irelparimist —

nis teid kdigiti |

ie tuttavatest
élaniam hh
Kanada —
vali 1
eva likskoik
t perioodist,
nja tagasi-
luba -

“ot seas Seen waive

anne osaliselt taitmata,
dab et kiitteainet pole
likul maaral, Selle pua-

iseks pand? maksma

itteressursside varumi--

anded. Metsamajanduse

aitse Ministeerium peab

aasta neljandas ja 1979.
5 veerandis varuma ela-
tihumeetrit kiittepuid
j2 hooldusraie - korras.
did aga suunavad kiitet

nade ja rajoonide tai- .
il. Ka kothoosnikele ja _
Varuda -

plajaile —tuleb
neetrit kiitet, mille ke-

avad ettavdtted ja -tii- 7

d neid igakilgselt abis-

dOplasmalevas -peetak- - ;

parimaks tOdrlihmaks
a. Usa gruppi kuuluvaid

nagu Maarika Korm ja -
(?) olevat olnud nii aga-

| Varvisig kahekesi nobe-
wlda vahepalaks, Taebla
p Vana hoone:. ikka piey

paev ja killg. Vahepeal

heinatdGdel, Ometi po-

la kooli. direktor neile |

sutamiseks rohkem, ruv-

. kui ainult tthe toa. Kui

elie Kiilalisi-tulnod, tli

emast ruumis magamis-

ja vila, muidu poleks

ahtunud. Koolidirektori
oorte vastu olf kaotanud
astate kogemused.. Kok-

bored teinud téid 42.909

wee

a - Ho _ ; Pe mo
“Or et es oe 4iget * sede
|

bal I
pee MET CLL es

AADION Peet toons sai ry aas tase
—_ Véikesest asutajate perest kujunes vabo nasil suurim kegudus
- Juba‘ augustikun alguses titis vaba masilma suurimal tuterinsu KOgudusey 39 aastat paevast,

ENN ALFRED
| ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912,.Royal Trast Tower,
| -Porento Dominion Cenirs
Pestiaadress: P P.O. 326, Toronta. |
Ont. (Bay & King) MSK 17

| Telefon: B69-170F
~4-tundi telefon. + Valveteenletus

ADO PARK, LL.B,
HETHERINGTON, FALLIS
PARK .
Advekaadid-netarid .
| 365 Bay St. Suite 401. 363-4451

Ohbutt 447-2017 vou 929-3425

Spies SmraRRUAR TES BE 8

se ogee eee oe

RAAMATUPIDAJAD

- & . .
a ee ee eee, ee, ee

JOHN E. , SOOSAAR, |
GA
Chartered Accountant
| 55 University Ave. Ste. 690
“Toronto, Ont. M3J 2H?
Tel. 862-708

Hug iia epee na ron: ie:

en es OTe Riee

aiddgida

. "oe a ont oe ” . . eee 1"
“oe a a er Hes . r
er ee ee ee es wee

“a ue 2 Capra aa - Pan 232 . . i!
lin shay 2k Bios = aT ur: 4 (i Ae bet Aik: HE _ ya rahi we = Ho af ele fer ot 2a

Ten pima: er. Pe + = PMR: a F4

Siig ait ae sn lee’ I, 4;

ea |
a uc wad eg

mil pandj viikse. osavotjaskonna poolt alus jirgnevale tegevusrohke kele Uswtisele tile, 3. august |
1948. 2, Zogunes Torontos, simse Resti Seltal » pean koosolekule, ms

st. John’j luteriusu kirikus, 270i

inimest. Nende huigas oli kolmesuguse S*#4sitiiguea inimesi. Kolge-

mis Pe@ti Concord tinaval asuvas

- *pealt nn. vana-eestlased, siis esimesed tultjad Saksamaalt ja Rootsist. Nbik otid aifes iiksteisega
' Vddrad, Toronto elu oH uudne ja kohanematu. Ometi olid need

' Nende osavitjate hulgas leidus)
23 algatajet, kes hakkasid kogu-7
dust iiles ehitama. Valiti sijutine}

juhatus, kus esimeheks oli FE. J. |

koguduse nimekgy voeti  Hesti
Evangeeliumi Luteri Usu Kogv-

|; aus Torontos, mis 23. mail 1954.
7% muudeti Eesti Ev. Luteri Usu | |

|Peetri koeuduseks. :
Kuigi pothud yéel teada, kuidas 3

suudetakse wuel maal elada, pee-|

ti Siiski Oluliseks, ot usuline tope-| |
vus hakkaks eestlaskonda siduma.
ja ithendama ning oleks maapagu- |
(iastele jéudu ja. usu tugevnda- |

vals ahbimehelss.

