- VABA BESTLANE neljapileval, 3, mail 1984 — Thursday, May 3, 1984 ~ VALVE NADAL 5. fa 6, mail dr, H. Tari, i 12. ja 13, mail, - dr, R, Pahap -VABADE EESTLASTE HAXLEKANDIA- —VABA CESTLANE VALIAANDIA: O/U Vaba Hestlane, 1955 Lealie Ste Bon Mill t | - Ont M38 2M3 | . | Kommentaarid Se) =. Vilmasel ajal on Whendrlikide -yalispoliitilise! rinde] erakorratiselt palju tahelepanu péoratud Kesk- Ameerika kiisimustele, eriti aga it Nikaraagua kommunistliku valitsu- mi. se vastu opereerivatele gruppidele, rt kes saavad ameeriklastelt séjalist ja majanduslikku abi. Uhendrilkide ametlikest ringkondadest mainitak- se, et sellise abi andmine on vaja- lik, kana Nikaraagua toetad Salva- doris tegutsevaid punaste gerilja- sid, kes tiritavad Salvaderis sama- or: = «laadset pahempoolset marksistlik- AG) ku ja Venemaale sdbraliku rezhiimi SS rajamist, nagu see praegu valitsed Nikaraaguas, . | 3 Uhendritkide administratsioon seisukohad on selged ja pohjenda- . tud — hadasolijatele tuleb Kallale- : . | TOIMETAJA: Hannes Oja | | TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Kari Arro, Heino J be, Olev Tels : -TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, cuulutused, | oo ekspeditsioon) 444-4832 co - TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $5 i— fe Vecrandaastas $15. — TELLIMISHINNAD valjaspool Kanddat: aastas $65.—, poo of 7 -aastes $35.— je veerandaastas $18.— | Aadressi muudatus 0 — Uksiknumbri hind 70 ¢. _ KUULUTUSTE HINNAD tiks toll thel yeérul: _tnulutuste Kiel $4.75, tekstis $5.— ,esikilljel $5, 56) ,poolansas $28,-" : Pdrnu qume kokkutulek ESTO-84 aj Parnu Tiitarla ' Gtnnaasiumide fa Ja dpetajate FREE ESTONIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd, _. 1955 Leslie St: Don Mills, Ont. M3B 2M3. | 7 NR Olimpiahiisteeria Moskvas Feloleval suvel Los Angeleses toiinuvad oliimpiamingnd on pai. | nud ka balti rabvusgruppide ' vaba- dusyOitlusliku selgitusté0 aparatuu- ¥i Kiivemate tuuridega liikmma ning balti rahyaste probleemid ning nei-. ‘Je tehind Wekohus on jirsku n2- ss fi ootamatult kerkinud mitme suv-’ - -gema ja modjukama: Uhendriikide ‘ajalehe veergudele, Ning televisi- . ooni saatejaamad on lHikitanud oma meeskonnad jaddvusiama -te- levistoonickraanile Los Angelese. - Eesti Maja, mis Uhendriikide a) kujundatakse - Tehfede andmeil. oKimpiamSngude ajal vabadusesse: | pogenevatele_balti peritoluga atlee- fidele tsentrumiks ia varjupaigaks. Balti: kiisimuse Ssuures skaalas pievakorrale Kerkimise pGhjustaia- teks on: Los Angeleses toimuvad climpiaméngud ‘ja mitmed telsed. teourid, kuid eeskitt tuleb siiski . esile tésta Manerannikul tegutse- vat balti rahvusgreppide vabadus- «-yUitluslikke organisatsiooni Balti _ Yabadusktitu, kes on aatud voima- | fused ara kasntanud ja kelle seni- | ses tegevusey.on seda diinaamikst, algatusvéimet. ja sidemete Joomise falenti, mis om vajalik seltiste akt- siconide. kiiku rakendamiseks. . Tundub, et Balti Vabadusliidu jah- -fivatel tegelastel on ka erilist tar- mukust ja voitlusvaimu, mis viib haiti. rahvaste vabadusvGitluse kit- sast eesti-liti-leedu etnilisest ringist | a selie mandri rahva huika. . Balti Vabadusiiidu juhid on and- nud pressikonverentse ning neil on glnud kohtumisi Uhendritkide