oe "2 1 = oo | . . =. . a . . ie he Pat ae ene bce Lal Bee ei National Librery S625) ian. Ott ata ot KIA second wlass mall regis | tration number ~~|. 1086. eae ot ee Ar. 179 (2426) XXVI-aastakdik ="1., be! bs see Flee oe we a ee Yee | kaks kuninganne ) iuebelimedalit cestiastele Ce EL eds Pad bet tered ee et pet reer ca eer a Siete read PORE Ea cen ee Pe Peer eee 4 a. ‘fl = ae = ieee ate =a" Tal * Yate la, = gy tLe. Ae ee SS te Beira oat gi ee be nee AT ata s at ar re SLs ep oa a. . a eibate CS, ee t bs, “1! ee ate yn ey + . abe =2 hi peas ae oe _ ee 2 cece Pied aed fe a Pans ie . A 2a Oa eee eat ~~ oth ae oa eee ~ ee, has m2 bees cS inthe Me fee et preteen i - a oe : Rr te, Re cs aa iilekaal oli ainult legaalsete . : majanduslikkude LM AR HEIN S00 | ‘Mééaunud teisipieval selgus, et Toronto eesti tihiskonnas tuntud kahele tegelasele on lisaks varem _¥aba Eestlases™ nimetatuile an- netatud kuninganna Elizabethi habejuubeli medalid. | Medalite saajaiks on aupeakonsul Ilmar Heinseo ja Toronto Eesti Seltsi -Faienduskoolide koolikgmitec -esi- - mees, Eesti Sthtkapital Kanadas tsimees ja Eestlaste Kesknouko- gu Kanadas abiesimees H. Lupp. ‘Molemad juubemedalitega yadris- tatud tegelased on aastaid aktiiv- selt tegutsenud eesti |ithiskonnas ja voitnud ‘tildise lugupidamise. | ‘On voimalik, et -kuninganna juubelimedaleid on annetatud ka valjaspool Torontoet || elavatele castlastele, kuid selle kehta puw- tuvadesialgu andmed, . 0 | midest. Sellele jargnes Rie MENS RS : | jarelkasvu probleem. Fondi Ioo- Acquisitions Secty fon ar) ' oar oye a cae degatl a a . _ y . I So Pee oh eee Feel haa ol . t Lee Li nari 2%. oktoobril 197% — Thursday: October 27, 1977 Be BoP eee oo ele tuleb anda la vastut favaid ilesandeid || ,| Montreali eestlaskond arutas siimpoosionil emda tturesid MONTREAL (VE) —-Montrealis peetud siimpoosion sealsete eestlaste probleemide iile et, ja oe ‘formatiivsed, _ kus} uures esitusviis cli kohati undne Ja vahelauy. thidiselt olid Montreali eestla- sed kfige rohkem huvitatud side- voimaluste parandamise problee-_ mineviku kogemustele. Ta ands 'pohjaliku iilevaate ELK ajaloost ‘ja selle funktsiooni tahtsusest noorte erinevates keykustes eestluse or- | ganiseerimisel ja teenimisel, pi- Tyse volmalusect ‘ja legaalsed nine ‘dades negatiivseks nihteks mone e) Majandustisue kiisimused jaid vaihemuse huviobjedttks. Noorte | organisaisiooni . piiiet tuua pa- raileelismi, mis killustah iihis- huvi selle vastu oli koondumud | konda, ja norgendab mete potent- ainult noorte jirelkasvu ja fondi| siaall. Jkskoik, kus me ka et loomise probleemi timber. Naiste | cleks. —- oleme Globaaine Eesti OTUPILS. | Teistes - sektorites - dornineeris meessugu, mis oli iildine nalhie koru siimpoosioni Kesfel. tiidine ‘Shkkond olt sébralik, ra-. hulik ja’ momntreaallased jatsid endist vaga soliidse mulje. Va- nade-noorte eraldumine el tor cand silma. Euigi Montreal stimpoosion Olk noorte Korraldatud. Koosnes nii tegelaskond -kui ka publik igast east, Tis on Ofeti meje elukorras kéige digem ja nonmaalsem nihe. Noocred naitasid, ét nad on taie- iikult vOimelised eesilastena oma rahva saatust, iilesandeid ja vas- tutust kandma ja jagama. Pro- erammi koordineerijaks oli Jaa- ni