Koguduse asutamine oli amselt
Sigel ajal.

Yirenevail aastail aleas. eestlas-
fe suur Kanadasse asumine ja|-
_ tuhanded valisid oma _ eluke-
haks Toronto; osalt sellepirast,
ét siin oli juba ees teisi eestla-
Si, oli oma kristlik kegudus.

_ Esimese eestikeelse jumalatee- |
| nistuse pidas uuele kogudusele Gp. |
R. Kiviranna 29. augusti] 1948, |
itulles ora wsulise- kiilakostiga |
iNew Yorgist. Sama agsta usupu- |
hastuspiihal; 31. oktoobril valis|
koguduse tiiskogu oma bpetajals |
! | Op. ©. Puli. Temiale on viimased |-

7 - Poola ja tema abiks J. Reial. Uue| ee
ah

ae i : scr itreee vatre
ae | Le | . J ce ' “1 : mr, aot a
te ee ee le te he ae re ee ee er i “a
Gea eR ees ce SE tee Mage nat a a tab Pee ee Pisa ica beet ae
4s ate! tie ae .

wa Ee
rae

" hy" tre : om Pee
cL i tare wing _- a :
a Ry Bet eee MCT Tg Mactan
7 a BP? oe oe il, ee ee ee ee the
ig oe, f=" ee ae Ot gs ay 1's 7
a ee qb ae eT eo ee be =
‘age eel

a
at

. sy a. .
Toe a ae ie . _ . _o" mnt tae 7 _“ . nay pete wu : te ate
not ot Ce a oe ae . ae r, + ‘a, on tl rg ae ye

Mee Hate NS ED i Bee Re Sn ete oe "a sr he a ee a me a) fore ae

Ls he ee eae LS of hee ee ie biele he a i tae a eee oe Pe te re

= eer . . er ¥ r ofan wd " nT te ee ee ee
a et ar eer Ce Te ee ene oem toate L: ie 1 on it ee eT Re ee
Cg ae . Pa ae ih ni am : te “ aa or a ae Ss ee ee
a eae a . ". § Me i ete te.” eee As. oe bet ae a A i

ssa Sh
Tee

ee
BI
allel _
Li a -
= = ob
Se Pe

hd

Mae

[ot
®! ol . ae . me =,
i eg a ie le . -F eee ee, ‘ Pa Lo AE Pei ee bed bese ed Pn!
rh Lr oe haw ry “wn ee Cae t ‘= : o ro pee cg” oy “ a rns ard te ce te ra
1, hy ast a betel. 1 cal = Lpild 1 * “a. 8 ' a my ik: to Ee eed a bel Bel Reels te ge Ba
te ee pce Wis, a. 1. = oP 1 5 . ‘. oo. as J ba pt ee : . etal ve
RE ay gat tn etn eet el ram BT, = fee To tee ee ae ee les Set eet be Bie ee ire te aa
; ag ees ya eat oe Are ia the Ba Eee ll are art T eee ee ry ate Slee A Le ee ante a
Lt - ee ey | epee a ee thin te as tt a F = Ona aha =o tee ait en tbe ae ats . ee tat tS 2 tr ee
ed tee h ‘gt ge cee ee te a, wey ee ee oP Prt | oe . a, a
: se Sea regime a ioe: ling fnew tn Rac i 7 Rcd trv ene asin grace hes ca
. . : rs

a ae war de
| r a
elicit rae a

130 aastat olnud Koguduse juhti- |

Yenelaste ...
| (Algus Bk. 2

mine vahetpidamatuks viljakaks

{oopsluks usulisel ja hingehoidli- :

kul alal.

‘Kogudus ei. iéanud diksnes

|vaimseid vairtusi teenima. See

| laienes kogu eestilist tegevust hol-

i Gitid Akki Moskva fiputan saba
j4anemasilma nu aetiiute
eos et hei; poisid, tulge ostke

i.

