NELJAPAEVAL, 6, OKTOOBRIL — THURSDAY, OCTOBER &

~ KIRJANDUS: Cr KUNST ~
co] KULTUUR |

Kes vajab digekeelsust?

STOKHOLM — Ebtjoones vajavad
Sigekeelsust eesti keele .dpetajad.
Seepdrast oligi Eesti Komitee poolt
hiljuti' korraldatud. nadalapikkuse!
ipetajate suvekursusel rohkesti ees-
ti keelt — 16 tundi viielt lektorilt,

peale selle 6 loengut eesti kuituuri-

ioost ja kirjandusest.

Kursusel viibinud Gpetajate kasu
jigekeelsuse loenguist oli muidugi
individuaaine. Ménele kuulajale vai-
sid need anda rahuldustunde, et te-
ma vaadeldud keelevigu ai tee, ja see
on ka. midagi. Manele véisid need

_ olla ununenu meeldetuletuseks, ja _

gee on juba tiéhtsam. Kui aga keegi
midagi hoopis uut kuulis, siis seda
parem, Keeledpikud ja digekeelsus-
sonaraamat on eesti keele Gpetajail
muidugi clemas — toeks ja tundmi-
seks.

- Volks arvata, ef digekeelsust yaja-
‘vad ka kirjanikud ja ajakisjanikud,
aga nij see ei nai olevat. Kirjanike
kohta vdib iitelda, et mdnedki neist ei
 tunne killaldaselt eesti kirjakeelt ega
ise aimagi selle puudulikku tund-

mist. Ei kasutata keele rikkalikke

valjendusvdimalusi sOnavara,. nai-
teks siinontiiimide alati Kes on keegi
peale Underi uurinud Wiedemanni
sonaraamatut? Ei pidurdata jause
_-lohisemist liihenditega ja iilearuste
sOnade ning korduste valtimisega. Ei.
tipsustata titluse tahendust, mdatte-
ia tundevarjundeid sénajirjestusega.

Heade kirjanike teastest voetud lau-

~ sendited Valter Tauli,,Eesti gramma-

tikas JI’ naditavad, milline selguse-,

stiili- ja- riiimivaéartus vdib olla tead--

likul lauseehitusel. Hea kirjandus

_ yéib keele peent ehitust-hasti tundes -

veel parem kirjandus olla,

Aga jddgem digekeelsuse ja Gige-
kirjutuse juurde. Kes kirjanike kést-
 kirju on lugenud, see teab, et sel alal
iehakse tisna jdmedaidki vigu. Viga-
dega kirjandus ei saa olla hea kir-
jandus. | 5

|

See pole bigupoolest mingi uus
nahtus, aga meil ei ole varem olnud
sellest tilevaadet. Kirjastuse ja aja-
lehetoimetuste lavel on seigniud Ker-
beros — keeleline korrektor, kes ei
ole vigaseid tritkiseid valja lasknud.
Ta on parandanud muidvgi ainuit ot-
sesed keelevead, kaugemate ta an

yoinud minna ainult kokkuleppel au-.

ioriga.

Niitid korrektor puudub vai on tis-
na harva tegevuses, Vajaliku filoleo-

.gilise ettevalmigtusega korrektorid |

on ctsa saamas, ka peetakse nende

rakendamist kulukaks. Raamatud ja.

—anikiid ilmuvad enamasti siarasel
— kuful, nagu looja neéd on locnud.

Kuidas siin midagi muuta? Kir-
jastused ja ajalehetoimetused peak-
sid ometi vastutama oma valjaannete
keelblise korrektsuse eest. Mis saab
muidu meie kirjakeelest?

