLIARL — SUUR VALIK elutoa-, sddgitaa-, kirjutustoa-, magamis- toa-, lastetoamdodbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks: lambid, laelambid, stereo-, videokaptd, ritulid jm. KOik kOrqekvatiteedilisest tiikouust, palisandripuust (rose- wood) voi tammepuust. Ka nahkmédbel. beer PE LRP eee Pe PRE Le ee ee Oe OF mS . - ESMAKLASSILINE TEENIMINE SOCDSAD HINNAD Avatud:| esmasp., neliap. ja reedel 10-9, teisip., kolmap. 10-6, Jaup, 70-4 As ie cot _———— A es ee ee le ———SE—eEeEw Beeere ote a a . * ENE at a owe “a TE oa - wae “at . . ae HE eg pone “. . . . a tee ie wt eo i — _ Koolitihingule moodustati vanematekogu ja — ‘ fjuhatus Kotkajarve metsakooli hooldami- seks loodud Uhing Eesti Tuleviku konstitueerival kocsoleku) 28. april- - il moadustati tihingu vanematekogu ja juhatus, Vanematekogu patrooni ilesannetes koogneb toetajatest — tihingu eluaegsetest liikmetest ja Tc- ronto kérgkoolide eesti 6ppejdudude esindajatest. Vanematekogusse kuu- luvad Eduard ja Salme Trei, Toronto _itlikoolist prof. dr; Olev Triss, Eesti Oppetooli prof, dr. Ténu Parming, * — Ryersoni Poliitehnilisest Instituudist Keoorijuht-komponist dr. Roman Toi saab Peetri kirikus Ulli pazast tema helindi ,,Sind Jumal kiidame“ esiettekannet. Foto — E. [ives Peetri Koguduse kontsertjumalateenistus Peetri koguduse 24, mail jumala- teanistust definegritakss lawlute- helJumala kiitmise paeva kontsert- jumalateenistuseke, Alguses tiiisid Rudolf Tobias’e tks teie tea..." nelid kiriku Cante- - te Domino esituses altari ees dr, Ro- man Toijuhatugel, Orelil saatis Char- les Kipper. Edasine teenistuse kik. kulges tavalise korra kohaselt ja pa- rast Onnistamist Kogunes koor jalle altari ette, 11-likkmeline vaskpillide orkester asus rodule oreli juurde, Charles Kipper istus orelipinki, Toi asus koori eite ja .,Sind Jumal kii- dame" esisttekanne algas. Solistid -Toompuu. Arvustamine ei- kuulu olid Monica Zerbe ja Estra Vali- -nende ridade valdkonda: peab nenti- ma, et kontsert laks hasti korda, koo- ti haale materjal cli erakordselt tu- sev, helikombinatsioonid vdimsad ning koori ja juhi koostéd hiiigay, kuigi pasunad olid koorist kaugel. Paistab, et selle helitéd kirjutamise viis annab ennast koorile kdige pa- femini valjendada. Ka koguduset oli oma osa laulda: ,,Oh aita, Issand, heldesti, jah meie lootus oled Sa, sest Sinu peale loodame, meid dra jata abita’’, Kui laksin pirast kontserti kant-. seleisse, et dr. Toilt infotmatsiconi ,Kuldse Aja Kohvik* Laaneranniku Eesti Paevade! Vancouver! Eesti Pansionaride Uhingu aastakoosolek peeti kesk- | nadalal, 11. veebruari), Malestati leinaseisakuga jJahkunud Uhingu liikmeid: Maria Miller, Anna-Ma- ria Pollu, Liisa Mirk, Hane Kallas- mas ja Herbert Schmuul, Koosoleku avas iihingu esinaine litt Kalbus, juhatas Johann Eilau, protokollis Elien Sacks ja tegevus- aruande esitas Siiri Kalbus. Tegevus oli toimunud Vancouveri eestiastel rohkem Expo, Centennialija valimis- te tdhe all. KGik suvekuud olid oku- peeritud maailmaniituse atraktsioo- nidega ning ei joutud kuhugi kauge- ' male. Korraldati kilaskdigud Grosse miele ja Fantasy aeda. Arvukalt vil- sid thingy liikmed osa Musta Lindi Péeval toimunud demonstratsioonist N. Vene paviljonijuures, Vancouveri Centenniali silmas pidades, véttis thing oma ,,Méeotsa’’ peo teemaks » ¥ancouver 100 aasta eest'’, kusjuu- res peokiilalised olid vastavalt ajale kostiimeeritud. Vancouver! juubeli- aasta ,,Centennial Projecti’ nime all muretseti iihingule eesti kunsti- ja kasitdd valjapanekute kapp, milleks. saadi toctust Senior's loteriilt. Kapi valmistas Evald Umelas, New Hori- zon i toetugega osteti tihingule ,,Hi- tachi’ videokaamera, mis on ohiralt kasutamist leidnud iihingu itritustel. Kaamerameesteks on olnud Aleke Suurjarv, Leo Morel ja Alec Kalbus. 