»>MEIE ELUY — ,,OUR LIFE” — Estonian Waekly
‘Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, Ma4K. 2R6 .

7 : _— Tel. 466-0952 ae 7

. Toimetajad:” H, ‘Rebané ja-5. ‘Veldenbaumn, Tolinetaje New : aT

to Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ, USA. 7
_ Tel. (201) 282-0774, :

- Mele Edu" viljaandjaks on Eesti Kirjastus Kenadas.
- Asut. A. Weileri algatisel 1950.

‘Mele Blu’ toimetus j ja talitus Eesti Majas, 958 5 Broadview af

Ave, Toronto, Cnt, M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951

Tellimiste ja ‘kuulutuste vastuvotmine ‘gal toop. ki. 9 hm.—-

| _ OBL, esmasp. ja neljap. kl, 9 hm,—8 6.

»MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1a. 840. 00, 6k. 922. 00, _
-- 9k. $15.50, USA-sse + 1a. $44.00, 6k. $25.00, 3k. $17.00. le.
- meremaddesse.— 1 a, $46.00, 6k. $26.00, 3 k. $19.00...’
Kitipostilisa : ‘Kanadas: 1a. $28.50; 6 k. $14.25. Kiri- ja -
dhupostilisa USA-sse:,1 a, $30.80; 6 k: $15.40. Ohupostilisa
| iilemeremaadesse: 1.2. $58.00, 6 k, 29, 00.

-

I

Oksiknumber - 750

’Kuulutushinnad: 1:toll thei veerul — asikilfel és, 5G,

_ fekstis $5.00, kuulutuste kiiljel $4. 75.

ee S| ayer asc tte

én NA TAR
Mineviku puudujaagid
nuheldakse...

Leebatal suvakuudel tavaliselt ei
guinnit midagi clutist: inimesed ja
asutused naudivad suvepuhkust,
‘siindmustele ei pédérata suuremat
 tihelepanu ja seepdraat stindmuse
fekitajad on passiivses clukorras,
Kuid 1984. aasta suvi on erakord-
selt tihelepanuvairiv, seat ajaloo-
lived perioodid tungivad peale ja
vajavad lahendamist.

Eraldame neist siindmustest fa

arenguist kolm oiulisemat: 1, Ka- |

* nada fideraalvalimiced. 2, Presi-

 dendivalimised USA-s. 3. Arengud
majandusmaaiimas. Need asiind-
Dused ja arangud ei! toimu meie
anda rahvuslikus kehas. Kuid need

 puudutavad oluliselt ka meid, kuigi

aleme arvuliseit liiga vaiksed, et
nele arenguis olulisellt r riiki-
G6.

Valimiste areng Kanadas on
kampaania korras- oma viimases
faagia ja 4. septembril on igaiihel
meist oma hail valimiekasti lasta.
Nagu teame, voistlevad omavahe!
liberaalide liider ja praegune pea-
minister J. Furner ja konservatitivi-
de fiider B. Mulroney. NDP tiider
_ Ed Broadbent peab Kanada tava

_kohaselt Jeppima piiratud ootuste- .
na, kuigi NDP poliitilise kaalukee-

fena mangib parlamendis olulist
Opa.

J. Turner on niidanud saamatut
kampaaniat ja teinud rida kaitu-
misvigu. Nihes oma kampaaniat
jookemas karidele, on ta kutsunud
poliitilistesse vaielustesse ka endi-
ge peaministri P.E, Trudeau. Ometi
tulenevad liberaalide silmapilgu

raskused just Trudeau senisest po-

liitikast ja ise) liberaalide endi
ridades tekkis Trudeau-vastane
~ meeleolu, Sidudes Trudeaud vali-
_miskdiku, naidatakse, et liberaali-
del on side alles endise peaminist-
‘tiga ja seda peavad mairkama ka
valijad. Trudeau viimasel tunnt!
sekkumina — voih Turnerile ainuit
kahju teha.