Ei saa vist midagi muuta. Uks tee
on kiill avatud — iseéppimise tee,
Agaei ole usutay, et kirjanikud ja aja-
kirjanikud hakkaksid eesti kirjakeelt
Gppima. Vanemad autorid elavad ik-
ka edasi sellest keelest, mis nad 50
vGi 60 aasta eest koolis said. Noore-
' mad pagulasautorid on eesti keelt
 viihe vdi tldse mitte korrapdraselt
* §ppinud,

Eiole ka leata, et igas kirjastuses ja
ajalehetoimetuses oleks vahemalt
dks isik, keg digekeelsusi ja Gigekir-
jutust hasti tunneb ja kdsikirjad kee-
 Teliselt parandab. M6ne! maidral seda
ju tehakse. Uks taimetaja iitles, et kui
ta tihe kaast6dlise peale kord tosiselt
_ vihastab, siis avaldab ta tema artiklid
kirjutatud kujul, Nii et harilikult-nii-
kaugele ei minda. Aga nouded on
suuremad.

Missugust kizjakeelt siin ridtle-
me? Kirjakeele aluseks on loomuli-
kult rahvakeel oma rohkete murrete-
ga. Suur osa sGnavarast ja muutevor-
- Mhidest on siigavusest pinnale tdste-

—_

ed oe el ee re ee rr a — *
q

tud:ja kirjakeeleks ,,Gilistatud™, kéil
mitid. Muutevormid on keeledpikuis
reeglitega kinnistatud ja pikema aja
jooksul kdibel, s.o. koalides dpetata-
vad ja kirjasGnas tarvitusel. Séna-
vara tikastatakse esilekerkivate
murdesénadega (asa sonu kaob kos
mdiste kadumisega}, laenamisega
teistest keeltest (eriti soome keelest),
sonade iiitmisega, tuletamisega vas-
tavate liidete (sufiksite) abil ja kunst-
liku ‘loomisega (uus nimetus: tehis-
sonad). Kirjakeelde kuuluvad ka rah-
vusVahelised vddrsénad, mis kirju-
tusviisilt on osalt muutunud voimun-
tumas eestipdrasteks. Nii an kujune-

nud mingi pohiline, stabiliseerunud |

-Adrjakeel., .

Aeg-ajait vGetaxse kirjakeele reeg-
lid kaalumisele ja muudetakse neid
mitmesuguste}! péhjustel, aga ikka
jalle keeledpikuisse fikseeritult. Kir-
iakeel peab olema normeeritud, sest
teda ahvardab kaks hddaohtu. Uhelt

pool tahetakse.teda kiskudd méne -

murde tasemele, teiselt poolt Hialda-
takse uuendustega.

Uhes Néukogude Eesti ajalehes
toob luuletaja, téikija ta prantsuse

filolagg Jaan Kaplinski ronkeid nai-

teid uuvenduslikest rumalustest, mis
niiiidses kirjakeeles hakkavad vdi-
mutsema. Rumalusi esineb nithasti

kunstlilcult loodud kui ka sufiksitega —

tuletatud sdnadega, eriti oskuss6na-
de alal. Need massilised vagivaldsed
uuendid muudavad keele veidraks,
yerevaeseks, paberlikuks ja steriil-
seks, Tarbetuid uuendeid on ka dige-
keelsussGnaraamatus, oli juba va-
Temgi. Senised sinad ja muutevor-
‘mid on monigi kord paremad ja ilme-
kamad. Ilukirjanduses vaevalt ‘nii
hullusti liiale minnakse, kirjanike
sttilitunne enamast! takistab, aga tar-

be- ja ajakirjanidusele on see tendents _

kardetay.

