‘etionel. Libre iP ‘y oF Cone Gis Collection Jeveloy: fe int ‘mane da 395 | lelliacton Sti. “Btawe np 9 sat _ a 1 tee EESTLASTE AJALEHT AGL RES Seb co ere ob et 2 te - -“n—r-—-. 7 __ NELJAPAEVAL, 29.SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 29 _XXXIV aastakiik (ieee ee oY Bee . . Ie: a 1 -_ LT a , ) Nr..39 9 (1752) 1983 _ Eesti (hispank loodab puudujaagi kustutada aasta lépuks | ‘Reagani rasked sonad UN koosolekul ' Moédunud esmapdeval kéneles (SA president Ronald Reagan UN _ diskagu ees, peatudes USA sise- ja ‘lispoliitika _jaures. Olulised Toronto Eesti Seltsi aastapeakoosolekul valiti koik vanuse tittu valja- langenud juhatuse liikmed tagasi. Istuvad, vasakult: E. Aruja (sekre- tar), H. Lupp (koolikomitee esimees), A. Tull (esimees), V. Rein (abiesimees), J. Terts (laekur). Seisavad: H. Teder {rev.kom. esimees), - E, Kaj fabilaekur}, A. Veedla {(varahoidja). (Pildilt puudub juhatuse liige P. Komi}. Toronte Eesti Uhispank laheb oma 30. aastapdevale. vastu lootuses kustutada helbadel aegadel kuhjunud puudujaak selle aasta lpuks. Peakoosolekul kuus kuud tagasi esitatud eelarve nagi tegevuse Glejiaki$267. 600, kuidjuba august lopuks of ulejdak $57 5.200, Sellega kahanes puudwjadk $479,383 pealt - - $122, 193-le. (hispanga esimees Ville Noo- landi ja laekur Ants Kitt iitlevad oma nialkinandusele antud informatsioo- nis: Kui USA} ja sellest séltuv Kanada ’ majanduslik. olukord jab stabiil- seks, siis on- vdimalik, et Uhispank saab puudujdigist taiesti lati -selle aasta lépuks. Praegu on eriti raske ette ndha intresside iikumist. Augusti kuus tstetiintresse USA’sja selle tatiu ol} iildine arvamine, et intressid on jalle teel tausule. Kuid ainult pikaajaliste - laenude intressid tdusid Kanadas. Kuna majanduslik olukord nii Kana- _ das kui ka USA's ei ole veel kiillalt tugeyv, et vOlmaldada tildist intressi- de tGusu, vib oletada, et pangan- duses suuri fnuudatus ej tule. Kui samal ajal Kanada inflatsico- “ni % jab stabiilseks vol isegi langeb _ siis on loota, et meie Uhispanga ku-. Jud, mis ei olene otseselt intressidest, jadvad ka meie eelarve piiridesse. Sellel aastal on Kanada Pank joud- nud hoida inflatsiooni ja ka ,,Prime Rate" enamvihem stabiilsena ja. isegi inflatsiooni ja ka natuke vahen- danud. Kahjuks ei ale Kanada valit- pus pidurdanud oma kulatusi, nil on | inflatsiooni vastu véitlus jadetud Kana- da Panga tilesandeks, Kanada Panga Valduses on sdastupaberid (Canada - savings Bonds}, rilgikassa volatahed (Treasury Bills} ja ka teised riiklikuli _ kindlustatud volatahed (Bonds), mil- lega keskvalitsus Ottawas majandab oma suuri vélgasid. Lahenevad vali- mised ei anna lootust, et valitsus hak- kaks kdrpima oma kulutusi, ja on margata just vastupidist suunda. Ta- gajarg on, ei mida suuremaks kas- _yab riigi volg,seda raskemaks muu- tub selle majandamine. Iga suurema summa. .timberlaenustamine riigi poolt, toob kaasa voimaluse, et ini- ressi maarad téusevad. RESERY Et dra hoida majanduslikke prob- leeme, millest meie Uhispank (ja ka teised tihispangad) viimase nelija aas- ta kestel on olnud puudutatud, on -yajalik voimalikult kiiresti koguda yusi reserve. Reservide toomise noue. on niitid ka ettendhtud OSDIC'u {On- - tario Share and Deposit Insurance . Corporation) p6hikirjas. See reserv majanduslikuks stabiilsuseks (Reser- ve for Financial Siability] nouab Uhispangalt ireservi Joomist mis -_oleks 1/2 % hoiustest 1983.aasta 16- pul ja 3/4 % 1984, aasta lopuks, eel- dusel, et Uhispangal puudujaake et ieki, Kui mete Uhispank. saab prae- . ausest puudujdagist lahti 1983,aasla ldpuks, siis on téendolik, et reservi loomise néue tdidetakse 1984.aastal. ~Samuti on pareniaks- muutunud CUCO (Credit Union Central of On- tario), endise nimega Credit Union. League, olukord, Isegi nii palju, et CUCO 1983 aasta peakoosolekul loo- . dud likviidsuse fondi néue on niiiid tiihistatud, mille tagajarjel meie Uhispank ise majandab selle fondi raha, Aasta algusest on meie Uhispange varad kasvanud Ca.