Mulroney on osutunud sujuvaks
ja endakindiaks vaidie jake, kuigh te
pole poliitilises alus varem opine-

‘mud, Seliisena on ta, poliitiliselt

»puhas leht", millele ta voib niidid
 kirjutada oma Joogilisi arusaamisi
majanduspoliitilisal pinnal. Riigi-
alu juhtimise alal on ta end kiiresti
kurgei seadnud.

Pole stis ime, et avalikku arva-
mist analiiisivate institutsioonide
fuletused Turneri ning Mulroney
0608 néitavad nagu Vestman ja Pil-

belehe mingu, kus kord on iiks ja.

teinekord jalie teine peal. Viimase
katsehddletuse kohaselt on Mu!-
coney joudnud ette Turnerist,

Kas Mulroney voi Turner, mile-

mad on. poliitiliselt keekliini me-

hed. Kuid Turner yeab ‘jarel 15
aastat kestnud liberaalide poliiti-
‘Liat hoiakut ning eksisamme ja soe
on temale ballastiks. Kui poliitikas
on moraali, siis moraaleete arusaa-
made kohaselt on konservatiividel

| ELUTE LTE AAT Tete IVT LA HERETO Re DREDGE AH AOA

° OS ee ee

seskord digus.aeuda Kanada juhi-
kohale, et ilekoormatud laeva juh-
tida uvesti kiilivetta ja vastw room-
samala tulevikula.

Valimised vdi.mitte valimised - “—

 andiseit, jab olulisemake problee-.

miks majanduse: areng ja sellega

kaasuy té¢puuduse likvideerimi: |

ne, USA on oma majandusega eri-

selsundis, USA dollar on kérgsei- .

sua, intressimddrad on tilesse |éi-
nud, inflatsioon on peatatud, tarbe-
kaupade hinnad on langenud.
Véirkapital voolab sisse intresside
ajel. Kuid negatiivee nahtena esi-
neb 175 miljardi-dollariline eelar-
ve defitsiit. USA valiskaubandus
on 130 miljardit dollarit defitsiitne.
Tulemuseks on tddtute arvuline

téus 1,2 miljoni inimese vérra. Siit

seleub, et positiivsena ndivad ma-

janduslikud nahted osutuvad vaat-
‘jusvilja teisel poole! negatiivsete-

fla.

Ajuticelt Euroopa tGdstusmaad
on majanduslikus viidus. Inglie-

-Maa, Saksamaa, Prantsusmaa ja
isegi Itaalia tldtoodangud niaiie-

vad tGusu ja sea tahendab ka idéta-
jate suuremat rakendust. Ometi te-
kitab USA kiire majanduslik edasi-
minek ja dollarikurss majandusji-
kes vaatlejais omajagu muret, seat
kardetakee, et USA edusammud ei
saa oleme suurema permanentou-
sega. |

‘USA dollari vaiirtits vib kjiresti-
kukkuda koos intressiméfradega |

ja see voib pohjustada tormijooksu
sissevoolanud valiskapitalile. Ja-
raldusaks oleks uus segadus ma-
jandusilmas, ka USA-s endas: USA
vdérkapitali investeeringute kind-

_lustamiseks on kustutanud isegi
40% ‘mahaarvestuse aktsiainves-

teeringute tuludest, et USA aktsia-
tucgu teha vdimalikult atraktiiv-
seks, Olukorra hoidmiseks on USA
deklareerinud  eritiiipi bondide
valjaandmise valismaa ostjatéle.
Need bondide ostud oleksid USA

valitsuse juures anoniiiimsed ia

peege maksuvabad.

USA oma-‘suure majandusliku
yoimega on véimeline mingima
oma huvides teiste maade suhtes.

