il
‘ita: ef
es ja

es kuu-
stus on
Kanna-
lanud.
sé pil-
e pole
atud; et
bd.ja ka

imesed
i Jumal
ja ini
pesmar-
naeme
ja tode.
usmise
pilve
volma-
| atuks
rdki elu
ple mit-
ed pole
gu tac-—
nda on
bie teed
i mele
bi mois-

$5,888

st, kui
et Jere- —
eadmi-
le ja ta
nuttis.
alduses
p ja ha-

3, et ei
tus ega
eid la-

ms on

sandas.
neame
ile, kes.
Untiasi

ustab,

| slikult

gid: Kui
nole nad.

A

KOSMEE: —

im ithine

jalehega

-eattehei-
{ maailm

anad usu-

ndega li.

eepew eee, ee ee ae -
. " .

ee ee

Soper ses see

eee
. . -_o -

. .
ee

t
sw, co a ae a pe ee a - sro: som. .
— . . -

Dest

sa ao

Se ee
". eee

a
. 4 . .
t . .
. Soe oe ee ee ee ee - att ‘eee a= "Sr
— io . : ie wc a Comite ar we a eT a Jeon a . tne a .
"i : . - . _ . . . . ooo 1 - . . oo. "ay same . we an - . : . . -
_ 8 . . - . . , - = == . a ee = a .
wo fee Lee. 2 ee ee ee ee re ee Ee ee ee '

a

2 USS eee
ware : . .

me et ee ee i ee

LT ee IT"

pee Fee
Pr a ee

=!

=

a 4
ee ee |
er ie ke eee . . .

i ==

a ee Rl ee ee se = Sar S .
eo Dole eee =" . wo

= —2=—8.1 =
- . oom

a

eee ee ee ee . .
. ee ee = _""

Oe ee

2 ——_

we

ee el ee
-_ et oe -

: aoe

soy we, ome os . eee eee ' - = we =
ee el pe Dg Ra se ee
.
.
.
T

ee ee ee | . = *
ee ee 7

an : wag + Le
‘ . | 1 nae “ : =, i . ‘ae tS Tet ” opt I 7 ry, ea
r aa 4 Jeb: : ie a * H ‘ys

Pa a Ay ea thy 1H
Beet Tad ee ad a Pe afte 1

~pe er ery los on
one -. a ne eee

Bite sid ese: aes -. SE Is ace

| _ arta ae ee
ite “aigh: teil

»Meie Eu mr, 391907) 1998

‘Peter Worthington:

_ Ida-eurooplased peaksid
toetama nende huvisid
kaitsvaid poliitikuid

Ajalehes ,,Financial Poot" (aug,
23. 1986) kirjutab Peter Worthing-
ton (artiklis: ,,Saviet record of .ty-
ranny recalled* — ,Meenutades
Sovjeti hirmuvalitsust’}, et: ,,Sel-
leat ajast peale, kui ma tulin Mosk-
vast fagasi (1967), ollas olnud seal
kake aastat kirjasaatjana, olen ma

tundnud eannast teatud siduvuses:

nende inimestega (nagu eestiased
lailased, leedulased, ukrainlased,
valgevenelased, § armeentlased,
poolakad, téehhoslovaklased, un-
garlased;: ja ka vietnamlased, af-
gaanid jne.}, kes on kaotanud oma
kodumaad {ja vabaduse} koramu-
niemile.

Ka venelased on moénes mioites

— kommunismi ohvrid. Kes ef ole par-

iei liige (ja ainult 7% inimestest vée-

takse vastu parteisse), sellel ei ole

mingit ¥Oimalust saada paremale.

