=
=

%,

VABA BESTLANE tetsipdeva 1 esi 1978 — Tuesday, August 1, 1978

-MEILE KOIGEE ARMAST

~SALME VACHROMEEFF

mil estavad kurbuses

EBBA KASK
MARTA KOOL
MARIA HINDRE.

‘TV EGALIK

_ QSKAR TARENDI
WOLLI EGALIE,

- ALFRED KASK

.  -ERIDA ja ARNOLD KUUL
EDUARD KUUTMA perekonnaga

(neiuna Weber)
- siindinud £. mértsil 1903 Kohilas
~ surnud 28, jaw 1978 Torontos

. qnlestavad leinas

ANN PARMAS
SUGULASED ) Bestis

‘malestavad stigavas leinas .
EMILE: EGAV

NATALIE. OSKAR ja PAUL VALLEE
ANNE Ja BURT BROOKS

Brg iy etter EE FEE RELY FAA pera POE nese ae rs ae See PLE Ae Samad hehe ERs eA Mee cee ee pn A A

a achat Seay Fee aes rate To Ba abst AEE 1a decay Tilacoai aes gon oh tbe Siiaiecacae Leen aa aes Sse eta wf biter ene PERT Hes

_ ARMAST SOPRA —

i
Pape at OR Ee ee zi ati Guba Leste. Fis A

ARMAST SOPRA

1 Soome saadik naituse

SALME VACHROMEEFF'

- malestavad leinas

ARMAST VILISTLAST

miilestavad leinas

ENDISE E. LENDERI TUTARLASTE GUMNAASIUME .
VILISTLASED J JA OPILASED

q|§ oMA ARMSAT VILISTLAST

“ALFRED SAARES'T

_ siindinud 9. detsembrit 1902 Tartus
Surnud 24, juunil 1978 Londons, Inglismaal

milestab stigavasleinas Oe
KORPORATSIOON FRATERNITAS ESTICA

- Higemale 3000 osavatjat...

(Aieus He: 1}

iikskGik kus mee ei koguneks, el
‘unusta me, et see maa yorti melli
yasiu mele tahtmist. Kinnifame

a|iina oma usku, et see vabadus |.
Hi; jalle taastub. Ta l6petas ‘oma ter-

el vitussonad Toompealt president
BTi<. Patsi viimase lakituse sénade-
(ga, kes avaldas lootust, et meie
E Kindlamesing F rahvas jille vabaiks

malestavad

BENNO SIGUS perekonnga:
RUDY ja ANITA ©

KAUAAEGSET SOPRA;

OREST TUUS'a

| miletavad

MAI le LEMBIT AEDMA
AINO ja ERIK LUND |

é “Meie slidamlik kaastiinne VALJAtie tema abikaasa

-

 Mbilestame leinas

IMANTA KELDER. perega:
ALBERT SEPP . #
BORJA EICHFUSS abikaasaga. :

_ t
PUNTA Gis
7 a

OH: sheStreet raking ali I Chapels.

Meeldiv.. “yAdrikas ja individuaal-

mers set tabelepanu osutay teenimine.
| Oma parkimuisplatsid kOikide |

_Matusemajade juures

Murray E. Newbigging

MATUSEMAJA

- Aastokilanete Kogemus eestlaste teenimiseks. Oststik pouanne
: moddukad himad. —

M.WAYNE HAMILTON ="
Funeral Director
723 Mount Pleasant Rd.
_ (Gunapool glintoni)
| Helistada tel. 489-3811 © 489-8902

@ Adventisti Spetaia Eduard Magi
ja tema abikaaga Liisa Magi pil-
hitsesid Riversides, Kalifornias
Joma 60 a, pulma-aastapieva. Resti
advencigrupp Riversidest ja Loma
a{Lindast olid nende  ‘kiilalisteks.
USA valjaanne ;,Who is Who in Re-
tyligion® avaldas ka Op. Ed. Magi
wa lithikese eluloo. me

ee oe

: Tere lulemasé

§|Stokholmi 1980"

4] téeliselt austatutva,
i sae votta sellest °

_. B} sages.

Kui orkester mingis Kalevite

Wi kantsi* tekkis kantsi: juurde viga

B | raugaliku vilimusega mees, kellés
Bil rahvas tundis dra Ulemiste vana,
| kes kdis oma torni juures Kont.

roikaigul.

Sihtasutus Eesti PHevade esi-

7 fmees 'T. Tésine tutvustas jirgne-
i vat Killaliskénelejat R. Norvelli|
| Geldes, et tana mil ‘sungla rahvas
Alon kokku tulnud, pole sobivamat.
| momenti tutvustada Esto-80 juh-
| ti, keskutsub meid 23 kuu pirast
@ | Stokholmi.