Kuid millised manipulatsiconivoi-

malused jdaivad Kanadale? Kanada

on alati olnud ome suure naabri

méju all ja otukardada- muutudes
saab ainult jargt sérkida nahetele

USA-«, Seepirast olenemata eel- ©

lest, milline erakond saab 4. sep-
tembri valimistal enamusa, ei ole
ka nuel valitsusel vabu kasi selle

—olukorra parandamiseks, mis jaa

nud parandiks P.E. Trudeau 15 aas-
tat keetnud majeanduslikust hooli-
matusest, Sest 15-ne aasta jookaul
arendatt trudeaulikku riigivasitse- |
mise filosoofiat, kus makeumakaja
raha pillati paremale ja vasemale,
kiisimata kuet see raha tuleb.

oY,

Kas voiks . toe

Kuigtiihes rage kirjas mind eesti

soole varjuheitvaks kritiseerijaks

' peeti,vdin kinnitada, et enamus minu
kiisimusil on esitatud puhtast uudis-.
‘himust. Nii tore oleks teada, miks
iihes ajalehe numbris avaldatud tea-

de lauljate vahekorra vennalikkusest .

paar numbrit hiljem kristlikuks kuu-
_ Jutati. Huvitav oleks ka kuulda, kas
 matslik sealiha herneste ja (tihe} kar-

tuliga rahvapeo foidukaardil sai pee- -

ne prantsuspirase kirielduse ima vé-

gikaika vedamiseta. Et manele minu

uudishimu ei meeldi; selgus juhusli-.

ku} ‘kokkupuutumisel ithe tuntud
skaudipédlikuga. Naguteametoimu- —
sid maailmalaagri suurléke Kotka-
jarvel ja. ,.Rummu Jiiri* Seedriorul
ithe! ja sama) ohtul. Oletades, et sel-
line kokkusattuvus ei juhtunud suu-

rest sdbralikkusest, olin huvitatud,

millised jonnimehed selle olukorra
pohjustasid. Vastusena kasti mul vii-

eakalt kilsida. Kuid enne kui sain.

‘NELJAPAEVAL, 90. AUGUSIy, — THURSDAY, AUGUST 30.

Supervilisminister Mina kénelen tele K6igi eect!

LUGEJA KIRJUTAB
ee ee

Meie Elu* avaldeb meelsasti.
ome lugejate métieavaldusi — ke |

noid mis ei tihtu ajalehe setsukoh-

”. -tadega. Palume kirjuteda kokku-

votlikult ja Usada oma nimi ja

‘aadress. Toimetus jatab endale éi-

guse lugejate kirju redigeerida ja
lihendada ning ‘mittesobivuse
sorral jatta avaldamata.

Umbsélmi
Louna- Aatrikas

“Meie Elo" 2: aug. 3.8,  Nidate- |

kroonika” esimest ldiku, mis kirjel-

das olukorda Lduna-Aafrikas — on ~
‘vdimata tésicludega vorrelda. Sam

Nujoma on SWAPO (South Western
African Peoples Organisation). juht
— see on dige, kuid sinnapaika artikli
Ged lépevad!

SWAPO ei ole kunagi soovinud

Le tir

‘Saka leht:

¢ fl
Ff

-- Mele Blu‘ ne, 25 (2800) 1984

rt

~ Eestlased sailitavad .
rahvusliku identsuse

GEISLINGEN [,,Meie Elu‘ kaas-

| tidliselt} ~ Bonni suurleke ,,Die

Welt" 4. aug, nambris kirjutab Bes-
tis siindinud publitsist dr. Carl Gus-
taf Stréhm viieveerulises artiklis

jg pealkirja all ,,Ka N. Liidu darepiir-
a) Sendades kiirib's

»Ndukogude liit on suurvoim tata-

‘| litaarse sdjavée- ja politseiaparaadi-

Esto Mutual Fund Ltd.
40. augustil 1984 aktsia hind
7 $9.12

145 King Streat Wost, Suite 1900,

Toronto M5H 3M T ~ tel. 364-1137

MCU

Eesti Sithtkapital Kanadas

Annetused, testamend!-p3randused {a
mialestusfondid on tulumaksuvabad.