va- _fisministeeriumi juhtivate inimeste- . ga, kelledele on tutvustatud organt- satsiooni senist tegevust. Nendel kohtumistel on tulnud - kine alla Balti Vabadusliidu tegeyus Laos. Angeleses toimuvate oliimpiaman- gude ajal, mis omab érilise tahtsu-. se seetittu, et Moskva saadab sip _fa vasara lipu all véistlema ja ¥Ye- - pemaa au kaitsma ka vallutaiud _ Balti riikide sporilasi. Vabadusliide esindajad toonitasid, ef Hidw. tles- andeks.on k0igiti nende sporilaste ahistainine, kes ei taha enam balti rahvastele pealesumnitud kommu- mistlike .rezhiimi all. elada ja vali- vad vabaduse, | Balti Wabadusliidis ‘tegevust kar- jeldas Jhemalt Uhendriikide: mo- | iuvGimas ajaleht . Post“, kes ei andnud liidu tegeyu- se kohta siiski objektiivset infor- matsiooui, pannes rohkem rohku. sensatsioonilise materjali esile tOst- ‘misele, viites, et Jos Angelese Eesti Majast kujundatakse eriline N, Wtidu oliimpiameeskennast 4ra- _hiipanud sportlaste tsentram. On — doomulik, et sellised sensatsioonili- sell teated in Balti Vabadnsliidu _aittsioonid hiirivad venelasi, kel- ‘tedele otiimpiasportlasie drahtippa- mine oleks suureks prestiizhikao- tuseks ja poliitiliseks tagasilédgike, Sellest tingituna on N, Liidu oltim- piakomifee - hakenud avaldama | Uhendriikide ollimpiakomiteele _ shorvet oliampia ajal igasnguste rest- | | riktsioonide tarvitusele yotmiseks, et valtida nOukogudevastast. selgi- |” tust66d ja takisiada sportlaste arn- | hilppamist. Venelased .kisitavad - alr Kagla ei _ketsuks maaride, drahiippamise probleemi..tosiolude _varjamiseks loomulikult oma pro- _y Washington | paganda vaatevinklist, rohutades eriti, ef ndukogudevastased terro- ristid kavatsevad N. Liidu sport- — laste roOvimist j Ja terroriseerimist. Moskva ettcheited amecriklaste- le on ofsitud ja nende eesmiark on libipaistey, kuid tundub, ef need on stisti Uhendriikide Oltimpiako- miteele, eriti sete esimehele Peter Ueberrothile, moju avaldannd, Ve- nelased ei lepi.mitte ainult selle- ga, et nad silldistavad Whendriiki- de ~—antikommunistlikke © gruppe noukogute afleetidele kallaletungi- de organiseerimises, vaid nad on - laiendanud oma. stitidistuste laviini Ka Mitimele teisele sektorile, heites Uhendriikidele eite N, Liidu ‘ vas- fast propagandat ning oliimpiamin- cude kommertsialiseerimist, K@Oik need stiildistused vietl. venelaste ndudmisel arutusele Shveitsis toi-_ munud Rahvusvahelise Olitmpiako- mitee erakorraitsel koosolekul, kus - N, Liida esindajad tulid valja wute sliiidistustega Uhendriikide etnilis- te gruppide vast ja nOudsid nOu- kogudevastaste demorstratsiooni- de Keelustantist ollimpiamAngude ata. “Tendub, et Whendritkide Oliim- piakomitee esimehe uarvid. ef ole enam parimas korras kui ta vene- lastéga Kompromissi ofsides nime- tab Balti Vabaduslitdu juhtivaid té- pelasi ,mdistuse kaotanud inimes- te grupiks, Moskva soovidele vastu tulemiseks on UWhendriikide Oliim- piakomitee loobonud kohalike ces- ti, !ati ja teedu rahvatantsuruhma- de osavotust mangude avatsere- moonial, ehkki oiimpiakemitee esi- alga nende riihmade osavétty pa- lus, Selline edasi-tagasi kemplemi- ne ja Kremlist esitatud noudmiste- le alistumine j@tab Uhendriikide. Glumpiakomitee juhtkonnast yord: lemisi verevaese