$ 1,070,000 ja laenud Ca.$ 1,733,000, Samal ajal on vanendatud pikaajalisi vaartpabe- reid $1,500,00 vorra. Sellest saadud aha on paigutatud: ‘Hihiajalistesse kindlustatud vdartpaberitesse vi lihiajatistesse kindlustatud hoius- tesse suurpankades, vOimalikult kor- géte intressidega. Eeltoodust nahtub, gg ee Le oe et meie Uhispank ja tema liikmed on — _joudnud majanduslikust - madalsei- sust ile. MUUDATUS! SEADUSES -Viimaste aastate majanduslikkude | protleemide téttu on Ontario valit- sus tdiendanud ja osaliselt ka muui- nud Uhispankade seadust. Kdesole- va aasia juunikuu alguses esimesel lugemisel ja paev enne parlamendi suvepuhkusele minekut, teise! ja kol- mandal lugemisel, véeti vastu ja kin- nitati ka xohe Ontario asekuberneri poolt vastay seaduse . tdiendus (Amendment ta the Credit Unions’ and Caisses. Papulaires Act). - Muudatustest ja taiendustest on olulisemad jargmised: i) Hotuste kindlustus igale lihis- panga liikmele tésteti $20,000 pealt 860,000 peale lagasiuiatuvalt 4, jaa- nuar 1983. , 2) Uhispankade keskpanga direk- tarite valimine ja mdaramine jaab Ontario valitsuse vastava ministee- riumi kentrollida. - 3) KGik tthispangad peavad pal: kama valisrevidendi,kelle aruannet ministeerium arvestab. Sellega jaab ata reguiaame revideerimine riigi poolt, Uhispankade direktorile on _ aga jaetud digus saata tihispankades- se revidente, kui ta seda itihispanga tegevust arvestades vajalikuks peab. 4) Uhispangad peavad direktori - ndudel pidama Kuni 5% -oma vara- ' dest piisiva kapitalina. 5) Uhispangad peavad vordsusta- ma pikaajalisi laene ja investeerin- guid pikaajaliste hoiustega. 6) Uhispankade likviidsuse nduet muudetakse selliselt, et lithiajaliste hoiuste pealt néutakse suuremat lik- viidsust kui pikaajalisie hoiuste ja vaartpaberite peait. 7) Kohustuslik likviidsuse ndue keskpanga juures (Bill 151) tithista- takse, 8) Ontaria Share and: Deposit In- surance Corporation ~— OSDIC’u Ulesanded muudetakse taielikult. OSDIC jaab amult hojuste kindlusta- jaks ja statistika kogujaks, kaotades diguse sekkumiseks thispankade ad- ministratsiooni, Ainult siis, kui méni wnktid seejuures olid: strateegi- iste relvade vahendamine, Korea elstlennuki allatulistamine vene avituslennuki piloodi poolt, kus plites surma sai 269 reisijat, ja — ida Liibanonis. Viimases kohas -~ aib voitlus USA ja N. Liidu relva- ega vaba maailma ja totaalse rii- svGimu Vahel. President, Reagani kavaks on (rateegiliste relvade vahendamise e ettepanek UN tdiskogule, kava | elie teostamiseks ja rahvusvaheli- aks kontrollimiseks. i lhispank satub tésistesse raskustes- se, vib Uhispankade Direktor voli- tada OSDIC'ut vastavat tihispanka © (Jarg lk. 3) Lahendamata probleemid Liibanonis Liibanon: valitsusvaed on osali- selt vallutanud kdrgendikud ida- pool BReiruti ja yalitsevad pealinna ning lennuvalja, mille \ghedal asu- vad) ameeriklaste positsioonid. Ameerika merevaelased on sinna saadetud rahuhoidmise eesmargil ja toetavad Liibanoni valitsusvazede tegevust, Valitsusvagesid korgus- tikkude rajoonis riindavad Druze muhameediased, Sunni muslemid ja Marniti muslemid keos Palestii- na Vabastamise