enfaarid

ic Wibiloike kanadalase:
Baiavi tahtsarnai kui jaz-

e ei ole midagi habis-
andavat kui Kanada .

me mancijatest koosneva -

Mm liiiiasaamine ménef.

Ssel turniiril. -
Bejuhtus méidunud na
mi. Ja sealjuures said
vordlemisi alandava
iseks, -N. Litdu rahvas-
yastu. voisteldes yoit-
bese mAngu 4:2. kaota-
ja Viimere Kelmenda

i 0:61 Selline armen.

 WOjus kitma cdushhi-

hadas- ning Kanada ho- -

ajakirjanikad, treene-
jad, kes teenivad.oma

minicte eést sadu tuhan-

d aastas, ei oska sele-
seé koik jultus. |
igud vyenelastega olid
National Hockey Lea-
| ej suida see leeven-
laste riivatnd. trndeid
st, kuna venelaste y2s-
NHL meeskond koos-

Pmone crandi kanada |

hige paksemast Kearc-
eskiideiud staaridest,

‘maailmas ei ole se. ~

ihedaseliki rérdsed, .
—  kuidas See kotk

, spordiajakirjaniknd, :
id Ja mangtiad oyta-

1a Kdotatud prestiizhi

é mis ol. Kanada
aotuse pobjuseks, siis
letamine. ei olesi nii

-venelaste voit pola
miistiline kui see esi-

Esmajoones peavad
festama, et. venelas-
les Héhevad nad jou-

kokku maailma.kGige
‘Valmistatud ja tuhan-
nie hulgast viljayvali-

oolitatud meeskonna-

N. Liidu rakvosvahe- —
i kaitsmiseks aastate —

2 pobjalikuma treenin-
elmistuse,
ii med on erakeariseh

Hiselt tugevad ja suure .

eva mingijad, kellede
apsed, kelleds pezle-
mavad ja kes vwalda-
o Kimangu finesse. Kui
*Hihevad selle. mees-
mingima, siis éi alta
meee staaridest .kokknklo-
Bennast, yaid veljavali-
peavad labi tezema
freeninglaapri,: ks
kEu sulatatakse theke
moodustatakse sellest
stiles tervik. |
kanadalastele . ja

le. juba amimupi selge
nde Nationa) League

é enam rabvysvaheli-
aseInega ja on Kaota-
ma volust. Kyi mees-
nevad iildiselt ainalt

tinasaapaid kandvaid
mMusikatega oma kehvi
voimeid tiiendavad
is. ei ole -sellistest
at rahvusvahelise

les. eriti paljx loota ja -

Kanadalased = sellest
seda parem oleks see
eeskondade vGimetele

: tuteval kevadel NHL

»snaailnia parimate a

Stanley Cup ile an-
beaks iga kanadglane.
Budamele: panema ja

ass Yahrvusvahelistes |

ej. ole -siin tesemist

Tunil kolmanda jargu |

A?

+

Jus, et hiigis-kommu-

ides fitah t0ddistsip-
Iju soovida. Vdih-olla
m on olukord sefles
Poolas, kus kilmade

jumesadude ajal iga

} milion t8élist ja tee-

_puuduyad. Sce -mos- - ;

's § protsenti tédliste
ning selline sour arv
Htavad selleks tohnsalt

Mola proditktsioon koi

margatavalt vaheneh.

paatsus on tingilnd tar-
a toiduainete  paudu-
mesusest, mis votab ini

umuse LtéGtahte, Ses

da kuid selle 186 gest —
(Sarg tk. 3).

-KGik yvene

1 .

