Guulif. te teade VABA EESILANE neljapdeval, 13. VABADE BESTLASTE HAALBEANDJA iz VALJAANDJA: ovis Vaba Hestiane, 185 Tecumseth St Toroatos : : _ PEATOIMETAJA: Kari -Arro 7 _ TOEMETAJA: Hannes Oja - | POSTIAADRESS: P.0. Box 70, Sin. C, Toronto Ont. Mas sM7_ | TELEFONDD: toimetua 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, | ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanedas: aastas $38.— Ponsa 1— 3 | a ja veerandaastas 7.—— 3 | TELLIMISHINNAD villjaspool Kanadat: aastas $42.—, pooleas- tas $23.-- ja veerandaastas 312.—. Riripostiga USA-s: sastag $67.—, poolaastas $35.50 ja yeerandaastas $18.50 ‘LENNUPOSTIGA lilemere-maadesse: aastas $78.— $38.— ja veerandaastas ), | -Aadressi muudatis 3 0, a= ‘Uksikoumbri hind et ct, . PREE ESTONIAN Published by Free. Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St. Toronte . Oat. Moy 2 ona : Mont chello. konverents Kanada ajakirjanduses piihendati erakordselé paiju tahelepanu @tta- wa lahedal Montebelles 20. ja 21, toimunud - ljanemaailma seitsme siure tésstusriigi. ricipes- dle tippkonverentsile. Ajalehtedes _ ja ajakirjades ilmus. lehekulgede _kaupa pilte ja kirjeldusi kongressi istungiirkudest ja sdémaaegadest. ning -triikiséna et olnud kitsi ka ruuini piihendamisega. konverent- ‘sist osa votnud riigipeade hinnan-. gole‘ja nende vodimete analiiiisimi- gele. Kanada anustas konverentsi | ajal. tiielikuit, et riik oli painaje- likn postistreigi keerises, samuti “Katsuti yaikelt miéoda minna ‘kur. vast wudisest, et Kanada dollar on a langenud kolge matalamale tase- ‘mele viimase 48 aasta jooksul. Sel- Jeks snureks endauhkuseks Konve- rentsi ajal oli ka méningal madral pohjust — Kanada oli konverentsi. korraldaja. ja peremees ping kon. . yerentsi juhtis Kanada peaminister ‘Pierre Trudeau... | Kahjuks ei vastanud konverentsi ‘lépptulemused kaugeltki tihelepa- aule mida omistati avalikkuses ja massimeedias - sellele . kokkutuleku- le, Kahe pdeva jooksul riigiti ‘kahtiemata palju ning riigipeadel oli véimalik informaalses ohkkon- ” nas likstelsega lahemaks tutviumi- seks ja vestluseks, kuid ametlikus komiitikees avaldatud néupidamis- te loppiulemused olid .koigete vita tamata fisna kesised, tagasihoidli- kud ja ebhamiarased. EhEKi ndupi- damine oli: kokku kutsutud peami- _selt’ rahvusvaheliste majanduslike- .probleemide lakendamiseks ja nu- leidmiseks .praegustesi raskustest ja. ahvardavast inflatsi- ‘oonichust iile pidsemiseks, ei. let- (ud iilestéstetud kiisimustele ithist ja soodsat lahendust Ja tunnistati avameelselt, et ldhemas tulevikus at ole ette niha olukerra. parane: mist, , Uhendriikide, Kanada, Jaapani, Laane-Saksamaa, ‘Prantsusmaa, Inglismaa ja Ttaalia riigipead jéudsid - pirast noupidamisi 'seisu- kehale, et koik riigid peavad tege- ma sunremaid pingutusi inflatsioc- mija tédpuuduse vastu voitlemi- -- seks, kuid need tilesanded on ‘seo- tud snurte raskustega, kuna valja- vaated majanduslikuks kasvuks oa vista vaikesed. Samal aja? rohutati, et korged iniressimiirad ahvarda- vad preduktiivseid investeeringuid, mis tech paratamatult kaasa t0d- ; Plluduse suurenemise, Liane-En- reopa riigipead kritiseerisid taga- sihoidlikult UWhendriikide korgeid