— meie oliimpiarahasid! Ivanile ene-

sele roe neid ei miiii! On imme

| mida Venemaa sellega plaanitseb:
‘tulgu lidnemaailm ja maksiku te- }

ma, oliimpiamangud val ja 7
. Ges 5-rublane raha icujutab

_ ora. kiiljel Tallinna torne, kuid
‘Eesti vabariigi okupeerijad on
- unustanud eesti keeles. sellele kir-
 jutamast; et see on-Tallinna re-
catta, Kuidas saaks eestlane osta,

Tailinna regatta raha, ‘kui seal po-
le eestikeelset tékstigi? Okupandi

. raha pole vaja meile malestuseks.

Kuj Kanada valmistas

ni. Washingtonis ‘asuva cliimpia-
rahade miitigiltoha. avas . pidulr

‘kult N. Liidu sutirsaadik A. Diob-

ronin, kes foonitas WN. Liidu suurt
vastitulekut USA numismaatikui-

le. Ameerika rahadega dritsejad

on juba asunutki nende. milligiga

tegeloma.

Ameerika! avimees dr. A. Ham-
mer tistis neid rahasid esile
- pdhjusel, et esiteks need olevat
atraktiivsed ja hea investee-
ring (9!), teiseks on venelased
kavaialt lubanud rahade mitit-
gist 3% rahasid miittiva ritgi
olimpiakemiteele, _

mis vOivat tahendada tile miljo-

ni dollar] USA-le, kui ameerykla-

sed neid histi ostavad. Venelased.

loodavad, et mtiiik on hea ja te-
vid laia vene zhesti, ulatades Juba

aVamise pieval 100.000-dollarilise
tsheki USA oltimpiakomiteele.

Nittid on siiski-Kanadas tekki-
nud ocotamati tagasilook.

Praegu on kiiresti Jevimas boi-}-
kott N. Liidu 1980. a. oliimpia-

. fahade vastu, mis ahvardab ve-
nelaste finantsilise | plaanima:
janduse riineermist.

| Mitmed Kanada 4rimehed on }u-

ba kuulutanud, et nad- ei mitt

enam venelaste oliimpiaraha pro-

testiks sealse Gighisetuse ja inim-

_ biguste kokkuleppe murdmise :pi-
rast: ja kutsuvad telsigl nendega

lihinenia. Asjasse seotud. usuvad,
at, hoikott, nonde rahade vastu on’

alles algstaadiumis ja voib levida |
_ yarsti iite. Kanada ja USA, eriti

in arvestada, ‘et suur ose Tunys- |

maatika Hrimehed on juudid..
—— .

oma.

oliimpiaraha, keeldus Venemaa
 neid miitigile vGtmast. Nitiid aga
on Moskva ogava &rimehena alus-
-  tanud maailma ulatusega alktsico-

vor Roots
energiaga, mida hakati rahvuskul-} |
|korrusele najssektsiooni

teisipdeva Ohtul cli kiriku kérval-; tilakorrusele aga elukorter yOima-

jdee ka oma

‘mavaks iihiskonnakeskuseks. KGji-

cepealt asuti vajalikemate prob-
leemide taitmisele, milleks oli ras-
kusis olevate kaasmaalaste ebis-
tamine ja tuhandeile kienduse
andmine Kanadasse asumisel.

 Kuid koheselt lisandusid rah-
_vuskultuurilised te gevusharad,
kus korraldati kirjanduslikke
ja meelelahutuslikke kehvidh-
tuid ja koosviihimisi. —

 Kohe alustati_ ka eesti noorte |

kaasa témbamisega. Organiseeri- | |

ti Torentosse joudnud eesti noo-
red skauticicks ja gaidideks. 1949.
a. oktoobris, kui iapsed alustasid |
koolides tppimist, organiseeriti
ka, Toronto Eesti Taiendusksol. |

Samades ruumides hakkasid oma | |
loovat téGd tegema niitlejad. ja

rehvatanisijad.

Kok tulid Soksamaa laagreist |
. linnadest. pakatava }

tuuriliseks téks. rakendama. Iai

ruumis eestlaste kokkutulek.

