a suhitsct critoHudega,-. a Mele Btu" ar, 15 (1676) 1982 1 7 ele: “Sivas tann! Oma igaptievases us _annetanie tihti stia ja suina sel. ie rhotlemata, et inieié Od rabyvuse Aud -ettevolied. jAiivad. vaeslapse ssa, Ukski annetus pole Higa viike - Fl Higa suur. Anneétajal on ka ‘yd salu annetatud stunmat tulumak- Mist vabastada, kui tsekk on kirjutas | d National Estonian Foundation -Canada iiméle ja saadetud. Eesti ihtkapiial Kanadas juhatuscle ja argitud edasiandmiseks Jdockdiirn uvekodule. Kui aga tulumaksust bastamise toendit ei soovila, palii- e isekk “kirfutada. Esionian Wo * ben's Society of Toronto, Inc, nie | ele ja -saata aadressil: TENS, -¢/0. : _ Mrs, H, Novek, 50 Old Kingston Rd. I, Kiesolev palve mafandastikt ioe, ise. suhies on t6sine: Kui eesti . + iskond | tahab jireltulevaid poivi esti keeles fa meeles - sirgumas nil- a, kui meic e taha unustada kdike -da, mis meilt vGérad vdirmud on otnud ja kui:tahame naka, et eesti eel siiskt kesiab tile acgade — siis petame seda ght tinuyiart eltevi- ' kis. meie oma noored Iciavad. shvuslite vainusiust, id. Yeie ei taha’ olla, ef ole | ‘aikiv, wrunev - cliekiitg aegade . raamatus; | leic otsaette on Kirtan clusva’ (A Haav a) - TORONTO EESTE - +)” NAISSELTSI JUHATUS © Loeng vonadest esti . roitudest Montrealis "Bekti Naisselis Montrealis kor ral _ | “usa tuimuned referant-oliul- kaue- eg seltsi asttafaliige Helene Avai- laid To: ‘ontast tecmal: Lest pcos. ja rolrkyse tavanditoiducd”. ~Materjalt - AT oli referent. sunnitud esitarma ‘innit tildiuniad ja laiakdaselt leve nud faite, Jattes maakondade erinc: | Etickandest scleus. “used Korvalé. kuivord. leidkud olid micic csivane- Smad omakasvalatud ja tooedetud at. reté kasutamisel, See toit' ol i Tihine, kid toltev ja tervishk, mida ~ tSOE1 (ervisidilustlajad heaks (anapacva kiidaks. - Paale. jaaniicvase pani erilist rohkue peotoitudele, mul iste rohkus’ el :nimetamisvaane. Xa -omas (Gel suurl tahtsust tecre- nomese ja maagilise aislirbe tail seisel, Mihkit, jiiri-, jaanipaey jne. dud olid viljasa ce sgodustarc'’sck fs ised karjagnne caamtiseks, Ds fineerimist: leidsid ka. pecnsi-. ey] nagu mis vahe-on kikil ah mis on kisel vai kills, ja Ka- iar ENeS elay keskuteli. Jaremine ‘referaat. Shit toimub ne!japdeval, 2?. apr. Montreali Jaani 7 koguduse ruumes. Kogunemine koh- vitasst juures kell 6.45, kava aigus keH 730. Ghiu kava on--Betty. Al verl 73 a. siinmpaeva tallistamiseks. - Tema Icomingust ‘ke neleb kirjandus-- teadlane Mari Aser. ja ta Iuulef esite- vad Hija Tease ja Helle’ Leitham. Koik: ‘teretulnud! a: : a8 utis: MELE ELU tellija aitab kaa: 7 I sa-sisukemale ajalehele. -. tolmetajat Rich | taja, a s usiiten : ; at. #enO0, Scarborough, Ont. MIE | Ios, “ning mis Gmbab meie iihiskonda tagasi ka url kasvatajatena: suvekadus, -kes rapdevases. materjaalses . cluvoiilu- | meres muidu eectiusele. voibolla kaok- ma korraliku viljaande. _ toitlnstamise. Mé:nedl fo taay val .. . . H kali: jme!, Histiesitatud ctickandete - . . . . .Z = ————— 1. Wn Pee ee a ee a . 