intressimadrasid,. kuid nendel ar- vustavatel sonayottudel oli ilmselt viga vahe moju, * kuna president: Reagan jai kindlaks oma seisnkoh- fade juurde, et korged intressimai- Tad on héddavajalikud inflatstooni pidurdatiseks. Kanada peaminister Pierre Tru. i deat lemmikteema — rikaste tids- tusriikide tildise abistamis- ja toe- SSSSSOOS S9ESSG FOSS OSESIIGOGOE - ‘tusaktstoonl organiseerimine Vaes- tele arengumaadele - ei dratanad Icedetud tahelepanu ja toetust ning tiigipead piirdusid vaid ids@nalis. te sdnavottudeca. Kiisimuse fahen- damine hikati iimselt edasi.iulevi- kule ja parematele aegadele, milli- kus otsustati -planeerima .hakata globaalseid tabiraakimisi ja NOUpE- damisi selle-suure probleemi iiksik- aSjaliséks kisitamiseks. Sama ette- ‘Vaatlikult suhtuti ka N. Liidu ja vaba maailma kaubavahetuse kiisi- musesse — tthendriikide president Reagan soevis strateegiliste kaupa- de Venemaate . saatmise ‘pilramise kohta kindlakujulist deklar atsiooni, kuid sellest loobuti ja otsastati sel. le asemel kiisimust vaslavate. orga- nisatsioonide kaudu Jahemalf uuri- . da ja siis vastavaid- etlepanekuid teha, Laane-Saksamaa kantsler Helmut Schmidt ei andnud jarele ka president Reagni noudmistele, © mis taciles Liaiine-Saksamaa loobu- mist oma toetuse andmisest. lac: dusliku. gaasi torustiku ehitamiseks Pohja-Siberist. Enroopasse, Laane- Saksamaa vajab.hadasti oma ener- gia vajaduste rahuldamiseks vene - Baas, kuid. Uhendriigid - kardavad, ef Laane-Saksamaa muutub seda gaasi tarvitades Venemauast olene- yaks ja Kreml sarub ia taielikult | oma kipa. alla. Ehkki konverents.. oli médeldud eeskitt . majanduslike kusimuste arutamiseks, kerkisid seal parata- matult esile ka praegused rahvus- yahelised _ poliitilised - probleemid, eeskait vahekord N. Linduga sea- ses Kremit agressiivse. politikaga Afganistanis, Paolas ja teisfes sek. torites, Koik. riizipead pidasid ¥a- jalikuks lianemaadma joudude -tugevdamist, et’ olla. yal: mis N. Liidu viimaliku agressioon! tagasi Wimiseks ja vastutasuks andis Uhendriikide president Rea. gan luhaduse, et ta noustub alus- tama N. ‘Liduga labiritikimist des. armeéerimiseks, Kahtlemata pandi sellele konve- rentsile suuremaid logtusi kui seal tagajargi saavutati. Kuid vaatama- ta kesistele tulemustele ja iildsona- liselt formuleeritnd [Gpukommiii- keele oli noupidamisel Vahemalt see tulemus, et. tahisamate ja suu- remate laineriikide riigipead said omavahel lahemalt tuttavaks, Gp- pisid nelja silma all toimunud ju- iuajamistel tundma-iiksteise prob- leeme. ning panid. tugevad alused isiklikele kontaktidele, mis on eri- ti vajalikud lahema koostéé saavu- tamiseks kriisiclukordades. MMe oleksime aga eksiteel kui mete se- ‘da konverentsi peaksime mingiks diplomaatiliseks mille otsused oleksid pOhjapaneva tihtsusega ning. aitaksid kegu maa- ilma ‘valja vila: praegusest .majan- dustikust ja poltitilisest ummikust. K, A. Lugege kaks korda nédalas ilmuvat VABA EESTLAST" — sisukam ja odavam : eesti ajaleh? vabas maailmas! ’ senoueasesossoantoanatensnenonin dakse neha PhO sotsialistidena, ie metaftitisilist. luutet, sdjaliste Z suursanvutuseks, . Silt haarama eritt autoreid, kedg yéi- augustil 1981 — VS Se “ — RRS a NS