Th,

§ Ps

> Spordimmarkentkust

l Darmstadtis peetud | voistlustel kodumaalt
 faks ténavust vasaraheitjate edeta-
_ belit juhtima ‘ldanesakslane Klaus.

| Plogkaus 76. 72-g. :

o's

‘Carl Lewis, {9-aastane ameerike

-VABA EESTLANE teisipdeval, 9. juni 1981 — Tuesday, June 9, 1981

- Spordiuudiseid

Varakevadiste voistlustega {da-
Saksamaa Stechlini jarve .auhinna-

je algas allveeorienteerumises rah-

 vusvaheliste vGistluste hooaeg. Esi- @
kohale tuli N. Liidu voistkond, kel-

1 ds .
TR tee ear die
ae aie

vee ee Lc.
va aa _
- . . .

Fred Limberg — ISAMAA EEST |

2

- i. 1a if ete ve - a .
RGR oa , me
a ah ah ts . "y - q.
a = he : . . . . - . a a wt - . AS ne ; ot
a - " x! Se
ee
4 | he bs, » . a : . |
. hth 1 . 1
Pet
: rt | _ .

MuUGIL VARA EESTLASE" TALITUSES _

“Hind “Soate--

Arvo Magi, — EESTI RAHVA MARANA

v. = ‘a
piel SCM el
Ra ee oe i -
TET SR ae hae

fa Ll
The ke
—_— int he om
eS ede oF PA

put - cn = ™ .
i

al ra, .
ae!

; . . . r
hob ‘a, aA ia w cra au! on 4 E 1 wu. : r
wart ar Fy = ol ire 7 ek >t oh Hi I te “ae . 7 1 + ‘“_ 7 . r rf
Set se ae ee eek Meee ekg RE. le Ree cts Pate ure Bee
. . oe a) Sens ms Poa 1 fo 4 au Stee at L- ree Le Sd * = rm! a
. . . ¢ . sot * - omen eg Oe ere

corey
eras

| / EDUARD RDGA geraafik ja maalija \:
ee | A. Kibin — VAIM JA MULD |
fe iwar Wask — ELUKOGU |
ee . L. Kaagjarv. — AASTAPUBAD |
os . piibliteoloogilisi vaatinst

fe ae

lane, hiippas Los Angelesis peetud
 kergejOustikuvdistlustel . kaupust
8.63, mis on maailma kGikide ae-
_gade paremuselt teiné tulemus. Se-

la

le hulgas olid. Eesti allveesportla- ee ed ee
sed Tiina Kompus. ja JUri Kra- Gage

vets. Individuaalselt oli Tiina Kom- . [Ra

pus puiujumises kolmas. Ka mees-

ae
i
—_

ij

eg

* da siiski ametlikult ei arvestata,

Branks kolmikhlippes

Brain Oldfield tOukas kuuli 2£.16

_ kuna tuul puhus ‘0,2 sekundit tle
 jubatud normi ja oli tagant. Juba:
_aastaid' on Bob Beamoni kaugus-

hiippe maailmarekord 8.90 m, ol-

nud. ligipfasematu, saavutatud Me-
"Hic City olimpiaméngudel.

Las Angelesis pectud keresiéus:
tikuvGistlustel jooksis James San-
ford 100m ajaga 10,05 ja 200 m
ajaga. 20,20, teiseks ji Dwayne
Evans ajaga 20,34. 116 m tokke-

: ‘jooksul olid kaks meest Kuremad

maailmarekordimehest: Ronaldo.
Nehemiahisest: Greg Foster sai

ajaks 13,16, ja Sam Turner 13,43,

Nehemiahis 13,46. Andre Phillips
jooksis 400 m t0kkeid ajaga 48,62.