. . 1: = -—— == — __ - rofl
se Pe ee ees ee ee i_—my ee pet ee te ge ep ee eed shits =.Tese! * ee ee La Mas "a .
ee ee a” oe a " . a . - . . - =———"

a
te

agg ae es ee ee
a ory . ee ie .
. . nd — ' Ld

| juhatuse koosolekul selgitati' 4

=" —e1

soe if

- : . . ; wt . a a a t ree at re re . . if v yeas i i wars 7 ows ret : mn, ae . . .f 7 a - = 1: “n a c= a an on ae . .
Pa ie Pe othels, Shu = Sg iairl ae pea is las Te ee ints ie “kL ee . me “ te oe Toy ptetl = a aan oe me ee
ed ESTs LS Lapis pene nas s edo aese Atanas aoe d aL Par BAgIM Nee eege Mee ae TEN REE ae Se raL Rebbe gets acetate ads Samed eet peo a4
: ——eeEeEeeeee Laster tc

: > fatanans ;
NADALALGPUL

$4, ja 18. veebr. oly. Tt. Eat, |
iol, T5L-GLAL,

‘BA, ja 25. veebr. ar. ane,

— §82-9863.

: Arutati a
_ heori" kiilaskdiqu

- Eestlaste: Kesknoukogu Kanadas

martsil korraldatava ,Sdnasild ko-
dumaale kaye kisimusi. Keosole-

‘fad olid kone all ka Noukogude

Besti Riikliku Akadeemilise Mees-
koori Amecrika ringreisiga tihen-
duses olevad ktisimused. Selles as-
jas JAtkatakse klsimuse selgita-

.. mist ja selgitustédd Kanada yOL-

mude juures. .

Jaryekordne “Sénasild kodumiaa-
is" korraldatakse Eesti Majas pii-
apaeval,- 4. murtsit kell 4 pl.

| Kaesoleva sasta kava korraldab

EKN koostdds teiste organisatsioo-
nidega. Kava muusixalises osas
esinevad esti Kunstide Keskuse

| eerie laureaadid.

K. Jogi informeeris kavatsusest
Korraldada Ottawas 1-3. juunini

_kolmepievane Rahvusvaheline Ka-
- Favan. Selle lildkorraldajaks on Gt-

tawa Rahvakunsti Noukegu - ja

eestlaste osa korraldajaks-end. Ot-
tawa Eesti Seltsi esimees Daisy

Taada. Torontost scovitakse saada

esinejaid ja valjapanekuid niitu-

| Oitawas 91, veebruaril toimuva

-_ Balti Ohty korraldustddd.arenevad

ladusalt EKN abiesimehe Ottawas
W. Penti jwhtimisel. Balti Ghtu

mieval on nihtud site ka moned |
‘kokkusaamised - yalisministeeriu-
mis.

Esimees U. Petersco informéecris

| —koosolelast olukorrast gligisel ka-

vatsetud. an. ,,Ermesaksa -keori“
ringreisist Ameerikas, mis vOib
piudutada ka Kanadat. Otsustati

‘jitkata Kanada. vOimude juures
‘iclisimuse selgitamist ja teha. vaja-

likin selgitustidd koori ringreisiga

ithenduses ileskerkivais kiisimu- [
Sis. |

Taithane ¥ 4 Ti itarlaste

Gumhaasiumi

tookkutalek Ipetajatele ia Spilas-

tele on likatud CCAS! 38. ~_

Agency

ja muusikakar|aarist

Torontes coimunud ‘siase mimstkakxonverent Si
virtucesi Ludvig Jubit lesk. Amanda Juht. Inimesi on - andek
vahem. vaimukaid, tarku ja véhém ¢arka, kuid ainult

_sevat. ia. Ovare eliusultumisegs naist iba | seda on Amanda Juht.

‘nis oma milestusi jaram.

; Ta jutustah: Mis Vis Ludvig
| duhti muusike juurde? Ta oli vist §

niisugeuseks siindinud., Ja. siis mui-
dugi Vaievere,. ta —

ter vituliorkestrit, Ludvigi isa
mangis orkestris trompetit, ta
éde mingis orkestris Ja Ludvig

| tmiingis. juba seitsme aasiasena

trombooni, trompetit, f16dti ja

Elarnetit. Kiimneaastasena oli ta Baas
Virkhausi orkestri tdisbigusline i

liige,

i siimmipaik,
‘| Vaigveres juhates Taavet Virk-
haus pasunalkoori, ta poeg Pes-

ie
i zt

. Peetey Virkhaus off contrabass :