Koguduse téts alustati peaaecu |
Koheselt pithapaevakooliga, nii ét
mone kKuu parast, joulu eel toi-

mus juba- laste jéulupuu selleko-
hese easkavaga. Mone kun perast
pandi Koolidele juba kindel alus
ning t65 algas kKoolijuhataja ja
Gpetajate jyuhtpmisel. Niijid on
need esimesed Gpilased juba ise
joudmas kKeskea Tahedeale ja vil-
vad oma lapsi ptthapdevakooli.

Esimesed-seitse aastat kasutas
kogudus oma vajadusteks St.
John't ruume. Sus 2¢2, Samal ajal
kui eestlased hakkasid omale ko-
dusid muretserna. tekkis julge.
, kiriku  saamiseks. |
Mitte méne olemasoleva OstMise-
ra, vaid une jumaiaicoja ehitami:
Sepa, 3

1958. a, osteti kirikule form
ja ehitamisega slustati 1954. a.
hovembris |

| Nurgakivi pandi 1955. a. mérteis

ja kirtk ptihitseti 25. sept. 1955. a

eesti rahvaie nii saatusraskel aja.
lodlisel nadalaloviul, mis 11 sastat |.

varem toimus kodurtaalt Jahku-
mine. Kirikuhoone oli esimene
sellelaadiline Kanadas ja on dra-

ftattud. anhitektuuriliselt trohket
| tihelepanu. Kirikus on 500 iste-

kohta, all saalis ligemale 300. Ehi-
tuse esimene fags JAks maksma
195, 060 dollarzt. :

Uues omas ° kodus Sai roptduse
186 alles ira, suunas, edukalt are: |

‘eda, olles samasegselt a eesti.
organisatsioonide hinnatuks koos- |.
viibimiste. kohaks. Ometi seleus|”

peatselt, jet kogudluse tegevus va-
jab avarameaid ruume oms +66
nduete rahuldamiseks. Pici ju esi-
sieses kavandis kulude kokku-
hoiuks mGningaid kirpimisi tege-

ma, Niiid asuti elumise saali kor-

vole viikeema saali
ruumide: ehitamist.
Siigiseks: 1961,

ja  korval-
see valmis
mimes maksma

26.000 dollarit. Bt koguduse ope- |/

tajal oleks oma rahulikka t6ad

| véimalday kodu, osteti 1960. 8

suvel pastoraat.

. Kuid irik polnud veelgi yal-
mis, Jérgmiseks tegi t&iskogu 31.

l martsil 1968. a: otsuse aswda kiri-

ku juurdeéhituse plaanide te teasta-
miseie.

Uues plaanis oli ristiga fsbipsi-
mitud 94 jala. korgune torn-mo-
mument.

chitus, Kus keldrikorrusele oli et-
tenahtud neoerte ruum, esimesele

likule abidpetajale,

Kuigi aastate jooksul oli ‘ieiriku|
orelit oma dekoratiivsusega hin-
natud vairtus koguduse Hilamete
hulgas, oli selle asetus suure akne
all mitmeid probleeme kaasa

toay, talvine niiskus ‘kahjustas |

crélivilesid. Samuti olf altari-|

ruum véga kitsas, mistétta kogu-

dus asus veel kord ehitama, kus

véeti ette alteriruumi pikendami-

ne ja orel paigutati iimber radule.
i975. a. suvel valmisid ehitustdéed

ja 28. sept. piihitseti see kogudu-’

se 27. aastapieval sisse, Umber-
ehitus leidis koikide poolt oma
maitseka parhiteltoonilise qujun-
dusega heakskiitimist.

Selle juurdeshitusega anti kiri-
kule ta lOplik kujundus. Kogudus
oli 1953. a. dikemectselt ja julgelt
alustanud Oma vaimuliku kodu
chitamist ja seda té6d oli Juma!
énnistanud. Arhitekt A: Elkeni
arhitoktuuriliselt loov vaim oli

andnud, Kirikule Gnnestunaud lopp- |”

kujunduse.

