NELJAPAEVAL, 6, OKTOOBRIL — THURSDAY, OCTOBER & ~ KIRJANDUS: Cr KUNST ~ co] KULTUUR | Kes vajab digekeelsust? STOKHOLM — Ebtjoones vajavad Sigekeelsust eesti keele .dpetajad. Seepdrast oligi Eesti Komitee poolt hiljuti' korraldatud. nadalapikkuse! ipetajate suvekursusel rohkesti ees- ti keelt — 16 tundi viielt lektorilt, peale selle 6 loengut eesti kuituuri- ioost ja kirjandusest. Kursusel viibinud Gpetajate kasu jigekeelsuse loenguist oli muidugi individuaaine. Ménele kuulajale vai- sid need anda rahuldustunde, et te- ma vaadeldud keelevigu ai tee, ja see on ka. midagi. Manele véisid need _ olla ununenu meeldetuletuseks, ja _ gee on juba tiéhtsam. Kui aga keegi midagi hoopis uut kuulis, siis seda parem, Keeledpikud ja digekeelsus- sonaraamat on eesti keele Gpetajail muidugi clemas — toeks ja tundmi- seks. - Volks arvata, ef digekeelsust yaja- ‘vad ka kirjanikud ja ajakisjanikud, aga nij see ei nai olevat. Kirjanike kohta vdib iitelda, et mdnedki neist ei tunne killaldaselt eesti kirjakeelt ega ise aimagi selle puudulikku tund- mist. Ei kasutata keele rikkalikke valjendusvdimalusi sOnavara,. nai- teks siinontiiimide alati Kes on keegi peale Underi uurinud Wiedemanni sonaraamatut? Ei pidurdata jause _-lohisemist liihenditega ja iilearuste sOnade ning korduste valtimisega. Ei. tipsustata titluse tahendust, mdatte- ia tundevarjundeid sénajirjestusega. Heade kirjanike teastest voetud lau- ~ sendited Valter Tauli,,Eesti gramma- tikas JI’ naditavad, milline selguse-, stiili- ja- riiimivaéartus vdib olla tead-- likul lauseehitusel. Hea kirjandus _ yéib keele peent ehitust-hasti tundes - veel parem kirjandus olla, Aga jddgem digekeelsuse ja Gige- kirjutuse juurde. Kes kirjanike kést- kirju on lugenud, see teab, et sel alal iehakse tisna jdmedaidki vigu. Viga- dega kirjandus ei saa olla hea kir- jandus. | 5 | See pole bigupoolest mingi uus nahtus, aga meil ei ole varem olnud sellest tilevaadet. Kirjastuse ja aja- lehetoimetuste lavel on seigniud Ker- beros — keeleline korrektor, kes ei ole vigaseid tritkiseid valja lasknud. Ta on parandanud muidvgi ainuit ot- sesed keelevead, kaugemate ta an yoinud minna ainult kokkuleppel au-. ioriga. Niitid korrektor puudub vai on tis- na harva tegevuses, Vajaliku filoleo- .gilise ettevalmigtusega korrektorid | on ctsa saamas, ka peetakse nende rakendamist kulukaks. Raamatud ja. —anikiid ilmuvad enamasti siarasel — kuful, nagu looja neéd on locnud. Kuidas siin midagi muuta? Kir- jastused ja ajalehetoimetused peak- sid ometi vastutama oma valjaannete keelblise korrektsuse eest. Mis saab muidu meie kirjakeelest? Ei saa vist midagi muuta. Uks tee on kiill avatud — iseéppimise tee, Agaei ole usutay, et kirjanikud ja aja- kirjanikud hakkaksid eesti kirjakeelt Gppima. Vanemad autorid elavad ik- ka edasi sellest keelest, mis nad 50 vGi 60 aasta eest koolis said. Noore- ' mad pagulasautorid on eesti keelt viihe vdi tldse mitte korrapdraselt * §ppinud, Eiole ka leata, et igas kirjastuses ja ajalehetoimetuses oleks vahemalt dks isik, keg digekeelsusi ja Gigekir- jutust hasti tunneb ja kdsikirjad kee- Teliselt parandab. M6ne! maidral seda ju tehakse. Uks taimetaja iitles, et kui ta tihe kaast6dlise peale kord tosiselt _ vihastab, siis avaldab ta tema artiklid kirjutatud kujul, Nii et