_elujarjele. See tahendab, et N. Liit on

kdige ebavordsera thiskond maail-

| TAS,

N. Liit ritiseerib Louna-Aafrikat,
et seal ei ole mustadet hadledigust, -
kuid Sovjetimaa oma hiaéletused on

mdttetused, sest on ainult iiks kandi-

daat: ja markimata hadletuse-sedelid
pannakse lihtsalt haaletusekasti.
Pagenikud Sovjeti voimu eest on
Kanada vaartuslikumad kodanikud.
Nad on tublid téitajad, kfituvad sea-

Gusepdraselt ja teavad, mida tahen-

dab vabadus. |

KILLUSTATUD

poliitikut, kes parimini esindaks nen-
de huvisid. Sel moe! ei oleks nad
kunagi unustatud,

DESCHENES'1 KOMISJON
Uks esimesel pilgul diglane itritus,

mis on keerdunud Sovjeti huvisid

teenima, on Deschenes’i wurtmine

natsi sdjakurjategifate kohta, Piirdu-

des ainult , natsi* sdjakuritegudega,
on Deschenes'i vurimine annud sov-
jettidele voimaluse igasugiste kaht-
laste sitiidistuste esitamiseks ida-eu-
-rooplastele,

Kui uurimine oleks laiendatud si-
jakuritegudele iifdiselt, oleks see tei-
ne jutt. Deschenes'i uurimine on aga
valja jatnud kurit66d, ‘mis on tehtud
peale Hitler-Stalini lepingut (aug, 23.
1939 — ja mis tegi leise maailmasdja

valtimatuks) ja Hitleri rinnakuni Ve- |

nemaale.(juuni 1941).
Muide, see leping viimaldas Stali-

nil haarata Balti riigid ja ida-Poola

ning rinnata Soomet, .

-Nagu senaator Fulbright iitles, me
peame suhtlema kéikide riikidega,
hoolimata nende riigtkordade vasti-
kusest, — Neid ritke | aga, kes eks-
pordivad oma hirmuvalitsust, peaks
kohtlema teisiti kui neid, kes on liht-
salt ranged oma rahva vastu.

Sellepdrast alustasime soda natsis-
miga— ja selleparast on ka sovjetism
TH ontlik.’ "

US.

pp ee EP Rs ee tea Sen ie epee et ahh gai coh a oir ES
a! Qader A ve Pe eee | ae a :
Bet nn a :

Hoolimata arvukusest, on ida-eu- eae
rooplastel (ja kommunismi eest pia- faggoee

senutel) piiratud poliitiline moju.
Nad on killustatud —'ja N. Liit toatab
usinalt, et see nii jéiks: Onutades
erinevusi rahvusgruppide vahel,.te-

kitades segadusi ja OOnestusi, hoia- - § ae

tades Ja andes altk’emakse; ahvarda-
des survega sugulaste vastu.
Iga pagulane teab seda, kuigi tei-

sed kanadalased. (ja ameeriklased, | (Amas
Seen nae

prantslased, inglased ine.) ej | taha
sede uskuda.

Kui erinevad kommunismi ‘ees! po-
genenute grupid iihineksid,, oleks

 nende moju suurem kui niaiteks juudi

thiskonnal (mis on kill Killustunud
ja jageleb omavahel, kuid kditub iiks-
meelselt, kui kone all on kisimus
nagu listae!, Helocaust vdi natsid.
Ma olen korduvalt rohutanud,. et

ida-eurooplased ei tohiks mitte endid
. gamastada ithe teatr | parteiga, vaid

peaksid toetama seda individuaalset

aaa a ati
ie pate

aie rah a ;
ae fae

ee 1
a ea |

= eb oe oe at so a= pad “ . . STE
oT : eye Tie Td Gt re i ee ka
: : - 2 7 hae rar ee rapt vin a “i a Ps , 1 is, ‘. ep le : ; an : ae eel) Boll ria oe
mor tad En hoe MS ae a

NELJAPAEVAL, 28. SEPTEMBRIL ~ THURSDAY, SEPTEMBER 28

cv ronta

16. septembril pidas Toronto
Eesti Meeskoor aastapeakoasoie-
ku Eesti Majas. Koosolekut juha-
tas H. Paara ja protokoilis V, Hel-
nar. Héadltelugejateks valiti: A.

