eT. 1h ee Le a ra -Uus oda vahendas. ulemusi Aprillist alates: “yoeti- ametlikult | - kasutamisele uus oda. Sellega on méOte takistada iilipikkade odavisete tegemist ja teha odavisked yahem- chtlikeks. Niiiid on 80. m saavu-. “fused juba tdesti tugevad tulemu- sed ja seda ei olnud aprilh esimeésel_ _poolel veei-keegi saavutanud, kuigi ameeriklane Brian Crouser oli sel. _.. tele vaga ligidal Tahitis tehtud vis-- ' kel 79.86. Teine oli eestlane Heino . Puuste .78.62 ja kaheksas iene ; eestlane Marek Kaleta 76.79, . Unendused oda mudelis. on kol- ‘nesugused. Suurim: muudatus on -raskuspunkti viimine nelja ‘senti- _ meetri vorra ettepoole. Oda tagu- mine osa tuleb teha endisest jame- damaks. Esitipp kiepaigast peab | _dihtlaselt teravnema, Enam ei luba- ta iiheski mudelis katsetatud kéve- gat mobdust, Vanades odades pak- sem koht oli kohe tipu jarel, uues .odas jamedam konht on enne > ja pa- rast kaepidemet. 3 - Ameerikas on tédetud kasuliku- maks oda viskenurgaks ca 35 kraa- di, vanad odal oli. kasulikum 28 kraadi. Vaiksed erandid iihes véi- teises suunas on viskajast olenevad.. » Uus oda teeb Jennu krgemas kaa rekohas tisna jarsu pddrde maa poole ja langeb alla. 30—45 kraadi nurga all; Vana mudel hbises tasa- selt tle Korgpunkti maale peagu maaga paralleelseli, Enne peeti vas- tu tuult heitmist kasulikuks, kui see _ oli sobivalt nérk, nuud on vastu- pidi. Uut oda on parim™ heita ta- ganttuulega, mis puhub ~ 10—i5 _ meetrit sekundis. Naiste oda. jab siiski endiseks. oda nduab kogukehalist viskepa- nust ja jalad peavad olema kehaga kaasas, Viskekiirus on endiselt la- hendav. asjaolu.. Viskenurk tuleb hoida suuremana, kuna oda vajub lopus alla kin kivi,. kus. pole enam huglemist. Maailma ipptulernused varia mu- deliga: : 104,80 Uwe Hohn fda- Saksamaa 99,72 Tom Petranoff, USA 96,72. Ferenc Paragi Ungart - Soome treener on Selnud,. ‘et ‘Wws | = : oo pg hare wee Leg eed Gael te ebb re a = oP ree = = .— wee ee Se r ._" . _ a . 96,72 Detlef Michel Ida-Saksamaa pre A REET ce EPEC RCE THEE 95,80 Bob Roggy USA. 95,10 Brian Crouser USA 94.58 Miklos Nemeth Ungari - 94.98 Michael Wessing Laane-Sak- samaa me 04 20 Heino Puuste Eesti 94.10 Riaus. Wolfermann Laane- _ Saksamaa “Maailma tipptulemused wue Mtl deliga aprill aleuses . 79. 86 Brian Crouse USA | 78.62 Heino Puuste Eesti — 78:42 Klaus Tafelmaier Laane- .- Saksamaa - 77,68 Volker Hadwich Ida-Suksa- : maa | 77,30 Dag Wenlund Rootsi __ 76.94 Viktor Jevshukov N. Ltt 76,74 Sergei Cavras N.-Liit 76,70 Marek Waleta Festi — 76,66 Jorma Markus Soome 76,18 Jean-Paul. Lakafia Uus- Ka- ledonia . 75,60 Thomas Schiiffner Eda- Sak: samaa _, anit Tanavune kiireim maraton Eu- - ‘roopas jooksti Debnos, Poolas, kus Antoni Niemezak sai uueks Pooia rekordiks 2:10.34, teine Wiktor Sawicki 2:11.32. Oo - Joseph Dial viis USA teivashup- pe rekordi ihe sentimeetri vorra kérgemale ning: tousis 5.88-ga ‘va- fisvditluste kéigi- aegade maailma edetabelis neljandale kohale. Sama! yGisthusel heitis: Jedd Logan vasa- ras 78.10, mis on.samuti wus USA rekord: Teiseks tuli soomlane Juna Tikkanen 76.24-ga. OW Kergejoustiku | sisehooajal 1986 oli. teivas-. ja kolmikhiippajatel korgeklassilised tulemused: Teivas- hiippes oli huviga jAlgitav Sergei Bubka ja ameeriklase Billy Olson vaheline duell, korraks jOudrs tipp- margin: ka Joe Dial. Mone Kuga. Susie teivashiippe maailmarekord -. §. 