7 : . - a 1 7 fl f + Mete Elu” ne, 15 (1676) 1982. | Alpuses on Richard Kleisile esita-: tud ‘kusimusi klassilise filoloogia | olukorrast | praegu. Ta vastab usna | nérdinulf: | . Olen ikka stud” béssitalise fi. > loloogia propageerijaid. Mul md! - .° gub meeles kirjutada ladina Xeele tihtsusest: Kirjastuse] ei ole praecgu kavas avaldada’ uustriikke ladina keele. Spikuist, ehkki need on miii- gilt etsas. Ladina keele alahindami- ne pole muud kui ,Jiktsalt-ignorant- — sus. Tanapdevaigi tarvitatakse ladi-. na ‘keelt vaga laialdaselt, Ladina keel on surn d ju Naid teatavas tahen- duses," . Kiisitakse veel: Filoloogia mandu- ‘mine on killap joudnud: kaunis SU- gavale?" - Hestis ahjuks bil, Valitseb ithe. Kiilene praktitsism (selle s6na kitsas tahenduses), tehnitsism. Nanda vdib lépuks tisna kaugele ‘jaada inimkon:- ha humaanselest vairtustest. Ma-ei- arvagi, et humanitaaraineid - tuleks ‘praegu Gppida . sellisel maidral nagn vanasti, kuid| praegune olukord on. sliski taunitav. | Kuigi ma pole eesti filoloog, tec 3 tulle muret‘ka eesti filoloogia. Ku: rioosum ou, et pole koostatud eesti keele Gpikuid tlikooli jaoks: Pole ka‘ teaduslikku deskriptiivset cesti keele srammatikat. (Tudengid Opivad eesti keelt VIII klassi Gpikn jargi!) _.Mulle on' vagal ‘hinge jaanud. Joe! - Sanga sénavétt sel teemal ,,Sirbis: ja Vasaras’. Olen ka ise tahtnud feist asjust teie Jehele kirjutada; aga ei tea," ‘kas jouan enam. Olen tahtnud .. kiigida, et kas’ koik tahtsad filoloo- - —ogilised | ettevotmised (nagu seda on key viieosaline , ‘Eesti kirjanduse aja- “Jugu") ) nihkuvad Jargmisse aastatu-. ” handesse?" , Edasi raagib. Richard Kleis- pike. : a ‘ota toimetajatoost teatme: iteoste puhul: | BIOGRAAFILINE LEKSIKON : - Mu -ésimene suurem toimetaja- #66 oli. Eesti biograafiline Jeksi- ‘kon“, mille kallal olin tegev Akadee- rilise iAtaloo Seltsi liinis ja itikme- na, Selle valjaandmise idee algataja oli Tartu scomlazest ajalooprofessor “ | A. R. Cederberg.. : | Tehtud Ol} spe valjaanne vaga Vale - keste rahadega: Akadeemiline Ajaloo «Selts. sal Kultuurikapitalilt jarje- kindlalt L600 krooni aastas, Olen. ter- - ¥e. kisikirja oma kdega timber kirju- | —. fanud (masinakiri polnud slis veel. hii laialt moes}.. Kirjastus , Loodus” tasuta, aga vidi selle eest valrnista- Kuigi -Ce- derberg . on. margitud leose peatal- , Metajaks, on loviosa i6Sst minu teh- : (ud. Mul olf vaid tiks -abiline (Biles _ beks, : ‘Entsiiklopeedia peatoimetuse koos- sai sisivici / - “Ajateht /Sirp ja Vaear" on intervjueerinud sta aS-aastasekd ae saanud at Richer klassilist filoloogi, kpolimeest Ja teatmeteoste rd Kleisi. Ta oli kirjastus.,,.Looduse poolt aastail -- | 1932—37 valja antud 8- kditelise Eesti Entsiiklopeedia” peatoime- . | ‘samuti on ta olnud |,Eesti Noukogude Enistiklépeedia" os (ENE), mis ilmus 8- kéitelisena (+: lisakdide) 1968—78 peatoime-— taj asetilitia. Varem on ta olnud “myuseas H. ‘Treffnert giimnaa- : ‘slum ajaloo Spetaja ja inspektor. . | os , , MuhIbere-Kauri, kes t6iitas tunni tasu' altusel. 