Suunake oma annetused noortele ja -

telstele eesti organisatsioonldele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviftungl saz-
miseks. — Eest] Maja, 958 Broad:
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2ZRé
VOTSEUADETHLAMELSSELSOA OGD FGA TET TUPAEL AFT SGUEL ALTERNET AG G13

kuuhalaste valatémbumist Angeo- ©

last, sest Angoola valitsus ja ka
SWAPO pisib ainult Kuuba sédurite

ja Vene néunike/relvade najal. See

fakt on mitmekordselt téestatud Lau-
na-Aafrika Vabariigi (LAV) vdeiik-
suste akkriinnakutega SWAPO laag-
reile stigavai Angoolas. Sealt on saa-
dud vange ~— kuubalasi ja mdned
venelased,

 Peiseks — URO noudis kéigi vé6-
taste vagede valjatambumist Namii-

blast, et seal pirast iseseisvumist
, saaks ausaid ja rahulikke valimisi

libiviia (JRO art, 435). Sellekchta
funneb LAV, et Namlibias ef saa
ausaid valimisi pidada, kui naabri-
maal on vOéra rilgi 25 000 hastirel-
-vastatud sddurit, Sel péhjuse! LAV ei
luba Namiibia iseseisvumist enne,

kui kuubalased on Angoolast lahku- .

nud, URO pole aga, kuubalaste vilia
torjumiseks sormegi. liigutanud, tal-
le ndib praegune poliitiline olukord
meeldivat.

Edasi on attiklis kasutatud sina
spartisanid’’ SWAPO jéukude ja ka

UNITA sddurite kohta. SWAPO.

saab Angoola valitsuselt tuge ja toe-
tust, UNITA aga voitleb sealse mark-
sistliku valitsuse vastu. |
Lopuks piiiab nimetatud ,,Nada-
lakrooniga artikkel ndidata. negu
LAV takistaks Namiibia iseseisyy-
mist. |
Portugali valitsuse ja vigede valja-
t6mbumine 1975,a. Angoola iseseis-
vustamiseks — jdttis monesuguse se-

gase Olukorra. Moskvas valjakooll- ‘

tatud alati hippevalmis konspiraato-
rid oskasid vaakumi kasutada {a voi-
mu haarata, Sellele marksistlikule
vahemusvdimule tekkis Angoolas
vastuaktsioon UNITA vabadusvait-
lejate néol. UNITAL oli algul hea
edu, Agastinho Neto kommunistlik
valitsus oli varisemise ohus. Tema
vdimu padstsid N6bukogude Liidu

‘poolt lihetatud kuubalastest palga-

sGdurid, Venelaste malekdigule yas-
tuseks suunas USA ja LAV abi UNI.

TA vditlejaiele. UNITA edu vaibus

kui Carteri valitsus nende toetamige
dra lopetas.

LAV ei ole Namiibia konfliktis
siiiidi; seda on N6ukogude Liit, mis

TAT o

oma kiisimuse vabandust patumise
ja harra skautmasteri tiitliga piken-
datult uuesti esitada, anti mulle kqz-
raldus mitte rddkida asjadest, mis my|

wtile pea kidivad". Ja nit jfiei mul.

teadmata, kas: tolle kokkusattuyn.

$2 pohjustas Seedrioru meeste jonn

vol UEP juhatuse poikpdisus. Vae.
valt vdisid sitidi olla Skaudijuhid,
kes oma seaduste kohaselt isiklikud
huvid itldsuse omadele allutayag
Eelnenu ja laagrikirjelduste lugemj-
ne kinnitavad,et Torontos kehtiyad
rahvusliku kasvatuse pohimatted on

mulle téepootest ,,tile pea kaiyaq" -

KAS VOIKS asjaosalised minu pup-
duliku arusaamise (iendamisels
selgitada,miks kaks viiga olulist east}
liritust toimusid Samaaegselt. hing
miks viidi mitusada eesti noort ter.
veks paevaks Muskoka timbruse ka.
nada muuseumidesse, knid ei peetyd
vajalikuks terves koosseisus ogg ype.
ta monest UEP kultuurilisest rity.
pest?

» HARRI KIVILG

-yaleldamatu..

< Eesti ars? valvekorras. -

3., Z. ja 3. septembril
dr. A. Tari ....06.
8, ja 9, septembril
.. dr. A. Rebane ...... 467-6389

ptaegy valitseb Angoolat ja tahab
Namiibiast kujandada feist samasu-
gust Noukogude satelliiti.