. Siméangija,. _

Ludvig -muudkui_ &

yaatas ja filgis. kuidas selle
snure pilli séest halt Katte saa- . i
da, mitte afnult madalat stiga-
vat bassi,. vaid-pauna ta helise-. &

ma nagu viiul ja tshellc..

ithe] pevall vottis ta fcontrebassi|

Icitte vdi siille, ma ei tea, ja min:
gis selle] maha oma esimese loo.
Te oli siis 14 a. vame. Aga siis jub-
tus nil, et-isa saatis poja Tartus-
se pollutétkooli, pojast: pidj saa-

ma isa jirgiane, aga Oppimud ta-}
luperemees, Ladvig jattis oma}

pillid isakoju — et ei tuleks kiu-
satust. Aga kiusatus tuli ikices] —
paar nédalat hiiiem mingis ta ie
no »lmperialis" trombooni ja
varsii kino kino ,,[deaalis™ konirabas-
oi"

JMiltal te Ludvig Juhtiga koh.
tusite?"

,Olin siis veel Seeskicooli Spila-
ne, kuus- yol seiiseteist aastat va:
na, meid tutvustati ja purest se-
ds. hakkes Ludvig mulle ,,Vame-
mutise’ Konitsertidele priipileteid
santma, ta oli siis ,,Vanem
solist. Olin ju samuti maalt ja
yaeralt mul muidu olekski olnud

voimatilc konisarte Inilastada.

walt rate pM canes 6 sal

mull vithis atin  nkifalisens mete  kontrabassi-
aid ja vahem andekaid, vaimukaid ia
harukordselt kohitad nii elurdimust nulbit-
vilatayalt elav, NeOruslik jn val

re a ide i dale tarde, r : ody sit Eten

- el I

ete bes
ee : ut ae bie ts
t
Sean us Be

| Gris alates ténasest kuni 31. MARTSINI 1979

"a
=; — 8 . -— 2 = ==aF == 3
eg "

‘Oheks “huvitavaks ett okandeks rt Best Munsikakonvereated ¢ oh

eesti kontrabassikunstniku Ludvig Jubti abikeasa Amanda Juht’}
. Joong. Pid A. Juht oma. abikaasast elfekannet pidamas.

ei tahtnud kui aifult mingida ja
kontserte anda, See oli tema elu.

Tema. tolleaeene saatja Viadis
‘mir Padva oli New Yorki 14i-
nud ja kirjutas sealt, et tule
tka... Best} om sulle vaikeseks
- ahiintitl | _

1934. a. -jaanuaris leks Ludvig
New Yorki. Bostoni. orkestrit ju-
hatas sits kuulus kontrabassim#n-
gtia &. Koussevitsky, keda Lud-
vig varemalt Helsingis oli koha-
nu, kui nad molemad seal slim-
fooniaorkestris mingisid Sibeliu-

se ja Merikanto ‘talctikepi sll, Nii

sei Ludvig .voimaluse Eostoni

:|slimfooniaorkestrile tte mingi-
}da ja talle anti leping. NH, leping |
oli tal taskus. aga hooajaks|

1935/38. Vahepeal tuli aga ara

jelada. Ta méngis igeal pool..

Lidivig oni sits. juba elanued ja
Sppinud, Peterburgis ja Soomes
‘in 1921. a. sditis ta Berliini, ta

 Opnis Beriiini . Muusikankades. |
Inia éppejou Paul Juoni juures |
tshellotehnikat fa lopetes ka,
kom ositsio oni ‘Rhassi,

seda. pidas ta viga tihtsaics. Kont
|rabessi kuj soolopili jacks pol-

nud iildse muusikaliteratuuri,
tiielik vaakum, tdielik pid. Seal

| hakkaski Ludvig tshellomuusixat
: ‘kontrabassile timber seadma,
a | Muicdugi ei olnud see Ju nil, et
‘Wimine ja opi ja thienda. ennast.

m|Ajad olid praegustest hoopis erl-

: KINDLUSTUSED :
‘ i 23 WESTMORE Dr., Suite 200 F
Tel 7AS-A622 |

: nevad. Kuskilt pidi raha tulema }

ja sede tuli ise teenida. Ludvig

“| mangis Berliini teatrite orkestzi- |
. £ tes, ajutiselt ka Berliini - {ilhar- ihe. Suure vaevaga an
cermercaremeed | oon orkestris. saan ma teada,