Hlipetes tulid esikohale, Willie
i719 ja
Brian Stanton kOrgushtippes 2.26.

ja Mike Carter 20.95.
o*
~ Tempes, Arizonas peetud kerge-
joustikuvdistlusel sai ténavuse pa-
rima valisvdijstluse tutemuse kuuli-
téukeg ameeriklane Brian Oldfield

a tulemusega 21.53. Samal - voistiu- .
gel saavutas kettaheites Knut Hijelt-
. Mes,

67.44; notralase edetabelis
lemme olt stiski tlirike, kuna
Plucknete tegi koheselt ute maa-

: ilmarekordi.

Adelaides neetiid kergejOustiku-
vOistlustel nditas hdid tulermusi -
Austraalia  kOrgustitippemeistriks
ltulnud. Christine Stanton, kes seits- -

i . mevOisthusel kogus 5724 punkti.

Ktimnevdistluses oli esimene Pe-

iter Hadfield 7886 puoktiga.
| :

49. aastane ameeriklane Carl Le-

. wis jooksis Dallases 100 m ajaga
10,00, mis on tasase raja maailma-
' zekord; Jim Hinesi maailmarekord
9,95 ja- gamuti. kuubalase Silvio :
- Leonardi 9,98 on saavutatud mi- 71.20 Ben. Plucknett, US A, 1981 iihiskondliku motte ajaloos poolsa- M, . Valgemie Leedt Javastaja
 -pisrajal, :

Samal yvoustiusel Lewis
jooksis 200 m ajaga 20,73 ja htip-

" ‘pas kaugust §.25, |

bs

test sai: Jiri: Kravets kolm korda B

kolmanda koha. Eesti. .meistrivOist-
lused peetakse juuni Keskpaiku
Viitna. jarvel. | :

POltsamaal, Lillevere kolhoosi
staadionil, toimus heitjate- t0ukajate
voistlus, kus osavotjaid: oli ka Li-
tist ja Leedust. Kettaheites tuli esi-

S | Weino Joe — LUGU KABIST, ivat E KANNUST
_ Evald Mind — AASTATE PARAND (tolmas valimik

vyaimulikke yaatiusi}

: ESTONIAN SCOUTING :
; EESTI SKAUTLUS VIISKUMMEND AASTAT

kohale uus-Eesti rekordimecs Ka- seen

lev Kiily —- 60.74, teine leedulane PS 2 SRR hak
fonds Shiaudinis 59.90, viies eest-

lane Ahto Paavo —- 54.80, .Uld-
voitja selgitamiseks asusid samad
mehed: ka kuuli t6ukama, seal oli
parim latlane Zarnis Bojans 19.60-
ga, eine leedulane DBonas Stuko-
nis — 19,12 ja kolmas. eestlane
Eni Rohula — 18, 17. Kalev Kiilv
tOukas 17:13, | .

- Noortest oli parin Tiit Hak-
man, kes tOukas kuuli 15.19. ja

-heitis ketast 61.08, viimane on
- wueks Eesti noorterekordiks, |

- Noaorte heitjate piival Valgas li-

| _ Kathy 7 Tiksoe pike lindiga

a es li —
7 | —_— ee . wee ee ee = —

Toimetusele saadetud kirjandus.

EESTI KIRIK ny.
EELK hadlekandias kirjutavad: |
R. Koolmeister ,,Pilaatus. Hereo- duction”,
des ja Jeesus“, E. Lootsma .Vii- V.  Uibopuu- :
mased kchtumised Jeesusega‘*. E. Sprachgruppe‘, ©. Kibe  ,,Kesti
Kuusler ,,Lootus ja inimene’, K, arstiteaduslikust oskuskeelest", J.
Raudsepp: risut on meile Vaja", Koit Arnold Soom.
R. Koolmeister Kus asus Peeiru- am‘, EH, Piitsep Armin Tuulse.
se: ‘Baabiilon?“, -E. Kopp.,,Kas oie-
me veel ristjusku* R. Kiviranna