Suurem enamus Namiibia elanik-
ke (9 erisuguharu neegreid ja peami-
selt Saksa paritoluga valgeid) eelis-
tavad Pretooria (LAV) haldust kom-
munistliku isevalitsusele. (SWAPO).
Ja Louna-Aafrika Vabariik ei nie
meeleldi kommunistlikku. naaberrit-
ki, .
Stilidistamine, et LAV oma huvi-.
des takistab Namiibia iseseisvumist,
on téiesti alusetu, Just asja pakkus
LAV peaminister léadnertikidele —
asugu keegi neist Namiibia haldami-
sele ia hooldamisele, LAV-1 on vil-
land ajakirjanduse ebadiglasest hal-
vustarsisest ja URO ning SWAPO
vastu vditlemisest.

Hi. RIGA

- Viles Esto —
Kopenhaagenis!

Kopenhaagen on Tasnimaa pea-
linn. Asub Sjallandi saare idakaldal,
Oresundi vdina déres —- ka maailma-
linn enam kui1,5 miljoni elanikuga.
Ta on suurim pohjamaade linn — ni-
metatud ka teiseks Pariisiks, kuulsa
Tivali lébustuskohaga metro tsentru-
mis — elav.ja nooruslik linn.

Eesti iseseisvuse pievil oli Eesti ja
Taani kaubavahetus vaga elav ja xul-
tuurilised sidemed tihedad,

Eesti VabadussOjast vétsid osa
Taani vaprad vabatahtlikud kolonel

Borgelini juhtimisel. 1] magilmas6ja

lapupdevil oli Taanimaal, peamisellt
Odense linnas,kuni 4000 eesti sddur-
yoissi, osaliselt viljadppel, osalt

puhkusel ja haavatutena laatsaretti-

des, lisaks kuni 2000 sja- ja poliiti-
list pogenikku, keda kobeldi Taani
rahva poolt ilisobralikult.

Taani riik ei andnud punastele val-
ja thtegi pogenikku, pigem hoidis
neid silmakirjalikult oma valve ail.

y Ulemaailmsete Eesti Paievade
vaimse leiva ,ktipsetab" ja usutavas-
ti toob kohale nn. kuningamaa eest-
laskond ja oluliselt ka Kanada suurie
kogemustega estolased.

Taani rahvale ja nende pealintale |

on viies Esto suureks taénu- ja au-

avalduseks, kus eestlasi voGetakse |

vastu teliste vendadena.
Kopenhaagen on suurtele eestlaste

xeskustele lahem ja ligem kui tikski |

teine koht maaitlmas.

Ja Taanimaa ise — ‘oma mereran- . |

dadega ja korgeima pdilundus-kul-
tuuriga imevadrne, unustamatu ja

LEHOLA VANEM

., 922-3824 |

ga, kes valitseb suure oga Evraasiast.
Aga siiski on sel impeeriumil ras-
kusi darepiirkondade veos hoidmise-

| ga. See pole tksr2$ dérealadel Ide-
| Berlitnist Bukarestini, Isegi paris"
/ N. Liidu osadeson méargata tsentri-

fugaalseid tendentse. Nii. kaebab
Kreml kasyaya natsionalismi ille
néukogude vabatiikides.

Sel suvel mdéédus 44 aastat pae-
vast, mil Eesti pidi aktsepteerima

-*DPirast Moskva ultimaatumit nouko-

gude tiksuste sissemarssi,pirast sede
kui Krem] oli vaiksele vabariigile s6-
javdebaasid peale sundinud, mis pii-
tas Eesti suverddnsust. Sissemarss
algas, nagu hiljuti teatas grupp easti
opositsionddre, veresaunaga Ohus,

mis meenutab Korea lennuki allata- -

listamist. Enne invasiooni tulistasid
ndukogude jahilennukid alla Helsin-
gi-Tallinna vahel iihendust pidava
reisilennuki, kusjuures kdik reisijad
said surma. |