«+B. veebruaril 1922 esines Gud |

‘I vig Juht oma esimese. iseseisva .
kontserdiga Berliini tuntud ‘Meis- | kontserti, Ludvig Juht on ara

Kommentearid |
- CAlgus Dk. 2).

ei saa isepi sitia? Milleks vaeva

- naéba ja oma konti murda kul kom-
| atunisilik siisteem on t6estanud, et
ia ei snuda rakuidada inimeste

- elementaarseid vajadusi hing on |

mairatad hukkumisele a Eokkcu-

, varisemisele?

 Laanertikide vaatlejate ja aia

‘(irjanike arvates om Peola suuri-

maks probleemiks majandusstis-

_teemi kaootiline parandamine. Nii
on tihel majandusalal viga véhe
 ‘kontakte. teisega, iga majandusela

sektsioon tidiah isezeisvalt ning
vahemaa . erinevate sekisisonide
vahel siiyeneh iga paevaria. Antid
clukorda ._iseloomustab - voib-olla
ktige tabavamajt Varssavis ringi |
liikuy vaike lihtne anekdoot, mille
jirele vebriku cillastaja - kiisib
iihett té0-iilevaatajait: ,,Miks seda

 vBikest kerget karu litkkayad kolm
- meest?\: — _,Sellepirast, et neljas

mees on haige ja viles mees. laks

' pwhkusele;. vastab té6-iilevaataja
lakeonibseit

Sellest loctusetust olukerrast kat-
sutakse villa rabeleda valislaenu-

dega, Inid-kurvad kogemused kin: |
- nitavad, et valismaalt saadud abil.
pikendab ainult pracgust agooniat

ja ei Jahenda viie mehe karude
kommunistlikin: stisteemi.

| tersaalis".

See avas talle uksed
paljudeks komtsertideks Saksa-

[| maal."

Kas olite siis. Juba abielus ia
ka Berliinis?" |
“i. Ma ikka veel viivitasin, Ku-

ni stis 1924. a. pakkisin oma as-

jad kokku ja s6itsin taille Berlii-
ni jarele, | ius me sits ka kohe abi-
sme,”

APS Boston - —- koridas Ludvig
Juht sinna sattus?” -

Me, tulime Berliinist 1927. a
tagasi. Vahepeal muidugi oll tal
paliu esinemisi, elasime kaks aas-
tat Londonis, kus. Ludvig oli ,Sa-
voy" orkestri scolist. ta. andis

kontserte Eestis, Latis, Soomes| ===

ja Saksamaal. Aga palju sa neid
tkka annad vOi kui tihti samas
kohas? Ludvig aga midagi muUud

ESTO MUTUAL FUND, LTD.
- pketsia’ hind 9. veebr. $8.02 |

as King St. W., Room 1900 ©
 Torante, Ont, MoH LS.

Telefon péeval 384-1131
Ghtul 925-6812

eye hboe ga) pho heetp ced f 3

aga See viiks meid |liga. angele,
mul on Higa palju milestusi..

,/ias te olite . oma. b aibkeasaga.

,~Oh si, ma ci spanud ¢inna,
|Minu ends opingud muusike. fa
{ ooperikoolis olid véel lopetamata.
Bi, Ludvig liks ilksi. Kul Bostoni
giimifoonia hoogeg labi sai, tuli ta
Tulle Bestisse jargi, ka mina olin
sits valmis- ja sligisel talime we
koos tagagi, -

Nii aigas mole Bestont elu, Lad
vig mingis seal 24. aastat... ku-
ti oma surman

Amanda Juht on kor ace ko-
nelenudl sinult ‘Ludvig Juhti elust
ja karjaarist, endast aga viga vi-

tet. ta veel praefugi annab kont-
serte ja et ta koos Ludvig Juhti-
fa on andnud umbss paarsada.

koki andnud tile $50 soolo-korit-
Serdi.

_iMfida peste Ludvig Jubti elu
Suurmmaks siimapiiguks?"