7 - Suure osa toimetamisega ;seotud - asiuy. ajasin joonde kas : Wernens” voi ,KOKO-K os" ‘kohvikust sai inimesi ‘katte. oleud pidasime (peale minu veel Veski, Tarvel ja iiks sekretiridest) Astiski alati rangelt Kinjastuse TuU- mes. 7 Kiisimus algatat 1920. ; aastaté al- ‘guses Eesti Kirjanduse Seltsi tolla- se juhatuse koosolekutel. ‘Muidugi —-sellise motte eluviimist iiritati tea- - tavasti tunduvalt varemgi, aga jOud ei kandnud. Ka selisi juhatus Hikkas otsustamise itha parematele aasta- tele edasi, sest jaud ei olevat kand- nud ikka veel, -' ENTSUKLOP EDIA ‘Kuni ‘siis |; use” direktor 1. Minnik ‘tuli, naasnud Soamest, 1930 a. fthel atgustidhtul auwtoga Narva-— JOesuhu mulle jarele ja Jausus: ,,Tu- le niitid,.ei-ole sul aega enam suvi- tada! Hakkame entsiiklopeediat te- gema!“ Ta oli Soome kirjastusest , Otava". saanud otsustava impulsi hakata entsiiklopeediat valja andma. Ma kiil] hoaitasin, et see tukb paris kal- Hs 166. Soitsime Siis kohe terve Viru ran- niku: [&bi, kus sel: ajal suvitas mit- meid teadlasi (Piper, ‘Tarvel pti) 4a korjasime [eset lubadusi, andsid | oma. nousoleku Kulrestl. Mak- sime 12 sénti rea .eest. Prof. Tarvel oli iiks suuremaid kirjutajaid, samu- ti prof. Tammekann, kes teenis selle iddga umbes paarsada krooni kuus. Mul oli kolm sekretari, igaiiks pal- gaga 12) krooni kuus. Peale selle veel neli abijGudu, niisiis seitse pal- galist t0Gtajat ‘iihtekokku...° Mu ‘oma kuupalk oli eeltédde ajal -100 krooni,; kuid tousis Jark-jargule 250 : kroonini: Turustamine kais aventide kaudu. Alguses kehtis paar kuud eriline hin- Tasoodustus: 75 krooniga “vais asta kogu yaljaande: Hiljem cli eeltelli- mise hind 120 ja parast kGigi kéidete iimumist ostes 200.krooni, .Triikiary .. - ol] 7000, millest. tuhat ostis riik koo | lidele, Hindan ise s yordselt nii suurt kui ka’ viikest entsiiklopeediat:. ‘else triikiary oli 20000 (vdi 25 000) ja see kandis teadmisi.iisna laladesse rah- vahulkadesse. Selle ilmnumise matte _ algataja olin ma ise. | | peediat triikkida hogy 10.000 ‘ek. _semtplari, aga ettetellijaid oli. icode- tust vahem ‘ja pidime! tiraazhi, kar- pima. nii ‘oli see kom-. : tud tegevusaastal elay: -referaatéhtu rohke kuulajaskonna- & Alguses tahisime suurt entsiiklo-- Parast csteti | kull peaaegu KOIkK ara. 3 rekordihoidja 25 m ujulas, kuid kes yotnud osa, valiti. Kanada waljapaistvaks | ~ Hugo Later 7 | Majandusklubi -esimeheks- das mdddunud niédala _ teisipieval Oma aasta-peakoosoieku liikmete rohkel osavotul Royal ‘Koosolekul, | V. Raiend ja protokollis R. Solom, esitati aruanded ja toimusid’ valimi-— Resti Majandusklubi Kanada’ ph 1 Canadian Yacht Club’is (end, Carlton Club). mida vilunuit juhatas. . SNELJAPAEVAL, 18, APRILLTL — THURSDAY, APRIL 15. 1 98: > CHARTERLEN NNUD “HELSINGISSE sed. Esimehe- |. Janese energilisel — q juhtimisel oli. kiubi tegevus -m@dédv- _kaks balh, ga, véelnimaitsminé ja. rohked isikli- kud kontaktid liikmete tahtpdevade : tahistamistel. Esimehe poolt esita- —tud aruanne kinnitati, samuti laeku- & ti H. CLateri majandusaruanne, mis § “naitas rekordiabikdiku, Tulusid ol) BR S3.952.11 ja kulusid $12,823.75 naida- . & tes segea tilejdaki $1,128.36, . Kuna senine- esimees Lembit 3. OB nes enam ei kandideerinud, esitatl. — - esimehe kohale kaudaegne jackur | Hugo’ Later, kes valit} thel hiidle!, “ Forontost Juhatusest yanuse jargi Vilja lange-. S nud L. Janes, E. Hopp ja ¥. Loit va ff - litt tagasi ja N. 