oo Haiglane Tshernenko |
valmis ametist :
leobuma? —

DONLON (AP) — . Inglise f}a-
lehed the Sunday Times* ja.,,The

Sunday Express® teatasid piihap4e- -
et haigiane —
 Tshernenko olevat valmis vabataht- -

_ yal, 27, jaanuaril,

kul ametist loobuma. Teadetes

mainitakse isegi, ‘et. poliithtiroo ole-.
. ¥at andnud nowsolekun Tshernenke ©

asendamiseks §3-gastase. Mikhail
Gorbatsheviga, Kes clevat Jarje-
_Korras teine Tskernenko koha pa-
rifate nimekirjas.* Lopulik otsus
Tshernenko asemiky kinnitamiselks

tehtavat jargmisel N.. Liidu Kom
Keskkomitee

munistlikn Parte:
xoosotelan vecbruaris, :

Balti suusavéistlused
2. (a3. veebruaril
Devil's Elbows

_ Miicouusataniine taupieval, 2.
veebr. ja murdmaasuusatamine pit-
hapdeval, 3, veebr, De
Voisiluste algus moOlemal pieval
kell 11.00, registreerimite kell
- 9,00-—-10,0¢ homm.  kohapeai,
_ Voistlused toimuvad seekord 14flas-
te korraldusel,

-Mundmaasne satamine —toimub
_gestlaste korraldusel ja om wUhtlasi
gmavaheliseks vOistluseks, —

 Akadeemiliste
_ erganisatsioonide
workpalliturnite |

Hesti akideemiliste organisatsi

‘gonide vaheliie Hirjekordne vork-.

pallitumniir toimub laupdeval, 2.
veebroartl, 1985: Toronto Ulikoch
Scarborough . College’is, Military
. Trail, algusega kell 12 pZeval, Osa-

.. vOtust~ huvitatud, organisatsioonid

palutakse featada s.a, Korraldajale,
Korp!' Fraternitas Estica’le, sv.
Eric Pahapiil, telefon: 766-8009,
hiljemalt - 28, jaanuariks. Vdistla-
 sesthuvitatud pealtvaatajad on fe-
retulnud, sisyep2is maksuta.

Tuie tantsima!,
‘Niitid on ebatavalinée voimalus
- Stokholmis hakata moodsat tantsu

“Opima, Nimelt kavatseb Rita Ilis- -
son, kes on New Yorgis tantsu ope-.

tanud, Sickholmis: korraldada /moo-
 dustada tantsugrupi ja Spetada
kombineeritud : dzhiss-show tants.
 ‘PFantsutunnid algasid 26, jaanuarl.

mine vanuseptir on: 17 aastat.

Pore pace ee aide ee pe Siar anna aa came pat mpan: cyte eee
EL saat a ae ae 9 eS
aise ee re oe eae Pe tee Re a ot prey a ene
} r ae +f att

ata
Se a

—
2 RN
es CAN aN

vil’s Elbows...

- : . the | widotes —
idea os e atlopievat

= Killashaik Geislingeni

Eesti rahva ajalugu pole kirjuta-

tud ainult kodumaal, vaid pea kor
_ kides maailmakaartes. On pandud

Karjala Kannaksel,

kirja peatiikke Sigtuna. miiiiridel,
Louna-Vene-

maa eesti asundustes, Kanada

“gy: Preeriates Ja paljudes muudes kau-

gétes paikades. Kimagi varem po
le vist eesti rahva ajaloo kirjuta-
mine mi intensivselt toimunud

valjaspoo] kodumaad kui pirast IT

maailmasdda, On ju selle foo sona-
de, lausete ja peattikkide ritta litk-

: - kimisega olnud tegey iiks kiimnen-

| dik meie rahvast,

Raske on belda praegu | millised
laused, mottekatked voi peatiikid

_ fiivad ajasdelale, kui kunagi tu-
levikus need surutakse kagnte va-
hele. Mis tihele cluline on teisele

fahtsusetu. Siindmuste vaagimine

‘|. on midagi isiklikku ja oleneb sa-

Peetri koguduse naisringi poolt kotraldatud moeniituse Jopul ntti koik Korraldajad.
ja modellid: lavale, kus neile tanutiheks anti nelgidis.”