‘and documentation. An ‘intro-

ainevald ja bib-

liograafia’’. Lisaks Eesti Teadus-

, Jngemanlandishe-

In memori:

sandus Eestt odaviskajaile uus 70 ,Apostliku usutunnistuse téed meie
meetri mees, kelleks on 19-aastane hingele“, V. Piirsalu. ,,Kannatus-
Marek Kaleta, saavutusega 72.12, mangud Oberammergaus“, 1.

liku Seltsi Rootsis liikmete tiid I
1977-1979. Eesti Teaduslik Selts

‘poiste A-klassis saavutes Jiri Pe- drens ,Parnu-Jaagupi (Korbe) :ki-
terson: 68. 20. i

‘tmaailmarekord, mis on [Ss aasta
jooksul tehtud Kalifornias. Selle
areng nende aastate jooksul on ob
nud |
65.22. Ludvik Danek, ‘Tshehhoslo:
vakkia, 1965
66.54 Jay Silvester, USA, 1368
68.40 Silvester —
68.40 Ricky Bruch, Rootsi, 1972
. 68.48 John’ -van Reenen, Lduna-
| Aafrika, 1975. - --
69.10 John Powell, USA, 1975
69.18 Mac. Wilkins, USA,. 1976
70.86 - Wilkins | |

Omri koda',

_, Soome ulus . totliseadus',

Rootsis 1977-1979 ja informatsioo-
helkonna ja kiriku vanimast ja va- ni, .* | —
‘Remast ajaloost‘*, R. Kooimeister |
S.E, Lind ,,Kolm
tecloogi’, R. Keolmeister ,Jaan ,,Vastu voolu“,
Rebane 80 aastane’’ ja ,,Eduard gulaskonna miitit'', I. Salasoo ,,Si-

Lind 76 .aastane‘', K. Veem ,Sven dekriips", tolmetaja veerul ,,Miks |
, A. Sepp ’,,Johannes |

Danell in memoriam’ EB. Ridala. nij ‘hilja.
Nende -.Aavik 100%, y. Salo intervjuu ,,Ar-
vahel. yaimulikku luulet.

EESTI TEADUSLIKU SELTS!: turi mdiste ja meat", H. Otsa ; Mie
AASTARAAMAT VIII 19771979, ni-MU arvamine', J.
(Annales — Soctetatis. Litterarum ,Elu Eestis, elu. Soome",
Estonicae in Svecia}. *Koguteoses Lokk ,,.MU 81",
kirjutavad K, Lepik ,,Proloog Eesti _Helmeid armsa ema keel", 'Ndod
Vabaniigi Tartu Ulikooli 60. aasta- KLENK 90"; H. Liitoia ,;Popiteost
paevaks", A, Aberg Kart X] och Festis‘‘, E. Saar ,,Jossip Brodski

. Kabt

AJA. KIRI nr’, als -- 1980. Sisus: .
lugetaveerul ,,Pa- |

71.16 Woife. Schmidt, IdaSaksa- Estlands bénder", : E.. . Blumefeldt -
maa, 1978 . »Uhest macistraalideest eesti

jandi] entie 1917, aasta’ veebruari-

Torantos, North York koolide revolutsiconi, E, Ridala ,,Peajoonl
‘meistrivGistlustel jooksis 14-aasta- Eesti valispoliitikast “1934—1940"
ne tiheksanda klassi ‘Gpilane 100 E, Poom ,,Nationaleinkommen und

Iuulest'’, ‘koos. luuleniidetega: I,

Mikiver 60" ndate aastaie poisid’, |

Broadwayl", -¥. Salo. ,Risti-rasti*,

,Alémalsa", ’. Jaan Oad", Teised

, lehed, ,,Keelehuligaanid™, R. Sepp.
, »Postipoiss’’ & » RaRvuspropa: |

Hifjutine. Ren- ‘Placknetti ketta--m ajaga 10,64 ja vOitis kine: besteuerung in Sowjet-Estland“, ganda", Teateid ja toimetusele saa-