85-1 5.95-le, kuna tippu jai 8. Bubka. Prantslase T. Vigneroni 1984, a. saavutatud tulemuse 5.85 tletas — mésdunud hooajal J. Dial (USA) saavutades 5.91, seda parandas B. - Olson 5.93-le ja !Opuks sai S. Bubka ‘selle oma nimele $.95-ga. Tema nimel on ka valisvdistluste ‘maailmarekord 6:00. Kolmikhiippes hiippas. ameerik- lane Charles Simpkins 17.50, selle iiletas une maailmarekordiga latla- ne Maris Bruzhiks 17.54-ga, Kum- ne parima hulgas on 6 venelast ‘litlane), 3 ameeriklast. ‘Ka kaugushiippes tiletati 20 aas- tat pUsinud Igor : Fer-Ovanesjani Euroopa siserekord 8.23, Robert Emmijan hippas 8.34. Muudest tagajargedest: Ben Johnson jooksis siserekordi 60. m, 400m Thomas Schiénlebe ja. 60 m toketes Mark’ McKoy. Kanadalane. Ben Johnson on kujunenud uheks stabiilsemaks luhimaajooksudes. VABA EESTLANE xolmapieval, 28, mail 1986 — Wednesday, May 2 ‘ ee sasicrtt = —— Oe cmemcemnemrce or Ea a a + Spordiuudisetd kedumaalt Aprillis toimus IV Martna jooks, mis tGi mulluse 24 jooksja asemel -starti 81, kellest enamusele oli 19.860 m joOukohané. Esimestena lSpetasid. Sulev 1:10.15, 2) Matt Rani Tallinnast 1:10,52, 3) Teet Rinaldo Haapsa- first I; be. 1G. og Eesti tipptulemuse sei talvel ptis- . - titas Turt tiitarlaps Kristel Kuusik, kes on moGdunud talvel lasknud kaks Eesti siserekordit vibuspordis, 1 18 m_distantsil’ 287 ja 2x25 m 572 silma. Kuusikule jargnesid Katte Korm 329, Kai-Triin Roti. : | la 510. Piistest olid paremad Alari Saareperam 566,. Aare Riiiitel 548 ja Andres Toniste $39. OANA CRN eR | _——— - Allikas éeldi, et pole pohjust. ka- z _ fhelda informatsiooni tépsuses voi . N. Liidu -ametniku tésiduses,. kes. VOttis istkliku riski, andes eraviisi! : informatsiooni USA diplomaadile -Moskvas, Seda tehes oli informee- rija kiisinud diplomaadilt uskuma- -tult: ,,.Kuidas vdiksite te ameerikla- ged end selliselt lasta alt témma- tan 1980, a, OSI oli i tédtanud harul- ‘dase kokkuleppe. alusei noukogude juriidiliste ametivoimudega, uurides -..; gSjaaegseid pSgenikke, keda-.kaht- lustatakse . juutide, kommunistliku parter liikmete ja muude tsiviilisi- kute tagakiusaniises natside poolt okupeeritud piirkonnas N. Liidus ja Ida-Euroopas. une ceM Hea oRNATEEANMeRHNNRNANNNNNAN NN - | | - METSIKULT -EBATOENAOLINE ~ ABIELU" - Ameerika suuralaleht kirjeldab ON. Liidust hangitava toendusmaterjali saamise arenguluge . pall tottu vdi kuna tunnistajad voi suUalused on vahepeal surnud, OSi mi advokaadid ja USA kohtud on usaldanud osaliselt N. Liidu uuri- must, mis tehtud KGB juigeoleku - ja salaluure agentuuride poolt. - OSI jatkab oma uskumist hoid- maks kinni Noukogude poolt antud tdendusmaterjali usaldusvarasusest, mis on antud sadade sojakurjategi- - jate. vastu, kes tulid USA’sse koos kuni 40.000 di-piiga, nagu nad olid formaalselt miadritletud soja [Spul.- Enamus neist pogenikest, kes hii- pogenesid N. Liidust ‘soja Opukuu- del. Peagu scitsmeaastase operatsioo- ni jarei on OSI] Gnnestunud tuhis- - tada 19 emigrandi kodakondsus, masons Suara | Protsessi puhul kohtuministeeriu- kes on N. Liidy kontrolli alt ole- _vaist Balti rikkidest ja Ukrainast. 