Moenaitus faisringi | fuludhtuna

Foto: Vaba Eestl ane

‘Tahelepanudratav kdsitééatane iiritus Peetri koguduses

| Peetri koguduse naisring korraldas piihapaeval; 20. jaanuaril. eesti rahvaréivaste -.

| ornamentika motiive kasutatud riietusesemete moendituse.
kasele oli kiriku saalis kuni 180 nim

sekust 1 ja eteetilist ilumeelt,

Naituse avas naistingi poolt EI:
li: Kaivik, iseloomustades' Whidali
jargnevat naitust, kus maakondade

paeval.peetud.. najtuse ideesid on
laiendatud ja rahyapéraseid motii-

ve on Kasutatud igasugustes tehni-
kais”’ ja ‘materjalides.. Kogu nijituse
organiseerimise raskused .on olnud
Ene. Runge, © Resi Etnograafilise

 Ringi? esindise ja Ellen Petersoni,

moeinstituudi Juhataja: éiul.

Niituse jooksul. Ellen | Peterson

— tutvustas: iga modelli ja andis: tihi-
-andmeid kasutatud materjali tile -
Gi millisest kikelkonnast Eestis on
parit kasutamisel oley motiiv, md-
neti ka andes omapaolse asjatund-

liku hinnangu.

Niitus oli jagatud sisuliselt mit:
messe ossa: spordiriletus,:
esemed, heegeldatud esemed, su- .
vekleidid, kostiliimid, pealelOuna-

ja balltkleidid.
tlemist vanusepiiri ei ole, aga alu- —

‘Naituse aves Linda Liigand
tud. esemeid . Elli Kalviku ?00-
dest esitas Linda Laanes, moodsa
[dikega: mitmeis varvitoonides

: kampsuneid’; Helga. Niglas. Aino

— Lokk kandis Maret. Luide valzaista-

_ tud esemeid.

a) Reede, 8, veebruarini Etobicake
Civic Centre'is. kunstinaitus,
@ Laup., 2: ja piihap, $.(veebr; De-
vis: Elbows miae- Ja murdimaa-
_. Sttusatamise voitlused,

. Oo. Laupieval, 2, yveebr. kell 12 D.
Toronto Wlikeoli Scarborough Col-
lege’i yoimlas Eesti akadeemilis-
te organisatsiconide vaheline Vek:
: palli-tuxniir. SO ;

O Teisipieval, 5, veebr. Rartu Col-
Tegets kell 19.30 iceng valguspilti- .
dega ,,Kaks aastat Zimbabves, Na-
mibta ja L, -Aafrika‘ — Els Green-
sides, 3

D Pihapieval, 3. veebr. kell ny
hamm. Peetri kirikus kontsert-) jue
| malateenistus. .

U Piihapieval, 3; veebr, kell u
homm, Peetri

: malateenistus.

) ” Reedel, g, ‘veebr. kell § Q. Tartu
College’is Kalevi |
»Kalevi-miirgel |

@ Pijhapieval, ib. veebr. kell 4 pi. |

‘Yana Andrese kirikus pidulik jue
| malateenistus. :

Qo Laupieval, 2. miirtsil kell 19,30
Eesti Maja suures saalis ,,Esio-
nia’ koor ,.Kevad-noodid". .

Varskemad oudized fete

-koos oma.