RAHVUSLIK IDENTSUS

Véike eesti rahvas, kes oli kaota-
nud kiiiditamise tagajirjel juhtkon-
na ja oli hirmutatud Stalini terrorist
ning hiliem maalt pOgenemise téttu
ndrgenenud, ei saanud siis ega saa ka
niiiid astuda sdjavideliselt vastu sove-

tiseerimisele. Aga siiski on eestlastel

Gnnestunud rangeima surve alla sdi-
litada oma rahvuslikku identsust,

ikka ja jalle liigub eesti intelligenti-

de ringides vastupanuvaim. Nii esi-
tas selle aasta alguses ks eesti ,,ra-
hugrupp” Stokhoimi jirelkonverent-

sist osavdtjale lakituse. Need eestla-

sed polnud emigrandid, vaid néuko-
sude Eesti elanikud. Nad noudsid
neuiraalse ja tuumarelvadest vaba
tsooni moodustamist Baltikumis Ew
roopa rahupoliitika raames. Eesti

Teised lehed Estost

nealinn Tallinn olevat Stokhalmile -

lahemal kui Géteborg ja Oslo, seisis
memorandumis. Aga siiski véeti
meilt digus konverentsist osavotmi-

seks",
Eesti sahuaktivistide memoran-

- dum meenutab siindmusi 1940.a. S6-

na-sonalt seisab selles: ,, Usaiduse ja
hen tahte kasutamine suurvdimeu tak-
tikelistes huvides pole kunagi varem
nii dramaatliselt ette tulnud,kui ndu-
kogude poltiitikas Balti riikide vas-
tu, iL
Hind, mille Eesti pidi maksma dhe.

killgse usalduse eest, on ks kohuta- —

vamaid, iitlevad eesté rahuvditlejad.
Ka siis.kui volta arvesse Teise maail-
masoja ebahumaanset mdddupuud,
Eesti elanikkond on aastate 1940 ja
1950 vahel kahanenud 22 protsendi
vérra. See on protsentuaalselt kdr-
geim inmkaotus Euroopas..

SOOME TV |

Eestlased kardavad, ef sovetid ¥Gi-
vad Baltimumis asuvaid sdjaviebae-
se kasutada riinnakuks Skandinaa-
via vastu. Seepdrast nad néuavad
inim- ja kodanikudiguste respektee-
rimist, eesti poliitvangide vabasta-
mist ning ,, kKonkreetseid samme tuu-
marelvavaba Péhja-Eurpepa moo-
dustamiseks Balti riikide osavdtul”,
lisaks sellele veel Euroopa Parla-
mendi otsuse 1983.4. jaanuarist teos-
tamist. Eesti inimdiguslaste aktiiv-
sus ei rajane iksenes ltidne, skandi-
naavia ja hansa traditsioonidel, mil-
iega eesti rahvas juba sajandeld ele-
nud. See on ka Soome TV teene. Eest-
jased nievad ja saavad arti Soame

TV-saadetest, See on kooskélas eest-

laste hea mluga.
Nad teavad, kuidas teostus néuko-

gude kirjanduses toonitatud spontaa-

ne Hitumine N. Liiduga. Baasilepin-
gute idbiridkimiste ajal karjus iiks
néukogude kindral eestiasest kOne-
luspartnerile nakku: ,,Milleks see
koik? Tankid sisse ja asjal ldpp."
Tookord oli asjal t6epoolest sellege
lépp. Aga nagu niiiid naib, ei ole see

maksev tinapieva eestlaste kohta.”

“Kk

Eesti keelest ja meelest |

Stokholmis ‘jlmuvas ‘ajalehes
» 1 eataja" avaidab oma muljeid Es-
to’lt Aino Lepik, titeldes muuhul-
PAB!