organisatsiooni vaeosadega, Nende seljataga on. Sllliria sdjavagi, u. 40,008 meest, N. Liidu nguandjad, tehnilised spetsislistid ja N. Liidu relvastus ja laskemoon. N, Liidu eesmargiks on alal hoida sGjaliselt “tugevana Siiria, kui N. Liidu tugipunkt Lé- his-[das. Méédunud aastal N, Ciidu relvad - Libanoni séjas osutusid kehvema- teks lisraeli ja Ameerika omadest. Liihikeses véitluses lisrael havitas 29 Ohukaitse patareid, iile 90 lennuki ja 460 tanki. Ntilid need on asendatud vilristletud relvadega ja Sijiiria ka- sutab neid Lijbanoni valitsusvastaste muhameediaste abistamiseks. Ku} OSA lahingulaevad Beiruti reidilt ei pommitaks neid positsioone, siis valitsusvded oleks juba olnud sunai- tud kargendikelt lahkuma, Tahusaks toetuseks valitsusvdgedele mdédu- nud nadalal olj ka prantsuge vditlus- lennukid, kes pommitasid muslemite positsioone. Valitsusvagede eesmargiks'on val- lutada kogu maestik, mis valitseb Bei- Tuii Jinna ja lennuvalja, et rahvusva- helise rahuhgidvate ydeosade asn- kohad ei oleks massuliste vaatluse ja suurtikitule all, 3 | Ameerika lahingulaeved ja prant- suse lennukid ei ole pommitanud Slilima vdeosade positsioone, suur-: tiikivde ja rakettide asukohti. Siitiria president on hoiatanid, kui-seda te- hakse, siis tema laseb purustada vena rakettidega Beiruti ja rahuhoidvate yaeosade asukohad. Litbanoni president Amin Gema- yel on plitidnud astuda labirddkimis- lesse massuliste muslemite juhtide- ga, kuid Siitiria president ei ole seda nooldanud. Labirdakimised olene- vad temast, President Gemayel ei saa - pddérduda ka otseselt Liibanoni rahva poole, sest praktiliselt ei ole tema kontrolli all rohkem Liibanoni terri- tocrium) kui 15%. Enam kui pool on Stitiria vagede kontrolli alla ja Lou- na-Liibanonis asuvad _[israeli vaieosad. : _ Siiiiria kaugemaks sooviks on, et lisraeli vdeosad ‘ahkuks Léyna-Lii- _banonist ja Golan kdrgendikelt, mis lisrael vallutas 1976. a. s6jas ja tiht- _ Jasi lahkuks Jordani jée ldanekalda aladelt, et anda patestiinlastele va- baks nende soovitud asumisala, Sel- _ Jega ei ndustu kunagi lisrael ja presi; deni Reagan on sunnitud neid tce- tama, vihemait nii kaua, kui on mé6da jargmised presidendivalim- sed USA-s. | President Reagani tilesande! tat- tavad Lahis-Idas mitmed USA diplo- maadid, et leida alust relvarahu sol- mimiseks vditlevate poolte vahel. Méédunud pihapdeval see jarie- kordselt dnnestus ja lootust on aval- datud mitmelt poolt, et seekordne- vaherahy saab olema piisiv. V6ib- olla et péhjuseks on asjaolu, et pre- sident Reagan saatis Beiruti: reidile Ameerika suurima sdjalaeva 16 tol- liste kahuritega ja ndhtavasti ei koh- ku tulistamast Siitiria kahurite ja ra- kettide positsioone, kui need ef 16- peta massuliste gruppide vdittust va- liisusvagede vastu, teepiliste RONALD REAGAN Ee ee EF ee a Nixon ei soovinud 6 sOita lennukil 007° Uue (éendina, et Korea — oli spioneerimas Kamtshatka pool- saare ja Sahhalini saare kohal, le- vitati miédunud nadalal Moskva poolt teadet, et endine USA presi- dent Richard-Nixon oli olnud lennu 007 reisijate nimekirjas, kuid tema- le oli soovitatud mitte kasutada se- da lendu, See pidi olema ohtlik lend. | Kuuldes sellest Moskva teatest, Richard Nixon kategooriliseit ei- las, et femal ei olnud kunagi tahet kasutada sdiduks lendu 007. Selle teate on Moskva Shust volnud ja 21 Yasta thele, ree strateegiliste relvade vahendamine . _paevakorral Juri Andropov uuendas méddu- nud nadatal oma strateegiliste rel- vade vahendamise kava. Moskva ametliku djalelie ,,Tass:1" teatel oli (A seleitanud Ladne-Saksamaa