»Ma ef tea, ma tdesti ei tea. Ta
elu oli suurte’ silmapilkude rida.
Ara voib-olla siiski see kui 184i.
aastal ‘toimus. New Yorgi. filhar-
mooniaonkestri 100. aasta juubeli-
kontsert ja teda paluti sinns, s0-
listiks. Kui ainut mGtelda kui pal-
fi suuri ja héid kunstyiikke maa-
iim tais on. siis muidugi oli see
suur itunnustus. Iga ‘cunstniioa
elus oleks see suur moment. Aas-

VARSKE LOOMULIK
MES]
‘mnliiigif 2-, 4-, 44- j ja 30-naelalistes
. nondes,
Tel 447-2539 (Eerme). |

KOIKIDEKS ~
_. KINDLUSTUSTERS

—*#HL LATER & CO.
Rd
“INSURANCE”
‘M82 Bathurst St., 4 ford
(Bathurst—St.. Clair)
| ‘Telefon Kontoris 653-7815 ja
oo 653-7816

ta yarem, 1940. 2., ‘esines ta New

Yorel . maailmaniitusel 30.000 :
pealtkuulajale ..

silmapalk.

| Aga Ludvig ise pidas ivat esine- aa

mist, igat kontserti suureks mo-
mendiks, nditeks need 18 kont-
_serti; mis ta Soome. Talveséja|
‘ajal Soome abistamiseks id
soome andis, siis ile 30. kont-
serdi Telse maailmassia ajal
ameerika sijavdele ja veterani-
de pales vo. MeCd khaik ota
ehts

ta transkrip‘sioonid | --—""
enda  heliloo- |}

ming, eesti rahvalaulude seaded?" |j aH ax

teralid,.
kontrabassile, te

see kdik on praegu minu ides.
Mul.on olnud nii palju jaérelpart-

‘| New Jersey raametukogu, Eestis||}
on avaldanud Tallinna muuseum |, |

SOOVI, sis muidugl Kanada .

Originaalid jédvad age * esiatgu ||
minu kitte, aga ma olen otsusta- ||
nud koopiad sadta Tallinna, mulj|
NOorus |H -

on hea meel kui eesti
saaks kuilda ja Sppida tema t60-

dest ja neil tekiks tilevaade, mis| womans

Ludvig Juht on seavutanud."
wus Ludvig duht suri?

‘Bostonis, 22 aastat tagasi. Kut!

ma ia haigiasse viisin, podrdus
ta uksel ringi-ja titles: ,,Amanda,
kui minuga midagi juhtub ja ma
enam tagasi ei tule, pdleta mind
ira ja kul itkskord Kesti vabaks |

saab, siis me tahaksin, et minx]
tuhk saaks famada, meie vaba |

Festi mrullas."

Ludvie Juhé olff sunr Jamstnik |
ja Suur patrioot, kes viis kont-}
rabass: Vadgvere ¢alupoisi vi-|

sadusega soctopilina maailma
kontsertlavadele.

Palju tahalks vee] kitisida, ‘pali juj
oleks vee] futustada. Me kdik ole.

me ju huvitatid rahvusvaheliste
suurmeeste élulupudest. Seda

suurem aga peaks mele huvi ole- |

ma Ludvig Juhti elu ja saayutus-
te vast, kes On veri meie verest
ja liha mete Ithast,

See materjal on praesu veel

kdik elav ja kettesaaday Amanda

Juhti erakerdses milus ja jutus-{

tusandes, |
 VAGLY VOITE |

ca \Vabariigi dustapdev

Kolmainu koguduses
Toronto Eesti Ey.

dagvere falupoiss. maa ina fou se avadel

Amanda Juht iutustab moments ome mehe badvig Jubti elush

Z meie siidamlik tana. Et telle meie vorstid viiga maitsesid, sits

3 ‘tad kavha eest vii kui celistate suitsuvorsti, siis volte sande

. $66 oli Ka suur :