R. Norvell titles, et tunnes end
et sagb osa
| sundimusest.. Ta
jtundvat end kodusena Kanadas,

Fkuna see on sarnane teistele Péh-

[ jals maadele. Ta vaatles assimilat-

lsiooni m6jusid viimase ‘kahe ge-

jneratsiooni juures ja kasiiles kii-

| simusi ka seoses Hsto-80-ga,. SO0-.

i vitades juba varakult oma sdpra-
i dega . majutuse  vGimalusteks

| ‘ithendu st votta, et valtida kalleid
‘Whotellide hindu,

ja itles lOpuks
| Tere tulemast Stokholmi 1¢80!"
|(Toome lahemalt tema K6ne kok-
fkuvétte meie afalehe ithes farg-
[mises nurmbris). g

Kone ldpul orkester méngis ja
yahvas laulis Hesti hiimni, ning
isiis jirgnes Killamingude teine
fosa: ringkiétk Wabi maakondade,
Rahvaarvy oli juba suureks kas.
yanud.. Esimeseks o)i Harjumaa,
kus maavanemal Merike Teome
sel oli kone Ulemiste vanaga, kes
kiisis ef millal Tallinn valmis
saab? Kavalises osas laulis ,Sé-
de“ grupp ,,Tallinna teel" ja Ees,
ti Vanemegaidide koor’ Gz Mitti
akordioni saatel ,.Vana Tallinn",
(Ringkdieu'’ maskondatles . esita-

==|Mme jairgmises numbris)

Rikkalik rahvee
mangude kave

Killamingude. .rahvamangude
osa foimus T. Metsala juhtimisel
éntupoolikul aleusega Kelt 7, Sel-
leks ajaks hakkasid rasked pil-
ved taevakaare!l hajuma ning ah-
varday vihmaoht hakikas pelgh-
Kult taanduma. :

c

HELMI ja HEIKE EHASALU:

| kohapealseta scomlasi, |

avamisel Laurentian
ulikoolis

SUDBURY — Lavrention ilikoo-_
lis avati nditus kanada-soome tid-
liste organisatsiooni materjalist,
mis kuulab Kanada _riigiarhtivile

(Public Archives of Canada).

Avadhtule oli kutsutud dr. H. B.
M. Best’i.(Laurentiani president).
ja dr. W. Smith’ Carhivaar) poolt-.
| eestlasi,

‘11/8tlasi je leedulasi. President tut-
my |vustas ktlilalistele iikooli Soome |
Bi programmi plirkonnas, kus asuh

H| nil palju soome paritoluga kanada-
af lasi. Ta réhutas veel rahva abi ja

Salme ate |

wivustas naituse sisu,

toetuse vajadust wae programmi
rajamisel, Dr. Smith Ottawast tut-
mis holmati .

i |soome téGliste tactulemusi Kana-
&|das viimase 80-e aastn jooksul ja -

| kriipsulas alla seda, et Uks rahivas
MivOi rahvusgrupp aitah kaasa api -
A | loo kujundamisel alles siis, kut tast

Bl idtb farele koigile kattesaadaval
sere | water jali.,

Rahwas kogunes pethoone taru-.

‘sele valjakule, kus varem: oil
 toimunud Killamaneude . pidus-

-Soome sradik Niite’Pusa yothis

mm | Soda ning avas nilituse mis oli saa-.
4inud omale nime ,,esimene’. See
m{toodi rahva silmale etle esinest
mlkorda Kanadas, =~

Somal ajal kerraldas Laurentia-

(ni raamatukogu néituse = valitud
mi teostega oma suurest soome kol-
B | lektsiconist,
MW | kdikidest ilikeoli raamatukogidest
yi Kanadas soome-ugil ja balti alal.

{Umberto Nobile suri

mis kdige thielikum

RGoM — Roomas surl 93- aqati:

a iselt itaatia maadeuurija Umberto |

Nobile, kes esimesena lendas 1926.
aastal koos Narra maadeuurija
Roald ‘Amundseniga ule pohjuna- »

(ba. Nobile sooritas kaks aastat hil-

jem dhulaeval teise reisi pSbjans-
bale, kuid sits hukkus ta sdiduk le
metormis ning kaheksa -kaasasoit-
jat said surma. Nobile passteti

fuste avaaktus ning veerand-| knid sai ajakirjanduses tol aja tu-

tunnilise hilmemise jarele kit.
hutati Glitused etekanded suure

Karjapasiuna helide saatel ava-
tuks, . .