14 on saanud deporteerimise kisu ja 9 on tegelikult valja aetud USA- st, vastavailt ‘kohtumintsteeriumi poolt antud andmeile. TAGASIPOORDUNUD N. UNTU thks deportecritud. Feodor Fedo- : renko, kes vaidetakse olevat olnud Treblinka havituslaagri valvur Poo- i las, aga vaidab et teda sunniti seal : td0tama, p : oma perekonna juurde NN. Liitu. : moddunud aastal ja on patast seda : kaotanud kontakti oma USA ad- podrdus vabatahtlikult vokaadiga.. Mitmed teised sillidista- tud sOjakuritegudes on praegu vol- _ mahku deporteerimise ees N. Liitu. Uurimised ca 600.vastu on lépe- tatud mittekiillaldase toendusmaier- uurib praegu veel 300 endist pdge- nikku, enamus neist N. Litdust, ku- na ca 35 protsessi om praegu kdi- mas, vatavalt OSi direktori Uteluse- le, Parast 1980 on OS! advokaadid kdinud tunnistusi vétmas ca sajalt ndukogude - tunnistajalt. teab, nagu thes aastaaruandes. mir- giti, et need videolindistatud and- med koos koopiatega -sdjaaegseist dokumentidest, mis noukogude véi- mud.on andnud, on manginud ot- sustavalt.rolli: kahtlus¢atud sojakur- - jategijate jalitamisel. - jem said Ameerika kodakondsuse, — Sageli katte aanud saksa doku- mendid, mida noukogude voimud naitavad, et kaebealune téGtas. ko- halikus sakstaste poolt kontrollitud givad, et Asutus -ani-kommunistlike votsid Osa tsiviilisikute tagakiusa- misest, Tunnistajad on sis: toodud valja, et kaebealuseid siduda jul-. muste ja metsikustega. NN. Lidu toendite tahtsus pirineb faktist, et tagakiusamised ja metsi- kused nendel juhtumeil on. siindi- nud peamiselt okupeeritud N.-Liidu territooriumil ja téendid vaheses? _ koostdédst vdi-mitte koostdédst pole voimalik saada mingist muust: all Kast. - | Mined kaebealused Oni voinud omaks, et nad todtasid- kontsentrat- sioonilaagreis valvureina,' aga. mir- nell sunnitt sakslaste poolt valikuvOimalusega olla: valvur vol vang. Teised on votnud omaks, et nad todtasid kohalikes politsei- olid natsisakslaste. UKSuUSIs, mis. kontrolli all, tavaliselt kantselei- ametnikena, aga kinnitavad, et nad ét vGtnud osa mingist tsiviilisikute tagakiusamistest vOi mérvamistest, ‘Vaatamata valjendusile N. Liidu téendite usal- dusvaarsusest,. on nende kasutamine kodakondsuse saanud ameeriklaste vastus sunnitanud kibedat - kontro- versiaalsust asjastel aastatel, mis on teravalt jaganud ameérika etnilised —Uhiskonnad, Kelle juured on NN. Lii- dus, Selle kontroversiaialsuse ‘dihet poo! on Balti, Ukraina. ja méned: poolakate grupid, keda kohtuminis- teerium slidistab naiivselt, toetudes N, Liidu rezhiimi poliititistele. ees- markidele, kes on kaua katsunud, kulvata lahkhelisid traditsioonilise!t . — emigrantide gruppide -hulgas Laanes ja madrida — neid noukogude kodanike silmis. . _ Vastupidi America Jewish tihis- - kond, keda juhtis Anti-Defamation politseitiksuses, jadvad aga ,,luhike-/ League of B'nai B'rith ja moned seks" naitamaks, et nad tegelikult poola-ameerika grupid, on kaitsnud ) asutuse korduvaile jonnakalt kohtuministeeriumi ning siiiidistanud selle kriitikuid antise- miitlikes motiivides: Juunis 1985-° avaldatud rapordis Anti-Defamation League liikkas ta- gasi kristikufe poolt avaldatud kar-- tuse ndukogude . petlike tdendite vastu, Kui suitsukatte, mis tehtud tGelise eesmargi katteks, mis on teh- tud tékestamaks ja tiihja ajama ning vOimalikult seda. surmama. Samasuguselt titles Sher asja an- tud intervjuus, et kui mGned asu- ‘tuse kriitikuist naivad olevat kan- tud refleksiivsest anti-kommunts- mist, siis seal on -midagi rohkem.