fa moraalse selg- roo degenereerumise all kannata- va grupl mulje. Meie :lasime .Moskva olimpla | mangude ajal kabjuks moijda min- na erakorralise vOimaluse Balltt rii- kide kiisimuse esile téstmiseks, kui venelased korraldasid Tallinaas cokupeeritud — riigi. territooriumil mancude purjetamisvOistlused, SC. da eam tuleb ntiiid toetada Balti Yabadusliudu tegevust, ning anda seliele erganisatsioonile nii majan- duslikka kui ka moraalset tuge. Venelased pole Balti vabadusyiit- . luslike organisatsioonide . tegevust kunagi oif tigedalt ritinnanud kui pracgn, muda eri kinnitab 1..ap- riliil ayaldatud Tassi ingliskeelne saade, milles mainitakse, et ,,iseha- kannd noéukogudeyastased grupee- ringud, ilejooksikud ja igat liiki reeturid, kes on leidnud endile var-— jupaiga Uhendriikides, on aktivi- seerinud hiisteerilise kampaania . USA ajakirjanduses.“ See niitab, et Vabadusliida aktsioonid on puu- dotanad néukegude rezhiimi valu- said kohti ja liit on-stratanud oma kaed kommunismi petliky mask imshakiskumiseks ning selle rezhii- mi t6elise olemuse paljastamiseks. VYenelased kaituksid kindlasti fargemini, kei nad ome htsteerilisi racvuhoogusid valitseksid ja oma isehakkamise kaubamiirki - teistele KAD le jagafi aastamirke, Margisaajaist oli yanim Bernhard Ustay 25 laulnaastaga, jargnesid Ado Joandi 20, Hando Kask 15, ¥. Riimar 16 js Sakari Tikkanen 5 lawluaastaga. Pildil teenetemirgisaajad. poodinmil -eelpoolmirgitud farjestases, | arvaies paren BR. Ustaviga; paremal koorl dirigent Lembit Leetma ja esi- mees Sigma’ Loor. Foto: H. Trummer ~ Endine valisminister “puhastab” Valoet Maja Raamat, millele valitsuse poolt ei antavat kommentaare WASHINGTON — Omal ajal ol USA vilisministri Alexander Haigi labkumine valitsusest suureks iilatuseks maailmale, kuigi oli kuuldusi tema feravast vahekorrast teiste valitsuseliikmetega. Niiid on il- mumas Haigilt raamat, milles ta paljastab Reagani valiisuse tegevust Valges Majas. Presidendi abid ja nouandjad olevat ,,vibast vahutavate suudeza’’ raamatule reageerinud, millest katkeid ilmus juba varem »» ime‘ ajakirjas. ‘Valge Maja ameinikele olevat aniud kask raamatut mite kommenteerida, Raamait Caveat: realism. Rea- gan and foreign policy (Vastuva- de: realism, Reagan ja valispolit ‘tika) stitidistab Reagam lahemaid usaldusaluseid endahuvilistes skee- mides, imtrigeerimises ja reetmi- SES, vo tks pohjus Valges Majas raame- tut mitte kommenteerida on, et ¥al- ge Maja nouandja Edwin Meese, keda Haig iseloomustab kui ,,lur- jusprintsi‘‘ on praegu Senati run nekute all, -presidendilt saadud rligiproiure- ri kohale, Sellepirast titles iiks endine Reaga- ni vanem abiline, kes on jidnud jdhedaseks presidendi sisemisele ringkonnale, et Valge Maja ei s00- V1 just niitid mitte suurema tolmu keerutamist, aga eraviisiliselt ole- vat-kéik vaga vihased ja. deinud, et Haig olevat viljas kittemak- suks, kuna ta olevat paranoilikult uskunud, et inimesed on teda taga kiusanud. Omaette olevat ” Haigh raamat selles liigis klassik, Parast 1947. 