Tomas Metsala oli ‘koostanud
Toronto Eesti Meeskoori, Toron-
to Eesti Vanemegaidide Koori,
»woeksbri suvekodu kasvendik-
kude, rahvatantsuriihm ,,Kungla",
Rootsi Eesti Skautlike Noorte Ma-
leva esindusiksuse, lauluttio ,,33a-
de“, kamdilemaneijate, akordionis-

tide onkestri ja meestrio -,,Posi- |

tiivsed mehed" ettekannetest hu-
vitaya, ja vaheldusrikka péimiku,
mida rahyas jJaigis imselt.suure
huvi ja téheiepanuga. Ghtuse ka-
Va peanumbriks kujunes — sitski
Kilamingude tule sitiitamine,

millest votsid osa kOik ..maava-

nemag’, keda saatsid vastava
maakonna rahvardivastesse riie-

tatud niditsikud, kes: kandsid mi- |
| nittiiirseid maakondade vappe.

Killamangude tule
siiitamine |

Polevaid torvikuid ‘kandvad |
maavanemed ja neid saatyad va-
pikandjad kogunesid tiksteise ja-
rele rahva.etie, kus nad iiksteise
kOrvale les rivistusid. Iza maa-
Konna e@esinduse saabuniisel lee-
lotas Ellen Parve-Valdsaar vasta-
vat maakonda  iseloomustava
lautusalmi, Kui &digi maakonda-
de esindajad clid kohale sagbu-
Rud, tuli murulavale ka Toronto
esti Meeskoor ja Anne Till kan-
dis.ette Hannes Oja piihenduse
Kilamdneudele, milles kutsuti
killamingudest osavotjaid . tana
oma stidameisse iiles ehitania mi
neviku malestusi. :

Puhendus voeli vasiu tureva

aplausiga ning meeskoorilt ké-

las; Harry Toi juhtimisel pidu-

li ‘momendi iseloomustav

laul iu armas tsamaa.*

Laulithelide: saatel moodustasid
JMaavanemed" ‘kirgele asetatud
tulealuse timber ringi ja siititasid

oma polevatest torvilcutest killa-?

mngude tule, mille leegid tousid
roomsait paksudest shvardava-
fest pilvedest vabanenud siniste
laikudega kaetud taeva pole.

Jargnev kaks tundi kestey kava
oli kOitey ja rikkalik. Toronto
Eesti Meeskoor laulis mitu laulu
Harri Toi juhatusel, Vanemgaidi-
de Koor lébustas rahvamassi G.
Mitti juhatusel ja tema akordio-
ni helide saatel, .JGek#dru" suve-
kodu vaiksemad ja - suuremad
poisid esitasid Aime Nurmse ja,

Rohbent Kivi juhtimisel humoori-

|sed mene" -

rava kriitika osaliseks. --

Omartike haiguse titi |

MUU A.
1973 a, Pontiac , Ventura’ -Caut-
Inaiic, power-brakes, power-stée- .

ring, radio). Viiga heas korras,
19,000 miili sdidetud. Tel. 465-9892.

" : . . :
EESTI KORTERIMAJAS,
2078 QUEEN ST. E.

2 MAGAMISTOAGA,
KORTER

OURILE ANDA. TEL. 765-2255

ae eens
 Kujutava kunsti_ STUUDIO

Joann SAARNIIT
— Mitiigil Slimaalid
567 Roehampton Ave,
Tel. 488-5895 -

rrr tt

Koryastan

VAIKEM JOTOREID.

muruniitiad, kettsaed, hune- -
puhujad ja paramootorid. |
Tel. 225-3983 — it. KASK
(RRRHRE RRR SSS ee
ga, labivintsitatud mange, mis te-
kitasid rahvale l6busa tuju, rah-
vatansturiinm ,Kunela” oli sec-'

kordyalja tulnud eriti mitmekiile-

se ja huvitava kavaga ning oli
rakendenud selle esitamiseks swu-

re arvu tantsijaid, Rootsi ‘Eesti

Skautlike Noonte Maleva vitellik--
meline ‘tiidrukute trump esitas
huvitavaid lauluviise, kaasakisku-
vate laududega esinesid ka popu-
laarne jiaulutrio ,Sade“ (Kristina
Meipoom. Merike Toomes ja And.
res Tami} ja laulutrio ,,Positiiv-
{Mark Teose, Firk
Téose. ja Alar (Kivilo}.. Kandle-
mangijad Alfred Kuus, Hanne .
Boh] ja Tonu Migi esitusid pike- -
ma huvitava kava kandiletel, ius
el puudunud ka selline Elassikali-
ne koduviis nagu ,.Mul meelen
kuldne kodukotus", Erilist furoo-
ri tekitas 9-litkmeline akordionis-
tide orkester, kes esitas Arn
Kaaridi juhtimisel populaarseid .
ja rahyaparaseid viise.
Leidlikxkude teadustajatena esi-
nisid Anne Tull ja Harri. Miirk.
 Parast eeskava jirenes Moon-
stone'l suusakuurordi peamiajas
fants, mis Kestis Ule slidaovo ja _
chi lGbusaks lopupunktiks Gnnes- .
tunud rahvarohketele eestlaste |
‘pidustustele, |