Nagu juba nimetatiud
koguduse juurde koheselt piihea-

pacvakool. Tuhended  iapsed on

selle aja jooksul omale usulisi
teadmisi saanud piihapsevalkooli
kaudu, itune Kanada avalikes
kcolides usulist kasvatust ei tun-
ta. Hiljem on taidetud pithapiie-

vakooli lopule jargset ja enne lee-

riaja saabumise vahesega — jeeri-

eplsate norte usulise kasvatus-

100 Sga.

gnimesed kokku tuinud, et panna
alus oma vaimulikule kodule, krisijiicale cestl kognduscle 7 Torontos. ae

EOS Es SEAR Eee
ray. Oy te itt i
aan " er

- Vande Peet kirikule

FULT, |

asytati

vedi |
Jsemm pagulasajastul ilmunud ro-
/maani wue trilki valjaandmiseks.

SRE ees dae

” Ejay fironaa

Karl Ristikivi, Tuli ja raud.

| oemaan. 3. oft, ERK 1978.

343 Ik.
Olles harjuaud kurtmisega,

| pagulaskirjandus on wugeiate tell

jate vahenemise iottu raskusis, on
imestamapanev.  kirjastuse

K. Ristikivi romaan ,,Tuli ja raud"

=) | puhul on kitjastusel selleks teata-
| vad pOhjused: esiteks oli see teos
+ | paguluskirjanduse esimene raameat.
“| mille triikkimisega alustati Soomes
| juba siis, kui kodupinnal kiisid
e\| veel viimased yOitlused. Selleaegne
| kirjastaja ei vOinud teada ei pagu-
Si laste arvu ega lugejate rohkust.

ae
mo)
age pee a Stat
PCa eo: athe Soe
stan we tae beat erat ity a fy na
1 a 1 ua q

ee
pea ce
ar ee pees
Be ee al
ae kee ee

"ikellele selleaegne ecl-Orto kirjas-
@jjtuse omanik A. Laur véis raamatu
3 tiraazhi kohaldada.

Gieti ‘on » Tul: ja raud,, pagulas-
eesti raamatu nurgakivi, millele

coe 8 43| mele imetlemapanevalt suur kul-

tuurihoone on tortanud.

a ce ow nee Vithese triikiarvu tottn ol, raamat
: oe “| peaci lébi miitidud ja see jai vaid
- 8 vahesel .arvul véljaspocl Rootsit
ce jj asuvaile eestlasile kitlesaadavaks.

Ss
ge Sanath 4 i era

a ae ne pea
wes is ayn rt Nea

: tr ae a A a ta, ee
iyees! a Rake tie eee eHeeny Re ce ea pate at acs
faa ae a * ; fe if ie l ea ae ere a
a

| See eellugu .digusiab K. Ristikivi

> a | raamatu oustrikki, mis samal ajal
poe (on ka malestusteoseks kirjaniky

ee : . oe 1 ootamatult: varajase surma puhul.

K. Ristikivi romaan ,,Tuli ja

> se rand‘: Sal esimese auhinna K.U
So se | ,Looduse’’ romaanivdistlusel 1938.

Las = TE oe ct
Rhee 75 te Ae 0

aa Fe pe ae ed es

~ : ee Ra) oe

ae a: Kirjanik oli siis 25-aastane: ega
ec ee oF Scar | polnud veel tuntud muude kui paa-

Maaent (ri lasteraamatuga ning ‘harjutus-

ie na oe

el Z nee
pee Cee oe

oo aos a ae hy 1
ea oe mee Paes Sh ie! ee Ea 7 FN fe ee Lee a ihe i. 1
rer a aes . ee ety fee . a a re I

persia |td0dega ,,Perekonnalehes*. Eestis
Seems | Ol Slis valitsevaks zhanriks 4armi-

sel vasakpoolne t6dlisromaan,

ee eect |millele’ omal ajal. aluse pani

r Pa 7 a. ,
scales erates ve
Boe at ee bloga =
rm, eae ALE oe Soy
tree ee

igaaastased. leerid on Suutnud
kogudusele arvukalt wusi liik-
mneid juurde tuua, kelle onnis-
fainise paevad on olnud suur-

sundmusteks ‘Siinses ‘eestlaste

eis.

Vanemaile- “usust huv itatuile on

patud oiiblitunde. Sagedaste

mibhitute, joterlide ja nilite-
mitikide eeltddde rakendamisele
on organisseritud Koguduse nais-
sekisioon. .