. Kaplinski naeruvdaristab diguse-

ga maitsevaest lilaleminekut keele-

korralduses, aga ka ta ise liheb liiale.
Ta naeb i-mitmuse kasutamises ,,li-
ieratuurse, vahel aga otse pretsioos-
se stilli marke". Kas eesti rahvalau-
jud on literatuursed ja pretsioossed?
ise puud pinuje jahvad, / ilma noo-
rita mehita, / teravita kirveita,” Te
‘riindab Aavikut fAaviku poolt uuen-
_ Gatud keeles), kes tahtis tGsta eesti
kirlakeele Euroopa vanade kuituur-
keelte tasemele. Kas tuleks riinnata
ka Gustav Suitsu, kes néudis ,enam
ultuuri, enam euroopalikku kultuu-
“hi? |

Ktillap vist, sest Kaplinski kirju-

TORONTO GEST MATAS Nov, ¢.3.
. WAALIRUMSTHIE . .
# JOANN §

a 1932 -T989

wits inAITUS

AVATUO RUT A kon kITOG Sisseg3s tasute

Iga iiksik paev on tahtis!

Kirjanik George Bernhard SHAW

otsustas noore mehena igal pdeval

kirjutada viis lehekiilge ja ta pidas

kinni sellest otsusest.
a

AUDUBON, parastine kuulus a¢-
jatundja lindude alal, ebadnnestus

driliselt ja‘otsustas igapdev maalida -

lhe linnu pildi. Seilest kasvasid val:
ia tema maajlmakuulsad lindude pil-
tide kogud.

Edna FERBER sundis end kinjula-

ma, kiisimata, kas tingimused, olukor-

rad ja timbrus olid selleks sobivad va:
segavad. Sundides end kirjutama tee-
nis ta aastas veerand miljoni dollani.

Kirjanik Somerset MAUGHAM
sundis end igas olukorras kirjutama

oma pdevase normi — tuhat kum .

luhat viissada ‘sona.

SS

U

-Pranisuse suure kirjaniku Enil
ZOLA kamine kohal seisid ladiia-

keelsed sonad: Nulla dies sine linea

(Uhtegi paeva ilma reata!]. Tema loo-

ming kéneleb selle pohimdtte jarje--

kindlast ellurekendamisest.
oO

_ Mitte aimult kirjanikele, teadlagléle
ia Kunstnikele ei ole iga iiksik paev
tihtis, vaid ka samuti meile. Vas-
tavalt kristlikule arusaamisele on iga
tiksik piev Jumala And. Me
oleme kutsutud kasutama oma pdev!
koosk6las Jumala ptihaduse ja Tema

armastuse motetega. Ei ole kahtlust,

et iga paev, mida me oleme elanud
ilma-jumatlala, on igavesh kaoiatud
paev.

RUDOLF KIVIRANNA

tab: ,.Kuid eks ole niitid ka maislik- -

kus muutunud omaette vouruseks

ja need eesti keele amadused,. mis

pretsicosset Aavikut drritasid, vGi- 9:

vad meile pakkuda esteetitist rahul-
dust. Iga] aja! oma maitse."’ Kap-
_linski suhtumine Aaviku tédsse on
igatahes tihekiilgne,
,Opetajate, toimetajate ja korrektozi-
ie" tOGsse, Konekeele eelistamine
kirjakeeleie ai ale dige:

Kirjakeele ja konekeele vahele jaab
paratamatult vahe, peabki jadma.
Kirjakeel jargib kil) rahvakeele tra-
ditsiooni, aga tal on hoopis suuremad
ja mitmekesisemad, varjundirikka-

mi nagu ka -

mad ja abstrakisemad iilesanded. Ta

ei tohi seejuures liiga kunstlikuks
muutuda, aga ka mitte murdesegu-
salt kacotiliselt jada. Tade on kuski!
vahepeal, nagu ikka.

Keeledpeiajad ja korrektorid jar-
givad reeglitega stabiilseks kujune-

nud digekeelsust ja digekirjutust vai —

kehtivaiks. kuulutatud muudatusi,

hoidudes dirmustest fa moensuun-

dadest. Liigne tihenarimine on siingi
kurjast, aga kurjast on ka hoclimatu
voi vohiklikult.ileoley suhtumine
Oigekeelsuse ja digekirjutuse nodue-

tesse. Kirjakeele hea tundmine on ~

siiski vajalix, eriti nendele, kes eesti
keeles Gpetavad voi kirjutavad.