- peiterekord. On - riekorras ‘viles

- Eesti prohvet |
Jarve Jaan

7 Matthias Johann Eisen

meetriga oma. Kaasvoistlejatd. H. Rebas Baltic minorities in -

i

detud kirjandust,

2 1991. Schweden. Problems cf methods

In memoriam", H. Kauri ,,Edgar ij

vo Part Viinis’; T. Virkhaus _,,Kul-. |

Dreifelds |

Niagara -Peeter

tantsijate Rithm }

. JARELE.
Alma Abmatova - -_ Marte Under —

‘TERR ‘KUNGLA SUUBELIALBUM (TB. Rabva-

. Juhan Kangur — VAIM, VOIM JA VABADUS
. Rann Kompus.— KUSTUTAMATA NALG KUNSTI

REERVIEM 38

Herbert Mickelson — KODUMAALT VOORSILE . :
. Herbert Michelson — | SKAUTLIKUL TEER :
Herbert Miehelson — NOORSOOTOG RADADEL |

Herbert Michelson — EESTI RADADELT

"ESTONIAN OFFICIAL GUIDE.

va — MOTTELEND — Dilte egeldust
G. Rank ,,Hiiehobune', Paul Laan Dilte ja peeg

Eduard Kraats — LUMELUTLASED (unletuskegu)
Tiona Laaman — MIS NEED SIPELGAD. (auletes- .

kogu)

August Kubja —KADUNUD KODUD — _ milestused
August Kohja — MALESTUSI KODUSAARELT

Ants Vomm — RISTSONAD I

- Ants Vornm -~ RISTSONAD Wi |

‘Ants Vomm — RISTSGONAD IV

‘Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (blograafiiine |
_ Gutastas Kirjantk Oskar Lutsest} 8 a
|. Ants Vom — RISTSONAD I

Ants Yom — MINU HING (lauletaskegu)

Aunts Vom ~ VARJUD (hiuletaskegu) |
‘Salme Ekhanm — AJATAR (Iuuletuskogu) =.
_ Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4—
| . Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6—.—
|. Johan Pitka — RAJUSOLMED -_—

Urve Karuks ~ KODAKONDUR (lnnletuskogu) -

.

9a

Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (Inuletuskoge) 1.50 _
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (Jnuletuskogu) 2.75 _

Andres King ~ MIS TOIMUB SOOMES? _ .
. Kinar Sanden — - LOOJANGUL LAHKUMINE TAL- |

LINNAST.

. VARRAKU JUTULERT — RUS ON NEEME

| VAN AVAARA?

RAAMATUID LASTELE:

, — ,

3 KALEVIPOEG (oppe- ja tiéraamat lastele)
OPETA MIND LUGEMA I (ippe- Ja todreamat eck.

koolicalistele lastele varvitrtikis).

| OPETA MIND LUGEMA II (Sppe- ja reams

eelkoolealistele lastele varvitriiils), - Pe )

_. EESTI KEELE I HARJUTUSTIK 1

_ MePDEOT ODODE D HEHE depot ee

RENTTHANMNNANNTNHTN see hifm on ta vaimi omadiiste le (ood ta Kirvega iotese tubli suurt maailmasdda, sest just 1914 poolt pean téhendama, et nimeta-

kohta mOju avaldanud, Mustu rammi ja litelnud: Sila jab sdda- patandanud peremees seda lauta, tud ettekuulutamisest enne Parnu

némmeé juhtumisest peale on néh- seisma! Maa, kust ma. l&bi tulin, mille sisse Jaan need kolm risti pommitamist midagi ei teatud. Al .
tud muudatust Jaani olekus: ta ha- jaab paljaks nagu ‘alasti inimene! ratunud. 1920 kevadel kukkunud. les . parast ‘pommitamist sai see
kanvd  sestsaadik prohveti ‘viisil —- Lahedal oleva-m@nniku kohal -A. Leppiku teate jarai selle lagi kuuhitus laiemalt. tuttavaks,