“Kirikts con teert- jue |

000, — D595929, . ,
$10.000 —. 887989, 165235, $1000 —

Suvekleite olf juba nahtud Suvi:
sel Maakondade Péeval, nliiid olid

' osa tuttavad, teised: wued. Marian-:

ne Lenk kandis Hailiste motiiviga
pluusi ja seelikut. Aksel MtirkLi-

hula. kirjaga sarki, mis ta abikdasa

Alla oli tikkinud. Suvekleite kand-

‘sid Elna Kungla, Debbie. Paju, ‘81-

aastane Hilda Plutus, kes~ jalutas
‘Kanadalasest viimehe
Bearld Perryga, kel oli mieeste
sark. _Meeste sarke kandis ka Eg-
bert Runge. :

-Kostiitimkleiti kandis
Marley, kes jalutas oma kolme las-
telapsega, Katrin-Taimi, Karina Ja
Flinaga, Samuti Astra Rein.. Peate-
iGunariietust Alla Miirk ja Ellen

Vaga huvitavad clid Asira Reinu
laiahOlmaline kleit, Elna Kungla

- Vorkpalliitubi C8) 8 Chas

24, jaanuaril peetud Wintario le-
_terit loosimisel Jlanges peavoit
$200.000 piletile mr. C653527, $100.-
B786025, .. DS64698,

93829, $100 — 2555, $50 segijarje-
korras. numbrid 019129, $10 — 166
ja tasuta piletiraamatu — 82. NG-
dala miistilise preemiavdidu Mer-

-gury Topaz voitsid piletid 938411.

kootud ~~"

Leida ‘Toengud:

a

sihikashallis kootudikieit, Astra Ree

nit hall kleit; Leida Laanese rotie-
line kleit; nende kohta Blien Peter-

son moeloojana andis ‘eriti: Korge

hinnangu.

Ohturiietust ‘mis cabivusinlivk
dega kaunistatud, ‘Kandsid: Litda
Liigand; Elna Kuri a, Astra REM
ja Linda Kook, ‘kita Linda Lasts

kandis ‘beezhist ‘siidist héégeldailid. 7

pitsikleiti, ‘mille ol valmistanud“B.
Ralvik.

Modellidena esinesié: “veel | “tks
vor enam kordi Ella Kaaré, Miri-
na Pflug, Helmi Lepai, Ann Paju-
air, Aino Raun, ‘Togrid Leis, dise
Pilvet, Helmi Rtindva, Linda Le-
pik, Anete Koppel, Ines Vaikemée,

1

‘MOLK 85: Mesailiaal

‘tanavakostiitimiga, . misjirel koo- .

Portlandis

Vaatamata erakordsele pa-

nest, aeareci naiste kisitGoskust, mait

‘W

kardes raitmesugusies »tehnikates

erimaterjalidest valmistatued: riietus-

esémeid,. Kus enamusel *oli-ilutse:
vaks: ja Kaunistavaks elemendiks
rahvariidemusiriline. motiiv..

‘ Nilitiisele -andis _ taustamiuusika
Gskar. Haamér:-kandlel;:

ti ralivaviisid : Rideratas“ ja ,,Kut
ma ‘olin vatksekene “ja W. Mo-
zarti Soov", ° oe,

’ PSrast ‘pditust : litles - tinusOnu ¥

kortaldajaile Eli Kalviknle, Ene

Rungele ja Ellen Petersonile ning
paljudele’ -modellidena iiesinejaile
naisringi-esinaine pr, Leetsma, kes
korraldajaile andis. tlekimbud,

igale esinejale nelgivie.

Otse enne USA Liisa eranniku Eesti Paevi Portlan-
ais (34, juuni—s. juuli). toimub samas kohas kolmepiie-
vane nictsaiilikool tuipl. koguneniine | ‘5. —30. junni
1985): MuLK ehk Metsaiilikoo! Laan ekaldal, ebk »Miks

iildse littia kaasar® 7

Metsa asemel O71 baleaks kilt

Mariott hotell, sama, kuhy maju-

-tatakse XVIL Lidneranniku Festi

Pievade kiilalised. Malemast ijritu-

sest osavdtjad saavad teha tiheain-
Sa hotelli-reservatsiooni, Kava .ase-

tab rohu sellele, kuidas iilikooii
téiipt teadmisi ja kultuurilis-peliiti-
lisi aktsioone kokku viia,