Koguduse uus dpetaja Heino Laaneots, Kelle rahwlikkus, jarje- kindilus ja kerge huumoriga pL pardatud positiivne dispositsioon kujunes mooduandvaks silmpoo- sioni plaanikohasel ]Bbivitmisel. Igale osayétjale ol valmista- iud mapp vajaliku iniormatsi- ‘oon. ja iiksikute loensute keo- niatera. Loengute kestvus oli 2000 kun DAI EE ie 30 mauinutiline Ja kohvi VOL eincta- jarei. Tapselt Kell 1p iitles teretute- mast koosolijatele - Hille Viires- | Sutt, millele ‘jargnes Heino Laa- nectsa tilevaade slumpoosioni va- | §4@2) | jadusest, Mestlaste potentsiadlist e paguluses. koneles ELK esimees : Kussioonil mi | Robent Kreem, rohutades oleviku Mark Teose, Julius | positiivset kasutamist Ajaratas ei seisa ning maaiima iildine areng t0d- tab Vene panslavismi kahjuks. Mele ja|ning meie peame teid ja vahen- probleemide | deid leidma selleks, et meie rah- es vaikselt Talivalikkmetens é Kao. Vajame Gichaalse Eesti rah- vuslikku programmi ja omava- helist sidestust — muidu voi- vad paljud eestlased jaada »lurgi eestlasteks", keda ju- huslikult aastakiimneid hiljem mahajaetuna avastati. initte paigal jQhiskonna peatahelepanu tuleb juhtida jdrelkasyu ktisimus- tele ja wue pGivkonna sidurmusele edaspidiseks voditluseks — tead- likkuse ja visadusega.” Ulevaate noorte tegevusest : dis Helle Vaus, kes tundis mu- ret: eemalle jdinute iile ja leidis vajaduse pohjuste analiiseerimi- seks. HRemale jaanud noored of- sivad identsust ja tuleksid taga- si. Vaja on neisse sObralikult suh tuda ja VvVanemate moraalset ja imajanduslikku ture. Pater Tammarki ettekanne an- dis pohjalicu ilevaate meie kul- tuurist, probleemidest ja vOima- , | lustest tulevikus noore vaate- " vinklist (avaidatakse jiremises ., ¥Vaba Eestlase" numbris. Samuti ol} férmiselt huvitay dr, Walter Rand’i loeng futu- rismnist, mis leiah kasitlust meie lehe veergudel lahemas fuleviicus. . | | PirastiOunasel pamneelide dis- ‘esitasid. .vajadusi* Ridal, Ed. Tajatud | Leetma, dr. Alfred Kurlents (pa-. okt. dnnestus iile cotuste histi. Osavott oli. elav, programm Uhe js loengud asjalikud. ja in- neeti juhataja), Hilja Teose, dr. Waller Rand ja Heino Lestal. VOlmsluste paneelis olid Peter Tamimanrk, dr. Salme Némmik, Hans Peets, dr. Martin ‘ Puhyvel (panéeli juhataja), | Robert iKyeem, Henn Paabo Ja Heino Al- fosaar, [Pete Ll = . oe AS “ A — RE IN ae rin ce Seen oe arr eee Reece SpE ae ote a ges the : am » Vajaduste asas domineerisia 3 estiga kontakti yOimalused, tes- tamend] .tegemine, ithinemine teiste balti rahvastega, Montrea- list. lahkumise kiisimus, Taiendus- keskkooli avamine; . parem aru. saimine cestluse siilitamise tiht- SsuSeSst, noortejuhtide jArelkasv, vastastikune sObralikkus, laste- TOhked perekonnad jne. »Voimatusteks" arvati ‘olevat|} arkamine nocrte hulgas, petekon- | na Taamatud, kokkutulekute kor- raldamine ja majandusiikkuce ressursside Koondamine iildisse fond. | Ohtusiidgi ajal peetud inzlis- keelne lauak6ne kinnisvara ostu- miliiigi agendilt mr. MecDonaldilt oll rohkem poliitilne kui infor- inatlivne. KoOneleja takerdus lisikiikiule pinnale yOttes aluseks ota kirjavahetuse Joe Clarkia. Statistilised andmed kinnisvara, tindade kohta ej diustanud ké- neleja pessimistlikku holakut. ‘Paarituhande