harilikult-nii- kaugele ei minda. Aga nouded on suuremad. Missugust kizjakeelt siin ridtle- me? Kirjakeele aluseks on loomuli- kult rahvakeel oma rohkete murrete- ga. Suur osa sGnavarast ja muutevor- - Mhidest on siigavusest pinnale tdste- —_ ed oe el ee re ee rr a — * q tud:ja kirjakeeleks ,,Gilistatud™, kéil mitid. Muutevormid on keeledpikuis reeglitega kinnistatud ja pikema aja jooksul kdibel, s.o. koalides dpetata- vad ja kirjasGnas tarvitusel. Séna- vara tikastatakse esilekerkivate murdesénadega (asa sonu kaob kos mdiste kadumisega}, laenamisega teistest keeltest (eriti soome keelest), sonade iiitmisega, tuletamisega vas- tavate liidete (sufiksite) abil ja kunst- liku ‘loomisega (uus nimetus: tehis- sonad). Kirjakeelde kuuluvad ka rah- vusVahelised vddrsénad, mis kirju- tusviisilt on osalt muutunud voimun- tumas eestipdrasteks. Nii an kujune- nud mingi pohiline, stabiliseerunud | -Adrjakeel., . Aeg-ajait vGetaxse kirjakeele reeg- lid kaalumisele ja muudetakse neid mitmesuguste}! péhjustel, aga ikka jalle keeledpikuisse fikseeritult. Kir- iakeel peab olema normeeritud, sest teda ahvardab kaks hddaohtu. Uhelt pool tahetakse.teda kiskudd méne - murde tasemele, teiselt poolt Hialda- takse uuendustega. Uhes Néukogude Eesti ajalehes toob luuletaja, téikija ta prantsuse filolagg Jaan Kaplinski ronkeid nai- teid uuvenduslikest rumalustest, mis niiiidses kirjakeeles hakkavad vdi- mutsema. Rumalusi esineb nithasti kunstlilcult loodud kui ka sufiksitega — tuletatud sdnadega, eriti oskuss6na- de alal. Need massilised vagivaldsed uuendid muudavad keele veidraks, yerevaeseks, paberlikuks ja steriil- seks, Tarbetuid uuendeid on ka dige- keelsussGnaraamatus, oli juba va- Temgi. Senised sinad ja muutevor- ‘mid on monigi kord paremad ja ilme- kamad. Ilukirjanduses vaevalt ‘nii hullusti liiale minnakse, kirjanike sttilitunne enamast! takistab, aga tar- be- ja ajakirjanidusele on see tendents _ kardetay. . Kaplinski naeruvdaristab diguse- ga maitsevaest lilaleminekut keele- korralduses, aga ka ta ise liheb liiale. Ta naeb i-mitmuse kasutamises ,,li- ieratuurse, vahel aga otse pretsioos- se stilli marke". Kas eesti rahvalau- jud on literatuursed ja pretsioossed? ise puud pinuje jahvad, / ilma noo- rita mehita, / teravita kirveita,” Te ‘riindab Aavikut fAaviku poolt uuen- _ Gatud keeles), kes tahtis tGsta eesti kirlakeele Euroopa vanade kuituur- keelte tasemele. Kas tuleks riinnata ka Gustav Suitsu, kes néudis ,enam ultuuri, enam euroopalikku kultuu- “hi? | Ktillap vist, sest Kaplinski kirju- TORONTO GEST MATAS Nov, ¢.3. . WAALIRUMSTHIE . . # JOANN § a 1932 -T989 wits inAITUS AVATUO RUT A kon kITOG Sisseg3s tasute Iga iiksik paev on tahtis! Kirjanik George Bernhard SHAW otsustas noore mehena igal pdeval kirjutada viis lehekiilge ja ta pidas kinni sellest otsusest. a AUDUBON, parastine kuulus a¢- jatundja lindude alal, ebadnnestus driliselt ja‘otsustas igapdev maalida - lhe linnu pildi. Seilest kasvasid val: ia tema maajlmakuulsad lindude pil- tide kogud. Edna FERBER sundis end kinjula- ma, kiisimata, kas tingimused, olukor- rad ja timbrus olid selleks sobivad va: segavad. Sundides end kirjutama tee- nis ta aastas veerand miljoni dollani. Kirjanik Somerset MAUGHAM sundis end igas olukorras kirjutama oma pdevase normi — tuhat kum . luhat viissada ‘sona. SS U -Pranisuse suure kirjaniku Enil ZOLA kamine kohal seisid ladiia- keelsed sonad: Nulla dies sine linea (Uhtegi paeva ilma reata!]