Esialgses. kavas on jiremised
, a Keskorganisatsiooni va-
jadus: Eesti Rahvuskornitee
Uhendriikides struktuur, tahtsus ja
lilesanded™ — ERK esimees Jw

_ han Simonson, kes on ka New Jer-

sey osariigi Ethnie Affairs Office’s

direktoriks; \,Miks ma ameerikla-
senna eesti keelt - 6ppisin? Kuidas
oma lastele eesti keelt dnetada? —

Dr. Marilyn Vihman, Stanford} iiii-
kooli teadur; Poliitiine olukerd

‘Eestis: kuidas kaasa aidata refor-

mideks?‘* — Rein Taagenera, Uni-
versity of California. Irvine’j Karu

polittikateaduse programmi jyhata-

ja; ,Eduard Tubina helitooming
maailma-perspektiivis; kuidas Tu-
bina plaatide levikule kaasa aida-

ta?‘ — Dr. Taavo Wirkhaus, Du-

_luth’i -siimfconiaorkestri  dirigent.

r

Che loengu teema on veel lalntine.

- Neli lithemat miniloengut! esi-
tatakse peamiselt alla 30-aastaste

poolt. Vastavaist kultauri. ia alt-

sioont teemadest On - Véimalitud

iiteks Jaremised:. ‘Tammsaare;

vus Rooisis: ESTO-84 ajal ‘toimu-
nud Noorie Kongressi analiiiis ja
ettepanekud; Baltic Youth: Cong-
ress;. BATUN; poliitilised aktsiao-

nid USA-s, Kanadas ja. Rootsis. Sa-
“malaadseil feemadel - orgamniseeri-.
takse ka huviringe. Tegeyus. algah
tutvumisnedga neljap., 27. juuni 6h-

tal ja lopeb pithap., 30, juuni léuna
paiku, mil algab LaSneranniku
Festi Paevade registreerimine.

‘Reede ohtul on kavas teater ja lau.

paeval sopruspidu.

kes saatis
‘ka’sopran Alli VShi, kes-laulis ees-

Kuidas toimus eestlaste pécenemi-
‘ne,

‘tamine?

geht istkust, kellele on. usaldatud
llesanne panna paberile meie rah-

va jalajaljed aegade radadel, meie

soo teod Voi mittetegemised mine-
‘viku taustal.. :

siiski angistus uw ie wt OW 1Se
#1 moties raske delda kaht hhtsat
sona: ere, isal*' .

‘Tombad enese saistikut sirgu
nagu kunagi kaua aega tagasi, kui

pidid sellele karmivéitu vanabdrra-

le aru andnia oma tegudest ja toi-
metustest, Kuigi see nimi sellel
sambal koosneh vaid elutuist silpi-
dest, sunnib see sind ming] kirjel-
damatu jouga sealsamas aru and-
ma mododunud aastatest — riaki
ma ausalt kéigest juitunust, siiralt
ja ilustamata, Nii kui sa. vanasti
poisikesena el suutnud varjata to-
dle selle vanahirra eest, pii-ei sun-
da sa ka praegu riputada oma te-
gudele kilge kuldseid kellakesi,
Vaid raagid enesest nif nagu sa
toepoolest oled, 3

Seisad seal ja annad. aru ning
vist esmakordselt oma elus nied -
ennast selgemini kui kunagi varem,
Lépuks -saad- omadega valmis,
Vaatled seda Jivist nime ja ootad
vastust. Seda Jeomulikult ei tule,

ent sinu eneselahkamine oma isa-

 Ligi neli aastakiimmet tagasi
kirjutati tiikike. eesti rahva, ajalu-
fu iihes unises, orgude vahele pei-
defud linnakeses Louna-Saksa-

maal.Ei oska téesti ennustada mi-
tu leheklijge piihendatakse sellele ©
peatukile kunagises eesti ajaloos