dollariline ‘hinda- de. Jangus inelise sektoris ja mo- peluhanode. dollarilme hinna ous prantsuse sektoris vyoib kergelt mitteteadliku kodaniku mmanilisele miiigile mojuiada, Pirast Ghiusidki Jaani kogu- duse saalis demonstreerisid to- rontolased Toomas Méetsala ja Antres Raudsepp rahvamanee, tantse ja laule, millele jargnes hubane koosvilbimine ja tants. Pihapaev algas jumalateenistu- sepa Jaani kirtkus pievakohase juilusega Gp. Laaneotsalt. Samas tdi teate’ kirikulistele preester Vello Salo N. Eesti piiskopi ma- tustest ja tervitusi sealsete pas- tonite poolt.. are Ue. 5) ‘ued julgeolekuvahendid lennuvali adel a : Lddne-Saksamaa asub véitlusesse terroristide vastu _ ‘BONN -~ Laine-Saksamaa president Walter Scheel, kes koneles terroristide poois mirvatud (ésturi Hanns-Martin Schleyeri matustel, podrdus kogu maailma poole ¢erroristide vastu voit- _ Jevniseks. President kinnitas, et voitins terrorismi. vastu tihendab tegelikult tsivilisatsioons voit- HANS LUPP Oral Roberts okupeeritud Eestis _ . Oral Roberts, Kes asineb evan- gelistina piihapgeva hommikul raadiosaates 'ja . hikiem,. kell 9 -homm., TV-saates, mis N. Yoregis eqasi antakse kanal 3, on oma. mélemates saadetes korduvalt kdsittanud olukordi okup. Eestis, nositiiyselt metle. Méddunud pii-| hapdevestes saatietes mankis ta, at te, kiiis ise kirkkutegelaste de- legatsiooniga ‘Tailinnas ja négi - Seakset énnetutt olukorda. lust barbarismi vastu, Scheel koneles sid 750 politseinikku, kuna. ameti- voimud kartsid, et terroristid ka- sutavad matusetseremoonia dra ulteks terroristlikeks ‘alitSiOont- deks. Frankfurti ihedal aigas 40- eastase aader-Memhofi gang liikme Dirk Hoffi protsess, kes junnistas wles, et ta on terro- tistidele pomme valmistanud. Tema valmistatud-pommide plah- vatuste tulemusena on ~ saanud ile 20 innnese. vigastada. | + Eesti Majas 28., 29. ia 30. okt. 1977 Ge | ~ JOANN SAARNIIDU —KUNSTINAITUS SUMERI KILDE-GLIMAALE | Avatnd igal paeval kL. 10—10 6 Tasuta a sissepiis | matusetalituse | jajal Stutigarti St. Eberhardi roo-. yma-katoliku kirikus, mida pijra- ma relvastatud julgeolekupolitsei- Liane Saksamaa pilrivaive on nikud. Need: ettovaatusabindud “onal rakendamud ontilid siatordsed juigestusvahendid Liiine-Saksa- maa lennukitel reisivate isikute julgecloku kindlustamiseks. Uute eeskirjade kohaselt peavad ko1k saksa lennufirmade reisijad (u- lema lennujaama 45 minut enne lennuki valjumist. | | Nad peavad esitama kogu ova bagaazhi ning reisijad vdivad lenmukisse endaga kaasa votta ainult the kisipaki vai kohv Lennuviljadel seisvate lennukite juurde paigutatakse yalve | ning lennuvaljadel hakkavad tegutse- ' Kommunistidete rakendatelkse khigil Liane-Saksa- maa lennuviljadel ja Laane-Sak.- Samaa lennukite juures vOGrastel lennuvailljadel. | ~“Shuttgartis on rahva hulgas lekkinud Suur pahamecletornm Kul linmapea, Manfred Rommel, kes on Teise magilmasGja sangari Kndral Rommeli poeg, enesetapmistega oma elu idpeta- hud terroriste Andreas Baader’it, ri.