. Tema loo- ming kéneleb selle pohimdtte jarje-- kindlast ellurekendamisest. oO _ Mitte aimult kirjanikele, teadlagléle ia Kunstnikele ei ole iga iiksik paev tihtis, vaid ka samuti meile. Vas- tavalt kristlikule arusaamisele on iga tiksik piev Jumala And. Me oleme kutsutud kasutama oma pdev! koosk6las Jumala ptihaduse ja Tema armastuse motetega. Ei ole kahtlust, et iga paev, mida me oleme elanud ilma-jumatlala, on igavesh kaoiatud paev. RUDOLF KIVIRANNA tab: ,.Kuid eks ole niitid ka maislik- - kus muutunud omaette vouruseks ja need eesti keele amadused,. mis pretsicosset Aavikut drritasid, vGi- 9: vad meile pakkuda esteetitist rahul- dust. Iga] aja! oma maitse."’ Kap- _linski suhtumine Aaviku tédsse on igatahes tihekiilgne, ,Opetajate, toimetajate ja korrektozi- ie" tOGsse, Konekeele eelistamine kirjakeeleie ai ale dige: Kirjakeele ja konekeele vahele jaab paratamatult vahe, peabki jadma. Kirjakeel jargib kil) rahvakeele tra- ditsiooni, aga tal on hoopis suuremad ja mitmekesisemad, varjundirikka- mi nagu ka - mad ja abstrakisemad iilesanded. Ta ei tohi seejuures liiga kunstlikuks muutuda, aga ka mitte murdesegu- salt kacotiliselt jada. Tade on kuski! vahepeal, nagu ikka. Keeledpeiajad ja korrektorid jar- givad reeglitega stabiilseks kujune- nud digekeelsust ja digekirjutust vai — kehtivaiks. kuulutatud muudatusi, hoidudes dirmustest fa moensuun- dadest. Liigne tihenarimine on siingi kurjast, aga kurjast on ka hoclimatu voi vohiklikult.ileoley suhtumine Oigekeelsuse ja digekirjutuse nodue- tesse. Kirjakeele hea tundmine on ~ siiski vajalix, eriti nendele, kes eesti keeles Gpetavad voi kirjutavad. HELMI ELLER V. TAU LL JOHANNES AAVIKU _KEELEUUENDUS | Critiine Glevaade 37 Ihk, Hind 36,00. Postikulu 85¢. -Midigit ,, MEIE ELU” talituses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Nang V Va badhisy svoitlejate _ Abistamiskeskuse valjaanne ,Weie Efu“ nr. 40 (1753) i983 Nikluse-Kuke malestus- a teos ilmunud Okupatsioonivdimu poolt 15. sunnitddle mdistetud Mart Nikluseja surnuksptinatud Jiiri Kuke elu ja kannatusi kirjeldav teos ilmus suures formaadis ja kditas, sisaldades arvu- kalt seniavaldamata fotosid ja doku- mente. Tease miitigist iilejéav sum- ma laheb Eesti poliitvangide ja nen- de perekondade abistamisexs. Milestusteos on saadaval eesti aja- \ehtede talitustes, eesti pollitvangi- de hooldusgruppide ja hooldajate ning EVV Atistamise Toimkondade juures jérgmistel aadressidel: USA-s EVV Abistamise Toimkond, Eslo- nian House of Chicago, Estonian La- ne, P.O. Box 95, Prairie View, Il: fingis 60069: Kanadas EVY Abista- mise Foimkond, Estonian House, $58 Broadview Ave No. 208, Toronto, Ontario M4K 2R6: eraldi Vancauveri __ _ piirkonnas EVV Abistamise Toim- “ , Stockholm 1983. Malestusteose estkads, Hilda Esko Delos", | Varsse uhest unustatud saaresi Montreal, 1989, 45 Ik. Hilda Esko on oma - nelupdéive nime all avaldanud luuletusi 39 aastat, sestsaadik, kui ta esimesed © varsid iImusid esimeses pagulasal- manahhis ,,Eesti Looming Helsin- gis, Tagasihoidlikuna pole ta piidel- nud jargnevail aastakiimneil ,,Tuli- mullas* jm, ilmunud loomevilja raamatuks