Koguduse elus on cimud SUWUT
tantsus muusikelisel osal. Tana-
vu dihistab ama 20. aastapdeva
koguduse segakoor Cantate Do-
mino, kes oma 40-liikmelises

koosseisus on kirtkumuusikat vil: |

jeletud siinsete tuntud eesti Koo-
rijuhtide ivhatusel; praegu juhib
koori Charles Kipper. Koor on
aastate jooksul sisustanud kogu-
duse jumalateenistusi, aga on
andnud ka iseseisvaid -kontserte

3  -.. -t4a korraldanud kontsertreise mit-
 Endise élumaja asemele tuli wus

mae poole.Kanadasse ja thend-

ae ee et Eduard  Vilde oma

romaaniga
Raudsed kded‘t (1998) ja mida
adrmuslikkusesse  vasakpoolsusse
ol: viljelenud August Jakohson ro-

maaniga »Vaeste patuste alev' |

(1927).
See tekitas K. Ristikivis proits-
- titunde ja ta ullebki oma ,,Tule
ja raua“ saamisios  selgituseks,
et tal tuli mote selle romaaniga
kirjutada raamat, kus tédlist ku-
jutatakse iIniMesend, perekenna-
romaani vormis.

=“

2896S068969568960960068" ,

FINN. AUTO.

Teen bik mehaanilisi parandusi
 (mitte keretoid)

“3328 Danforth Ave. Tel. 693-0553
RISTO SAARENVIRTA .

riikidesse, Koouduse juures on!) Seg
veel noortekoor ,,Lootus", vaimu- || .

ter. Praegu’juhib viimaste todd
Koguduse organist Inga Korjus.

Kuld vaéga suur ja hinnatay on||
) Olnud ‘Koguduse.ehus L. Avessoni |]

Juhatusel tOGtavate Musica - Di-
vine” koori ja ,;Musicea Viava"
orkestri Kontserdid. N eed on leid-
nud klassikalise muusika tutvis-
i tajaina, xOrget hindamist.

|

lik pasunakoor ja vainulik orkes- |

, —Mee kiaver on
elunegne investeering!:
‘Suur valik tunduva

hinnaalandusega.
Ka reitimine. »

| Saadaval koik munsika.

instr umendid.

Kogudus on noortetdéd sidu- |}: ay

nud ka muudel aladel. Kord oli

koguduse juures isexi. oma -korv- ||

pallimeeskond, kes edukalt voist-
les Torontos. ‘Samuti on kiriku

juures ruum{ Jeidnud Lembitu 7

skautlipkond Ja gaidid.

Koguduse
jooksul on olnud suur ka sur-
ma Hib; lahkunute ary.

Kegudusel on kahel Toronto sur-
nualal, Yorkminister'll ja. Mt.
Pleasant'll oma osad, kus on mo-
lemele ka piistitatud monumen-
did Koigi cestlaste mialestuseks.
Kirtku torniahisel siseduel on aga
kohad tuhastatute umidele. _.
AaState jooksul on suur 8rv
eesti NOori abiellunud teistest rah-
vustest noontega. Nende kogudu-
se JuUres hoidmiseks on kogudu-
sel Oma - ineliskeelne - kogudus.
Preesu on selle koguduse dpeta-
jekS Stomlane A. BH: Jalonen.
Méédunud 30-tédaastat on ko-
suduse elu juhtinud dp. O. Pulm,
Kes “@a3ia tagasi valiti Kanada
pradtkonna praostiks: Kogudu-
‘scl Pole piisivat abiépetajat ol-
nud. SUN on ajutiselt. kozuduse
Gpeiajale abiks olnud Spetajac

30-aastase . aha | =

HOUSE OF MUSIC LID.

ast Gueen St. West, Torcnto.
_ MSV 2B6 @ Tel, 363-1966

_ Ederma, A. .Raidur ja Z Te-
ne enne lai viimased kaks ise

seisvaile kogudustele opeta aiks |]

iaicsicl.

Pikaajalist tétd on juhatanud |!

kopudiise aryukas noukogu, kus
esimeesteks on olnud E. J. Pools,

‘|u. Reial, O, Paas, K. Betlem, 2.