| Gudrun Ensslin ja Jan Carl Ras- bet matia kohalikule surnuaiale. Arvatakse, et nende hauad iuayu- hevad terroristide kaaslastele Ja Besti Liit Kanadas, Toronto Eesti Seltsi ja , esti Maja" _ korraldasel loeng : ,EESTLASE KODY OMAPARA - dA VAIMNE PALE" “LEKTOR VELLO HUBEL US AEG: neljap. , 3. ney. kell B &.. _ Eesti Majas libas palverannaku | Oksiknumbri hind $8 cont - SASS SEQ aE ET 7 ae Ge sea =e Asal " ws ah 4 i ae Hf area a r r Fr. Pals . Sone ee re tats fret ver ~ ae ae Vv a \ Lh a AS ‘Prof. P.- Kruus + (parersal) 1 ‘kaos Miz vblistega 2 nuritnistéde’ teostamisel, Parima Opetaja auhind prof. Peefer Kruusile — OTTAWA — Ottawa Carietoni ilikeoli keernia professor Peeter Kruus oli iiks neist itheksast On- tario iilikoolide 6ppejGust, kellele annetati 21. okteobril Torontos Ontario Confederation of Uni- versity Faculty Associations pari- mate dnetajate auhind, Auhinnad on mdéeldud parema ctpetamise Prof. Peeter Kraus HlUSTaS BSjR keemia alal suuremat uurmnis- prosrammi, milleks ta saj Union Carbide'lt 3000-dcllarilise toetu- se, Salle summna eest Ostis ta va- - jalikeu varustuse ning palkas abt- _ t6j6u. Carfetoni wlikeoll ajakirj Carleton Alumni. News on aval- danud uue projekti juurde asu- tiivustamiseks iing parematele misel prof. Kruusiga pikema fu. Opetajatele tunnustiuse seks. andmi- tia.) amise.. ! li to naire koduses arestis Mojutas korgemate sojavdelaste ametisse RaimMeramisi _BELGRAD — Jugosiaavias on n erikomisjon wirina hakanud dik taator Tito abikaasa Jovanka telgitaguseid kombinatsioone korgete ametikohiage tditmisel. Komisjon moodustatt diktantor Tito kerrai- dlusel, Jovyanka Tite on viimasel ajal avalikkusest kadunud ning ta ei votnud os@ ka president Tito dsia- sest kilaskaigust N. thy la Hit- nasse. | | | | lee Saahunnd andmete kobaselt Vii- ~ bib Jovanka Tito Belgradis pre- sidendi eraresidentsis koduses aresiis. : | ja Dr esidendist ile 30 aasta nes- rem. Teise maailmaséja ajal oli ta. Tito: armuke ning temast sai hul- jem diktaateri abikaasa. ASta- | omastest ringkondadest mainitak: “et Jovanka Tito on indjutannd —korgemate stjavielaste ametis- se himetamisi, : kindlustades ilmselt oma seliata-. Jovanka Tite on endine punane \gust kui S4-aastane. Tito peal Sli- partisan, kes on praegu 53 aastane 6 Rootsi lehes-,Ica Kuriren” jl- mus pikem illustreeritud artikkel konnakarbi Kasvatajatest Rootsi laanerannas. Seal loodud kasva- tusala. juhatajaks on eestlane Joel Haamer, kunsinik E. Haame- ri poeg. Ta alustas selle kasvatus.. ala uurimist Chalmers: tehnika- iilikoolis koos kahe. rootslasega ja niiiid -kasvatavad nad J. Haa- mer] juhtimisel neid karpe Tjar- no merebiooglises katsejaamas. Tema. PARIIS — Prantsuse kommu- nistide juht Georges Marchais kab praegu kohus mehege. kes siktidistab teda, et ta on olnud okupatsiooni ajal koos salks-— lastega. Kommunistide juhi oma seletuse jargi on sakslased ta va- gist Saksamaale {66le vedanud. Vastane .vdidab, et Marchais: on ldinud Saksamaale — enne, ku i sakslased hakkasid. vyedama prantslasi sunniviisi! tGdle, ISESEISEV KONTSERT SONNE LAI K VE; sopran STUART HAMILTON; piano puhapaeval, 20. novembril 1977, kell 2.30 p.). “Congregation Hall, 175 St. Clair Ave. W., Toronto PBdsmed: $5.00; épilased $3. of saadaval: E. Abistamiskomitees ja ‘kohapeal, “MAI KARID' 7. ISESEISEV —KUNSTINAITUS | Toronto Eesti Maja vaikeses saalis laupaeval, §. novembri ja piihapeval, 6. novembril. | . Avatud kella 10-st hommikal kella 9-ni dhtul.