poimida, Ent aastal 1983 ‘ilmub Hilda Eskolt hoopis iillatus- Hk luulekogu ,,Delos", mis vaarib tihelepanu juba Abel Lee kunsti- parase kujunduse ja illustratsiao- nidega, Lihidalt — aasta kauneim luulekogu. -Jaseda koike yoma kulu "ja: kirjadega"™. Raamat on ka teisiti tahelepan- dav, sest siin on autor Iahti titelnud isiklikust tundeluulest ja astunud eepilise luule radadele. Raamatu sisuks on Homerose pidulikus var- simGddus, heksameetris, sdnasta- tud 18 laulu nagu pildiseeria piiha ‘Eestt klassikaline kitarrikunstnik Boris Bjérn Bagger, kes avab koos Sopran Elisabeth Stephan'ieg gesti Kunstide Keskuse kontsertsarja 1983 Toronto Kuningliku Konservataoriumi kontsertsaalis reedel, 7. oktoobril kell 7:13, viibi} praegu kontsertreisif Péhja-Ameerika mandril esinedes Bostonis Pall Kontsertseerias, New-Yorgis, To- | rontos, Lakewoodis, Baltimore'is ja veelkord New Yorgis. Eesti heliloomingust on kavas Arvo paet’i helitéé ,, Modus". Boris Bagger’il on hiljuti valminud esimene heliplaat, kus ta esineb kess oma kam- mermouweika ansambliga , Camerata Karlsruhe". —eunannacenvonnounaruon rust Roe saare Deelose {eesti kirjaviis} aja- loost ja muljeist, mis autoris tekki- sid sel saarel viibides. Deelos on Egeuse meres, vaik- sem Kiiklaadide 123 saarest, pinda- laga ainult 4 ruutkm, umbes nagu meie Osmussaar (Nimede seletuses antud 32 ruut miili peaks olema 3,2 rm, sest saareke on vaid 5 km pikk ja 11/2 km Jai}. Ometi peeti Deelost saarestiku keskuseks ja nii tiht- ‘saks, et Poseidon ise kinnitas saa- re merepdhja-ankrusse, enne kui Zeusi armuke Leto sinnitas seal jumalikud kaksikud — kas Zensi armukadeda abikaasa Hera arva- ‘tes sohijumalad? Ei, need olid pai- kesejuma!l Apollon kaksikée Arte- misega. Deelose sdar kujunes Apolloni kultuse keskuseks, kus ‘antiikajal peet: tlekreekalisi pi- dustusi Apotloni auks ja kuhu ehi- lati arvukal templeid, tiks uhkem kui teine. Homerose ajal, 7. sajandil e.Kr, peeti saart nii pithaks, et seal ei tohtinud keegi surra ega ukski naine stinnitada. | Hiljem, helienismi ajal, kui kreeklastes oli targanud drivaim, kujunes saarest tahtis kaubandus- keskus orjaturuga. Oitseajale jarg- nesid sajandeid hiljem hadeajad — ,Vanade pattude pdrast nagu seda tinapdevalgi — siitiks Saart ruistasid péhjalikult ja kor- duvalt nii vaenuvied kuj mere- roéviid, aii et teisel sajandil p.Kr. jat Deelos plisima ainult varemete muuseumina, ainsaiks asukaiks ka tinapdeval ainult valyurid, kui tu- ristide varved on tagasi sditnud 2 km kauguse] asuvale Mykonose saarele., Kéigest seilest pajatavad ,,Belo- se“ laulud vanade hiimnide piduli- kus stiilis, sisaldades ka autori va- ba tilke Homerosele omistatud hiimnist Apellonile. Eesti virsiehi- tuse traditsiooni kohaselt on kinni peetud rohuliste ja rshute silpide vaheldusest. Ent luuletaja sihiks pole olnud ainult Deelose ajaloo timberjutus- tamine, nis vOinuks méne rahvus- _d | USA-s VYeel vahel harva pdike nukralt naerab ta aeg meid soojendada on nii iitirike, veel hilinenud lill seal 6itsema end vaevah, ° on hooletule kilvajale stiiiks kiill see. Vaal stigistormidelgi klirus tiivus, ja Gised hallad 6rna elu riindavad vaat lduna poole — lehvitades tiibu kolmnurgas kureparved juba lendavad! Nii rabelev ja nukker — siiski kuldne, su saagirikkus siidant hellaks