Runge, J, Laanes, A’. NOmmik,
K. A. Kadsk ja praegu on T. Tral-
Ia. 7 Oo
Kuid Peetri irik pole olnud ai-

nuit Koguduse oma tarbeks.. See |f
on olnud koduks paljudele eestt}f
organisatsioonidele, eriti just sils |}.

iui cestlaskond polnud veel oma-

Je Eesti Maja Icidnud, oiles: nii}|
yaimulikuks ja ka rahvuslikuks
koduks maapagulastele kes onj|j |

oma jsade usku ja. rahvuskultuu-

rilist pirandust viljelemas ia Kal- : | |

{ liks pidamas.

Ristikivi tddline polnud revolutsio-
nidr ega poliitiliie vasakpoolne, ta
oli kOigepealt oma elu elav ja pe-
tlrekonda elatay ning kasvatav ini-
mene. Tecs on rGhutatult konser-
vatiivne vastukaaluks eelmise ©
koolkonna tihektilgselt naturalist-

likuie, sotsiaalseid viletsust kirjel-
davaile teostele. Ristikivi tahtis
niidata eesti t6dlise visadust ja
edasipiitidlikkust, millega inimene.
omate koha iihiskonnas saavutab.

-y Tuli ja raud“ haarab talusulase
linna . metalitédliseks minekut,
Jiri Saaveli elu- ja perekonnalugu
poole sajandi (1885! 1936) jooksul.
Kirjetdatud elu on Tallinna toélis-
linnaks kujunemise taustal, mis-
tOttu teos. on saanudki nimetuse
kui esimene teos kirjaniku Tallin-.
na triloogiast (teised ,,Oige mehe

{koda‘* 1940 ja »Rohtaed** 1942).

Sisuliselt neljaks osaks jagatud
romaanis yaadeldakse noore Jiri
ja ta abikaasa rénnakuid ja linna-
elanikeks saamist (aastad 1885—.
1901}; noore Mardi kasvamise,
armumise ja surma lugu, kus kesh:
seks on 1905. a. méssuaasta; noo-
rema poja Hermani elu ja noorima
poja Iimart kasvamist I maaiime-—

soja ja Eesti Vabadussdja taus-

tal (1907—1922);

viimaks Imari meheks saamine
ja Furi Saaveli tooliste seisusest —
tagasitémbumine (1823-1988).

Juba rom2am . iimumisel leit, ot
Ristikivi on Vilde ja Tammsaare
rajatud eesti suurremant vaarikas
edasiarendaja. Tema stiil oli -rah-.
vapirane, kus oskuslikult oli kasu-
tatud korkt eepilise strili elémente |
nagu kirjeldust, ‘tutustust, dialoogi,
sisemonoloogi ja autori kommen- —
taare. See on siiski konservatiivne -
ja kergendatud heatahtliky huunv-

riga, kus on niiansseerivaid iroo-
niatorkeid. Nagu elu ise on ta selle.
loonud avaraks arenguromaaniks,

mil on eesti kirjanduses eriline
vadrikas keht. Sellega tutvumine
Oigustas kirjastust uustriiki. aval-
damiseks ajal, mil sellist moodust
muidu el saaks eram lubada.

_HANNES OJA

VABA EESTLANE

- |
Li} fF
fe |
(a4
- i
; -
ar
ot)

Kine sf W We |

»Vaba Hestlase" toimetuse i |
talituse asukoha plaan  —<_—|

- TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspevast
reedenl kella $—4-ni,

Telefonid: toimetus 364-7521
| —i“astsétdits = 364-7678
-‘Toimetaiad kodus |
valjaspoot losaega:

Kar! Arto |  766- 2057
‘Hannes Oja 481-5316
Koulutusi voetakse vastn:
nddala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni fs
nadala teise ajalehte kun! kol-
map. homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES ©
on tasuv ajalehe laiaidase
levikar tovtu.

| Kualutaste hanad: |

| tks toll tihel veerul .. $3.25

esikiiljel $3.75

tagaxiiljel _......-2:.-.. $280 |

KUULUTUSE VOTAVAD
— VASTU: | |
Vaba Eestlase talites
. 135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 =
Postigadress: Box 70,
sto. €, Toronto 3, Ont. :
Talitus valjaspool tédaccs: |
Helmi Lilvandi 251-495
> ilps. Letda Marley
142 B.shop Ave.
Willowdele, Ont.
Telefon: 223-1080