Luteriusu {|
Kolmainu koguduses on aastast |i
aastasse tahistatud Eesti Vabarii- |]
gi aastapiieva, Eesti iseseisvuse |}
>| viljakuulutamise p¥eva piduliku |i
| jumalateenistusega ning seojarel ||
“tolmuva. koosviibimisega’ kohvi- {
lauas. Ke, sel aastaj pithanieval, 7
18. veebr. toimuval jumalateenis- ||

Poko’ Meat & Delicatessen

376 College St. Toronto @ Tel, 922-1 300
. ".@ ERITEADE @

Utiesite mele komplimente jouluvorstide eest, mille eest Teille
‘anname teélle nitiid tasnta-3 veriversti igg $10.— vairtuses oste-

 seda, samuti 3, verivorsti agemel,

~ See on maksev ainult Poko's COLLEGE

Meie pole rahul eine Kui mele kliendid on rahnidatad,
* *‘Piiiiame tele teenimisel teha oma parima. —

‘PEOLAUDADE VALMISTAMINE, toidu kojw toomine ja serves
rimine teie kodus: m¢eie eestlasest teenistujate poolt,

Baik saadused on valmistatud eesti reiseptide jirgi.

-UUS OMANIK ALATES 1978. A. MAIST
AVATUD ESMASPAEVAST LAUPAEVANI

=
7 a _ =. =" . . mm ae == * ~
ee ee - .
r - .
- . . .
. . . "4 - 1 . . '
.

| SCANDINAVIAN CROSS COUNTRY
SKI EQUIPMENT CO.
1032 COXWELL AVE. TORONTO — TEL. 425-0638, 428-5726
#r SUUSAD, SUUSAVARUSTUS, JAHIVARUSTUS _
Jc PAADITARBED, PAADID JA MOOTORID
Avatad: teisip. — rétdeni o~8 é., laup: 9—2 pd.

B&V INSTALLERS.
lastalleerime ja parandame
_ KUTTESEADELDIS!
Litt ottevEte. ©. Hel Ghinl
ee ‘R. BULOVS -
620-548

| x

ramet... Ae
Laenu vajadase korral kesutage
 Yorente Eesti Chispangs madelald
--InewuintressimSirastd.

_ | HUPOTEEKLAENUD 11% aastas

Intressid. arvestatud veerandaasta viist.  Laennd on tehtised.

PERSONAALLAENUD 11,4% aastas |
-Perfonsallaennd on Jaennvitja surma voi jitdave tbGvelmetase
pahul kindinstatud $10 600.— ulatuses, _

- UHENDUSES ON JOUD!

aks korda nidalas

Mahash Ranndas:

Aasies
Pooleasias

Viljaspbol Kaunda’:
$35
($19

$10.56

32
| $18 =
: Veerandacstas -§ 9.50 —

EIBIPOSTIGA a
~U8A-2: :

$30.—
$16. 50)

| Kanndas: |
Aastes:
Poolaastas $28.
Veerandaastas $15.—

LENNUPOSTIGAS Hiiemere-mandesse:
‘Aastas $53,—, poolagsias $24.58, veerandaastas $18

_ Aves muadatus 4 cet, ‘esiimumbri bind 40 conti,

 Renade aadressfdele palame markida POSTAL CODE” ts
‘USA aadressidele .Z2P CODE” -

Pangatshekk vO! posti rahakaart kirfutads
Brea Estonian Pabliskers nimele. .

553

' . ft
I

| Tellimine saate:

VABA EESTLANE | oe |

Pp. 0. Box. 70, Postal Sin. C, Toronto 3, Ont. |
— M63 3M7-

Palun mulle ‘sata VABA EESTLANE aastaks } vant 1 |
veerandaastaks — tavalise { kitipostiga alates eee

tusel on aukohal Hesti sini-must- [i
valged viarvid meeldetuletuseks ji ;
mele Iiaast ja rehvast. Jumals- ,

j teenistusel laulab Silvia Preem.

Jérgneval koosviibimisel kiriku |i

ij saelis on naisringi poolt kaetud: |

kohvileud. Paevakohase sSnavo- 7

f .

‘tuge esmeb mag. Jliri Harmatare. |! , : oe
» |dumalatesnistus algab ikell 9 pd). | commenti: