Tapetseerimine @ Varvimis- jm. ehitus- tsod @ Kddgid @ Pérandavaibad sK0GS Be Seomlane — tid kiire ja korralil: HELISTAGE: NISSE 883-4337 © PAINTING & RENOVATION: Eesti Kodu" ainulaadseim eestlaste asula ladnemaailmas STOKHOLM — Suarims ja sinulaadseima eestlaste asula laane- maatimae moodustavad Torontos asuvad saja kohaga moodne ja mugay vanemate inimeste puhkekodu Ehatare ning viiest korterima- jast koosnev, Brupp Festi Kodu. Seda.umbes 300-hingelist eestlaste kogukonda. peotakse nagu ,,feiseks Eestiks’, omaette saareks sures vodraste meres, kirjlitab Paul Kente\,,Kesti Pievalehes“.. _. Pikeamas kirjelduses titled fa: .Torontosse eesti vanadekodu asu- tamise mdte tdsteti iiles paariim- mend aastat tagasi Eesti Abistamise - Komitee poolt. Tolleaegne komitee -esimees Bruno Ederma leidis Toron-. io idapoolseima aedlinna West Hill! plirkonnast sobiva krundi, mis asus the mahajaetud talu Gunaaias. See. 17 927 ruutmeetri suurune maaaia omandati 54-000 doilari eest. Aja méddaones, vanadekodu ehita- miseks vajaliku aluskapitali muret- semiseks otsustati krundi idapooise- fe atsale é¢hitada grupp korteri-maju, millede: ehitamisega alustati 1976. Uhtlasi asutati ka korteriaktsioniride _ thing-Eesti Kodu, mis majade valmi-- misal need-Eesti Abistamise Komitee k@est 4,2 miljfoni dollari eest dra os- tis. _ HS OSATAHE? Nii maksti kerterid Eesti Kodu aki- siondride poolt tdielikult rahas valja ja olid laenuvabad. Miiék toi EAK-le veerandmiljonilise kasumi, mis alus- kapitalina véimaldas féderaalvalit-: suse kdest saada 2,7 milf. dallarit 2- protsendilist pikaajalaenu, mille abil Ehatare ehitati 1981. Tavalistest korteriomanike iihin- gutest erineb Eesti Kodu sellega, et asanikud ei oma kortereid. otsesellt, vaid osataéhtede Kaudu. : luriidiline omanik on tihing, kus iga korteri suu- ruse ja hinnakohabelt langeb sellele vastav arv osatéhti vai aktsiaid, mil- liseid osanikud pidid rahas valja -maksma. Oe - Aktsiad annavad omanikele. eks- - khusilvse elamisdiguse. Keorterite miiiik ja ost toimub osatéhtede nau- du, mille ilekandmiseks on-aga vaja ihingu juhatuse néusolekut, millega siis teatayas mMGttes an voimaluskon- . irollida, kes majadesse elama pddse- vad. Eesti Kodu asub Toronto isentru- mist 22 km kaugusel. Autosdit linna vatab aega kolmveerane tundi, kuid hélpsam on kasutada bussi timberis- tumisega. thetroale, mis vOtab aega ~, umbes tks, tund. : 134 KORTERIT - Eesti Kodu korterimajada grupp koosneb tihest suurest kahe tiivaga kuuekorruselisest 80° korteriga ma- jast ning neijast vaiksemast kolme- korruselisest nn. terrassmajast. Vii- mased on pajgutatud kahte paari, kusjuures mdlemal on tihtemoodi majadevahelised sisedued: Kokky on Eesti Kadus 134 korterit- — neist 66 kahe magamistoaga ja 12 pojssmenekorterit’ Porandapinnad on vastavait 61, 45 ja 32 ruutmeetrit '— seega mitte just vaga suured. [gal korteril, valjaarvatud neil, mis asu- vad alumistel korrustel, on valisré- dud. Majadeprupi vahelise Oue all asub * ad-alune 118 kohaga 2araazh, mis on ithendatud majaaluste keldritega. Keldrikorrus on suures osas jactatud panipaikadeks ja ertotstarbelisteks ruumideks — nditeks’ on seal kaks pesukédki, | Seltskondlikest ruumides' on tght- samaiks esimese! korrusel asuy koos- olekute, pidude ja- koosviibimiste saal, mis mahutab lahedalt istuma 150 inimest. Koosvitibimiste! tauda- des on aga mahutavus 80 inimest, Otse saali ali, keldrikorrusel paikneb 10 m pikkune-ujumisbassein ia kaks sauna — tks meestele, teine naiste- le. Neid kéetakse kaks korda nadala., SOODUSTUSED | Samas iile koridori on kehakas- vatuse ruum mitmesugusie menhaa- ‘niliste treeninguaparaatidega ja har- juiusvahenditega. Keldrikorruse fua- jee kérval asub mugavalt sisustatud lugemislaud eesti ajalehtede ja aja- kirjadega ning populaarsemate ing- liskeelsete zhurnaalidega. Sellega ii- henduses on avar raamatukogu, mis sisaldab 1400 kdidet. — : Veel on alemas piljardiruum, nais- te kasit6Gruum, puutddkoda ja avar -kunsti- ja keraamikaateljee. Omaetie | kogukonnana on Eesti Kodul teata- vaid scadustusi — kahe nddala ta- gant tuuakse eesti drist eestipdraseid pagarisaadusi, samutiiga kahe nada- la tapant tuleb eesti pangast ametnik elanike rahaasju ajama, Tahtsaim on apa see, et niipea kui Torontas {I- muvad eesti ajaiehed, tuuakse need veel samal Ghtul Eesti Kodu ja Eha- lare tellijaile katte, PILJARDIKLUB! Tegutseb rida mitmesuguseid nu- viringe. Meestele populaarseimaks kohtamiskohaks on piljardi klubi. kus legeyvus kdib peasegu pidevall hommikust Ghtuni. See on kohl, kus shelutakse libi ka maailmastindmu- sed ja -probleemid. Teiseks kohaks, kus samuti kaib legevus peaaegu pi- devalt,,on puutédkoda, kus paar-. kolm meest alati on pidevas tege- vuses, | Teistest tiritustest, mis toimuvad eri aegade! vdji perioodiliselt,on po- pulaarseimaks saunas kdimine, eriti - reedeti, mi! kuue funni Kestel on sau-— nalisi ligi sadakond. Saun on samuti kohaks, kus maailmaasjade arutami- ne aset leiab. Teistest huviringest tegeleb kul- tuuriring rahvuslikel tahtpdevil ak- tuste voi muul ajal referaatahtute vai ettekannete korraldamisega. Hasti aktiivne on ka veerandsaja lauljaga Eesti Kadu segakoor, millel on harju- tused kord nadalas ja'esinemised ko- halikel aktustel ning jumalateenis- lustel. | | KIRIKUKOMITEE | Aktiivne on ka 30-liikmeline Nlais- kasitdd' ring, kus kasitéé tegemise korval juuakse ka kohvi ja diskutee- ritakse p#evastindmusi, Eriti aktiiv- ne on kiriklik kamitee, mis korraldab kord kwus’ jumalateenistusi, mille- dest osavdil pole veel kunagi olnud alla saja. Sama komilee korraldab vahetavahel loenguid ka teiste jut- | lustajate poalt. _ Kunstiringis, kus on 15 asavoiiat, iégelevad tihed maalimisega, teised jille keraamika voclimisega. Raama- tukogu ting heolitseb raamatukogu ning Iugemislaua east ning spordi- ring .tervisvGimlemise eest, kus on ‘osaléjaid umbes 39. Suvel tegelevad ———— eee ee Ss ""al —_—e—ol™ . of. eo . — .—_—_ . ! . . iT pee ts »besti kodu" talvises ritiis, — NELJAPAEVAL, 29. DETSEMSRIL — THURSDAY, DECEMBER 29 Marie Veere-Baumet oma 2 Gasthoss cea Breitbrunnis, Eestlanna Gasthof Baieris 30 km Minchenist ldane-pool llusa Ammersee ddres asub Breit: brunn, suvitus- ja nddalalopu-kodu paljudele miinchenlastele, Pea- tanava dares seisab ,,Gasthof See- felderhof“, tiks paljudest taolistest ‘Saksamaal ja Austrias, Omanikuks ja perenaiseks on eestlanna Marju Veere-Haumel, Uks neist meie rah- vuskaaslastest,keda noore lapsena soda paiskas vGdrsile ja kes oma tublidusega on v6itnud kogu geile asula suur” lugupidamise, Marju siindis Tallinnas 1941.2, Isa jai rindel kadunuks ja septembris "1944 oli ema sunnitud siis oma kolme- _ aastase ttitrega pégenema Austri-. asse. Rima ja Marju paigutati Tirooli, Kufsteini pogenikelaagrisse, Seal ol! peale 50 eestlase veel 10 060 pége- nikku ja seda vaid 12 000 elanikuga linnas. Ema keelas saksa, keele rdi- kimise ja nii sdilitaski Marju oma emakeele, | ' kunsti", Laggrietu kestis kolm aastat ja pardst algkoali {atkusid Gpingud Innsbrucki kaubanduskoolis. Ema oli {661 tihe suure hotell-restorani kddgis ja seal Gppis ka Marju ,,kéGgi- Jargnes abielu ja sellest siin- disid kolm last: Astrid, Marju ja Christian, kes aga hiljern jaid ainult Marju ja vanaema kasvatada. Nii jdidki nad elama Kufsteini, kus Mar- iu tegutses ettekandjana, Ema suri 1975. a. ja Marju ,,rabe- les’ tksi oma kolme lapsega, 5-10 aastased. T GASTHOF Tubli téd tulemusena ostis ta 1979.a. praeguse Gasthofi Breitbrun- nis. Astridist ja Vaike-Marjust on sirgunud kaks ilusat noort nditsikut ja l6petanud kutsekoolid: tks juuk- sur — iluravijana ja teine restorani- pidajana, abistades praegu° ema. Poeg Christian elap 20 km eemal internaatkoolis. Jéuluréém lasteaias . Laupaéeva, 17. joulukuu hommi- kupooltkul oli Toronto Eesti Majas erjline jéulumeeleclu. Rédmsail- melised vanemad, elevuses napze- mad, sijedusid suurde saali. Moned mudilased saalisid. koridorides, - gest raske oli jouluarevuses ooda- ta lasteaia suursiindmusl, jéulupi- du, lavalolekut ja paeva peamecst — jouluvana. Suures saalis alid virgad lasteva- nemad tiles seadnud toreda !olerii- laua, maitseka konvilaua ja mahla- lava laslele. K Gige pisemad agatund- sid monu saali avarusesl ja uudilse- sid kirevais varvels sdravat joulu- puud. - sed lava ersrlide all. Eesriie avanes ja laval seisis clay pill, lasleaia pere. Eespool kasvandikud, laga kasvala- jad nolevate kijtinaldega. Avasonas.foronto E.S. Lasteaia juhataia Helle Arro kGneles aasta kaunimast ajast, jOuluis!, kuid mee- nutas ka méSndunud aasta. kurba sindmust sel ajal, mil ootamalult slirdus igavikku eelmine laslagia ju- hataja live Vaikla. Td6 lastaaias oli intensiivne. to- hus. Lapsed on olnud tédékad ja tah- telised mangima ning 6ppima, Nad on valmistanud joulupuu ehteid, meisterdanud manguasjakesi, olnud ee kolmkiimmend aiandushuvilist taga- Gues asuval peenramaal aia- ja juur- vilja ning lillede kasvatamisega. PAUL KENTS Varsil valkusidki vaikesed jalake- | ,pagarid” ktipsiste kipsetamisei ine. Varreldes ldinud aastaga on lasteaia pere kasvanud 20 lapse vérra. Helle _Arro tanas lastevanemaid, kes laste- aiale on andnud igakilgset aol. VAIMULIK KONE ~— Vaimulik kone ja palvus oii pastar Andres Laurilt. Kone ali lasiele hu-. yitav ja arusaadav. Pastor esitas kii- simusi ning lapsed nagu hédiskasid vasluseks kooris, Kaik ootasid j5ule, kdik seovisid suuri kingitusi. Lapsed kuulasid konet Peetrist, kes ikkagi laks je darde, kuhuy talle oli keelatud minna, ning ta kukkus vette... kuid siis ilmus tiks séber, kes teda aifas valja kiilmast ja kiirevoolulisest j jfie- veesl, JGulud raagivad, et Jeesus ilmus maailmale, el ka meid aidata. nagu see sober, kes aitas Peetrit, . Palves titles pastor Laur lanu Jee- susele, kes on tulnud ka meid aitama ja péastma. Ta palus Gnnistust laste-. : aiale ja kdigite eesti lastele. Uhislautuna lau!di meile tiliarmast »Ptiha- 66." Lastekoor esitas huik laude. ,,Oli kord tiks lumemees", siin- juures lapsed plaksutasid taktiks ka- si, ,,ahekene, tillukene", kerkisid ka laste tillukesed kdekesed koos hébedases| idhekestega, ,.Ehitame lumemehe", osa lapsi ,ehilaski" ka- tega, Nuku liigutuste saatel laulsid I ja (¥- kb ttidrukud |.Nukukene, tantsi"! Vanemad lapsed laulsid » Lum tuli mana“ ja kdige nooremad ,Jouluvanale”. Lava ette rullus ees- tiie. Tillukesed mudilased tulid kas- vatajate saatel alla lava ette ning istusid. ‘Laval jatkus esinemine. Muusikaalne Paul Sehr mangis viiu- Hloskuslikult Sara, sara,taevataht" - ja ,,Et tulge oh lapsed”. Jennifer Pe- . terson deklameeris ,J6ulumehe ac- “is tel’, Torontos tuntud ded Leesmen- wi “did esitasid jouluiaule.-Neist Tahti. “rg sa} Leesment mangis klaveril meeldiva ,Samuti cli Ma- ri Leesmendil Spitud kena klaveri- Clementi ,,Sonatina’ : 8 4 pala. NAIDEND | Naidendi ,,Pdev enne iGule" toid lavale IT], FV ja IVb ki, lapsed, Joulu- enn Bee} i, vana tédtoas valmistasid j6ulupakke pio oh apseer oy ¥ pdkapikud, kes kutsusid abilisteks : aod “wary metsloomad. Lavale tuli jgasugu elu- kaid kapuli, tuli samuti manguasiu. Kes ei timunud, oli j6uluvana, sest a4) oh kui hale, paistes jouluvana pa- - _ le,’ talle aga saadeti pakapikkude | A? poolt kosutavat ravi-teed ... Esinemisie idpul tanas lasteaia esi- naine Maie Ilves piduliku padeva abi- - wingumeee ose. | list lastevanemaid, pastor Lauri, ndi- maaan ies Cee dendi kirjutajat Hella Leivatit, !aste- seve” We") aia juhatajal Helle Arrat, teadustajat- #e lauluépetajal Heidi Klaamast. Ta “4 mainis, et mitmekultuuri ministee- -*%. piumilt oli jGulukink lasteaiaie —. 2489.00. Haid pithi ja uut aastat Foto -- Elna Kungla goovides andis Maie Lives lasteaia juhatajale ja kdigile kasvatajaile jau- -dupaki. | - Joulutaadi tervituseks laylsid lap- ;ieie Elu" ne. 52 (1765) 1989. ~Toivo Heinsaar iluuisutamise meistervdistlustele Viies erinevas spordislas — murdmaasuusatamises, ujumises, vorkpallis, tennisemangus ja iluui- sutamises on eesti sportlased jéud- nud Kanada rahvuslikule taseme- le. Iiuuisutamises vGleneme tanu St. Catharines stindinud ja tileskas- vanud Toivo Heinsaar'ele, kes on 21-aastane ja alustas iluuisutamise- ga feaastaselt sealses . Winter Club’is. Selles klubis avastati ta and ilunisutamises ja seal trenee- Titi ta voistlejaks. Tema arenemisest ja edukusest on pidevalt kirjutatud Si. Catharine ko- halikus ajalehes. Vdistlemist alustas juba 13-ne aastaselt ja 7-me vdist- lusaasta valtel on saanud palju au- hindu. 1982. a. vGistlustel sai kolm ’ kuldmedalit ja sai sellejirele Kanada parlamendiliikmelt kirjaliku Onnit- luse, [uuisutamise meistervaistlustele piasemine on Kanadas iisna raske: Se] alal Kanada on jagatud nelja oiirkonda: Atlandi, Ida, Kesk ja Liia- ne piirkond. ga piirkond emakorda jaguneb mitmesse sektsiooni, mis omakorda jagunevad alasektsiooni- deks. Uleriiklikuie meistervoistluse- le padsemine on pikaajaline astmeti lilespoole minek. Algaja vdistleja, esmakordselt vdistlust alates ala- sektiooni piirkonnas, peab eri eksa- mikomisjoni ees vastava eksamisoo- - Titama voOisilustele padsemiseks. Alasektsioonj vdistluse 12 parimat pdadsevad sektsiconi vdistlusele ja sealt omakorda 4 parimat pddsevad piirkonna vGistlustele. Piirkanna- voistluste 4 parimat pidsevad Kana- da meistervoistlustele. Ida (Ontario) piirkonna meister- vdistlused 1984, aastaks peeti 8-11, dets. Thornhill’) Community Cent- «e's, kus Toivo Heinsaar, vaisteldes Kanada saab nais-kindralkubetneri Peaminister Trudeau teatas, ef Kanada uueks kindralkuberneriks ning kuninganna pGhiseaduslikuks esindajaks Kanadas' saab Jeanne Benoit Sauve, endine minister ja parlamendi esimees (speaker), See on esimene kord, kui naine saab kindralkuberneriks ; Kanadas ja fildse Briti riikide liidus. Kanada naisdiguslased peavad seda suureks' nalste voiduks ja proua Sauve ise on arvamisel, et ta - on raskemaid itlesandeid taitnud ja tuleb selle dilesande taditmisega