raikima. Vististi hakkas Jaan. sest ofnud vanasti pold. Mdisa teome-. maha ja — sda jaanud seisma. |
Naelaka Mitmeéd.-katsuvad Jaani ettekuulu- J#arjast) jooksnud -Jaan kusagilt.
vapustuse tagajarjel vaimuhaiguse Siini olnud Jaanile hea tuttav. tust nii‘seletada, nagu ulataks s6- Kaugelt tundmata kohast’ kuni Par- —
tunnusetd avaldama, Need mirgid Jaan hiltidma: ,,Siim, kaim,. tule, da M&tsi ehk Paka meni. Teised nu Elisabeti  kirikuni. Kogu- aeg
ilmusid isearalikes tegitdes ja ette- kata mind! Sitm andnud Jaanile. jalle seletavad nii, et mere S4rest karjunud. ‘ise: ,,S6da_ tuleb! S6da
kuulutustes. Naissoo kitlas Teise- omad -ptiksid, Siis sammunud Jaan kuni. nimetatud meni ‘ inimesed tuleb!
.Tooge: edasi teele, mis. Koongast Kouma dra pOgenevad. ehk inimesi sunni- ‘nud ta kepi maa sisse. Ja Utelnud
Ise:

‘ ajast_peale mingisuguse-n&rvikava

peres palunud ta kord:

_ vastu: ,,Ei, tooge mule neid hobu-

hed klindnud parajasti..

limaja kohal Utelnud Jaan: -,,Sim

mulle mune stitial Toodid, Faan poole léheb. Praeguse Pikara koo- takse vilja kolima. |
A. Leppiku teisendi jargi iitel- saab sda léppema ja sit maalt -

se mune!" Toodud | laudast hobuse peab laagri paik olema!* Seal W4i- nud Jaan -kodu ‘Annusel tare ehi- peab ka kirik vere sisse jaama!" —

_Teisendi jarei (J. Sternfeldilt |

[

Kiriku. juurde jOudes ‘pist-

jolt maalt (= siit saadik)

mune, Jaan votnud, Kastaud sooi- nud edasi versta 14 Rabara kiila tades: RU mu kétettidd enam M. Liedenbergi feisendi jargi nai-

. 4
. oh a et ot i

Pinecone 7

. 40 el : oe

1
ee ee ke
Piet earl Par cee

yore

ma

ir a

oe Te
Inge

te “Le tl Poe

LM:

a.
—<,,

=

Se. cag!
ae ee

a, er Pe a ee . _ ws ir : "hh . "om.
ee os Pi a il . Yoo ter ee .
. . * , . eS . .

Paria eT

wt

Pew,

ieee

ee gy lg ee
/

ee

a Se
.

z =F 4 in i Li ial, - + Pe =r
oa Sa ne be 5 L= a
a Wis 1 aL. + a - Focal ae la + L - af roa
. . c. 1 ee, ca ri =

. . . . . . “ ™ . _ .
. oe
Po ee ee ee a ee
: . . . 1 ;
- . 4 ; '

| unm veesse; sdSnud, delnud: ,Laheb ja Kabelimiele. Seal - titelnud: ,,Siin tarvis et ole, tuléb sdda.” 1914 teh- nud Jaan Parnus mdttekujutuses
. el léhe! Viimasel ajal rmuutub pii- voib mehe poeg puhata! Heitnud tud tare wuesti ja sida. algaski. ‘shda. Utelnud ise: yoaksa kiriku
A. PSntsoni teisendi jérgi titel- ees tOstetakse.-kulbiga verd!' Ha-

Rh aa

go | a 7 a ne  hakiri inimesf® meelest nit halvaks sinna pikali vasimust puhkama.