Kontus, £. Taimre ja T. Ruutopéld.

Aasta jooksul on manalasse vari-

senud lauluvennad: Valdeko Hom:

mik, Voldemar Mikkola ja auliige
August Killaspea. Neid malestat:
vaikse leinaseisakuga.

Aasta tegevuse aruande esitasid:

esimees H. Paara, koorijuht C. Kip-
per, koorivanem Ari Kiiarid, toeta-
jate liikmete sekretér Paul Juttus,
kassapidaja A. Roika ja revisjoniko-
misjoni esimees O. Haamer.

Aasta jooksul on koori juhatus pi-
danud 11 koosolekut.

1985.a. olid kooril dritusteks:

6. okt. tahistas TEM oma 35. aas-
tapdeva konisert-aktusega Eesti Ma-
jas ja koosviibimisega ,, Whistler't’
ruumas. 2. nov, Soome Meeslaulv-
paevast osavatt. 20. dets. Joulupun
K00s Estonia” orkestriga.

1986.2, URITUSED

2, veebruaril — Peetri kirikus laul-.

imine eesti vabadusvoitlejate males- .

tamisjumalateenistusel. 15. veebrua-
ri! — E.V. aastapdeva tanistamise
koosviibimine Eesti Majas. 9. martsil
— TEM aastakontsert Kesti Majas.
Solistiks Eero Voitk. 3. mail — Si-
beliuse ,,Kuilervo'' ettekanne Roy
Thomson Hall’is. 23. juunil — esine-
mine Eesti Majas vOidupiiha tahista-
misel, 5. juulil — kontsert Chicago
Eesti Majas. 16, augustii — TEM
suvepaev T,. Holsmeri suvilas. 16.
sepiembril peakoosolek, Eesti
Niajas.

Koorijuht C. Kipper t@anas koor-
liikmeid elava ja innuka osavatu eest

hooajal oli vé6imalus arendada tihe-

dat koostééd meie hdimuvendade
soamlastega, Ta tihendas, et tunneb

i. suurt rahuldust TEM-i juhina t6dta-

HW. LATER & CO. LTD. |
Kiisida Larry Later — 653-7815 |

1 Muskaka - Parry Soundi rajoonis, 2-1/2 tunni kaugusel Toroniost, kor-_ [
i Fas maantee ukseni, 30 min, arirajoonist, meelelahutus, 3 golfiklubi,

i 2 suusatostukit.

ratsutamine, ujumine, purjetamine, kalastus ja telgi-

tamine. Falvel suusata, uisuta vOl séida mootorsaaniga. Soovi korral |
i -vOiks sinna mini-golfi voi pesapalli plats: rajada. Oma mugavast kodust :
| voib jaigida nii metsloomi kui linde. Kaks kinnisvara valja mOGdetud ja

| taraga limbritsetud privaatsuse sailliamiseks,

nii jarve kui jSe 4ares. Tugev vena ehitus paigutatud 10 aastat tagasi |
| uvuele .keldrikorrusele, talelikult renoveeritud, 15 x 50 suurune avar |
"juurdeehitus 2-auto garaaziga, uued thermo-aknad; uks patiale, seedri- f
puust uksed nit valias kul sees, Oli--ja elektrikute, varviline vannitubade |
sisustus, ingulatsioon tinapdeva nouetele vastav, alumiiniumist vee- |
| rennid ja raastaalused, suur rodu, laiaastmeline mannipuust trepp
| sailitatud teigele korrusele, nii elutoa kui kapineti pdrand vaibaga |

| kaetud, ndhtavate taladega lagi ja porandast laeni ulatuv kividest karnin

i elutoas, uts avar juurdeehitus katedraati-laega,, mis on kaetud pickwick
1 manni laudadega,. esikus tugev mittevahatatav porand ja mannipuust }
| trepp keldrikorrusele, pesuruum-pantry, kus palju ruumi panipaigaks, |