— véibolla minnakse sellest vaiki-

des miida, sest seal -ei juhtumnud
ju. midagi murrangulist. Inimesed.
tulid, inimesed olid ja inimesed

liksid kaugetele maadele, Kunagi-

sest eesti vaikelinnast Saksamaal

pole jalgegi jarele jainud, kut jalu-
tad tinavail, mis kord olid tulvil
kaasmaalasi koigi_ oma. murede,
rdomude ja lootustega. Jah, inime-
sed tulid, lid ja laksid...

Koik siiski ei 1ainud. Paljud Vasi- —
sid ja. jaid ning see on, omamoodi
irconia, et tint neile ‘on Geislinge-
nis (aay mark. _ kunagisest eesti
ithiskonnast ° —  mileshissammas

Geislingent kalmistul — kolm l6vi

valvamas kivisse - rajutud nimede
ridu, Sean all: Sy ile Jumal val-
valzu..

“HK? : "ah ay rhe
Seisad selle milesiusmirgi ¢ ees,
silm loeb kirsitult omaseid nime-

_ sid, kuni l6puks leiab selle kdige

ldhédasema. Kuigi vahepeal on

miédunud palju aastaid, touseb

: iiteskutse Geislingeni

laagri endistele

elanikele

Geislingeni giimnaasiumi Spetaja
Bernhard Stille koostab kaesoleval

.&astal Geislingent Tinna ajalugu
padrast 1945. dastat. Kuna eestlaste
suurlaager .

'. Geislingenis | mingis
linna tookordses clus olulist osa,
tahab ta selle laagri eluavalduste

kohta lahemaid . ja. mitmediitgseid

andmeid Ja nimelt: ae

'Kuidas Eulges ahi estis yene-

laste, ‘esimese okupatsiooni ajal pa-.

rast 7938 4. Ja parast 1945, aastat?

resp, valjaajamine? ‘Kuidas
sattusid eestlased Geislingeni ja
missuguseid teid pidi? Missugune
situatsioon oli Geislingenis ja kui-
das olid. majutustingimused? Kui-

das oli vahekord kohalike elanike-
ga ja kas see paranes ajajooksul?.

Kuidas ‘oli toitlustamine ja- varus-
Kuidas kulges  kiriklik
elu? Kuidas. peeti tabtpievi ja
muid pidustusi? Need on.ainult va-
hesed kiisimused, mis autorit huvi-

-tayad. Eriti rédmustay oleks, kui

- Osavotumaks on 25 USA dollarit
‘ile - 35-aastastel aga 35 dollarit.
Tshekid kirjutada nime] ,,.MULEK

ja saata voimalikult vara, helje-
malt aga. aprilli’ lépuks,
Alpha Chi Omega,.

salme
Taageperale,
6509 Segovia Read, Isla Vista, CA

o3219, USA. Kohalik Portlandi in-.

formatsioon: Kalle ja Helle Meri-
loo, telefon (503} 226-6494, MULK
85 korraldavasse toimkonda kuulub
veel Tiina Taagepera ja’ rouand-
jana dr. Mare Taagepera. Hotelli-
reservatsioontd saata Malle Kollo-
mile, 3051 SW Turner Road, West

Lin, OR 97079 keos tlhe t6pdeva |
sissemaksuga Mariott Hotel’i. ni-.
mele (kahe-inimese tuba 46 dolla-:

rit). Tee oma suveplaanid juba
praegu! Tule FPortlandi. ja vota
sopru kaasa!

saaks anda autori kasutusse foto-
sid ja skitse laagriajast, Kama so-
ja lopust ‘on varsti.40 aastat moé-

das, on kindlasti aeg, et need, kel

laagriajast milestusi, need kirja
paneks. Kui kellelgi on sellest ajast
pievaraamatn markmeid, oleksid
need viga huvipakkuvad. Autor

kinnitab kéigile, et saadetavat ma-

terjali kasutatakse range diskreet-
susega, On arusaadav, et foiod ja
skitsid tagastatakse saatfaile.