4. kui selleaegne valisminister James Byres rundas president Harry Trumani vilispoliitikat oma raa- matus ,,Speaking frankly", pole likski vanem valitsuse Jiige mii noe- lavat riinnakut teinud kehtiva valit suse Vasil. _ Uks Valge Maja lige on delnud; © et tinavusel presidendi valimise- aastal, sellist raamatut, kuid valitstse poolt ei “ndelda sellele vastu riakida ega ka mit- te kommenteerida. Parim, mis teha saadavat, ojevat raamaiu ignoreerimine ja lootus, et see tihelepanu ei leiaks. Selle strateezia all olevat siiskt. teine, millega Valge Maja -vaikscit tdétab, et heita varju Haigile kui volmunaljasele ,,kullile, kes tah- tis USA valispolitika otsuste tege- mise Reaganilt we votta, kuj ta sunniti lahkuma kaks aastat taga- SL, | Haig iitleb oma Leoses, et tema oisekohesus voit ehmatada ja mi- nel hetkel voib tide olla. valus, aga ,,iminu suhtumine president Reaganisse ja minukohustustesse Tigi vastu, ma ei saa teisitj, ja need, kes .seda losvad, mica mia olen kirjutanud,: teevad oma hin- nangu nende oma tunnete kona- selt.* Haig kasutas oma milests- te kirjutamisel kirjanik Charics McCarry’t, endist CIA teenistyja’, kes on hasti tuntud oma splonaazht romaanide tottu, Reagan _inimesena on Saanud raamatus hinnangu kui tervéte insfinktidega mees, ke] on hea usk. _ Kuid tema problem on, et ta on “dimbritsetud amatodridega: kes of . berger. armastavat .demokraadid — valmis ohverdama. kauaaegseid ¥a- lispoliitilisi eesmirke jthiajalisele. politilisele edule. Haigi arvates Meese on neist halvim, talle jarg- nevat James Baker, Michael Dea- ver, kaitseminister Caspar -Wein- ja abipresident George Bush. Kui Haig oli esimesi nadaiaid va- lisminister, ta kujundas president Reaganile valispoliitilised juhtnoc- vid, miaritledes selles valitsuseliik- mete iilesanded, mis olid sectud va- | ‘lispoliitika a. kuna ta vajab senati . ‘Kinntiist spolnticag Hiaigi iifeluse kohaseit Meese pa- ni seHe dokumendi oma porttelli ega andnud seda Reaganile edasi aasta tooksul, ‘Selle tulemuseks oli, et vajalikele isikutele polnud antud nende iles- annete tditmiseks vajaolevaid ees- kirju ega nende alluvaid. sellekoha- ‘selt rakendatud, Ebaonnestumised fekkisid igno- rantsusest. Reagani abilised nigid valitsuse tegevuses rutiinipdrast akti. Tegelikult see oli plaan tles- annete jagamiseks ja koordineer!- miseks vialispoliitiliste alal, mis vatiendanuks presidendi voimu pohiseaduse kohaselt. Valitsuse koosolekute ajal Meese, Baker .ja Reaver istusid valitsuse Jauas, mida Haig peab hammasta- vaks semaldumiseks senisest tra- ditsioonist. : Isegi H. R. Halderman ja John Ebrichman nende ubkuse tipul Nixoni valitsuse ajal polevat ku- magi riskinud sellist .,.mitte-ma- jesteetlikku’ sammu, — kohustuste Juba esimese valitsuse koosoleku ajal Haig oli kirjutanud oma mark- mikku: ,,kas valitsemine kabineti vOl-troikaga?", aga ,,troika‘’ hak- kas Haigi kohta meediale andma ehadigeid ja sihilikuit .mahakisku- vaid teateid. Redgani valitsuses po- . levat andmete jekkimine mitte ol- nud ainult probleemiks, vaid vii- siks elada. Lipuks oli ka Haig saa- Bud aru, et see oli viis kuidas tu- li valitseda", ‘Haig kirjutab, et eluline kiisimus valispolitikas _pltudutas Kesk- Ameerikat, Poolat, Falklandi kriisi ja suhteid N. Liiduga. Sellel alal presidendi abid, nagu Weinberger ja Bush polnud iildiselt teadlikud " millest nad radkisid. Haig kirjutab kuidas Reagani abid tegid talle ala- ti t63 raskemaks, kui nad