! hommikuséogi nurgakene, kook mi

nnipuust. kappidega, ndudepesu

| masinaga ja seina sees ahjuga, sddgitoa osa ja ,,family room’, 15°x 30
1 seltskonnaruum ja 12 x 17 magamistuba, 20.x 30 kiitteruum-tGdtuba,

| kus puurkaev ja ..Jaccuzi pump. Aed suure tilgiga, 2 suurt kuuri ja patju |
| muud. Sobiv suurele perekonnale vor vaikeseks klubiks. 3
j Peab kohe miiima. Hinnatud 'odavait $85,000.00.

12. 134 aakrit, millest 1/2 mill maantee adres, 1500 jatga livast
| jarveadrset randa nit madaia kul siigava veega, varjulised Jahed, nii
i metsa kui ka lagedat maa-ala, millest jookseb labi oja. Sellel asub 2-

ag a ee ee ee = 2 “oF, a= "hk

i korruseline {30 x 50) tsementpdrandaga ehitus vee, elektriliini ja ;

§ kiligeehitatud garaaziga, rida voibkasutacda vajaduse korra) ka paadi
| hoiukohaks. Ideaalne laste laagriks, Suurapsrane ost 1 $65, 000.00 eest.
| Sobiv tikeldamiseks.

Helistace (705) 326- 1664 aripbevadel Raukida inglise keelt,

mAED so a et of rr 2 2 ree —_

Mal bone pe a af elie

r _ aril at oe anper ay as ali, ne

L
eraliy hh a La oe ti Shee Pon ct oe

ni eat aR

des ja loodab edaspidi koori jaulu-

Edgar Aavik

Toligaegsed vabamad tuuled olid

toonud W, Johannsoni vanaisa kahe ©

s6braga Rooisist Eestisse, et selgita-
da, kas tihe sObra esiisale ,,igaveseks
autasuks" antud maaomandile Tal-

-_linnas on ta jarglastel veel digust.

(Asus omaagegse Paldiski maantee,
siis varava vastas, hilisema Toom-
pulesiee ja Vaksali puiestee nurgal.)
Maa oli tagasi antud, kuid kasutami-

se eest oli antud tsaari vélakohus-

tused; mis andnud kindla sissetule-

Ku. Hiljem olf W. Johannson, kui ta
miljonariks sai, selle maatiiki oman-

. | | danud. Sel olnud tollal eriti suus
1. 42 aakrit — 1/4 miili maanteedarset ala, 2800 Jalga veedarse? ala |

vaarius,

Tsaari Gde oli W, Johannsani poolt
esitatud olukorrad ja siindmused
tsaar Nikolai Il-le edasi kandnud,
Tulernuseks olaud tsaari-nimelise

- kangelase tiitli ja aumdrgi loomine,

mille andmine oli ette nahtud ainult
aarmiselt erakordsete asjaalude pu-
bul, W. Johannson oli nii saanud ne.

_esimese omanikuks. 1917. aastaks

olnud saajate arv tousnud juba 56-le.

|. Arusaadavalt loetud neid tsaari-riigi
kdige kindlamateks tugedeks, kes.

oleks tsaari ja ta riigi sisemise ohu
puhu! tegevusse astunud ja juhtima
hakanud Moskvas peetud 3000-pea-
list alamvaelasest kangelast. Elades

. Moskva Kaubanduse palees oli aga

peamiseks lilesandeks valiskiilaliste
vastuvott,

Parast tsaari troonilt tagasiastu-

- mist oli olukord aga muutunud sege-
1 seks ja ainult viiekiimnekuvest kolm.

olnud nous 3000 alamvaelase eesot-
sas bolshevike kolme diviisi vastu
valja astuma, kes kuulu jargi olevat
Peterburist Moskva vallutamiseks

Rite etre at met ice:
Fe gh

Le Lae Etad ae

a
ot ae na vo Te ward
uy ro wn . .

perp a a io

Le
re ce ee

Bee oe a ee a es

tase! pidevalt tdsta ja koori laulure-

perlugari tdiendada ooperikaoridega

kul ka lobusamasisuliste lauludega.