HELMI ELLER

V. TAU LL

JOHANNES AAVIKU
_KEELEUUENDUS |

Critiine Glevaade
37 Ihk, Hind 36,00. Postikulu 85¢.

-Midigit ,, MEIE ELU” talituses

958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6

Nang V Va badhisy svoitlejate
_ Abistamiskeskuse valjaanne

,Weie Efu“ nr. 40 (1753) i983

Nikluse-Kuke malestus-
a teos ilmunud

Okupatsioonivdimu poolt 15.
sunnitddle mdistetud Mart Nikluseja
surnuksptinatud Jiiri Kuke elu ja
kannatusi kirjeldav teos ilmus suures
formaadis ja kditas, sisaldades arvu-
kalt seniavaldamata fotosid ja doku-
mente. Tease miitigist iilejéav sum-
ma laheb Eesti poliitvangide ja nen-
de perekondade abistamisexs.

Milestusteos on saadaval eesti aja-
\ehtede talitustes, eesti pollitvangi-
de hooldusgruppide ja hooldajate
ning EVV Atistamise Toimkondade
juures jérgmistel aadressidel: USA-s
EVV Abistamise Toimkond, Eslo-
nian House of Chicago, Estonian La-
ne, P.O. Box 95, Prairie View, Il:

 fingis 60069: Kanadas EVY Abista-

mise Foimkond, Estonian House, $58
Broadview Ave No. 208, Toronto,

Ontario M4K 2R6: eraldi Vancauveri __

_ piirkonnas EVV Abistamise Toim-

“ , Stockholm 1983.

Malestusteose estkads,

Hilda Esko Delos", |
Varsse uhest unustatud saaresi
Montreal, 1989, 45 Ik.

Hilda Esko on oma - nelupdéive
nime all avaldanud luuletusi 39

aastat, sestsaadik, kui ta esimesed ©

varsid iImusid esimeses pagulasal-
manahhis ,,Eesti Looming Helsin-
gis, Tagasihoidlikuna pole ta piidel-
nud jargnevail aastakiimneil ,,Tuli-
mullas* jm, ilmunud loomevilja
raamatuks poimida, Ent aastal 1983
‘ilmub Hilda Eskolt hoopis iillatus-
Hk luulekogu ,,Delos", mis vaarib

tihelepanu juba Abel Lee kunsti-

parase kujunduse ja illustratsiao-

nidega, Lihidalt — aasta kauneim

luulekogu. -Jaseda koike yoma kulu

"ja: kirjadega"™.

Raamat on ka teisiti tahelepan-
dav, sest siin on autor Iahti titelnud
isiklikust tundeluulest ja astunud
eepilise luule radadele. Raamatu
sisuks on Homerose pidulikus var-
simGddus, heksameetris, sdnasta-

 tud 18 laulu nagu pildiseeria piiha

‘Eestt klassikaline kitarrikunstnik Boris Bjérn Bagger, kes avab koos
Sopran Elisabeth Stephan'ieg gesti Kunstide Keskuse kontsertsarja
1983 Toronto Kuningliku Konservataoriumi kontsertsaalis reedel, 7.
oktoobril kell 7:13, viibi} praegu kontsertreisif Péhja-Ameerika
mandril esinedes Bostonis Pall Kontsertseerias, New-Yorgis, To-

| rontos, Lakewoodis, Baltimore'is ja veelkord New Yorgis. Eesti

heliloomingust on kavas Arvo paet’i helitéé ,, Modus". Boris Bagger’il
on hiljuti valminud esimene heliplaat, kus ta esineb kess oma kam-
mermouweika ansambliga , Camerata Karlsruhe".