teda sel- Jatagant ,,pussitasid‘! ja mineeri- sid tema poliitikat. Lopuks ta raa- kis presidendile lahkumise- voilma- lusest. President ei andnud mingit vas- tust, aga ta kutsus Haigi argmisel pdeval Valgesse Majja. Reagan seisis oma kirjutuslaua juures ja litles, et selle tile miliest eile dis- kuteeriti, ta on jOudnud jarelduse tegemiseni. , Ta andis Haigile lahtise iimbriku, mille Haig avas ja luges seait teate: ,,Armas Al, siigava kah- jutundega ma aktsepteerin sinu resignatsioont”. President Reagan oli aktsepteeri- nud resignatsiooni, mida Haig pol- nud sisse andnud, -See oli dipatu- seks Haigile, aga veel rohkem maailmale. L-Saksa noua vordseid cigus Julgeolekult on sakslased jaetud kolmanda lassi kohale . . ‘BONN — Prantsuse, Inglise ja USA tuumarelvade iksused: Euroo- pas tuleks iihendada ja Bonni valitsusele anda vordne digus nende iik- susle kasntamiseks, titles Lidne- Saksa relyastuse politika esindaja Sirgen Todenhofer, Vabadus, mis on Inglismaal ja .Prantstsmaal oma tuumarelvade kasutamiseks ilma Bonniga konsul- teerimast on yainud Laine-Saksa- maale kolmanda Klassi julgeoleku. Laane- Saksamaal pole omal tuuma- relvi. Sakélane litles, et Laane-Saksa- maa on alati pandud esikohale, Inui on jutta finanisilisest ohver- dusest, aga viimate, kui on juti fema julgeolekust. Selline olukord pole lainesakslaste-. Je enam vastuvdetay. Inglismaa ja Prantsusmas on se- nj teinud vahe Liine-Saksamaale sellest dilemmast valja padsemi- seks, kuid niiiid on aeg, et panna Laine liit nelle kahele sambale, iailiest iiks asub Euroopas ia tei- ne Ameerikas, juues tihe tervikuli- se Euroopa tuumarelvadega varus- tatud armee, -‘Podenhdfer tegi ettepaneke, et pikema aja jooksul, saaksid laiendatud Prantsuse ja Inglise tuumarelvade siisteemid fihendatud 572 USA tiib- ja Pers- hing-2 rakettidega, mis asetatakse Euroopasse aastaks 1988, “aa EESTLANE" _ on valvel eestlaskonna © - Udbuvide eest! tungijate ja bandiilide yastu abi anda ja pidurdada sOjariistade ja laskemoona juurdevoolu Nikaraa- guast, mis tegelikult tuleb Kuuba kaudu Venemaalt. Omaetie suu: | Stokholmi Eesti Meeskoor ists detsembris oma39. aastapiieva, Teenckatele pikn-nastastele' lauljate- reks probleemiks on aga sealjuures kuidas oleks volmalik varustuse juurdevoolu. Salyadori punastele massajatele taielikult sulgeda. Kommunistlike bandede aktiivsus ‘aga kinnitab, et relvade, laskemoo-. na ja muy sdjalise varustuse imbu- mise teed Salvadori on ikka veel ayatud ning kommunistide lésksal- kadel ei nat poudust-olevat kisirel- yadest ega raskerelvadest, raaki- mata killuslikust laskemoonast. Ameeriklaste Inureteenistus on teinud suuremaid ningutwst, et nen- de salajaste relvade jarelveateede vorku avastada ja see on ka suu- res osas Gnmestunud Nikaraagua ja . Salvadori massuliste yahe] vaheta- tud raadiosonumite kaudu, mis ott kilt edasi antud koodis, kuid mida ameerika spetsialistidel on onnes- tunud deshifreerida, Kogutud informatsiooni pohjal on selge, et Salvadori. punased massa- jai saavad paev-pdevalf, ohu-, “mere- ja maateed kaudu Nikaraa-:: guast varustust, mis neil voimal- dab sojalist tegevust jatkata. Maad mInééda saabub varustus Salyador: missulistele libi Hondurase terri- tooriumi. Selleks on