kantsler Kohlile, et ta on ndus hé- vitama sajad keskmise lennuulatu- sega raketid, mis asetatud positsi- oonidele Euroopa-Venemaal, kui NATO rigid ei noustu USA ristle- vale rakettide ja Pershing 2 raketti- de toomisega Euroopa mandrile. President Reagan on iildiselt stra- ‘telvade vahendamise pool, aga mitte nii, et kahe vana- (Wubilise raketi asemele ehitatakse | liks viimistletud rakett. President EKK KONTSERTSARI 1983/84 | .Reedel, 7. oktoobri! kell 7 Ghtui Roya! Conservatory of Music KITARRIKONTSERT — BORIS BAGGER | ELISABETH STEPHAN, sopran Paasmed $7.00, pensionarid $6.00. onilased $4.00 ‘Seerlapadsmed kohapea! ee ee sl le ee ee ee ee ee ee Heinz Riivald juubolikontsert 6. nov. 1983 be (Omar Danieli klaverikontsert veebr. 1984 | Reagan ei ole liksikasjades avalda- mld oma viimast strateegiliste rel: vade vahendamise kava. Reagan kirjutas. alla laupieval staduséle. mis annab temale oigu- se kuiutada 187.5 miljardit doHarit Taleesilise relvastuse moderni- seerimiseks j ja MX rakettide val- mistamiseks ja narvigaasi produt- scerimiseks, Seda tehti andmete alusel, et N. Liidul on olemas suu- red tapavarad sojagaase ja armees OPttatakse sOjagaaside Lasutamist lahingus, Fote — 0, Haamer Eesti Seltsi llikmete arv ~ _kasvab ‘Toronto Eesti Seltsi peakoosolek peeti Eesti Majas neljapdeval, 22. septembril veerandsajalise liik- meskonna osavotuga. Vastavalt po- hikirjale, on koosolek otsusvdime- line, kui alatakse tund aég hiljem vdljakuulutatud ajast ning nit see ka algas kl, 9.30. Koosoleku avas selisi esimees A. Till. Aasta jooksul manalasse vari- senud liikmeid malestati leinasetsa- kuga. Juhatusliige Jaan Terts, kes on T.E, Seltsi juhatusliikmeks olnud 25 aastat, sai tinutaheks kimbu l/illi ja koosviibijate aplausi. Hoolsa tere- vuse eest raamatukoguhoidjana sal tunnustuse ja lilli Leida Pajur. Koosoléku juhatajaks valiti thel hadlel H. Lupp, sekretariks Epp Aru- ja. Liikmetele kirjalikult teada antud pdevakord kinnitati esitatud kujul. Haaltelugejateks valiti V, Poolsaarja L. Pajur. | ARUANDED ~ Mdédunud aasta tegevusest andis flevaate A. Till, Aasta jooksul on. seltsi tegevusest eemale jaanud 25 lii- get, kuid juurde on iulnud 85 iligel. On peetud 18 juhatuse koasolekut. Suurimaks iirituseks oli E.V. Aasta- pieva aktuse korraldamine Toronto Ulikooli aulas. Korraldati teine ke- ‘yvadpopurrii Eesti Majas, abistati Lasteaeda ja Tdenduskooli. Seltsi raamatukogule osteti juurde 16 wut: raamatut. V. Rein kinkis raamaiuko- gule 7 raamatut. Majandusaruande esitas kassapi- daja }. Terts. Seltsi tulud-kuiud on . -pdevakorra-punkt — valimised, ei vajanud kuigi palju aega, sest kdik tasakaalus 10,632.72 dollariga, andes tegevusaasla tilejdagiks 1,437.94 dol- ‘larit. Seltsi varanduse seis 31. augus- til 1993. a. oli $21,853.14. ‘Rev~komisjoni esimees H, Teder luges ette revideerimise protokolli. Kassaraamalu sissekanded ja arve- pidamine on korras ja kassapidajale avaldati kiitust hoolsa td6 eest. Lasteaia aruande esitas EB. Arro. Lasteaia kursuse ldpetasid 17 jast. Lasteaed valtlis osa E.V. Aastapdeva tahistamise aktusest T. Ulikooli: au- las. Majandusliselt andis Jasteaia te- sevus aasta jooksul ca 3,000,— dol- larit iilejaaki. Lasteaed votad osa Esta ‘84 pidustusitasl. ‘Koolikomitee esimees H. Lupp. koolide aruannet esitades, juhtis ta- helepanu eesti keele dppimise vaja- Beian Mulroney — Meie ehitame ‘uue Kanada Modédunud reedel viibis Toron- tos progressitvsete konservatiivide uus juht Brian Mulroney. Ta ol kdlaliskonelejaks Ontario PG kon- verentsil Constellation Hotellis. Konverentsi