teeb, nii lembene ja kodumaiselt muldne, _vaid hiiva sdbrana sind, siigis, kohtame. Te kond, c/o Albert Krue, 303-5560 Ar- cadia Road, Richmond B.C, V6X 2G9; Austraalias EVV Abistamise Toim- kond, c/o Eili Annuk, 12 Sorlie Ave- nue,.Northmead 2252, N. 5. W. ja | ‘Skandinaavias-Euroapas (tease pea- ladu) EVV Abistamiskeskus, Box 34018, 5-100 26 Stockholm, Sverige. Mialestusteose miitigihinnad on saatekulusid arvestamata jargmised: USDoll 27.00, CANDoll 34.00, Austraalias ADoll 28,00, Saksamaal DMK 68.00, [nglis- maal £18.00 ning Skandinaavias Rkr 175,00. Muudes ‘maades vastavall USA hinnale, SOO CCTReSOOCeEOS Uhteseotud miiiidid ia ajalugu »MEIE ELU” on eestiuse hoidja ja ihendaja pagulitses, piltides keasa aidata eesti keela sailita- miseks ja kasvava noorsoc hoidmiseks meia rahvusgrupi likmena — seeparast lugega ja tellige ,.MEIE ELU”. 7 eseeeaoeseeeeesc fase huultele kiisimuse kergitada: — Kas mei! oma ajalugu polegi? Luulesarja keskpunktiks on XI ja XII lau] nelja neidise sashumisest Hiiberboreast, kreeka miitoloogia muinasjutumaalt teispool pohja- tuult, kus elab ideaalrahvas onne-. ikku elu, midagi meie Kungla rah- va taolist , kuldsel a’al", Autor ké- netab neidisid sGnadega ,,mukallid Pohjala Ged“ ja kunstnik Lee on neid ehtinud umbes eesti rahve-— réivastega ja sélgedega ning sada- ma ette pannud purjetama viikingi- laeva, Asjata, sest Pohjala rahvas oskas vaimuvael kiiremini lennata. Ka 600 aastat enne Kristust!.., He: rodotose miiiitidega segatud aja- loos pole pdhjust toodud, miks need Hiiberborea neidised Deelo- sesaarel hukati. Voibolla nad ei asanud kreeka keelt? Ometi pidid nad tundma neitsilikkuse kaitsjat jahijumalannat Artemist, keHele nad tulid pika tee oma viljaandeid tooma. Ristiusk polnud neidiste _Maitset veel rikkunud. Ja neidiste pannakse, — kui héimlaste surma Jeinab autorgi nende haudadel. Ja Sinna juurde kuuluvad Abe! Lee 8 lehekiiljesuurust joonistust mahedas seepiatoonis, mis on di- gesti saare ajalugu télgendavad, kuigi Leto oma kaksikutega m6jub liiga robustselt-primitiivselt, et vé- luda peajumalat, kel oli valida Af- rodite taoliste vahel, Hilda Saks on osanud ,,Deloses* uhte aulatada nii miiidid kui aja- loo, nagu ta ise itleb oma raamatu lopus: Gelge, kus lpeb legend? Mulle | belge, kust algaeb reaalsus?. Seisatan sillal, mil kohtuvad miliidid ja tunased toed." Ja selli- sena on see luulekogu kGigiti nau- ditav. A. KURLENTS AoE KT SUGISENE Taas sigis mdddab tiiel sammul példe ja puistab kollast, rusket puie stilesse, taas inimene kiirelt tasub volgu sest aasta kaalub juba pievi iilesse. HTITIITITIANINAENATATINNNTATE VARJE RAID | | Kanadas oTUIEUNAOAVETAVEQIEAUAASAULAE9UTIUISRURUCATEDVELUIVSEIUSCQUSUTRUTUEESITTIA UALS EL EO ATES T= -yMieie Elu“ nr, 40 (1753) 1983 ARMAST ODE, TADI JA VA PUHKA RAHUS ARMAS ARMAST SOPRA Avaldame aiigavat kaastunne ERNST JAAKSON’ile tema a CLAIRE J SUTNG EESTLASTE ARMAST surnud 2 nnialeslaviee REST] ETNOC LUGUPEETUD JA ARMAST Ha AIME malesiab leinas EESTI PEN _—Se rn ‘MOTTESAHVATU 1 .- ee ee Tsensuur on hea asi. Iga raamitl leiab vihemalt the tihelepanel ku lugdja. | Uh Tinandeva nocred mehed on nagu maadlejad, Nad tahavad ka armaste- ses kohe seljavdiduga alustada, 0 Kaik teavad, mida pahempoolsedl tahavad, viilja arvalud pahempool- , sed ise. of