— Nad soovivad meie asutuse sulge- mist. . Kontroversiaalsus vattis ‘vgivald- se pitirde méddunud aastal kahe pommiatentaadiga — iiks neist: fa- taalne. —. kahele endisele noukogu- de pogenikule, kes olid saanud va- baks . sGjakurjatepija siiiidtstusest. Uks FB! esindaja Washingtonts. Lane Bonner, iitles, et biiroo: jat- kab intensiivset uurimisé nende ka- he pomsniatentaadi selgitamiseks }2 | usub, et see oli sdjaka Jewish De- fense League té6, Méddunud: aasta 15. sugustil _Tsherim Soobzokov, 67 aastat Var na, keda OSI uurijad oiid edutuli: katsunud deporteerida, ol! meelita- tud kodust, Patersonist, NJ. kell . 4.30 hommikul Vilja, kuna ta auto oli pdlema siliidatud ja sai raskeld vigastusi kui pomm plahvatas tem* trepil. Tema abikaasa, tiltar, 4-24 tane titrepoeg ja naaber said. ka vigastada, 7 7 J tirgneb) 4 Marja Polvast. Dr. Auna ram Esmaspieval, 12. ma ouse’i Suures HalPis Ka - gioonide seerias kahe uue hal oli erifi palju eesti ja | liikmeid, kuna teiseks vii | : Aasia rahvaste ajalugu Ka Siindmus oli ettenahtud Kan: mitmekuituuri ministri Otto Jeli ki poolt, kes aga ise ei saanud hale tulla, Tema osa Kanada v: _ suse medali iileandjana York .% kooli Gppejéule dr. Jean Burnet taitis Ruho Paluoja; Kanada mekultuurilise Noukogu lige. ma tédd hinnati mitmekultuuril se ideaalidele pithendatuse eesti - Parast lihemat avas6na sai autor vOimaiuse oma Kolleegi ~ gatu kommenteerimiseks selle -gemuse podhjal, mis ta ise olt ‘nud oma tédde ettevalmistamus: Laudkonna laadis arutlusel sid parast nende tutvustamist Doreen Indra, dr, Norman B ignani Lethbridge’i ja dr, Ram yastava’ Calgary tilikoolidest, Karl Aun ja dr. Toivo Miija Wilfred Laurier lilikoolist, Esimesena koneles dr. K. raamatust ;,The political Refu; A History of the Estonians in nada“ dr. N. Buchignani, tutv des mitmeid kaasaautoreid mit iitikoolist. Ta iitles, et eestlaste samad pogenikukogemused. ‘kul na-aasia rahvail. Eestlased on red organiseerijad, skaudid, il tis oma Sppetool, nad on pol tel pdhjustel: pdgenenud, - of limber, hafidus on . tahtsal Louna-Aasiasi on hilisbmad te te kes ei ole end siin veel killa se elanud., Dr. . Miljan vaatles lounal raamatut ,Continuous Journe Social History of the South in, Canada“. Ta markis, ct on selleparast edukas olnud, nevad rahvad on stia toonnue teadmised ja kogemused. Sj 18000 eestlast 300000 louna lasé vastu, Eestlased tulid k maaegselt ja grupitt, Louna- d' Teadaanne Eesti vaeosade raamaty asjus Teise maailmasdja aegsetl vieosade raamatu, tithga Vabadusvoitlejad Teses sojas“, ilmumine on -visbing nada valitsuselt toeluse saan | tusel. Sooviavaldus selleks anti ba- 1985, aastal, kuid otsush kinnitamiseks sai teatava kdesoleva. aprilfi ldpul, Toetus on antud, pensic erogrammina, grupi teg™ Selleks. on ka loodud vastll ‘neliikmetine toimkond, ke labi kasikirja, teeb vastava _dused, lisab juurde veel ol vat materjali, olles tegev k duslikus asjaajamises, miitigi ja valjasaatmise te Arvestades Kanada valit tuse suurusega, / millele Festi Sihtkapital Kanad: voib teose hinda tublisti v4 ~ gelliseks, et see oleks ka Koigile rahvuskaastastele, ‘Raamat itmub kaesole ning saadetakse eeltellijatt sett katte, arvestatuna m vahega.