teemaks oli juhtlause: Todtame tulevikuils. Kanada uuele konservativide juhile olisee esimeseks suuremaks esinemiseks parast valimist partel- liidriks ja parlamendiliikmeks. Ta puudutas tildjoontes probleeme, mille ees tulevane konservatiivne Kanada valitsus seisab parast jarg- misi ildvalimisi, Ta rindas prae- gust Kanada liberaelide valitsust halvas riigi majandamises, mille tagajarjel tédtatadliste protsent Kanadas on toéusnud kérgemaks kui theski teises tidstustikus riigis. Ta Jubas luua tdiestt uue Kanada, Ontario peaminister William Da- vis oma kanes peatus Ontario kui Kanada suurima todéstusliku pre- vints} probleemide juures ja {ol esile voimalusi, kuidas suurenda- da taGturgu Ontarios. Selle juures dusele ja vdimalusele. Praeguse eesti koolististeemi juures, mis valtab 13 aastat, on VGimalik eesti keelt hasti dra dppida, kui ka vanemad kaasa ai- tavad. On loota, et eeloleval oppeaas- tal eesti koolis Oppivate opilaste arv iHused tile 260-ne, kul kaasa arvata ka eesti keele kursustest osavdtiad .keelt vahe- vdi milte-valdajatele. Kool on tegulsenud juba 34 aastat Ja dsja algas koolit6dga 6pilane neljan- dast pdlvest. Kaalil on tine side iinna Koolivalitsusega, . Nii tegevuse- kui ka malanduse- aruanne kinnitati koosoleku poolt, TEGEVUSKAVA jJA EELARVE 1983/84 tegevusaasta legevuskave esitas A. Tull. | 1, Tutvumisdhtu Tartu College'is i6, sept. AK, EKN-i ja T.E. Selisi korraldusel. 2, -Organisatsioonide koosolek 17, okt, 3. R. Ufer't kont- sert Eesti Majas puihapdeval, 20. nov. 4 E.V. Aastapdeva téhistamise kont- seri-aktus, 5. II] Kevadpopurrii Eesti Majas 5. aprillil. 6. Osavott Estos 64 ettevalmistusest. 7, Eestlaste tezéevu- se toclamine, §. Raamatukogu tiien- damine, 9. Uue vapi muretsemine, 10. Selisi pdhikirja inglise keelde . iolkimine, Tulusid-kulusid on ette. ndbtud 1983/84 ltegevusaastal $8,500.00. Nii tegevuskava kui ka majandus-eclar- ve koos liikmemaksu suurusega ($5.— aastas) kinnitati ‘ooseleku poclt tihel hdalel. . VALIMISED | K aosolekutel tavaliseit aegavélttey endised valiti tagasi. Nil valiti fagasi juhaiusest vanuse ldttu valja lange- nud: J. Terts, E, Kaju ja A. Veedia. Juhatusliikme kandidaatideks valiti L. Pajur, V. Keelman ja H. Tools. Re- visjonikomisjon valiti tagasi endises koosseisus: esimees — H, Teder ja liikmeteks &. Ristmae ja E. Soomet. Kandidaatideks — V. Poolsaar ja A, Tiik. Eesti Litt Kanadas esindajateks valiti endised: A. Tull, V. Rein, V. Poalsaar, R. Antik, L. Pajur je Ri, Teder, Asjalik ja iiksmeelne koosolek top- - pes H; Lupp'i loppsénaga, milles 1a soavis juhatusele indu, jGudu ja edu nue legevuskava labiviimisel, Q.H. Inglise peaminister Kanadas Médidunud ptihapdeval saabus Kanadasse Inglise peaminister Mar- garet Thatcher. Ta jiab neljaks pae- vais. Peamiseks kGneaineks on rist-— levate rakettide ja Pershing 2 rakelt- tide kasutamine Euroopas NATO s6- jaliste jGudude voitlusvoime suuren- damiseks. Peaminister Thatcher xoneles Ka- nada parlamendi tihisel istungil valit- sus- ja parlamendiiikmetele oma: vaadetest Kanada ja Inglismaa-vahe- liste probleemide lahendamiseks. Kanadas viibimise ajal peaminis- ter Thatcher ktilastab peale Ottawa veel Terontot ja Edmontoni. ta lubas taielikku toetust Kanade konservatiivide parteile jargmistel valimistel, Endine Kanada konservatiivide | partei liider Robert Stanfield pea- tus parte! vdimaliku programmi juures ja matnis,et see tuleb esita- da valijaskonnale killalt selges sd- nastuses, et valijaskonda mitte las- ta segadusse vila praegu valitseva liberaalide valitsuse poolt. AN.