'Riittise asernele, kes | & el kandideerinud, ‘kuna ei viibi pide- valt. Torontos, valiti A, Niitenberg. Seega kuuluvad -juhatusse: H. Later, ‘L. Janes,;.£, Hopp, V. Loit, J. Mar tens, R.Selom, H. Kasak ja A. Ni: tenberg. V. Raiend, H, Toi ja t. Nut; Majandusktubi, kellega moddunud ‘aastal liitus LT uut liiget, jatkab oma tegevust kevadballiga 16. aprillil Ca- sa Loma lossis. Edasi on tegevuska- yas 1608tuste ‘killastamised, tutva E misohtu, ball siigisel jne. | Koik- - Cindy Ounpuv Kanada -esivéistustel ‘Kanada talvised lihidistantsi. esi. 2 voistlused ujumises (25 m ujula) toi- & Tusid 1720, miirtsit- Brantford'is, | Ont. Brant Acquatic Klubi ujulas,' 7. millest 15 a. eesilane Cindy Ounpie: @ 100 ja 200 mM. rinnukiujumises _ oa -votis, olles ‘iiheks. ‘nooremaks osavit- jaks nendel’ aladel!.. tel ei ole eraldi noorteklasse, -vaid noored : ja. tdiskasvanud voistlevad samas klassis. Cindy Ounpuu eriala seal kaheksandad kohad {00 m ai a- ga 114,00 ja 200 m — 24041. Voisi- lused olid viga tasavagised ja saa-. vitalud aegade. vahe ali kohati ai- milleks Cindy Ounpuust nult murdosa sekunditest, jargmine naide: olid kiiremad 100 m woitja 2,39 §.,- kolmas 1,50 s. ja seitsmes 0,34 8. 200 m voitja 7,77 s., kolmas 5,295, ja. seitsmes 0,50 s. See ajatabel annab © selge iilevaate kui rasked ja tasavi- Kandidaatideks valiti A: Saks, O. Trass ja revisjonikomisjom § Kanada (Cana ° & dian National) ujumise esivdistlus: n Piletihind ej sisalda karade | lennuval jamaksu, Viper : ».. 29, junit Vancouverist 288, juunil 45 paeva enne valjalendu. Oo Araiitlemise korral neetakse. _kinni $80 Toronto piletihinnast ja $94 Vancouvert piletihinnast. -_ 7 - Flnnaie' DC-16 ena ie "Tegasitleh “Westra 19. iuulil | 21 paeva ; 26 vu zs B pve Wis reoe Tiina q 1 WS mail - vatsioon! seg leonghind - 4, mail, | $799. $939. . & Pitet eest tuleb tasudd vahemalt q Minna sisse el ‘ole arvatud reigi« 7 kindlustusemaks. Lahemat informat= — - '-_. . ‘giooni kindlustuse ile saate oma | relsiburoolt, ; _ - D Lapsed all 2 aasta reisivad -fasuta ilma istme. reservatsioonita. | - {J igasugune lisainformatsibon ; -Saadaval Felsiburoos. 4 FINNE PIED | KONO INTERNATIONAL TRAVEL - 191 Eglinton Avenue East, | Ste. 104 7 Toronto M4P- 1K oe - 485-9497 # LOMA TRAVEL LTD, f426 West 3rd Avenue: - . Vancouver, B.C, Vo¥ 188 a (604) 672-0659 : SKYTRAIN IN TOURS RS & . . 2856 Danforth Avenue | Toronto, Ontario M4C 1L7 690-4922 Bert Kivimaki on rinnuliujumine ja ta Saavutas a _~ Voistlused oi hasti korraldatud ja _ Wala oli hea. Osavotjaid oli ile 400 ~~ V6istlustel 17 a. Mike West (Water: 100) saavutas 400 m seliliujuimises wu Kanada rekordi ajaga 55,46 $s. ' Alex Baumann 17 a, (Sudbury), kes on mailma rekordihoidia 200. m individuaal eristiilis ja kuue Kanada isé nendest vdistlustest ei _.