4198 LUIGET Uhingul on 196 liiget. Peeti 18 koosviibimist ja 20 juhatuse kooso- lekut. Koosviibimisi sisustati refe- raatide ja videofilmidega. Sénaliste ettekannetega esinesid 6p. Thomas Vaga, Matti Klaar, Alec Kalbus, Her- bert Schmuul, Leida Kalkun, Luule Sova, Kusto Pikker, Yoldemar Tilk, ble etl hs ce a . oa oarot oe a i als ae: oe . ps oo hh . . ee ee oe - ' ape nD oe eee ar, Laine Loo, Helmi Tutti, Ivi Valg- re, Linda Suurkask, Gordon Camp- bell ja jouluvanana Konstantin Ran- naoja, , Mieotsa’ peol esineti. ihin- gu tantsuriihma ,,Kunglaga Almeta Westenbergi juhatusel ja operetian- sambliga ,,Kassikontsert’. Eriette- Kandeid andsid Liisa Kann ja Ene Falkenberg. Keloleval suvel, esti Paevade raarmes on Uhingu ja LEP juhatused reserveerinud ruu- aid hotell Vancouveris, kus korral- datakse pensiondride ,,Kuldse aja. kohvik", Lopuks tiinas esinaine Kal- bus kéiki juhatuse liikkmeid hea ja eduka tegevuse eest, eriti neid, kes alati kohale ilmusid. Samuti pere naisi — Zinaida Sumbak, Johanna Lepik ja Anette Raud; muusika-di- rextorit August Valdmat ja heli- ja Video korraldajat Aleks Saarjarve. F Mi ree te ey! ner. Reb 2D ae ee 1. me " . # Kassaaruande esitas laekur Alme- la Westenberger. Kuna aruandes oll kassaseisule aasta alul lisatud ka aasta sissetulekud ja valjaminekud, sis oli na#idatud ainult ,, lejaak" kas- sa8 aasta {Opul $1402.47, Tegelikult loppes tegevus $717 puudujaagiga. Téhtajalisel arvel oli ndidatud $5000 summa, millega oli kassa seis kokku. $6402.47, Aruande ilmse puudulik- kuse kohta véttis sona Aino Pungar, Kuid koosoleku juhataja andis ome ~ mood selgituse, tunnistades aruande Slgeks ja revisjonikomisjon leidis kik korras olevat ning aruanne voeti ~Mutmata kujul vastu. Eelarve oli fagakaalustatud $4100, mis voeti kill Vastu, kuid milles puudus iilekand- Mata \dénud kassa seis($1402), 1996. 488la aruande eeskujul. VALIMISED Eelmise aasta juhatus valiti tegasi thel haélel. Uhingu esinaiseks jai edasi Siiri Kalbus, abideks Linda les, Lifneranniky | saada selle suure {66 inspiratsioconi © kohta, ei olnud komponistiga jutu- ajamine mitte vaga lihtne: Paljud kuu- lajaskonnast tulid, et teda Gnnitleda. Aga inspiratsiconi kohta titles dr. Toi umbes jaremist: sa fahed hommikul —-valja aeda, varske loodus ja kGik mis ga 944] kuuled ja néed, innustab sind setle jaidvustamiseks: selleks pead leidma enesevaljendamise voimalu- se. Inspiratsioon ise on ainult valk, fosine kasitdé algab hiljem sellele raami ja vormi jeidmisel; Nii olid dr. Toi sdnad, Jé&#b soovida, et see suur {06 leiaks tee kéikjale, kus eales lauldakse kiitust Jumalale eesti kee SL, - ROYAL LePAGE | | REAL ESTATE Esindaja MATE KAASIK Tol, kontoris 293-1992 kodus 847-5947 LEFREALA ame aTRERE La rege oh MASTERCRAFT PAINTING & DECORATING Lati-Eesti firma _ KEVADINE SUURPUHASTUS - Helistage 439-2538 _ Pd ad oy - Cd ae | IRTIGEQeNEgAAUIUULNUUUEICNUNUULraqUULEdeeeueeteaegaHee Eesti Sihtkapital Kanadas . Annetused, testamendi-parandused Jz inalestusfondid on tuhumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihitkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks, — Eesti Maja, 958 Broad. view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 HLALVLAVNUUUGLGUGGDUSADOGLOESYRSQRVGSSONNONNTHAEANTH HGH THOUEITAU TEA HUTT Suurkask ja Leo Morel, sekretirike Ellen Sacks ja laekuriks Almeta Wes- tenberger. Juhatuse liikmeteks jaid Oskar Lepik ja Alec Kalbus; juhatuse -kendidaatideks Oskar Oja ja Richard Sukmit, Revisjonikomisjoni valiti A. Schmuul, A, Kuudre ja L. Tuulit. Liikkmemaksuks m#a&rati $5 aastas. Hasti ettevalmistatud koosolek kes- tis vaid iiks tund ja koosolijad véisid guure rahuldustundega dnnestunud aasta tile kohvilauda asuda. WAT. 1 eee 4. “ =it. iL 1 He zh . ei. oslgll TREE TEE CME MRTRETEE T ge Pg AEE mor, . wn Moe - "1 voor asutise presidendi spetsiaal-abi prof, Jiri Silmberg, Toronto Konservatoo- riumi Oppejoud dr, Roman Toi, Onta- rio Kérgema Kunstikooli Tédstusdi- saini osakonna juhataja Vello Hubel, Toronto Eesti Keskkoolija Taiendus- giimnaasiumi tuhataja Edgar Marten Ja Trei abielupaari volinikuna metsa- kooli organiseerija Heino Jée.,. Vanematekogul on Gigus ome koosseisu. tiiendamiseks. Esimene muudatus on ettenéha kevadel tihen- duses dr, Ténu Parmingu lahkumise- ga Oppetooli professori kohalt. Tema asemele tuleb siigisel Kieli iilikoolist prof, dr. Hain Rebas, kellele on teh- tud ettepanek Vanematekogu liik- meks astumiseks. Uhingule moodustati kuueliikmeli- ne juhatus koosseisus Heli Kopti, Helge Kurm, Lilian Puust, HeinoJie, Arvo Medri ja Tarve Toomes. Jutha- tus asub ities ehitama tihingu liikmes- konda ja rakendab tegevusse metsa- kooli. 3 | Uhingule on kolme erineva staatu- sega liikmeid. Eluaegseks liikmeks saamiseks tuleb iihingut toetada vd- hemasti $2000,- suuruse summaga. Tegeviiikmed tasuvad liikmemaksu ja saavad tihingu liikmeks sooviaval- duse esitamisega. Noorliikmed on meksuvabad ja kutsutakse iihingus- se juhatuse poolt. Emadepiev Kolmainu koguduses jiille oli sasbunud emadepiev, To- Tonto Kaolmainu kogudusse tulid -emad ja palind teised jumalateenis- iusele. Teenistusel jutlustas Vancou- veri Peeitri koguduse op. T. Vaga. Luuka ev. 7, 15-17 aiusel kinnitas Jeesus tihele emale, kui ta poeg oli surnud, et Jumala kaastunne on lei- najaga ja dratasema ainsa pojaellu ja andis ta talle tagasi. Sageli aga surm vétab meilt armastava ema siidame - — kui aga emad on taevases ondsu- ses ja meie kord sinna jOuame, siis annab Jumal meile ema siidame tage- si. 7 . | fumaleteenistugel laulis kKoguduse ansambel, Parast teenistust oli kiriku saalis koosviibimine kohvilauas, Emadele olid rinda kinnitatud lilled. Sédgipalve jare! koguduse dpetajalt algas ema- . dele tihelepanu pihendamine kone- de ja lauludega. Esimesena oli palu- tud emadepieval rddkima koguduse liige Herta Lember. Oma“ kénesge pdimis ta luuletuai nii Juhan Liivilt, Gustay Suitsult, Visnapuult ja teie- telt. Jirgnevait kuuldi koguduse liikme Leida Marley konet. Ta kaks lapse- last, Elin ja Karin olid koos vane- emaga tulnud emadepdevale. Lapsed laulsid Kolm laulu, Leida Marley meenutas moédunud emadepievi nii kodumaal,Rootsis ja Kanadas. Koosviibimisel oli koguduse laulu- ettekandeid ansamblilt. Laulugrupp laulis mitu jauiu Georg Iltali klaver- gaatel ja neid ténatl kiiduavalduste- ga. Elava keskusteluga koosviibimi- se. ldpupooclel lauldi pisti seigter: a8 ema siidant tunned ag..."