Naine hoidaud Kill ‘Jaani tagasi,-

aga ef Jaan hoolinud. Lainud ko-

| ju, tapnud: oina, sdGnud pea, Sest.
- ajast saadik-tulnud nagu teine vaim

Faani peale, Jaan. hakanud ‘itihest

kohast teise hulktima, teid vilia

mO6Gtma, sihte ajama, tulevikku et-

> te kuilutama. A. Leppiku_ teisen-
.. di jarele litelntid Jaan heinamaal

vikatit maha . visates. naisele:

_ ,Niilid paja Koor Jahti,. niitid tar-

vis vilesid teha! ‘Selle peale [&i-

nud kohe hulkuma j ja ette kuuluta-

ma.
Hoopis teistsuguse pohjuse tun-

: “ne. Hanila kiheltkonna | rahvas.
: Sealpool valitseva arvamise jare-

le mOjunud hirm sedavdrd Jaant

- peale, et Jaan olemise poolest: eba-

normasiseks saanud. Kord sditnud
Jaan omaltpoolt meestega - Virtsu

_."’ kalaranda.. Teised mehed_. puhanud
|. hobuseid, vist Mustu kértsi ees, —

Jaan, igas-asjas hoolas, sOitnud en-
ne teisi edasi, Uksi s6ites j6udnud
ta Mustu nOmmele. Korraga kuul-

=

. tulnud tikka veel. jarele,

nud ta teed médda ahela kOlinat
léhenevat. Sel .ajal huikunud -ka-
rutantsttajad’ oma loomadega m66-
da maad, Jaan hakanud kartma,
et karu. on fantsitajate kdest ara.
pogenenud ja talle kallale tuleb.
Hirmuga saatnud Jaan hobuse
omlapead edasi; ise aga roninud tee
Adres ‘suure tamme otsa. Ahela ké-

‘din tulsud usna Jaani lahedale, apa.

sis kaduntid korraga dra, Jaan ei.
néinud midagi, Oodanud kaua ae-
ga tamme otsas,. aga killameht ei.
“VYimaks
vasinud Jaan tamme otsas oota-
mast, tulnud alla, ldiganud enesele
tubli malaka ja ldinud jalgsi Virt-
si-Turna randa, ‘kus ta ise seda
lugu jutustanud. SO
Teisendi - jarele kuulnud Jaan.

“Mustu nOmmes isedralikku miiri-.

nat enesele jarele tulevat ja pOge-
nenud hirmu parast puu otsa;: alles
hiljem jOudnud ta. Ttirni -randa.
Igatpidi on ta Mustu ndmmel min-.

gisugust hirmu tunda saanud ja

“kui hobuse muna!“ Rahvas ei taha:

Teisendi jargi- hiilidnud © Jaan

nid Jaan oma koduktllas kusagil -kanud siis Parnu Saksa‘kiriku juu-

_sshobuse munade“ siGmises ometi alasti joostes: ,,Ntisama kui mina kohas: Kui siia uks tehakse, tuleb rest alasti. jooksmia ja -jooksnud

mingisugi st Vaimuhaige lollust na-
hay vaid ainult prohvetiikku eitte-~
tahendust ja ettekuulutust. —

Séda- A

niitid jooksen; .peavad. intmesed
‘kord mere Sarest pogenema!*
‘Teinekord jaile kuviutanud
Jaan .ette: ,,Kord. ‘algah maailma
soda. Tuleb suur vere aravalami-
ne. [0-—12. kuningat hakkavad tei-

iImasddal 1914 ehitanud pere- alasti kuni.Koongasse valja, arva~ —-
Alles —

“‘mi¢es just sinna kohta tare. LOpe- tes, et tal s6da “kannul,
tanud -katuse tegemise ja titelrud: Koongas pannud -sirgi selga, titel-.
Minu tare on valmis ja uks.ka des: ,,Siid jaab soda seisma!“ _
seal, kus. Jaan: titelnud, aga sOda ‘Teisendi jargi visanud -

ve-Jaan sOjaga tihti tegemist, seda tuleb suur vere dravalamine, Sida’ mal pieval, mil peremees tare ehi- saab virmne lahmg 160dud!"