°. ujujaks. Jargmised suuremad voist- ' -. jused’. Kanada | Feu, Loads na Sohn. ay fist A Autograt de néitetd Eesti En tail eodia I a feat. TORONTO EESTI OHISPANK rojo — AMETNIKKU Eesti ja. inglise keele oskus vajalt,. a ‘Avalduised kaos eluloc kirjeldusega saata hiljemnale | : ) 30. aprilliks s.a. | TORONTO EESTI UHISPANGA J UHATUSELE | : 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. MAK 2R6 > ~ tippujujgtele on maailma ~ esivGistlused . :augustis - Ekuadoris ja oktoobris Common- wealth’) midngudel Brisbane's, ‘Aust- | raalias | HARALD EN Balti ujumis- _istlused 29, mail - Terentos ul Balti. spordijuhtide viirma- . $e] koosolekut - otsustati. Balti uju- misvoistlused ja Kanadas. Viimased - aastadlon lee- dulased olnud iildkorraldajad ja. Ka. eduk id. Varematel aastatel; kui uju- "sid veel tuntud ¢esti ujumissportla- sed, olid- eesilased véitmatud. Kuna seeko dne vdistlus toimub Torentes. on tle vajalik iga eesti poisi-ja tiid- ruku “set iilespoole tosta. ‘Peale noarte- -kKlasside — 10 ja alla; 11 ja 12, 13 ja ka Mastérs klass, et vanemaid wju- jad juurde témmata. Iga grupi pa - rccale on aphinnad, samuti kéigile 3 , eestlaste korraldusel | Tabi viia Torontos laup.; 29. mail, al- gusepa kl. 9-hommikul. - Asukoht: “Glendon College, 2275 Bayview Ave, Need on 26-dad Balti ujumisvdist- ~lused ‘ja néid on korraldatud USA-3 osavolt, et jalle meie ujumista W4 ‘4 iS ja iile, on kavas sisse voula voistlustindid, Alates mUdd. aastast on Balti Spordihidu poolt igale Bait . -rahvusest parutale poisile ja tiidru- kule vadrtuslik auhind maaratid. arvestades kGiki spordialasid. Valia Reinsalu'le. sai see osaks 1981: aasta -. Best, alles parim Balti kergejousti- kus ja ka ufumises, Lelmisel Balti. ‘Snordiliidu. koos- olekul -valiti esimeheks jalle energi- line A. Bielskus, -teised 4tthaiusliik- med umbes samad. Mddrati kindlaks _vOistluste ‘kohad ja. ajad. -Koos ol ule -2-e isiku 3-est rahvusest. Ker- gojoustik toimub ii {lade sept. To- 7 rontios, 198?.. Balti ujumisvoistlustele re-. _ ‘gistreerimis! vOetakse vastu kuni 20. _ Maini, Kreemiile, tél. 924-6028 Kuna téate- ujumistel: on vaja’ igat ujujat, et Paul Reinsalu’le voi pr. Voistelda tugevate leedu ja lati uju- ate yastu, palutakse igat ujujat ko- he treeningusse-asuda ja aegsasti re- Sistreerida Balti njumisyejseusel Ao, malt. - ESS. KALEVI UJUMISS —joustiklasiele eltevalmisluse ‘¢siru.- seks: asimeks ja. prooviks sdidupile- tile Toroniasse. Sinna oodatakse ka | -kergejéustiklasi | ja. ujujaid Polya. | Ameerikast. ~Sportlaste pcrekondades. . -EK.R., BOO Box 153 | Nagu Eesti K- — (Svdney} ~ dehes Wollongong CHI Sydneyst poollerse ~ tunnise ‘autosdidu -kaugusecl ja Sv nevs-Gn : volmalik korte7Tl andmine | Soovijad peaksid voimalikult peatsclt teais- ma koos ome siinniajaga ka alad, milles sooviks'd voistelds, aadressil: } Lindfield, 2070. - NSW... Australia. oma ivates kohalikus cest: wie Kodi margib on eesti. kergejdustik Austrailias aaslaid ol- nud vacslapse osus; unustatud ja ta- helepancmata jactud kGigi pool. Uheks aastaid kestnud pettumuseks ‘sportlastele on ulnud pealivaaiajale ouudumine kergejéustiku vdisthis- tel. Mitime eedtlase tahelepanuiirata-_ : vad saayutusell viimasel ajal on aga _ olukorda muutnud ja huvi - spordi — vastu Austraalias suurendanud, a JOUSLIKG, Kuh _ |