KOorivanem A. Kaarid tanas koori
,f00mehi", kes alati abivalmilt on
abistanud astmete tilesseadmisel ja
saali korrastamisel, samuti ka tanu
hadleriihmade vanematele [A: Kon-
tus, |. Sambla, J. Parm ja V. Sibu),
kes suuresti koorivanema té6d ker-
gendanud, Haaleriihmadest on osa
votnud: [1 tenorist 76%, baritonist
68%, bassist 64% ja I tenorist 59%.
Hooisamad osavétjad olid: teine te-
nor: K. Liivamagi, J. Sambla, A. R6i-
Ka, V. Heinar, A. Hitt ja R. Kruus;

bariton: R. Vesi, J. Luide, A. Suur-

allik, E. Tiilen ja V. Migur; bass: A.
Kadrid, R. Lall, M. Leemet, ¥. Sibul,
V. Libe ja R. Vilnamigi: esimene
tenor: A. Kapp, H. Vammus ja A.
Kontus. Kodikidest harjutustest on
osa votnud R. Vesi ja J. Luide.
‘Toetajaliik mete sekretar Paul Jut-
(us teatas, et nimekirjas on 45 toeta-
jaltiget, kes on keskmiselt maksnud
koort kassasse 35 dollarit liikmemak-
suna ja toetusena. Toetajaliikmed on
votnud elavalt osa koori iiritustest.
Kassapidaja A. Roika esitas kirja-
liky tulude-kulude aruande, millest

nahiub, et TEM on majandusiikult:

ranuidavas seisukorras ja tegevuse
ilejaak, $15.288,62 on Toronto Eesti
Uhispangas. 7

Revisjonikomisjoni esimees QO.
Haamer luges ette revisjonikomisjo-
ni protokolli, millest nahtus, et kik
sissekanded kassaraamatus olid Gi-
ged jadokumentidega toestatud ning
TEM arvepidamine on eeskujulikus
korras.:

Katk aruanded kinnitati tthe! haa-
lel, 3 :

"TEGEVUSKAVA
ja avaldas headmeelt, et eelmisel |

_Juhatuse poolt koostatud tegevus-
kava néeb ette: 1986.a. 5. okt. kl.
14.00. Eesti Malas TEM aastapaeva
aktus ja seltskondlik osa, 19. okt.
Laulmine Kitcheneris jumalateenis-
iustel. $, nov. kl. 15.00, Auliikme R.

. 4 el, _ yt a aT _ oo. . "1
ose oe . = " . . 1 L r
i , woo ' i a =
4 mos ou “

me a ae os ie! . ; we ". ma vas _ . ; .
on Sern as 3 sie ai ieedbie Pdi cad parte ea bef yak

.
PR et ee ee LE ‘1 mmo —a.4

. ‘7
Ci i a
sy uM

er. .
. * oa
ee eo, -
ee

F Co RATE.
Se ee ee
re eee et

touted deers

rin,
ve

Doe fated ..
mea ae Hl

7 .
ae ea. 4
. eae eof oe
aT er ee mete .
gee fe
+t
ene x -

z .
ane

ee
irae?