| Andmed palufakse saata aadres-
sil: Bernhard
Holderacker 28, 7845 Deggingen. |

B, Stille giimnaasitimiklass kirju-
tas samal teemal voistlustié tee-

mal Linn linnas’, mis sai tilelii-

dulisel vGistiusel esimese auhinna.
Gpilaste t65 olf absoluutselt objek-
tive, | | ,

-Tnajas.

| _Koosvilbimise kestel esines sop-

- Kdirelt,

Stille, Oberstudienrat,

ga koéneldes. on su aj helisema
pannud motte: oleks yOinud. minna
halvemini, palju halvemini, Ja sul
ov hea olla. -

1974 O-K.

Jéulukoosviibimine
Holiandis |

Joulud on modédunud,
Eesti . Selts Hollandis . poolt
korratdatud jéulukoos viibimine,
mis toimus 16. detsembril, Rotter-
damis soome Merameeste. Kiriku-
_Jumalateenistuse. pidas
praost. A.B, Aaviksaar.. Inglis-

he
layluga sopran . ‘Vilma lata. abe
Saksamaalt,. Vaimulikile talitusele
jargnes kirtkumaja saalis. thine tu-
jukiillane -.koosviibimine - joulupuu
juures. Koigile ro0muks saabus. ka
jouluvana, keda.soojade tervituste:
ga.vastu voeti ning kes, siis. jastele
kinkepakke . Jagas... Kaige noore-
maks. lapseks- se] aastal oli. {0-cuu- :
he: pisimees Sander. Belinfante, kes
vapralt joulutaadi stiles. istet. vote
is ja-selle habet. sikutas.. ‘Kes. saab
Sellist kanget meest: kingitusest. il-

~ samuti

misele, ‘Yastes traditsioonilistel ha-

pukapsastet hea maitsta. |...

rao Vilma Brinkmann taas pieva-
ohaste lauluettekannetega; Saatsid -

 klaveril. Marga Takk ja Josee Roo-

de. Soojad kitduavaldused olid ta-
suks-ilusale laulule.

Voisime endi keskel tervitada ka
seckord Kiilalisena Belgiast pr, W.
Looritsat, Peale selie austas eesti
joulukoosviibimist oma osavdtuga
’ Hollandis kiilas viibiv pr, M, Varep
Rootsist. Kokkutulijaid oli eri -
rohkearvuliselt, mis omakorda
toendab siinsete eestlaste tihtekut-
luvustunnet ja see on réémustay
teadmine. : an

koosviibimine - méidus
kuid jouti siiski ldbi vila .
‘Eesti Selts Holiandis uue juhatuse
valimised jargnevaks kaheks aas-
taks. Giefi toimusid valimnised kir-
Jatee} juba 1984. aasta suvel, kuid
mimtestiguste takistuste tottu ei
osutunud saada. juhatusse vajalik- —
ku tdit koosseisu. Niiid toimunud

. Ménus'

tn, jarelvalimistel dnnestus see

ning uus juhatus on niiiid. -tdisar-
vuline, Ametite jaotamine toimub —
lahemal ajal Eesti Selts Hollandis
uue juhatuse esimese! koasolekuil.
esti Selts Hollandis nimel soo-.
vime koigile eestlasile igas maail-

Makaares head ja onnerikast uut

. aastat: |
Eine Roode. :

_ Naija

Kaks sopra kohtusid jaadal.
»Lihme votame paar nitsi,«
Bi saa.“
 iLiks?*
olmel pohjusel. Esiteks ¢ on vin

tervisele kahjulik. Teiseks keelas
arst mul joomise, Kolmandaks olen

ma, guna nilgi purjus.“