kindlasti toime. — John Sewell lahkub poliitikast Eudine Toronto jinnapea ja prae- rune linnavolinik John Sewell tea- tas, et ta lahkub ja vita b vasiu koha aalehi. Globe and Mail juures. Ta jaleib thiskondlikku elu Torontos. _ja omab véime seda tdeparaselt kirjeldada, arvas lehe peatoimeta- ja Norman Webster. VALAMO KLOOSTER TURISMIKESKUSEKS Valamo klooster Laadoga jarvel-. avatakse lahemal ajal turistidele. Sellest kavatsetakse teha suur. rah- vusvaheline turismikeskus: munka- at ' wc ‘ ee ts, : ope NE: mela '- TOIVO HEINSAAR erikavadega kolme! paeval, saavulas Kolmel alal kolmandad kohad ja pia- ses Kanada meistervoistlustale, mil- lised algavad 8. jaanuari! Regina's: Toivo Helnsaar Seskatchewanr is. elab niiid Torontos ja Opib Toronto Ulikoolis spordimeditsiini. Sai tree- ninguvGimaluse Toronto Criket, Skating and Curling Club‘ juures. Sellese klubisse paisemiseks oli vaja 10 soovitajat ja aastane lhikmemaks on tile 1000 dollari. Treenib seal 45 tundi nadalas: Sy HARALD RAIGN A -Rootsi eestlased harrastavad purjelaua- | sporti Roalsis elavad eestlased harraste- vad purjelauasporti, On organiseeri- tud vastav spordiklubi nimega ,,Nau- tic’. Augustis karraldasid nad pma- vahelise voisthuse, kus esikoha vdi- tis Stokholmt Tehnika-Ulikooli ma- sinaehiluse liopilane 18-aastane Ju- han Andres Tarmet, kes vdislles en- davalmistatud purjelauaga, Juhan Andres Tarmet, nagu enamuses koik meie sporli harrastavad noored, on siindinud sportlaste perekonnas. Te- ma isa ja ema on molemad tuntud tennisemangijad. HARALD RAIGNA de kambrid muudetakse hotellituba- - 3 deks jne. Kloaster rajati 13. sajandil ia selle tahtsus soome ortodokskiri- kule on suur.-Praegune Valamo —klooster asub Heindveel, kuhu see evakueeriti pdrast soda. Sinna siirdu- sid kGik mungad Valamo, Konevitsa ning Petsamo kloostritest. Munka- sid on seal viis ja méned noviitsid. Vanim elanik,-kes on Pdhjamaade vanim inimene, sai alles hiljuti 110- aastaseks. sed: ,,Tere, tere joulumees. muski jouluvana, kes pakapikkudell saadetud arstirohust oli paranenud, ning kGix lapsed kogunesid lavale ta — limber, et saada temalt loodetud kingitust, Saalisviibiv arvukas pubtik siirdus kohvilaua juurde,kus leidus maitsvat jouluhdreutusi, Lasteaia juhatuse ja kasvatajate tohusast tédst ja hoolest andis kindla t6endi kordaldinud joulupidu. HLL, oT 'UHAN ANDRES TARMET intlatsioon Rootsis -8,6 protsenti STOKHOLM — Aeglaselt vahe. neb inflatsioon. Méédunud kahe- teistkumne kuu jooksu! téusid hin- ad 8,6 protsenti, mis on mani prat- ent vahem kui méddunud talsaastal. KGiesoleval aastal on hinnad téusnud 7,3 protsenti. Carin I a ah Pa a=, . =—_ " E a ie it =e ow 4 =" poor ae be i + tal Sle Bhd ,Maie Elu* nr. 52 (1765} 1909 es PIKA JA & ABIKAA! ) lihikeseks ajaks wid meil rédmuks — indlestused kallid in igaveseks,., ~Puhka rahus! KALLIST OEMEEST JA ONU ARMI] -ARMAST TADI PAULINE SC neiuna Laa stindinud 24, detsonil surnud 24, septem maetud Haljala ke milestavad k iv oG Avaldame stigavat J MILVI'le ja tema ena, Vanaelma ja IDA kao Kes usub Pojasse, sellei on igavene elu, Joh. 3:36 RASKCE HAIGUSE LABI LAHKUN _ ADELE I siindinud L OMA. ARMAST VILISTLAST DIPL. RER. BERNHARD T stindinud 4, juunil J surnud 1. detsembril 1 milestab Jeinas KORPORATSIO OMA ARMAST VILISTLAST MED. HELDUR / siindinud 8. april surnud 20, novembril 198 malestab leinas KORPORATSIO@ LUGUPEETUD KORP! ROTALIA ¥ AUVARVIPAELA KANDJAT VAMBOLA K surnud detsembris 1983 & malestab FEST] KO@