Maned métted, mis avamistalitu-
se] tekkisid:

ESTO 84 esimees Toomas Metsala
alustas oma k6net eest keeles ja poh-
jendas seda sellega, et eesti keel ei
ole arusaaday mitte ainult k6rvadele
vaid ka siidamele. See méte jai mee)-
de terveks piievaks. Voibolla eriti
sellepirast, et kava. jatkus ;introdu-

_ ting variety show'ga", kus teadusta-

jad kénelesid ainuit inglise keeit.
Mind pani see viga imestama kuna
valday osa publikust ja esinejad olid
eestlased.

Kava oli mitmekiilgne: viimlejad, .
rahvatantsijad, iksixesinejad, Samal .

laval jétkusid esinemised ka éhtv-
poolikul,
Kerkis kiisimus: Kellele tehakse

| ESTO-t? Kas sestlastele vdi muulas-

tele? Eriti hoolimatu tundus see ole-
val eestlaste vastu, kes olid tulnud.

Torontosse inglise keelt mittekéne- .

levatelt maadelt, nditeks Ractsist ja
Saksamaalt. Mitmed nendest ei osa-
nud inglise keelt nii palju, et nad
oleksid kdigist réagitust tdielikult
aru saanud. Jarelepdrides, miks see

‘nOnda on, sain vastuseks, et Ontaria

Place on avatud kdikidele ja mitte
ainult eestlastele, ja et arvesse tuleb
votta ka massimeadiume. Néustusin
osaliselt. Kuid kas ej oleks v@inud
stiski avamispaeva keeleks olla eesti
keel? Teadustajad oleksid véinud li-
saseletusi anda inglise keelas,

0

Eesti keele kiisimus kerkis ESTO
ajal tiles veel dige mitu korda. Mar-

kasin, et ESTO kGrtsis vaga vahesed

noored riikisid eesti keelt. Sama
mulje jéi ka CN-Toweri ,,pilvepiiri
tantsul". Rahvast oli palju ja tornist
avanes suureparane vaade Toronto
finnale. Kuid mulje jai, et kitlastasin
mingisugust ,,Kanada discot", kuna
eesti keelt oli vaevalt kuulda.

’ Eesti keele kiisimust kisitleti ka
noorte konverentsil, kus vaatluge all
oli eestius ja tulevane generatsioon.
Ma ei saanud kahjuks konverentsist
osa votta. Kuulsin sépradelt, et s4ai
oli peetud huvitavaid vaidlusi.

Aime Anderson jutustas mulle, et. .

prof, Ténu Parming oli pidanud hea
ja huvitava ettekande, milles thes
léigus oli puudutanud ka eesti keele
klisimust., Parming arvas, et kiimne
aanta jooksul tulevad eesti tiritused
Péhija-AmeeriRas iile viig inglise kee-
lele, sest siis-saab ka ,suur mass"
nendest osa yotta, s.t. need, kas eesti
keelt ei oska, Ja lisas, et need, kes siis
veel rédgivad eesti keelt, moodusta-
vad kitsa ringi, nn. ,,kaadri’. Ta
viitis, et eestlane saab olla ka ilma
eesti keelt oskamata.

Aime Anderson aga arvas, et ilma-

eesti keeleia ef saa rdakida eestlu-
sest. Antud juhul on easti keelt mitte-
oskajad ikkagi ainult eesti pdritaluga
amecriklased, Aimele, kui Roctsis

asuvale eesti noorele, tundus selline —

seisukoht iildse védrana.
Rahvatantsijate peailrituseks off
ESTO-VISIOON — rahvatansijate {a
voimlejate Valguspidu, Mul on raske
seda iiritust kirjeldada,
kaastegey rahvatantsijana, Tantse
oli iga rihm kaua ette valmistanud.
Nittid tuli kolme paeva jooksul Hér-

nald Toomsalu juhtimisel kokku-

tantsimine selgeks éppida, Muret je
raskusi oli palju. Etendus aga vildi
histi libi, Piksajaline 'téd oli and-

nud haid tulemusi,

Nimetaksin veel paar meeldejaé-
vat Uritust.