Se 1 .,
: : PL ag ae aes Ae Be er,
pay t * ne te ee * she elo

vif Pe tM
abet ae Pee

be i
7 al '
. . Poss ra ad: ts ae :

. Ae 5p eb eT ie mq: fe ee reso Tar B
ts . oe ar ee ee ee ee 1 ee tafe eo a
th . wo ooo . ae fa. pee pH ee eee Th a ot te Ea i a . al 7 cP ir. 7

a! a uae
" a =. 1 ne be,

= . :
” 7
ae cgi

SDE

Eesti Meeskoori peakoosolek

Toi 70, aasta siinnipdeva tihistamise
kontsert Eesti Majas. 23. nov. kl.
15.00. isamaaline kontsert Eesti Ma-
jas. 19. dets. kl. 19,00.Jéulupuu koos
Fstonia Orkestriga. 1987.a. 14. veeb-
ruaril, TEM-i peolt korraldatud
koasviibimine Eesti Majas, 22. laul-
mine Baptisti kirikus E.V. aastap&e-
va tahistamisel, 29..martsil kl. 15.00.
T.E. Meeskoorj aastakontsert Eesti
Majas. Juulikuus(tapne kuupdev sel-
sub hiljem) Toronto Laulupdev On-
tario Place'is Eesti Lauijate Liidu
Pohja-Ameerikas korraldusel. Au-
pusti keskel suvepdev Holsmerite
suvilas. 1. sept. — hooaja avaharju-
tus seltskondliku osaga. 15. sept. —
aastapeakaosolek.

‘EELARVE

Juhatuse poolt .koostatud eelarve
naeb ette tulusid $28.714,00 ja kulu-
sid $14,500,00..

-Juhatuse poolt esitatud tegevuska-
va ja eelarve kinnitati tihel haalel,

Koosolek kinnitas liikmemaksu
suuruseks eelmise aasta eeskujul

$5,00, Koorijuhi tunnitasuks madrati

endiselt $30,00,

VALIMISED Oo |
Esimehe kohale esitatud kandi-
daat H. Paara valiti ihe) hadlel esi-
meheks. Vanuse tottu langesid juha-
tusast valja R. Kuus, V. Heinar ja E.
Paju.
Iuhatuse kandidaatideks esitati: R,

‘Kuus, V. Heinar, &. Paju, R. Holsmer

ja R, Saar. Kinnisel hialetusel said
haali: V. Heinar — 30, R. Saar — 29,
R. Holsmer — 24, E. Paju — 14 ja R.
Kuus -— 6 haalt. Nii valiti juhatuse
litkmeteks V. Heinar, R. Saar ja-R.
Halsmer. Juhatuseliikme kandidaati-
deks jdid E. Pajfu ja R. Kruus.

Koorijuhiks kinnitatakse ihel haa-
le] C. Kipper ja abikoorijubiks E,
Tobreluts,

‘Repertuaarikomisjoni valiti E. Ti-
kenberg, R. Vesi ja M. Leemet,

Koorivanemaks valiti tihel hadlel

Arni Karid, abikoorivanemaks Ed-

TASS-1 eestlasest
kaastédline

ikka veel kadunud

STOCKHOLM (EPL) — 17, ja 18.
mai vahel Helsingist kadunud Tass:
eestlasest korrespondi, ‘39-aastase
Raivo Ojasaare kohta ei ole midagi
nut selgunud. Mees on koos abikaasa

ja kahe lapsega jaljetult kadunud,

Nd@ukogude saatkond teatas 20,
mail soome politseiie tema kadumi-
sest, Alen! arvati, et ta on Soomest

autoga pogenenud, kuid nagu selgus,

seisis tema Mitshubishi Colt margist
auto parkimisplatsil Hagalundis .
Svedjefallarvagenil.

Politsei ei leidnud autost mingeid
jalgi, Kuna see kuulus Tassile, slis —
anti see venelastele iile parast seda
kui see oli nadalaid seisnud samas
kohas.

Soomes peetakse tGendcliseks, et
Ojasaar pogenes ménda Jaaneriiki,
kuid vastupidiselt teistele drahiippa-
jatele ei ole ta endast kuulda andnud
ega tiles kerkinud kusagil.