—eunannacenvonnounaruon rust Roe

saare Deelose {eesti kirjaviis} aja-

loost ja muljeist, mis autoris tekki-
sid sel saarel viibides.
Deelos on Egeuse meres, vaik-

sem Kiiklaadide 123 saarest, pinda-

laga ainult 4 ruutkm, umbes nagu
meie Osmussaar (Nimede seletuses
antud 32 ruut miili peaks olema 3,2
rm, sest saareke on vaid 5 km pikk
ja 11/2 km Jai}. Ometi peeti Deelost
saarestiku keskuseks ja nii tiht-
‘saks, et Poseidon ise kinnitas saa-
re merepdhja-ankrusse, enne kui
Zeusi armuke Leto sinnitas seal
jumalikud kaksikud — kas Zensi
armukadeda abikaasa Hera arva-
‘tes sohijumalad? Ei, need olid pai-
kesejuma!l Apollon kaksikée Arte-

misega. Deelose sdar kujunes
Apolloni kultuse keskuseks, kus
‘antiikajal peet: tlekreekalisi pi-
dustusi Apotloni auks ja kuhu ehi-
lati arvukal templeid, tiks uhkem
kui teine. Homerose ajal, 7. sajandil
e.Kr, peeti saart nii pithaks, et seal
ei tohtinud keegi surra ega ukski
naine stinnitada. |

Hiljem, helienismi ajal, kui
kreeklastes oli targanud drivaim,
kujunes saarest tahtis kaubandus-
keskus orjaturuga. Oitseajale jarg-
nesid sajandeid hiljem hadeajad —
,Vanade pattude pdrast nagu seda
tinapdevalgi — siitiks
Saart ruistasid péhjalikult ja kor-
duvalt nii vaenuvied kuj mere-
roéviid, aii et teisel sajandil p.Kr.
jat Deelos plisima ainult varemete
muuseumina, ainsaiks asukaiks ka
tinapdeval ainult valyurid, kui tu-
ristide varved on tagasi sditnud 2
km kauguse] asuvale Mykonose
saarele.,

Kéigest seilest pajatavad ,,Belo-
se“ laulud vanade hiimnide piduli-
kus stiilis, sisaldades ka autori va-
ba tilke Homerosele omistatud
hiimnist Apellonile. Eesti virsiehi-
tuse traditsiooni kohaselt on kinni
peetud rohuliste ja rshute silpide
vaheldusest.

Ent luuletaja sihiks pole olnud
ainult Deelose ajaloo timberjutus-
tamine, nis vOinuks méne rahvus-

_d

| USA-s

VYeel vahel harva pdike nukralt naerab
ta aeg meid soojendada on nii iitirike,
veel hilinenud lill seal 6itsema end vaevah, °
on hooletule kilvajale stiiiks kiill see.

Vaal stigistormidelgi klirus tiivus,

ja Gised hallad 6rna elu riindavad

vaat lduna poole — lehvitades tiibu
kolmnurgas kureparved juba lendavad!

Nii rabelev ja nukker — siiski kuldne,

su saagirikkus siidant hellaks teeb,

nii lembene ja kodumaiselt muldne,
_vaid hiiva sdbrana sind, siigis, kohtame.

Te

kond, c/o Albert Krue, 303-5560 Ar-
cadia Road, Richmond B.C, V6X 2G9;
Austraalias EVV Abistamise Toim-
kond, c/o Eili Annuk, 12 Sorlie Ave-

nue,.Northmead 2252, N. 5. W. ja |
‘Skandinaavias-Euroapas (tease pea-

ladu) EVV Abistamiskeskus, Box
34018, 5-100 26 Stockholm, Sverige.