Uks nendest oli solistide kontsert,
mis toimus moodsas ja ilusas kont-
sertsaalis, Kontsert andis haa vaima-
luse kuulajatele tutvust teha eesti
muusikutega ja stiveneda eesti muu-
sikasse. Helitédde valik majus siiski
veidi kirjuna, kuna eesti heliloojate
Kkdrvel esitati ka Mendelssohni,
saint-Saéne’i ja Liszt’ i.

Laulupidu ja rahvapidu olid ESTO
lapptiritused. Lautupeo pluss poolele
tuleb mirkida Jiihidus, Kahjuks puv-
dusid kavas Tubin, Raid j ja Aveason.

OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE a

HOGAN \[= a:

Chev Olds Limited

PAUL JUTTUS

wie fa rentimine
791-5054;

Kode 423-5716

. 5000 Sheppard Ave, E, Scarborough, Ont. MIS 4L9, :

kuna olin ~

Melis Elu* nr, 35 (1900) 1994

Eesti Demokraatliku
Uniooni
_ peakoosolek —

Kesti Demokraatliky Uniooni ja
‘Eesti Rahvusndukogu Kanadas osa-
konna tldkoosolek peeti Tartu Co}:
lege'i ruumides 10, juulil USA, Root-
sj keskjuhatusta ja Kanada osakor-
dade esindajate tthisel kokkutulekul.

Uldkoosoleku savas kokkutaleku
korraldaja Juhan Kdis, Tervitati oga-
vtjaid ja jJeinaseisakuga méilestat!
vanepeal surnud litkmeid. Koosole-
ku fubatajaks valiti Evald Timusk,
protokollijaks J. Kiis, |

Tagevuse iitevaade, malanduslik:
aruanne ja tegevuskava kinnitati”
hel hatte}, Kuna USA-s liikmete arv
on langenud, slis otsustati juhatus
valida ajutiselt Kanada ja USA ooa-
kondadele tihine, asukchaga Toron-
tos, mida tiiendaks hatutatud abiesi-
meeste vargu loomine, keljele arti
laiemad volitused osakondade esin-.
damiseks, koostds Rootsis asuvate
keskjuhatustega. |

Uueks esimeheks yaliti professor
Jaan Timusk Torontost, Abiesimees-
teks: professor Elmar farvesoo, ja
doktor Ants Pallop USA-st, profes-

sor Karl Aun Waterloost, Ontarios ja

doktorant Mart Laanemie, kes Ham-
burgis taotleb Insenerl doktor) kraa-
di. Peasekretariks Juhan Kills Toron-
fost. Juhatuslilkmeteks Eha Tarmet
— Toomberg ja Evaid Aruvald.
Koosolekul soovitati, et EDU Ja ERN
liikmed siin mandril vdiaks oga ak-
tiivseli Kanada kodanliste ja USA
poliititste partelde tegevusest ja as-
tuks parteide liikmeks, at nende kuu-
du kaasabj leida meia orfastatud Ko-
dumaa yabadusvdltluses.

Roots} esindaja, Kaarel Vahtras,.
andis juhatusele edasl professor Kar!

‘Taagepera hiljutise juubeli puhui te- -

PUHASTUS JA
|. Tihane @ Tal

RE & RE AUTC
: TEEN IGASUGUSEIO AUT
Rédgitakse aesti kealt. §

Helistetie: 254 +4544, Kiilastage: 7

Skautlike ng
,Sini-must-valgg

Vaatamata Esto'le ja masilmalaagrile
noore ja juhi gaid-skautlangrisse ,,5:

- -yanemateks olid peaskaut skm. E
-fubtideke ngdr. Ene Merend ja skm.

skautide kuuelilkmolist osindusikau
ot! ka faagrl pastorike. Eesti lipu saje
imnes, Lakewood'i laagri peateoma
tegma peamiselt gaid)-skaudl tarku
Viiga hinnatud oli lnagri ajaleht ,,78
»koomikeid", mis sanuti IImusid ig
keelt lugema, kes muidu oesti. kirja
sbbralik vaim ning kdik osavétjad la
Kanada ceindusiikeuse juhld T. ja
ile Kanada eest! malevate tervitu
Merendile. Juures on gdr. V. Pohijase