Nagu rootsikeelne ,, Hufvudstads-

. bladet'' iitleb, ei teata Raivo Ojasaa- —

rest ka midagi tema endisel todkchal
Tassi Helsingi-biiroos. Soome polit-
sei ei usu, et kadumise taga olnuks
midagi kriminaalset, ‘

kane magamistoaga “XORTE
aesti korterimajas, 2368 Queen
Streat East.

Informatsiooniks helistada
281-9980 shk 699-0432.

el

Kunsinik
j. Saarniidu toéd
naitusel

3 Cosmopolitan klubi kunstinditue

ioimub &. okt. - 2. nov, O'Keefe
Gentre’l vestibiiilis, Nditusel on
valja pandud ka kunstnik J. Saar-

niidu téad.

gar Tiilen, toetajaliikmete. sekreta-
riks Pau! Juttus, revisjonikomisjoni
liikmeteks valiti O. Haamer, A.Kon-
tus ja P. Truupere, aukohtu liikme-
teks: E. Tikenberg, R. Vesi ja A,

‘Kelder ning T.E. Meeskoorj krooni-

kuks O, Haamert.

Koorijuht C. Kipper tegi ettepane-
ku vGtta kasutusele vorm number
Whena smoking musta ristlipsuga ja
cum berbandiga, Ettepanek sai kaos-
oleku heakskiidu. Koosolek Oppes
kl] 22.45,

8 ed eee eee en oe

Nelja soja veteran
_ Walther Johannsont seiklusi

teele saadetud. W. [ohannsoni pea-

miseks pohjuseks arvati, et ta tahtis
jaliendada krahv Peter v.d. Pahlea’it
ja saada krahvi tiitlit. johannsonil out
aga hastiteada, peamiselt Latist pari-
ialeva 3000 sdduri — kangelase revo-
lnislooniline meelsus ja ta l66nud ka
vilmaks kdepa, arvas ,et kolmekesi,
mddk vasakus ja revolver paremas
kae8, sddurite ees marssides ainult
sada meest oleks tolleaegse riinnaku

stiili kohaselt tulistanud iile nende
peade, kuna iilejaanud 2900 sddurit

oleks aga tasknud eelmise saja ja
kolme ohvitseri pihta.

suur olnud aga illatus, kul kolme
diviisi asemel tulnud Peterburist ai-
nultiiks rong naputaie revolutsiooni-
liste madruste ja soldatitega. Ulejai-
nué sada olnud noorukeid ja lodevate
kommetega naisi. Kuid need teadnud
kohe mida teha. Varsti sditnud
Moskvas veoautodel sddurid punas-

te |ippudega ja Moskva cligi lange-

nud bolshevike katte. Ainuke vastu-
panu olnud kadettide kooli 12-13-
aaslaste Oppurite poolt, kes akendest

lid tulistanud mééda sditvaid veo-
aulosid, Uldtuntud isikuna oll W..

johannsoni arreteeritud kolm korda.
Kaliel korral péisenud pagemisega,
kuid kolmanda korra ajal olnud juba
Putilovi vabriku Guel mahalastavate
seas, Oli aga selgunud, et 60 maha-
laskmisele médratute nimekirjas pol-
nud Johannsoni nime, Ta oli koju
gaadetud ja kastud oodata kunt on
nimekirjas,,.

W. Johannson ei olnud iaanud CO-

tama nimekirja votmist, vaid asunud:

ko0S Maskva joudnud inglise lendu-
riié8a Moskvat rongide viisi toiduga
yvalustama. Teenitud rohkeli kulda,

ae

oe

kalliskive ja mud. Kuid peagi tekki-
nud kahtlus teenistuse jatkamise ile,

Asutud Moskvast evakueeritava-

tele erirongi taotlema, mis oli kulla ja
kalliskivide abil viimaks korda Jii-
nud. Kaasasditjad olnud peamiselt
valismaalased, kes maksnud W. Jo-

- hannsonile peamiselt tsaari poolt an-

tud volakohustustega, millest tal kui
tsaari enda kangelasei ei olevat sobi-
nud keelduda. Pealegi olnud tildine
arvamine, et bolshevikke ei lasta
kauaks voimule jadda. Kaasasditjate
hulgas olnud ka von Kaulbarsi al]
tsaari lennuvdes instuktoritena tee-
ninud inglise Jendurid.