konstrueeritud erilised veoauted, mis voimaMavad — | sojalise varustuse varjamist, Nen- del aufodel saabub varustus Hondu- rasesse, kus agendid téstavad selle vaiksematesse siidukitesse ja toi- metavad iile Salyadori plirt, Varus- tuse edasiveoks kasutatakse ka ho- bueesleid, | . Kui Hondurase politseinikud voi - piirivalvurid jubfuvad neid veokeid kinni pidama, siis pakutakse sodu- ritele voi politseinikele viskit ja pornesraafilisi ajakirju, mis garan- feerib aufokoorma pealiskaudse vaathuse ning sdjameon veereb eda- si Salvadori. Kinnipidamisi ja labi- otsimisi juhtub pealegi vaga harva kuna Salvadori ja . Hondurase 200 mili pikkusel piiril on Honduras rakendanud raskel maastikw ainult 200 piirivalvurit, | Peamine séjamateriali vool Sal- - vVadori toimub siiski veeteed kaudu, _. mille sulgemiseie ameeriklased on viimasel ajal hakanud iiha rohkem rohku panema, varustades. Salva- fori piirivalvet kiirete paatideza ja - saanud mecs-- vastava. valjadppe _ ‘kondadega. * Kanada keskvalitsusel ja provint- sivailiisnstel on vaga thine leida abiventiili kui -kusagilt king hakkab pizistama ja rahvas ootab yalitsu- selt. vajalikku intsiatiivi, energiat ja leidlikkust tekkinud probleemide lahendamiseks. Siis lunakse tavali- selt no. Kkuninglik komisjon, kelle kasutusesse antakse miljonid dolla- rid vajaliku wuurimistéo' teostami- seks 3a omapoolsete eltepanekute tezemiseks, Praegu on iiheks selliseks tihtsa- maks fideraalvalitsuse poolt ame- tisse’ nimetatud kuninglikuks ko- misjoniks nu. Macdonald’i komis- jon, Kelle itlesandeks on selgitada, millised on Kanada tahtsamad ma- jandushkud mured ja mida toleks | ette vofta, et praegusest kitsikuse umbtinavast vilja piaseda, Komis- - joni kisutusesse on antud 22 mil- jonit doliarit ja selle juhatajaks on ‘liberaalide valitsuse endine finants- minister Donald Macdonald, kelle tootasu on 800 dollarit paievas. — Komisjon on nitid soitnud juba aastapdevade kestel mééda maad ringi ja korraldanud kokkutulekuid ja intervjuusid. Ettenghtud eelar- yest on ara kulutatud ligemale if — Stig te 8). lantshiga toimube™ juuil kells 124 Sheraton Centre’ W. — linnavalits li York ruumis. Osavotust pal jemalt 30, junniki tensile — 100 | suite 2305, Toro Canads, telefon. i#0 Koobasele, Crese., Mississ3 Canada, telet. (4 ‘Vélkd REMO ‘Majac dlekter, pug (plembing), kray Helistage — J, Tanuavale Toronto Eest . duse juhatus til Ki, kes annetasig sé nditemiiligi kuks. Koiki, sooja slidamegs vottesse. Eriling Fila eesolsas ri daJarvalv'iga jam L ghverdasid om vadrtuslikke e ‘rikastamaks, S¢ le daamile vila dust, &§ Siidamlik tang T.E. Ap ANLLLUTGNLUUILS NEILL KANG } ‘RE vagal Tel. @ UU TE Komment§ (Al miljonit dollar esimesest rape et Macdonaldi itikmete! ei ole gi uut, mis pomme diselt teada o et Kanada stt on tidpundts gingkalne’’ aval da peab leppi elustandardig al arganiseerimis uuendnst ja i Kormisjon ci off _ Fapordis om ye egg eltepa lecvendada Ki sevat mijance —hendaksid toogay Macdonaldt s peiiunud ja et viii raka asjalutcks opgm Aokeselt lapcug Kuid tundut yas teisii scl on peamintst avalikkuse et di Joonse ki: tus, mifle too serveeritud 1 andma .,viir + panekvid™ rt se konirollinm J8ab ainul Kanadas an nagu finants: teeriumid on fa ja round