Mialestusteose miitigihinnad on
saatekulusid arvestamata jargmised:
USDoll 27.00,
CANDoll 34.00, Austraalias ADoll
28,00, Saksamaal DMK 68.00, [nglis-
maal £18.00 ning Skandinaavias Rkr
175,00. Muudes ‘maades vastavall
USA hinnale,

SOO CCTReSOOCeEOS

Uhteseotud miiiidid ia ajalugu

»MEIE ELU” on eestiuse hoidja
ja ihendaja pagulitses, piltides
keasa aidata eesti keela sailita-
miseks ja kasvava noorsoc
hoidmiseks meia rahvusgrupi
likmena — seeparast lugega ja

tellige ,.MEIE ELU”. 7
eseeeaoeseeeeesc

fase huultele kiisimuse kergitada:
— Kas mei! oma ajalugu polegi?
Luulesarja keskpunktiks on XI ja
XII lau] nelja neidise sashumisest
Hiiberboreast, kreeka miitoloogia
muinasjutumaalt teispool pohja-

tuult, kus elab ideaalrahvas onne-.

ikku elu, midagi meie Kungla rah-
va taolist , kuldsel a’al", Autor ké-
netab neidisid sGnadega ,,mukallid
Pohjala Ged“ ja kunstnik Lee on

neid ehtinud umbes eesti rahve-—

réivastega ja sélgedega ning sada-
ma ette pannud purjetama viikingi-
laeva, Asjata, sest Pohjala rahvas
oskas vaimuvael kiiremini lennata.
Ka 600 aastat enne Kristust!.., He:
rodotose miiiitidega segatud aja-
loos pole pdhjust toodud, miks
need Hiiberborea neidised Deelo-
sesaarel hukati. Voibolla nad ei
asanud kreeka keelt? Ometi pidid
nad tundma neitsilikkuse kaitsjat
jahijumalannat Artemist, keHele
nad tulid pika tee oma viljaandeid
tooma. Ristiusk polnud neidiste

_Maitset veel rikkunud. Ja neidiste
pannakse, —

kui héimlaste surma Jeinab autorgi
nende haudadel.

Ja Sinna juurde kuuluvad Abe!
Lee 8 lehekiiljesuurust joonistust

mahedas seepiatoonis, mis on di-

gesti saare ajalugu télgendavad,
kuigi Leto oma kaksikutega m6jub
liiga robustselt-primitiivselt, et vé-
luda peajumalat, kel oli valida Af-
rodite taoliste vahel,

Hilda Saks on osanud ,,Deloses*
uhte aulatada nii miiidid kui aja-
loo, nagu ta ise itleb oma raamatu
lopus:

Gelge, kus lpeb legend? Mulle |

belge, kust algaeb reaalsus?.
Seisatan sillal, mil kohtuvad

miliidid ja tunased toed." Ja selli-

sena on see luulekogu kGigiti nau-

ditav. A. KURLENTS

AoE KT

SUGISENE

Taas sigis mdddab tiiel sammul példe
ja puistab kollast, rusket puie stilesse,

taas inimene kiirelt tasub volgu

sest aasta kaalub juba pievi iilesse.

HTITIITITIANINAENATATINNNTATE

VARJE RAID

|
|

Kanadas

oTUIEUNAOAVETAVEQIEAUAASAULAE9UTIUISRURUCATEDVELUIVSEIUSCQUSUTRUTUEESITTIA UALS EL EO ATES T=

-yMieie Elu“ nr, 40 (1753) 1983

ARMAST ODE, TADI JA VA

PUHKA RAHUS ARMAS

ARMAST SOPRA

Avaldame aiigavat kaastunne
ERNST JAAKSON’ile tema a

CLAIRE J

SUTNG

EESTLASTE

ARMAST
surnud 2

nnialeslaviee

REST] ETNOC

LUGUPEETUD JA ARMAST Ha

AIME

malesiab leinas

EESTI PEN

_—Se rn

‘MOTTESAHVATU 1

.- ee ee

Tsensuur on hea asi. Iga raamitl
leiab vihemalt the tihelepanel ku
lugdja. |
Uh
Tinandeva nocred mehed on nagu

maadlejad, Nad tahavad ka armaste-
ses kohe seljavdiduga alustada,

0

Kaik teavad, mida pahempoolsedl
tahavad, viilja arvalud pahempool- ,
sed ise.

of