Eestisse jaudmisel asunud W. [o-
hannson kohe inglise lendurite abil
Eesti lennuvage organiseerima. Ta
oli samuti tegev soomusrongide ehita-

mise kui ka nende tule all paranda-.

mise juures. | |

Kui Inglise laevastik Soome lahes
kavatsenud ,,terud’' Toompeale kee-
rata, et sundida kiirelt rahu tegema,
ali Johannson alnud see, kes kava

 tolleaegsele valitsusele edasi andnud

ia sellega valtinud voimu ilevitmise
ohu. Kuid tema osa selles teinud W,
johannsoni elu parast Tartu rahu

silmimist Eestis ebakindlaks ja eba-

‘mugavaks, eriti kui hakanud saabu-
ma neid, kes olid keeldunud tsaari
abistamast.

Kuigi W. Johannson oli asutanud
Vaksali puiesteele omanimelise nae-
lavabriku ja olnud Lennuvde juures
fehnika osakonna direktoriks, pida-
nud ta siiski Gigemaks asuda Aust-
raaliasse. Ta lootnud seai wuesti ehi-
tada vabriku talle tasuks antud tsaari
laenupaberite arvel, mille vaartust ta
1952. a. hinnanud 2-3 miljoni nael-

pies = ie apni es deri, LET EN Sa
7 “. ‘4 ray yu EPL niche! figs "rt . . ‘. wy feo In ‘ly vl i. ear 1 Ee |
ee a Eee MEARE eon EET aR,
. i . * a - 1 . . .

sterlingile. Vastavad katsed Austraa-
lia peéaminister Curtint j juures ebadn-
nestusid.

1932. a. asutanud W. Johannson
Sydney suursijla avamisel avamis-
pieva Ghingu voi kompanii, mille
direktorina andnud vilja ndgusaid
suuri tunnistusi. Neil olevat tehtud —
reklaami Festilegi. Samu tunnistusi
oli Johannson levitanud Austraaliasse
saabunud USA sdjavdelasile, et tiles
ehitada huvi ja lugupidamist oma
uve kodumaa, ‘Austraalia vastu. W.
Johannson tutvunud 1952. a. tolle-
aegsel RSL piddlikul oOhtusdbgil ko-
halolevate briggadikindralite (Murc-
hinson, Stewart), linnapeade, nduni-
ke ja teiste silmapaistvate tegelaste-
ga (nende hulgas ka Solicitor Kerr —
hilisem kindralkuberner, kes taskis
lahti Whitlami peaministri kohalt
£975.a,].

Loodud tutvused aidanud hiljem
kaasa, et 1958.4. paiasis Austraaliast
liikuma Baiti kunstinditus, esiteks
Pariisi, hiljem US A-sse,

1956. a., 75 aasta vanuses (vormi-
liselt oli Austraaliasse tulelcul tehtud
45 a. nooremaks), asus E. Johann-
son pensionile ja siirdus Uus-Gineas-
se oma sdjaaegsete sdprade juurde.
‘Kuid kliima ja olud olid sobjmatud ja
ta tuli Buxtoni, kus abistas allakir-
jutanut skultpuurisiuudio ehitamisel
ning pakkus kogu tsaari laenupaberi-
te pakki, millel autori arvates oli stis
ainult paberi vaartus.

Sijagegsest USA operatsioonidest
osavotu alusel sai W. Johannson vili-
maks Oiguse Narrabeenis ‘asuvasse
RSL Séjaveteranide killa elama asu-
miseks, kus ta ka Suri,