Vana Testamendi prohvetite viisi tuleb Parnu poolt —- teisendi jargi tamise t6petas Austria Serbiale 50-
pea sOnadega, pea tegudega cette SOrve sdire poolt; mitmed ei m#- ja kuulutas, |

kuulutades,

Kord ‘ostnud Jaan Aud voi Nitsi miele {Kalli ja ToOstamaa tanud Jaan: ,,Parnu linna tuleb nij pannud riided selga ja. pistnud:

eta enam Jaani koha’ mddrust. —

A. Leppiku teadete jargi kuulv- ujuma, Akisti _karanud veest valja,

Pootsi rannas silku ja pannud raba .vahele) . 166nud. Jaan poole jarsku. s6da, et aega ei ole riideid Jooksma. Jooksnud kun Koongas-
koormale. Korraga tulnud vaim saarepuust reeaisa pilsti ja titel- selga panna! Rahvas seletab mui- se, kus kirve kivisse 163nud, titel-

talle peale,

-kanud ihualastt kodw poole jooks- vyama, kasvanud.. suureks. Nid .
ma, tse karjunud: _450da tuleb!! vist on see saar maha raiutud,

‘S$dda -tuleb!" Teisendi Jaret: ,

Tult ,
taga! Tuli taga! Teise teisendi jar Jarvektilas Annuse talus Ube lau- ma saame, kes meile siis enam’J. Nenni teate jargi’ loGnud Taan

Jaan visanud riided nud: ,,Stia peab sOda seisma j&a- dugi, .et’-see ettekuulutus augusti des: ,,Sifa jab soda seisma, Kolm _
seljast, j&tnud koorma. maha, ha- ma! Kuid- pool. aisa: hakanud kas- kuus. 1915 tiide inud. -

tamist,. Utelnud - kohe: ,Paneme saab sOjalaager olema. Viitra killa

| Mibkli kihelkonnas raiunud Jaan ruttu puhtad strgid selga! Kui sur- jab terveks nagu kanamuna, —

gi hiliidnud: ,,S6da, toli ja meri da voi aida seina sisse kolm risti, puhtad  sérgib selga paneb!* M5- -Koonga tee déres Puistermaa talu

on taga!* Nii jooksnud Jaan ran- Utelnud ise: ,,.Kui see laut maha ned. pannud. siurgid selea; teisi ei ligidal suure kivi kiiljest t&ki Ara, _

nast_ kuni Koonga Suuresillani — léhutakse, algab soda’ ja kui- see ole hirm enam laskmid nit palju ttgldes: oll jab sOda r seismal"
teisendi jirgi Selepere kitlani: Pa- maha tuleb, Lopeb sddal" | oS

ka maele. Paka miele ehk Piiri
ménnikust paarsada sammu eema- nud

‘Rahva arvamise firgi. tahenda- Mone aja parast tagasi tulles leid-
selle ettekuulutusega ntid sargid toast toolilt eest. Omalt.

Jaan .

aega viita.. POgenenud ; lilepeakaela.

|.-
t
r

Jaan ©”
: pole kuskilt kuulda!*:MGnt pHev Kaubi kortst juures kolm keppi. —
Rahva teadmise jarele tech Jar- neteisega sOdima! Ka meie maale hiljemini selgus aga, et just-sealsa- koyr aga Ohku. ja Utelnud: |,Siin:
A.A. Leppikult gaadud' teisendi
Jarele lainud Jaan Audrus merre ~

kuningat peavad siin kivi Sires
Naised kuulnud Parnus. pommi- aru! Koonga mGisa’ pdilu t&navas |

(Jaregned) . .

Pra
."

a ee a
we old

4 Ay
= 2" re ret

r

Se ea eee i ho oe ie
bal ‘—_ " . ™ . . . . "1
i ie rhe i eer L I Pe ee

ae
or +

AA Ap eu oe J.